Allan Kaasik, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
3. detsember, Jäneda
The project is partly financed by the European Union European Regional Development Fund
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Projekt “Baltic Manure” (Baltic Forum for Innovative Technologies for Sustainable Manure Handling)
Osalejad: 18 ülikooli või muud institutsiooni
Eelarve: 3,7 miljonit €
Kestus: 2010 - 2013
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Projekt i alaosad
WP1Management
Manure BusinessForum
Manure Knowledge
Forum
Manure PolicyForum
WP2
Comm
unication
WP5
Sustainability (LCA)
WP5
JätkusuutlikusElutsüklianalüüs (LCA
)
WP4Sõnnik, mullastik,
fosfor
WP3Loomade söötmine
ja pidamine.Sõnniku töötlemine,
ladustamine ja laotamine
WP6Sõnniku
energiapotentsiaal (biogaas)
Projekti kaks olulisemat eesmärkki:
• Innovatiivsed, majanduslikult ning keskkonna ja kasutaja aspektist jätkusuutlikud sõnniku käitlemise ja töötlemise tehnoloogiad suurtes Läänemere regiooni loomakasvatusettevõtetes.
• Peamised kitsaskohad sõnniku toitainete (eeskätt fosfori, kuid ka lämmastiku ja süsiniku) keskkonnasõbralikul käitlemisel.
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Testfarmide valiku kriteeriumid:
•Tööstusheite (varem IPPC) direktiivi lisadokumentides (BREF) toodud künnisvõimsused intensiivse linnu- ja seakasvatusega tegelevatele ettevõtetele, millest alates on vajalik keskkonna kompleksluba
•Veisekasvatusele vastavat künnisvõimsust EL tasemel pragu veel määratud ei ole
Künnisvõimsus (loomakohti)
LÜ
Nuumikud (≥ 30kg) 2 000 600
Emised 750 375
Linnud 40 000 280/560
Loomakohti LÜ
Piimalehmad 300 (+ noorkari) ~ 400
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
XX
X
XX
XX
X
X
X
Testfarmide paigutus
Loomakasvatusettevõtet struktuur ja suurus mõnedes Läänemere riikides
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Riik Künnisvõimsust ületavaid farme
Sigalad Lindlad Veisefarmid
Rootsi 117 148
Poola 146 606
Eesti 48 7 119
• Suurte (≥ 300 piimalehma) veisefarmide osakaal Läänemere regiooni riikides v.a. Eesti on väike • Loomakasvatusettevõtetes produtseeritava sõnniku struktuur on riigiti erinev. Näiteks Poolas moodustab tahesõnnik ca 90 % kogu tekkivast sõnniku kogusest, Taanis on olukord vastupidine, Eestis on vedelsõnniku osatähtsus ca 70 %.
Sõnniku ladustamine (näiteid)
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Tahe, turbaga kaetud linnusõnnik betoneeritud väljakul
Geomembraaniga (biogaasi kogumine) kaetud laguun
Katmata laguun
Telkkatusega, ringja põhiplaaniga hoidlad Ringja põhiplaaniga, katmata hoidlad
Betoonkatusega hoidla
Tahe, katmata veisesõnnik betoneeritud väljakul
Vedelsõnniku hoidlate mahutavus (kuud)
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Dairy Pigs
Slu
rry
stor
age
capa
city
(m
onth
s)0
2
4
6
8
10
12
14
Riik Veised Sead/linnud
Läti* 6 6
Leedu* 6 6
Rootsi* 8 10
Poola* 4 4
Eesti* 8 8
• Hoidla peab ammoniaagi emissiooni vähendamise eesmärgil olema mingil viisil kaetud
Sõnniku laotamise tehnoloogiad
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Broadcast
% o
f to
tal s
lurr
y p
rod
uce
d o
n f
arm
s
0
20
40
60
80
100
Bandspreading Injection
Total slurry produced = 459 625 m3 / yr (n=25)
LohisvooliklaoturSuletud lõhega injektorlaotur
Vedelsõnniku paisklaoturAvatud lõhega injektorlaotur
Tahesõnniku paisklaotur
Innovatiivsed sõnniku töötlemise tehnoloogiad Läänemere riikides, mida rakendatakse või hakatakse
lähiajal kasutama
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Tehnoloogiad, mis võiksid olla loomakasvatajale ka majanduslikult huvipakkuvad
* Vedelsõnniku toitainete kontsentreerimine
* Vedelsõnniku hapestamine
* Tahesõnniku trummelkomposteerimine
* Vedelsõnniku separeerimine (vedel- ja tahe fraktsioon)
* Biogaasi tootmine
Innovatiivsed sõnniku töötlemise tehnoloogiad (1)
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Hapete lisamine laotamise käigus ammoniaagi ja metaani emissiooni oluline vähenemine
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Innovatiivsed sõnniku töötlemise tehnoloogiad (2)
Biogaasi tootminevedelsõnnikulaguunide katmine
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Innovatiivsed sõnniku töötlemise tehnoloogiad (3) Biogaasi tootmine
Overview of biogas Technology, MANURE KNOWLEDGE FORUM of the project Baltic MANURE (http://www.balticmanure.eu). Photos: Sari Luostarinen & Teija Paavola, MTT.
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Innovatiivsed sõnniku töötlemise tehnoloogiad (4)
Winner of Baltic Manure Award 2011!
Vedelsõnniku toitainete kontsentreerimine
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Example of Danish “Vision”• Design for optimal feed composition
and uptake, minimizing crops input1 H2 or
CO2 + H2
CH4 + CO2
+ H2
CH4
Store on natural gas grid
BiogasDigestate
Crops
Water ElectrolysisH2 + O2
N2CO2 Amino
acidsFeed
production
Housing
Cooling/heat pump
Recovered heat for domestic or animal housing
Quickly
Quickly
Urine Feces> 25% DM> 25% DM
• Keep it apart• Keep it short• Keep it cold• Keep it anaerobic
2 SeparationSolid P-rich fraction P market
Liquid digestate
• Keep it covered• Biogas & upgrade• Separate digestate• Acidify liquid• Dose based on crop needs• Inject
Acidification Precision dosingField
application
Sõnniku kasutamine
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Livestock density (LU/ha)
0 5 10 15 20 25 30
% m
anur
e ex
port
ed o
ff-fa
rm
0
20
40
60
80
100
Dairy Pigs Poultry
Müüakse
Peamised probleemid Läänemere riikides, mis takistavad sõnniku toitainete otstarbekat (jätkusuutlikku) kasutamist
Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas
Kitsaskoht (probleem) Olulisus
Sõnnikuhoidla mahutavus Sõnniku säilitamine ajani, millal selle toitainete kasutamine oleks optimaalne
Sõnniku toitainete kasutamine
* Logistika Põllud/rohumaad asuvad kaugel
* Mullastiku seisund Sõnniku lämmastiku kasutamist limiteerib kõrge fosfori kontsentratsioon nii mullas kui ka sõnnikus
* Sõnniku liig Raske on leida kasutajat (ostjat)
Mullastiku (pinnase) tihenemine tallamise tõttu
Rasked masinad ja ebasobivad (niisked) ilmastiku olud
Laotamise tehnoloogia Puudub sobiv tehnoloogia väikeste koguste tahke linnusõnniku ühtlaseks laotamiseks.Vedelsõnniku laotamine vihmutussüsteemidega on künklikul põllul komplitseeritud
Parim võimalik tehnika põllumajanduslikus suurtootmises
Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 60 kg
Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 81 kg
Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 5 kg
Tänan!
Top Related