13.05.10

Click to edit Master subtitle style

Pseudotuberkuloos – kaseoosne lümfadeniit (Caseous Lymphadenitis CLA)

Tarmo NiineVM65.Aprill 2010

13.05.10

Sissejuhatus• Peamiselt lammaste ja kitsede

• haigus.

• Tekitaja: Corynebacterium pseudotuberculosis

• Krooniliselt kulgev

• Nakatunud loomal tekivad kaseosse sisuga mädakolded lümfisõlmedesse ja/või siseelunditesse.

13.05.10

Corynebacterium pseudotuberculosis• Gram positiivne, mitteliikuv, pleomorfne kepikujuline.

• „Täiuslik parasiit“ – • Näilise kergusega väldib immuunvastust

• Kandub edasi ja paljuneb makrofaagides

• Nakkus kestab terve elu ja on harva surmav

Suudab väliskeskkonnas kaua elada.6 kuud farmitingimustes8 kuud pinnases

13.05.10

Miks on Corynebacterium pseudotuberculosis probleem?• Suured mädakolded ja nendega piirnev ümbrus

rümbal ei sobi inimtoiduks.• Villa toodang langeb – 4,1-6,6%

• Vanemad loomad võivad kurtuda ja muutuda loiuks. • Võib lõpuks ka surra

• Arvatavasti haigus ei mõjuta noorte lammaste juurdekasvu.• Talledelt leitakse väga harva

mädanevaid lümfisõlmi.

13.05.10

Mida Corynebacterium pseudotuberculosis teeb?

• 2 peamist virulentsuse faktorit:

• Phospholipase D (PLD)• Kahjustab või hävitab peremehe rakkude membraane.

• Mycolic acid

• C. pseudotuberculosis’el ei ole kapslit, seda asendab vahajas mycolic happe kiht.

• Põhjustab fagotsüteerivates leukotsüütides degeneratiivseid muutusi või isegi nende surma

• Kaitseb bakterit lüsosüümide hüdrolüüsivate ensüümide eest

13.05.10

Kust kaudu lambad/kitsed nakatuvad kaseosesse lümfadeniiti?

• Bakter peab saama looma sisse.

• Läbi terve naha nakatumist ei toimu.

• Nakatumine läbi nahavigastuste• Pügamine – saastunud tööriistad

• Kitsedel võitlused hierarhias

• Suukaudu• Parasiitide tekitatud sooltevigastused

• Nakatunud karjast sisseotstetud hein

13.05.10

Kliiniline pilt

• Klassikaliselt nakatumine seotud püogranuloomide tekkega.

• Kaks peamist vormi (võivad ka koos olla)• Väline (pindmine või naha) vorm

• Ükskõik milline pindmine lümfisõlm võib nakatuda

• Pindmised abstsessid ei pruugi alati olla pindmistes lümfisõlmedes.

• Vistseraalne vorm

• Lambal peamiselt kopsudes ja mediastinaalsetes lümfisõlmedes.

• Abstsesse leitud ka maksast, neerudest ja udarast.

• Harva esineb abstsesse südames, mundatites, munandikotis,

13.05.10

Kliiniline pilt• Pindmised abstsessid on tavaliselt 3-5 cm Ø (võivad olla ka 15

cm Ø)• Karva kadu abstsessi pinnalt

• Abstsess lõpuks puruneb/lõhkeb ja paiskab mäda koos C. pseudotuberculosis’ega kõigele ümbritsevale.

• Nakatunud loomad võivad

kõhnuda ja olla loiud+isutud.

13.05.10

Diagnoos

• Kliinilise pildi järgi• Päris tugev vihje:

• mitmel loomal pindmised lümfisõlmed

tursunud

• Vistseraalne vorm???

• Bakterioloogiliseks uuringuks võtta proov mädast.• Mõnikord võib mõni püogranuloom olla steriilne.

• Fakultatiivne anaeroob.

• Indirect double antibody sandwich ELISA – specificity 99%,

13.05.10

Ravi???

• In vitro antibiotikumid toimivad hästi.

• Kirurgiliselt eemaldada abstsess või lihtsalt läbi torgata ja lobutada joodi lahusega.• Lisaks 4-6n antibiotikume manustada

• Küsitav tulemus

• Rifamütsiin (10p BID) + oksütetratsükliin (kolme päeva tagant)• Kliinilised ilmingud vähenevad

• 10 looma oli tolles uuringus

13.05.10

Ravi???• Washburn jt. (2009) uuring. Loomad jaotati kolme rühma.

• 1. rühm – mäda kolle avati skalpelliga ja loputati • 1 doos penicillin G 20000 U/kg SC

• 2. rühm – mäda kolle loputati 16G nõela kauda 0,9% NaCl lahusega• Tühja abstsessi koldesse süstiti 2,5 mg/kg tulatromütsiini

• 3. rühm - mäda kolle loputati 16G nõela kauda 0,9% NaCl lahusega• Üks doos tulatromütsiini 2,5 mg/kg SC, kaela piirkonda

13.05.10

Ravi???• Washburn jt. (2009) uuring.

• 1 kuu hiljem uuriti uuesti loomi.

• Abstsessidest tervenunud loomade hulk• 1. rühm 92,9% (13/14)

• 2. rühm 83,3% (10/12)

• 3. rühm 82, 4% (14/17)

• *Tulatromütsiini keeluajad väikemäletsejalitstel piim 45p, liha 36p.

13.05.10

Tõrje (O’Reilly et al. 2010)• Tõrjestrateegiad:

• Ainult abstsesside läbitorkamine ei vabasta haigusest karja ja toimib, kui levimus ei ole üle 0,60.

• Vaktsiin effektiivsusega üle 0,79 suudab elimineerida haiguse karjas, kui levimus ei ole üle 0,60.• Vaktsineerimine + kliiniliselt haigete loomade eemaldamine

kiirendab karja tervistumist.

• Seroloogiline test + tapa • tundlikus (sensitivity) on vähemalt 90% saab viie testimistsükliga

haiguse elimineerida.

• Test mille täpsus ja tundlikus on >90% hoiaks ära valepositiivsete tapmise.

13.05.10

Tõrje

• Ravida haigeid loomi

• Abstsesside avamine

• Kliiniliselt haigete loomade eraldamine

• Vaktsineerimine

• Muudatused managment’s

• Elimineerid haiguse

• Vaktsineerimine• Vaktsiini effektiivsus vähemalt

0,79.

• Eestis pole saadaval?

• Testi ja tapa• Peab olema tundlik test (>90%),

muidu kaod suured.

• Elad koos haigusega

13.05.10

Aga vaktsiin???

• ‘‘it is likely that infection by C. pseudotuberculosis involves a unique mode of pathogenesis’’ (Batey, 1986)

• Euroopa liidus ei ole ühtegi registreeritud.

• Glanvac TM (Pfizer Animal Health) (1983) • toxoided with formalin

• Caseous D-TTM; Colorado Serum Co., Denver, CO, USA• clostridial toxoids and a combination of C. pseudotuberculosis bacterin

and toxoid

13.05.10

Aga vaktsiin???

• Vaktsiin peaks andma nii humoraalse kui tsellulaarse immuunvastuse.

• Bacterin vaccines• Vähe uuritud

• Kõrged doosid tekitasid kopsuturse, väiksed doosid ei andnud kaitset.

• Kaitse kestis 3-4 kuud

• Toxoid vaccines.• Haiguse Kroonilise kulu tõttu ei ole saadud tulemust

• anti-eksotoksiini antikehad ei ole piisvad, et ära hoida nakatumist.

13.05.10

kokkuvõte

• Tekitaja: Corynebacterium pseudotuberculosis

• Nakatumiseks tõenäoliselt peab bakter saama vere- või lümfisoontesse.

• Tekivad ca 3-5cm Ø mädakolded.

• Krooniline haigus

• Levik toimub läbi mädapaisete lõhkemise ja sisu paiskumisega keskkonda.

13.05.10

Kasutatud kirjandus

• The control of Corynebacterium pseudotuberculosis infection in sheep flocks: A mathematical model of the impact of vaccination, serological testing, clinical examination and lancing of abscesses - K.M. O’Reilly, G.F. Medley, L.E. Green (2010), Preventive Veterinary Medicine

• Control of caseous lymphadenitis in six sheep flocks using clinical examination and regular ELISA testing - G. J. Baird, F. E. Malone (2010), Veterinary Record

• Corynebacterium pseudotuberculosis: microbiology, biochemical properties, pathogenesis and molecular studies of virulence - Fernanda Alves DORELLA et al. (2005), Veterinary Reasearch

• Comparison of three treatment regimens for sheep and goats with caseous lymphadenitis - Kevin E. Washburn et al. (2009), JAVMA

• Corynebacterium pseudotuberculosis and its Role in Ovine Caseous Lymphadenitis - G. J. Baird and M. C. Fontainey (2007), J.Comp. Path.

13.05.10