Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014

Eesti Panga majanduskommentaar10. detsember 2014

Esitluse teemad

10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 2

• Väliskeskkond ja selle areng• Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos• Majanduspoliitilised järeldused

10.12.2014 3

Maailmamajandus kasvab oodatust aeglasemas tempos

• Paljud institutsioonid, sh IMF, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon on maailma ja euroala majanduskasvu väljavaadet korrigeerinud väiksemaks

Eesti Panga majanduskommentaar

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Euroopa Komisjoni prognoos IMF prognoos Euroopa Keskpanga prognoos*

Maailma majanduskasv

* maailmamajanduse kasv ilma euroalata

Allikad: IMF, Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2006 2008 2010 2012 2014 2016

Jaapan Hiina Ameerika Ühendriigid Venemaa

Suuremate majanduste majanduskasv

Allikas: IMF WEO, oktoober 2014

Euroala majanduskasv kiireneb aegamisi

4

• Euroala inflatsioon on 2014. aastal aeglustunud oodatust rohkem, hinnakasv püsib ettevaates samuti vaoshoitud

Eesti Panga majanduskommentaar10.12.2014

ÜTHI inflatsioon, %

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

Majanduskasv kvartalivõrdluses, %

2013 2014 2015 2016

1,4 0,5% 0,7% 1,3%

2013 2014 2015 2016

-0,4% 0,8% 1,0% 1,5%

Toetav rahapoliitika soodustab euroala majanduskasvu kiirenemist

5

• Aeglase inflatsiooni tingimustes oodatakse intressimäärade madalal püsimist• Euroopa Keskpanga nõukogu langetas septembris rahapoliitilised intressimäärad kõigi aegade

madalaimale tasemele, alates juunist kehtib kommertspankadele negatiivne hoiuseintressimäär• Standardsed ja mittestandardsed rahapoliitilised meetmed on alandanud reaalsektori

laenuintressimäärasid


0.0%

0.4%

0.8%

1.2%

1.6%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

3 kuu EURIBOR

Allikas: Euroopa Keskpank

Euro kursi muutus on mõjutanud euroala, sh Eesti kaubandustingimusi

6

• Vene rubla on odavnenud aasta algusega võrreldes euro suhtes umbes 40%, mis on vähendanud Eesti ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet Venemaal

• USA dollari kallinemine euro suhtes on pidurdanud mootorikütuse odavnemist

Eesti Panga majanduskommentaar10.12.2014Allikas: Bloomberg

90

100

110

120

130

140

01

.20

14

02

.20

14

03

.20

14

04

.20

14

05

.20

14

06

.20

14

07

.20

14

08

.20

14

09

.20

14

10

.20

14

11

.20

14

12

.20

14

Euro kurss välisriikide vääringus (jaanuar 2014 = 100)

USA dollar Inglise nael Rootsi kroon Vene rubla

Prognoosi eelduseks on nõudluse kasvu aeglane, kuid stabiilne kiirenemine peamistel eksporditurgudel

7

• Ekspordivõimalusi piirab eelolevatel aastatel eelkõige Soome ja Venemaa vähene nõudlus• Venemaa kehtestatud kaubandussanktsioonid pole majandust tervikuna märgatavalt haavanud


-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

2012 2013 2014 2015 2016

USA Saksamaa Läti ja Leedu Venemaa Soome Rootsi muud

Allikas: Euroopa Keskpank

Välisnõudluse kasv

Toormete hinnad on nõudluse vähesuse tõttumaailmaturul alanenud


• Prognoosi koostamise ajal näitasid tulevikutehingud nafta hinna püsimist alla 90 USA dollari barrelist

• Nafta hinna hüplikkus võib mõjutada inflatsiooni märgatavalt mõlemas suunas• Toidu- ja tööstustoormete hinnad püsivad prognoosi kohaselt praeguste tasemete lähedal

Allikad: Ecowin, Euroopa Keskpank

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

toornafta hind (eurot barrelist) aasta keskmine hind

Toornafta hind (Brent)

Energia odavnemise tõttu on tarbijakorv sel aastal odavam kui aasta varem

9

• Hinnatase hakkab uuesti tõusma 2015. aasta alguses• Toiduainete hinnakasvu kiirendab 2015. ja 2016. aastal aktsiisimäärade tõstmine• Aeglane inflatsioon soodustab majapidamiste reaalse ostujõu kasvu


-0.1%0.8%

2.1%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

alusinflatsioon energia toit koos alkohoolsete jookide ja tubakaga tarbijahinnaindeks

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Tarbijahinnaindeksi muutus

Alusinflatsiooni kärbivad side odavnemine ja tasuta kõrgharidus


• Kodumaiste toodete ja teenuste hinda tõstab palgakulude kasv• Alusinflatsioon aeglustub ajutiselt 2015. aastal kinnisvaraturu rahunemise ja üüri

hindade kasvu aeglustumise tõttu


-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

side haridus, muu turism ja vaba aeg transport üür teenuste hinnakasv

Teenuste hinnakasv

Palgakasv on aeglustunud, kuid jääb kiiremaks kui 5%

11

• Palgataset tõstab 2015. aastal muu hulgas miinimumpalga tõus ja palgakokkulepete jõustumine mitmel tegevusalal

• Hõive kahaneb tööealise elanikkonna vähenemise tõttu ning tööjõupuudus hakkab üha enam tootmist piirama


-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

hõive kasv keskmise brutokuupalga kasv

Palga ja hõive kasv


Töötajate leidmine muutub üha keerulisemaks


• Eestis on tööealisi inimesi kahe aasta pärast 15 000 võrra ja viie aasta pärast 30 000 võrra vähem kui praegu

• Ettevõtete konkurents töötajate pärast teravneb

900,000

910,000

920,000

930,000

940,000

950,000

960,000

970,000

980,000

990,000

1,000,000

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Tööealise elanikkonna rahvastikuprognoos

Allikas: statistikaamet

Tööpuudus väheneb vaevaliselt

13

• Probleemiks on struktuurne tööpuudus: ligikaudu neljandiku ettevõtjate arvates* on suurim probleem see, et tööjõu oskused ei vasta otsitavale


0%

4%

8%

12%

16%

20%

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

% t

öö

jõu

st

24 kuud ja enam 12 kuni 23 kuud 6 kuni 11 kuud

vähem kui 6 kuud tööpuuduse määr

Tööpuuduse määr

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank* Eesti konjunktuuriinstituut

Majapidamiste kasutatava tulu kasv püsib eelmiste aastate tasemel


• 2015. aastal suurendab majapidamiste kasutatavat tulu tulumaksumäära alandamine ning pensionide ja lastetoetuste suurendamine

• Palgatulu kasv kiireneb 2016. aastal tänu majandusaktiivsuse suurenemisele

6.0% 6.3%5.3%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2012 2013 2014 2015 2016

keskmine palk efektiivne maksumäär hõive sotsiaalsiirded

muu tulu statistiline vahe kasutatav tulu kokku

Majapidamiste kasutatava tulu kasv


Investeeringute osakaal majanduskasvus suureneb

15

• Ettevõtete investeeringud läbivad 2014. aastal madalseisu, mis on olnud osaliselt tingitud ebakindlusest nõudluse kasvu suhtes


-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2012 2013 2014 2015 2016

majapidamiste tarbimine (pp) kapitalimahutus põhivarasse (pp) valitsuse tarbimine (pp)

netoeksport (pp) varud ning statistiline vahe (pp) SKP kasv püsivhindades

Majanduskasv ja selle nõudluskomponendid


Investeeringute rahastamistingimused püsivad soodsad

16

• Pankade hea finantsseis ja kasvavad hoiused toetavad laenupakkumist• Laenuintressimäärad jäävad prognoosiperioodi vältel madalaks• Laenukasv kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormuse alanemine jätkub


-12%

-8%

-4%

0%

4%

8%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

laenujääk kokkueluasemelaenudettevõtete laenud

Allikas: Eesti Pank

Laenujäägi kasv

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

3 kuu EURIBOR

eluasemelaenud

ettevõtete laenud

Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank

Laenude intressimäärad

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

17Eesti Panga majanduskommentaar10.12.2014

• Rahvastiku kahanemise tõttu kasvab SKP aeglasemalt kui SKP elaniku kohta• Majandus saavutab pikaajaliselt jõukohase kasvutempo 2016. aastaks

1.9%2.1%

3.3%

2.3% 2.4%

3.5%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2012 2013 2014 2015 2016

SKP kasv SKP kasv elaniku kohta

Eesti reaalne majanduskasv


Valitsemissektori eelarve jääb puudujääki

18

• Järgmisel aastal rakenduvad maksumuudatused ning suurenevad pensionid ja lastetoetused, mille tulemusel puudujääk süveneb

• Eesti Panga hinnangul jääb eelarve ka struktuursesse defitsiiti, sest kulude kasv ületab majanduse pikaajalist kasvuvõimekust


-1.0%

-0.5%

0.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

struktuurne eelarvetasakaal nominaalne eelarvetasakaal

Eelarvepositsioon (osakaal SKPs)


Majandusprognoosist lähtuvad järeldused


Üleilmse majandusaktiivsuse taastumine on ebakindel

• Maailmamajanduse kasv oli sel aastal tagasihoidlik, euroalal saab majanduskasvu taastumine olema visa

• Euroala kasvuväljavaadet parandavad toetav rahapoliitika, vähenenud eelarve konsolideerimisvajadus, väiksemad krediidipiirangud ja euro langenud vahetuskurss

• Mitmel olulisel Eesti eksporditurul on pikaajalised kasvuprobleemid

• Venemaa nõrga kasvuväljavaate ja rubla odavnemise mõju on Eesti majandusele vähene. Sanktsioonid pole seni Eestit märgatavalt kahjustanud


Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

• Eesti majandusel läks tänavu suhteliselt hästi, ettevaates kasv kiireneb aegamisi

• Nõrga majanduskonjunktuuri mõju pole seni tarbijateni jõudnud

• Palgad ja eratarbimine kasvavad prognoositud tempos juhul, kui majanduskasv võimaldab ettevõtetel kasumlikkust taastada

• Investeerimisaktiivsuse suurenemiseks on oluline, et tekiks kindlus välisnõudluse kasvu taastumise suhtes

• Eesti majandus on eelmise kümnendiga võrreldes uues arengujärgus, kus jõukohane kasvutempo jääb 3–4% juurde


Majanduskasvu võtmeküsimus on uued kasvuallikad

• Tööealise elanikkonna vähenemine muudab töötajate leidmise üha raskemaks, surve palkadele ei leevene

• Madala tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub toimetulek järjest keerulisemaks

• Tööjõuressursi vähesuse tõttu on olulisemad tootlikkuse suurendamiseks tehtavad investeeringud

• Laienemine uutele turgudele avardaks ekspordi kasvuvõimalusi ja toetaks majanduskasvu

• Lühiajaline deflatsioon ei põhjusta Eesti majandusele probleeme


Eesti majanduskasvu riskidest

• Eesti majandus on muutunud tasakaalukamaks ja riskide suhtes kaitstumaks

• Kinnisvara hinnakasvuga seotud ohud on võrreldes poole aasta taguse ajaga vähenenud

• Tööjõukulude liigse kasvuga seotud ohud on leevenenud osaliselt

• Prognoosi kohaselt leeveneb Venemaa ja Ukraina kriisi majanduslik mõju eeldusel, et konflikt ei süvene

• Ebakindlus Eestit ümbritseva majanduskeskkonna kasvu suhtes on suurenenud

• Majanduskasvuga seotud riskid on kokkuvõttes allasuunas


Valitsemissektor peaks juhinduma eelarve pikemaajalisest jätkusuutlikkusest

• Eesti riigi rahanduse seis on rahvusvahelises võrdluses hea

• Palkade ja eratarbimise kiire kasv on parandanud riigi rahanduse hetkeseisu nõrgast majanduskonjunktuurist hoolimata

• Valitsemissektori eelarve jääb 2014. aastal puudujääki ning järgmisel aastal puudujääk süveneb

• Valitsemissektori eelarve struktuursest puudujäägist vabanemiseks võib edaspidi olla vajalik tõsta makse või piirata kulusid

• Palgasurvete leevenemiseks peaks vähenema töötasu kasvukiiruse erinevus era- ja avalikus sektoris


Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad

25


Eesti Panga majanduskommentaar

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa

2013 2014 2015 2016

SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 18,74 19,52 20,44 21,64

SKP muutus püsivhindades (%) 1,6 1,9 2,1 3,3

SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 0,4 2,0 2,7 4,0

THI inflatsioon (%) 2,8 -0,1 0,8 2,1

Tööpuuduse määr (%) 8,6 7,7 7,9 7,7

Keskmise brutokuupalga muutus (%) 7,8 5,4 5,4 6,0

Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,5 -0,3 -0,6 -0,4

10.12.2014

Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014

Economy & Finance

Transcript of Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014