Oliveri I variant:

Hello, dear Jeanne-Pierre Wilken and Zsolt Bugarszki!My name is Oliver Kukk, I am from Estonia, my home organization is EPRÜ (EPRY).

Here is a little description of my project.

What will I do:

Here, in Estonia, where are small information about rehabilitation on mental health available in Russian. I think, it must be fixed, and more, I think, I can help it, but I need You help too…

What is the plan:

TEGEVUSKAVA Finally, I can create the Russian version of EPRY website, and serve it, by adding/removing information.

1) So, the first goal is – Russian or Russian-speech population of Estonia can get needed information in Russian language.

2) The second – Russian-speech people in whole world have an opportunity to find out how it is in Estonia about mental health services.

3) The third – CARe-methodic can be tested in different environment, because Russians in Estonia are not the same people, that living in Russia.

4) And the fourth, much smaller, as I say, what in it for me, I will find the skills, how to make and moderate web-sites and also, I can help my people (with mental special needs) better. This is important for me.

project length is 01.07.14- 01.07.15 (one year)

How-to:I I need a teacher, a programmer, who will teach me the technical part of creating and moderating of web-sites. It must cost some money, and I believe that it is expensive in Estonia, so I need help. (~ 4 months)

II Translation of Estonian materials. This part I can fulfill by myself, without external aid.III Practice on web-site creating and moderating. I need a help of a teacher.IV Current moderating of web-site. In this stage I have to perform my work by myself.

I had to choose my partner organization, let it be the Armenian Mental Health Foundation .I believe, that I can make some exchange of information with Armenia to improve my work.

DUO KOOLITUS JA TUGIKESKUSE VISIOON:

DUO KESKUSE ( RECOVERYCOLLAGE) vision guides us in our work

and clarifies our ultimate goal. We believe that the work we do will contribute towards achieving our vision. 

ESTONIA where mental health recovery is a reality for all.

PROJEKTI NIMI:

a) Kaasaegne internetipõhine informatsioon ja kogemusnõustamine taastusabist vene keeles. kiik

EST-RECOVERYNET

Tunnuslause: Taastumine on võimalik- keegi ei pea taastuma üksi!

ÜLDEESMÄRK

Kaasaegne internetipõhine taastusabi on kättesaadav Eestis elavale vene keelt emakeelena kõnelevale taastujale ja tema lähedastele.

TUGEVUSED, mida kasutades saavutame eesmärgi :

1. EPRÜl on toimiv lehekülg ja vene keelse osa loomise valmidus.

2. EPRÜ taastujate nõukojas on venekeelsed inimesed, kes on huvitatud venekeelse kodukaosa tehnilisest arendamisest.

3. EPRÜ taastujate nõukojas on olemas venekeelsed inimesed, kes on huvitatud venekeelse kodukaosa sisulisest arendamisest.

TEGEVUSPLAANTegevus- tulemus

1. Meeskonna tehniline väljaõpe 2. Sisuosa arendustegevused3. Teavitusplaan / turundusplaan

PROJEKTI TOETUSE TAOTLUSTaotlus esitatakse CARe Europe

Toetuse taotleja

1. Nimi Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing

2. Nimi Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing3. Registrikood 800841754. Juriidiline aadress Staadioni 52 Tartu 510085. Postiaadress Staadioni 52 Tartu 510086. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* 221011928824 Swedbank7. Esindaja nimi ja ametikoht Külli Mäe juhatuse liige

Projekti kontaktisik8. Nimi Külli Mäe9. Telefon 5656240310. E-posti aadress Kylli.mae@epry.ee

11. Projekti nimetus12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.10.2014- 30.09.201513. Projekti üldmaksumus14. CARe Europelt taotletav summa …€15. Omafinantseeringu summa16. Kaasfinantseeringute summa X

LISADOKUMENDID:● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve

Eelarve osad: Tulude poolel CARe Europelt taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.

● LISA 2 – Projekti lühikirjeldusOsad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.

Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt

Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka

digitaalselt)Kuupäev

Külli Mäe juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt

TOETUSE TAOTLUSELISA 1PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE

PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE

TULUD KULUD taotletav summa

Tulu liik (finantseerijate lõikes)Taotletav summa

Eraldatud summa/ vastamise tähtpäev Kulu liik

TAOTLETAV SUMMA HMN KOKKU:

OMAFINANTSEERING KOKKU(20 %) :

PROJEKTI MAKSUMUS KOKKU: €

€

CARe Europe €1. ÜLDKULU

(10 % üldmaksumusest) €

€ 1.1.

1.2.

1.3.

2. KULUD

Omafinantseering kokku €PROJEKTI SISUTEGEVUSTELE: omafinantseering €

Omafinantseering2.1 VABATAHTLIK TÖÖ

€PROJEKTI SISUTEGEVUSTELE: toetus

TULUD KOKKU KULUD KOKKU €

TOETUSE TAOTLUSELISA 2

PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS

Projekti nimi:

DUO KOOLITUS- JA NÕUSTAMISKESKUSE VENEKEELSETE ENESEABI MATERJALIDE JA TAASTUMISKURSUSTE ARENDUSPROJEKT. DUO 2014_ RUS

1. Projekti sisuline kokkuvõte

DUO1 _RUS projekt on suunatud vaimse tervise valdkonna taastujate ja kogemusnõustajate2 jõustamisele ning eneseesindamise arendamisele.

Käesoleva projekti algatajateks ja kirjutajateks on projektis „EPRÜ kogemusnõustajate, taastujate ja neid toetavate kutseliste võrgustiku jõustamine tugigruppide tegevuse kaudu“ osalenud tugigruppide ja EPRÜ Taastujate nõukoja liikmed ning tugigruppe juhtinud kogemusnõustajad kelle emakeeleks on vene keel.

Eestis puudub sisuliselt psüühikahäiretega inimesi ühendav ja neid esindav organisatsioon. Mujal maailmas on psüühikahäiretega inimeste organisatsioonid levinud hea praktika ja partner sotsiaalpoliitika kujundajatele ja erihoolekande teenuste osutajatele. Soovime jõustada taastujate ja kogemusnõustajate organisatsioonilist liikumist ja eneseesindamist. Soovime, et nimetatud võrgustikutöös saaksid osaleda ka inimesed, kelle eesti keele oskus on nõrk või väga nõrk. See pärast soovime kasutada kaasaegseid IT lahendusi nagu koduleht ja sotsiaalmeedia võimalusi.

TOETAVAD JUBA OLEMASOLEVAD TEGEVUSED / TUGEVUSED. Eestikeelsetena tugevad, venekeelsetena vajavad arendamist.

Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Psühhiaatriakliiniku juures tegutseb üks venekeelne tugigrupp. Tugigruppi tegevust juhivad üks kutseline, üks kogemusnõustaja ja neid aitab üks vabatahtlik.

Toimus tugigruppides osalejatele suvekool, kus rohujuure tasandil kasutades avatud ruumi meetodit kaardistati osalejate soovid ja ettepanekud. Kaasatud oli ka venekeelne algatusgrupp.

Sügisel toimub järjekordne kogemusnõustajate koolitus ( kahjuks eestikeelne, nii, et osaleda saava vaid need meie algatusgrupi liikmed , kes suhtlevad mõlemas keeles).

Antakse välja taastujate uudiskirja TA_RU ( Tõlkes taastujate ruupor) , millest on võimalik teha venekeelne lühikokkuvõte või arendada välja venekeelne versioon.

Olemas on Tallinna psühhiaatriakliiniku juhtkonna ja Psühhiaatriaõdede seltsingu toetus, et alustada kogemusnõustajate kaasamist taastumisvõtete koolituste läbiviimisse ja pakkuda kogemusnõustamist, kui teenust. Vajadus venekeelse kogemusnõustamise järgi on eriti suur Tallinnas.

2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp

ÜLDEESMÄRK

Kaasaegne internetipõhine taastusabi on kättesaadav Eestis elavale vene keelt emakeelena kõnelevale taastujale ja tema lähedastele.

1 DUO- sümboliseerin kutseliste aitajate ja kogemusnõustajate koostöös arendatavaid ja osutatavaid teenuseid.2 Kogemusnõustaja on inimene, kes on ise taastunud tõsisest psüühikahäirest ning soovib kaasa aidata vaimse tervise valdkonna nõustamisteenuste arendamisele ja osutamisele ning omab vastavat esmast väljaõpet ja supervisiooni.Kutseline on vaimse tervise valdkonnas töötav spetsialist (psühhiaater, psühhiaatriaõde, tegevusjuhendaja või sotsiaaltöötaja). Kutselised kaasatakse, kuna kogemusnõustajad ja taastujad vajavad momendil veel nende tuge.

Takistused/ tugevused , mida ületades või mida kasutades saavutame eesmärgi1. Eestis puudub kaasaegne venekeelne netilehekülg , kus oleksid kättesaadavad kaasaegsel

teadmisel ja kogemusteadmisel põhinevad taastusabi võtted ( Takistus).2. Venekeelsete kogemusnõustajate hulgas on huvi ja oskustega koolitatud kogemusnõustaja

Oliver Kukk, kelle ressurss on hetkel alakasutatud, ilmselt võib leida ka teisi sarnas huviga inimesi ( kasutamata ressurss)

3. Eesti sotsiaalteenuste maastikul on hetkel suur huvi kogemusnõustajate koolitamise ja kaasamise teema suhtes. Koostatud on riiklikul tasandil kogemusnõustaja teenuse kirjeldus. ( kasutamata soodne olukord kogukonnatasandil).

ALAEESMÄRGID

1. Olemas on EPRÜ kaasaegne venekeelne taastujatele suunatud toimiv kodulehekülg.2. Töötab kogemusnõustajatest, kutselistest taastusabitöötajatest ja IT spetsialistist koosnev

väike aga tegus meeskond, et tagada koduka elu ja areng kõige kaasaegsemas mõttes.3. Olemas on koduka turundusplaan ehk teavitusplaan ja venekeelse kogukonna kaasamise

esmane kava.

Vajaduse põhjendus:Käesoleva projekti on kirjutanud EPRÜ juures tegutsevad kogemusnõustajad ja taastujad, kes on välja kasvanud eelnevalt ellu viidud EPRÜ projektidest ( „Psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste sotsiaalse kaasatuse suurendamine tugi- ja eneseabigruppide abil – DUO projekt“ , „Pikaajaliste ja psüühilise erivajadusega tööpraktikad ja tööle rakendamine juhtumikorralduse ja mentorluse toel – Isiklikud valikud tööturul“ ja „EPRÜ kogemusnõustajate, taastujate ja neid toetavate kutseliste võrgustiku jõustamine tugigruppide tegevuse kaudu“) koostöös EPRÜ Taastujate nõukojaga.

Eestis on palju psüühikahäirega inimesi ja nendeni ei jõua sageli info taastumisest, kogemusnõustamisest ja muudest arenenud riikides levinud kaasaegsetest lähenemistest.

Neil puudub ka (Puuetega Inimeste Koja juures) oma esindusorganisatsioon, mille abil kaitsta oma õigusi, pidada dialoogi riigi tasandil ning läbirääkimisi valitsusasutuste ning teenuseosutajatega ja olla partneriks vaimse tervise poliitika ja invapoliitika kujundamisel laiemalt ning viia oma ettepanekud otsustajateni. Sageli on psüühikahäirega inimene ka vaimse tervise süsteemis pigem objekt, kellega toimetatakse, mitte subjekt, kes suunab oma elu ise.Soovime suurendada psüühikahäirega inimeste sotsiaalset sidusust, aktiivsust ja soodustada nende eneseesindamist. Soovime välja õpetada kogemuseksperte (kliendinõukodade liikmed, eneseesindajad) ja rakendada paremini olemasolevaid kogemusnõustajaid.Uudiskirja välja andmisega soovime parandada vaimse tervise valdkonda puudutava vajaliku teabe kättesaadavust ja teavitada taastujaid vaimse tervise vallas toimuvast ning levitada teavet taastumise ja kogemusnõustamise kohta, samuti soovime tõsta psüühikahäirega inimeste teadlikkust endist kui taastujatest ja teavitada neid taastumise võimalustest ja erinevatest EPRÜ ning taastujate ja kogemusnõustajate koostöös korraldatavatest kursustest ja muudest ettevõtmistest. Soovime kujundada avalikkuse hoiakuid ja tõsta inimeste teadlikkust psüühikahäiretest.

Läbi tugigruppide soovime toetada ka psüühikahäirega inimeste iseseisvat toimetulekut, töötamist ja kodus elamist, ennetamaks raske puudeastme tekkimist ja hooldusvajaduse välja kujunemist ning institutsionaalsele hooldusteenusele sattumist. Loome võimalused taastujatele ja kogemusnõustajatele üheskoos osalemiseks edaspidiste ühiste tegevussuundade väljatöötamisel.

Inimeste teadlikkuse suurendamiseks oma hoolekandelistest õigustest ja võimalustest arendame koostöös Tallinna psühhiaatriakliinikuga välja DUO nõustamiskeskuste mudeli, kus tahame pakkuda suuremas mahus individuaalset kogemusnõustamist, millele juurdepääs oli senini harv ning juhuslik.

Peame oluliseks, et inimesed saaksid neile vajaliku teabe kätte võimalikult ühest kohast.Projekt toetab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava 2014-2017 meede 1.4: hoolekandeteenuste ja toetuste vajaduspõhise kättesaadavuse tagamine sihtide saavutamist, toetudes vastavatele indikaatoritele.

Kaudsete näitajate alusel mõjutab see iseseisvat toimetulekut ja toetavate avahooldusteenuste ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate tööealiste puudega inimeste suhtarvu muutumist.

Projekt toetab ka vajadustepõhiste hoolekandeteenuste osutamist, sest projekt toetab mitmeid inimeste vajaduste kombinatsioone, nt sotsiaalset kuuluvust, olla kuulatud ka mõistetud, suhtlemisoskuste parandamist ning suhtlemisvõimaluste laienemist, eneseteostust, sh teadlikumaks saamist iseendast (inimene ja haigus, taastumise võimalus, ressursside leidmine ja toetamine) ja võimalustest keskkonnas (nt tööle saamise võimalused kohalikus keskkonnas), vähendab tõrjutust (stigmatisatsioon)

Allikas: Sotsiaalministeeriumi arengukava 2014-2017 www.sm.ee/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html

Et psüühikahäiretega inimestele ja nende lähedastele oleks lisaks tervishoiuteenustele ja sotsiaalteenustele kättesaadavad toetavad teenused, on oluline soodustada omasuguste eneseabirühmade ja lähedaste tugigruppide tegevust.Allikas: Vaimse tervise teenuste kaardistamine ja vajaduste analüüs Tallinn 2012

Isikute, sotsiaalsete rühmade ja kogukondade aktiivne osalemine enda, oma kodukandi ja ühiskonnaelu ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel toob kaasa nende võimastumise ja võime suuremal määral lahendada oma terviseprobleeme.Allikas: Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020Erihoolekande arengukava

Sihtgrupp:

Psüühikahäirega inimesed, kes soovivad osaleda tugigruppides ja parandada selle läbi oma igapäevast toimetulekut ning kaasa rääkida vaimse tervise poliitika kujundamisel

Psüühikahäirega inimesed - kogemusnõustajad, osalevad gruppide juhtimises ja DUO nõustamiskeskuse töös ning eneseesindamises

Vabatahtlikud – psüühikahäirega inimesed, kes saavad ennast teostada erinevate vabatahtlike tegevuste kaudu

Psüühikahäirega inimesed, kellel on soov saada kogemusekspertideks

Otseselt kaasatakse tugigruppides vähemalt 40 taastujat (psüühikahäirega inimest) 4 kutselist, 4 kogemusnõustajat, 4 vabatahtlikku ja DUO nõustamiskeskuses 1 kutseline ja 1 kogemusnõustaja

3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused

Olemasolevate tugigruppidega jätkamine või uute ellu kutsumine: Üle Eesti tegutseb 4 tugigruppi Gruppe juhivad 4 kogemusnõustajat ja 4 kutselist ja 4 vabatahtlikku Tugigruppides osaleb vähemalt 40 taastujat üle Eesti Osalejate hinnang grupi toele on 50%. Hinnatakse ankeediga gruppide lõpetamisel ja edastatakse

võrgustikutöö koordinaatorile. Kogemusnõustajatest grupi juhtide võimekus grupi juhtimisel on hea. Mõõdetakse 5-palli

süsteemis ankeediga gruppide lõpetamisel ja edastatakse võrgustikutöö koordinaatorile

Taastujate ja kogemusnõustajate suvekool Suvekool 25-35 osalejale läbi viidud taastujate ja kogemusnõustajate vajaduste ning soovide kaardistamine ankeediga rohujuure

tasandil on läbi viidud ja analüüsitud. Tegevuskava põhisuunad on osalejate poolt välja töötatud 2015. aastaks ja avalikustatud EPRÜ

kodulehel projekti alajaotuse all, saadetud osalejatele ja avalikustatud kokkuvõte uudiskirjas TA-RU (Taastujate Ruupor).

Algatatud on kaasav diskussioon teemal “Kas on vaja luua vaimse tervise valdkonna taastujaid ja kogemusnõustajaid ühendav organisatsioon? „

Taastujate ja kogemusnõustajate eneseesindamine Taastujad ja kogemusnõustajad/ -eksperdid osalevad vaimse tervise poliitika kujundamisel

sotsiaalministeeriumi, Puuetega Inimeste Koja ja erinevate vaimse tervise poliitikat kujundavate organisatsioonide tegevustes vähemalt 6 korda projekti perioodil.

Kogemusekspertide koolituse on läbinud vähemalt 12 kliendi nõukodade liiget või eneseesindajat üle Eesti

Võrgustikutöö koordineerimine ja võrgustiku teavitamine

On toimunud projekti avakoosolek, projekti jooksul toimub 4 tugigruppide juhtide meeskonnakoosolekut ja projekti lõpul toimub jätkusuutlikkuse ümarlaud

On koostatud 4 elektroonilist uudiskirja Taru ja levitatud neid infolistis Kogemusnõustajate poolt kutseliste toel on kirjutatud artikkel ajakirja Sotsiaaltöö ja/või Eesti

Õde. Planeeritud on ja viiakse ellu tegevusi koostöös sotsiaalministeeriumi, ESTA vaimse tervise

sektsiooni, VATEK-i teenuste sektsiooni ja EÕL (Eesti Õdede Liidu) psühhiaatriaõdede seltsingu ja Erihoolekande Teenuste Osutajate Liiduga.

DUO nõustamiskeskuse avamine Tallinna Psühhiaatriakliiniku juures

Alates 1. septembrist 2013 avatakse DUO nõustamiskeskus Tallinna psühhiaatriakliiniku juures Taastujate ja kutseliste teavitamiseks on viidud Tallinna psühhiaatriakliiniku juures läbi infopäev DUO nõustamiskeskuse meeskonnaliikmete koosolekud ja supervisioon 1 kord kuus on läbi viidud

4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses

JrkNr

Tegevus PlaneeritudAlgus

PlaneeritudLõpp

Saavutatav tulemus

1. Projekti ettevalmistamine ja juhtimine (tugiprotsessid).1.1. Vajaduste kaardistamine ja taotluse

koostamine.

Sotsiaalministeeriumi arengukava ja Hasartmängumaksu Nõukogu (edaspidi HMN) 2013-2016 prioriteetide analüüs ja seostamine kavandatava projekti eesmärkidega

August 2014 November 2014

Sotsiaalministeeriumi arengukava ja HMN prioriteetide analüüs läbi viidud ja seostatud antud

ja tegevustega.

Projekti „EPRÜ kogemusnõustajate, taastujate ja neid toetavate kutseliste võrgustiku jõustamine tugigruppide tegevuse kaudu“ raames ellu kutsutud tugigruppide liikmete (rohujuure tasandi) vajaduste ja soovide kaardistamine edaspidiseks tegutsemiseks. Võrgustikutöö koordinaator kohtus isiklikult oktoobris 2013 kõigi 4 tugigrupi liikmetega, grupid soovivad oma tegevust jätkata. Tugigrupid vajavad kutseliste tuge, ruume, rahalist ressurssi oma tegevustega jätkamiseks.

Tugigrupi juhtide soovide ja vajaduste kaardistamine (supervisiooni vajadus, palgasoov)

Kohtumised ja läbirääkimised võimalike koostööpartneritega: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Psühhiaatriakliinik õendusjuht Eevi Elvak, ülemõde Ene Jõesaar , Viljandi Haigla SA Psühhiaatriakliinik: ülemarst dr Andrus Tikerpe ja ülemõde Mirjam Arus ja Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik: ülemõde Reet Tohvre, kinnituskirjade küsimine Tallinna, Tartu ja Viljandi psühhiaatriahaiglatelt mitterahalise toetuse kohta ruumide rendi näol. Kokku leppimine ja vajaduste täpsustamine (planeeritavad gruppide arvud, grupi juhendajate motivatsioonitasu, kokkulepped, millised kutselised, osalevad gruppide läbi viimises).

projekti eesmärkide ja tegevustega.

Kohtumised tugigruppide liikmetega läbi viidud. Vajadused ja soovid kaardistatud.

Kokkulepped psühhiaatriahaiglatega saavutatud, kinnituskirjad saadud.

Nõuetekohane

Projektitaotluse kirjutamine ja esitamine EPRÜ juures tegutsevate kogemusnõustajate ja taastujatega poolt koostöös EPRÜ juhatuse ja EPRÜ Taastujate nõukoja http://www.epry.ee/taastujate-noukoda/ liikmetega

vajadustel põhinev taotlus HMN-ile tähtaegselt esitatud.

1.2. Rahastuse otsus HMN-ilt ja projekti ellu viimise ettevalmistamine positiivse rahastuse otsuse korral, sh koostööpartnerite teavitamine rahastuse otsusest.

Detsember 2014 Detsember 2014

Rahastuse otsus on HMN-i kodulehelt teatavaks võetud.

1.3. Projektijuhi ja võrgustikutöö koordinaatori valik ja lepingu sõlmimine

Meeskonnaliikmete tööprofiilide (meeskonna tööjaotus, nõutavad oskused, töökoormus, töökoht, kaugtöö võimalus) kujundamine koostöös EPRÜ juhatuse ja EPRÜ all tegutseva Taastujate nõukojaga.

Meeskonna tööülesannete ja rollijaotuse sõnastamine.

1) EPRÜ võtab tööle projektijuhi

2) Projektijuht võtab tööle võr gustikutöö koordinaatori

3) Projektijuht kaasab raamatupidaja

4) Projektijuht kaasab tugigruppide juhid ja vabatahtlikud

Projektijuhi ja võrgustikutöö koordinaatori valimine. Lepingu sõlmimine. Isikud kaasatakse kas töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel.

Projektijuhi ja võrgustikutöö koordinaatori lepingujärgsete tööülesannete täitmine jooksvalt projekti perioodil (veebruar 2014-detsember 2014) vastavalt tegevus- ja ajakavale ja neile töötasu

Veebruar 2014 Veebruar 2014

Meeskonna tööprofiil kujundatud, töötingimused loodud ja kokku lepitud.

Tööülesanded sõnastatud ja meeskonna-liikmete rollijaotus selge.

Projektijuht ja võrgustikutöö koordinaator valitud. Lepingud sõlmitud koostöös EPRÜ juhatusega.

Projektijuhi ja võrgustikutöö koordinaatori poolt

maksmine. lepingujärgsed ülesanded tegevus- ja ajakava kohaselt täidetud.

1.4. Projekti raamatupidamise ja finantsjuhtimise sisseseadmine

EPRÜ raamatupidajale HMN-i raamatupidamisnõuete ja lisatöö selgitamine projektijuhi poolt. Vastava lepingu sõlmimine EPRÜ juhatuse ja projektijuhi koostöös.

Projektijuhi poolt eelarvevõimaluste ja nõuete detailne ülevaatamine.

Kuludokumentide vormistamise alase juhendi koostamine meeskonnale projektijuhi poolt (näiteks avalduse vorm transpordikulude kompenseerimiseks, tegevusaruande täitmise juhendid).

Raamatupidamise sise-eeskirja täiendamine projekti nõuetele vastavalt.

Veebruar 2014 Veebruar 2014

Raamatupidajale tööülesanded selgitatud ja meeskonnas selge omavaheline tööjaotus, leping sõlmitud.

Raamatupidamis-teenus projekti vältel nõuetekohaselt ellu viidud.

Eelarvevõimalused ja nõuded üle vaadatud. Kuludokumentide vormistamise juhend koostatud. Raamatupidamise sise-eeskiri täiendatud.

1.5. Tugigruppide juhtide kaasamine.

Kutseliste kaasamine.

Tugigrupijuhtide tööprofiili ja tööülesannete lõplik kinnitamine, lepingute sõlmimine tugigrupi juhendajatega.

Tugigruppide juhtide rollide jaotamine.

Tugigrupi juhtide poolt tööülesannete täitmine jooksvalt

Veebruar 2014 Veebruar 2014

Tugigruppide juhid kaasatud.

Kutselised kaasatud.

Tööprofiil ja tööülesanded kinnitatud, lepingud sõlmitud

Rollijaotus teostatud

Tugigrupi juhtide

projekti jooksul perioodil veebruar 2014 – detsember 2014 ja aruannete ning teiste lisadokumentide esitamine.

Tugigrupi juhtidele motivatsioonitasu maksmine toimub 1 kord kvartalis projekti jooksul.

poolt jooksvalt tööülesanded täidetud, aruanded ja nõutavad lisadokumendid esitatud.

1.6. Vabatahtlike kaasamine.

Vabatahtlike kaasamise süsteemi http://www.epry.ee/vabatahtlikule/üle vaatamine ja töökorralduse kinnitamine käesoleva projekti tarbeks.

Kaasatakse vähemalt 3 vabatahtlikku 4 uudiskirja koostamiseks projekti jooksul ja 4 vabatahtlikku tugigrupikohtumisi ettevalmistavate ja lõpetavate tegevuste ning tugigrupi läbiviimise protsessi toetamiseks.

Vabatahtlikena kasutatakse eelistatult projektis „EPRÜ kogemusnõustajate, taastujate ja neid toetavate kutseliste võrgustiku jõustamine tugigruppide kaudu“ uudiskirja koostamises ja tugigruppides osalenud vabatahtlikke.

Vabatahtlike tööd koordineerib jooksvalt projekti jooksul võrgustikutöö koordinaator.

Vabatahtlikud koostavad võrgustikutöö koordinaatori juhendamisel 1 kord kvartalis tööajatabeleid vabatahtliku töö panuse arvestamiseks omafinantseeringuna.

Iga vabatahtlikuga toimub vähemalt 1 kord kuus telefonikontakt – seda

Veebruar 2014 Veebruar 2014

Vabatahtlike kaasamise süsteem üle vaadatud ja töökorraldus kinnitatud.

Vabatahtlikud kaasatud.

Vabatahtlike töö koordineerimine läbi viidud.

Tööajatabelid koostatud.

Telefonikontaktid vähemalt 1 kord kuus toimunud.

teeb võrgustikutöö koordinaator.

1.7. Projekti 1-päevase avakoosoleku kestusega 2 tundi ettevalmistamine ja läbiviimine Tallinnas koostöös EPRÜ juhatuse ja Taastujate nõukojaga ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikuga.

Avakoosolek on planeeritud läbi viia 20 inimesele (projektimeeskond, kutsutakse ka HMN-i koordinaator).

Projekti tutvustavad kohtumised kohalike haiglate esindajate ning tugigruppide juhtidega SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus (12 osalejat) ja Viljandi Haigla SA Psühhiaatriakliinikus (12 osalejat).

Kohtumiste eesmärk: täiendavalt projekti tegevuste tutvustamine.

Informeerimine projektist: VATEK, ESTA, EHTOL, TVTK (Tallinna Vaimse Tervise Keskus), EÕL psühhiaatriaõdede seltsing, EPIK.

Veebruar 2014 Veebruar 2014

Avakoosolek läbi viidud, protokollitud, uudis EPRÜ kodulehel avalikustatud.

Kohtumised läbi viidud, projekti tegevused tutvustatud.

1.8. Tugigruppidele tehnilise toe tagamineTugigruppide tehnilise töökorralduse tagamine:

Ruumid, kirjutuslaud ja arvuti kasutamise võimalus tagatakse vastavalt kokkulepetele Tallinna, Tartu ja Viljandi psühhiaatriahaiglatega.

Tehniliste võimaluste loomine meeskonnale: EPRÜ annab projekti tarbeks tasuta kasutada 4 arvutit ja mobiiltelefonid. IT-nõustamine: sülearvutite seadistamine ja hooldus, kodulehekülg, e-kiri, Word, Exel, dokumendid, praktilineIT-alane nõustamine ja juhendamine.

Veebruar 2014 Detsember 2014

Tugigruppidele tehniline tugi tagatud.

Ruumide, kirjutuslaua ja arvuti kasutamise võimalus haiglate poolt tagatud, vastavad kokkulepped olemas.

Arvutite ja telefonide kasutuslepingud sõlmitud.

2. Nelja tugigrupiprogrammi elluviimine: Tartus 1 grupp, Tallinnas (Tallinnas viiakse läbi 1 eesti- ja 1 venekeelne grupp) ja Viljandis 1 grupp.

2.1. Ettevalmistus

Ettevalmistused tugigruppide läbiviimiseks, programmi kinnitamine koostöös EPRÜ juhatuse, Taastujate nõukojaga., kaasatud on Soome Vaimse Tervise Keskliit.

Kontakt Soome Vaimse Tervise Keskliidu esindajatega, kuspalume luba kasutada kursuste materjale ja käsiraamatuid (Taastumisvõtteid. Juhendaja käsiraamat, Taastumisvõtteid. Kogemusjuhendaja käsiraamat, Taastumisvõtteid. Taastuja käsiraamat. Peretöö käsiraamat. DUO projekt, töövihik nr 1 ja nr 2. Liikumine ja vaimne tervis)

Iga tugigrupp koostab koosolekul ühiselt oma grupile programmi, võib kasutada olemasolevat DUO tugigruppi programmi.

Programmi täiendatakse projekti lõpul.

Grupi juhid kordavad üheskoos üle grupitöö põhialused.

Projektijuht valmistab avalduse vormi grupiga liitumiseks.

Tugigrupi juhid lepivad kokku otsused ja strateegiad, kuidas sihtgrupiga jätkata ja soovi korral uusi liikmeid värvata.

Grupi juhid valmistavad vajadusel oma grupi tarbeks reklaamteksti, infolehe või voldiku.

Veebruar 2014

Märts 2014 Ettevalmistavad tegevused läbi viidud.

Kontakt Soome Vaimse Tervise Keskliidu esindajatega läbi viidud, kokkulepped saavutatud.

Koosolekud gruppides läbi viidud (Tallinnas, Tartus, Viljandis), programm koostatud/valitud

Programmid täiendatud ja jätkusuutlikud

Grupitöö põhialused üle korratud.

Avalduse vorm on valmis.

Otsused ja strateegiad kokku lepitud.

Reklaamtekst, infoleht või voldik valmis.

2.2. Vajadusel uute tugigruppides osalejate värbamine

Vastavalt olemasoleva grupi liikmete soovile võib tugigruppidesse värvata uusi liikmeid.

Tugigruppide juhid kohtuvad potentsiaalsete suunajatega (õed, arstid, sotsiaaltöötajad), levitatakse infot ka paberkandjal.

Grupi liikmete soovi korral loo või kuulutuse koostamine kohaliku ajalehe ja/või infostendi tarbeks (Tallinnas, Tartus ja Viljandis).

Info levitamine taastujate uudiskirja „Taru“ kaudu..

Veebruar 2014

Märts 2014

Kutseliste abi osalejate programmi värbamiseks kasutatud. Võimalikud suunajad on infoga varustatud.

Lugu või kuulutus on koostatud ja avaldatud.

Info uudiskirja kaudu levitatud.

2.3. Grupiliikmete valik

Individuaalsete eelkohtumiste läbiviimine grupi juhtide poolt.

Veebruar 2014

Märts 2014

Eelkohtumised läbi viidud.

2.4. Grupiprogrammiga jätkamine

Grupis reeglite ja programmi läbi arutamine.

Teemade kooskõlastamine ja täiendamine.

Ajaraamistiku kokku leppimine.

Veebruar 2014

Aprill 2014

Reeglid läbi arutatud ja programm läbi vaadatud.

Teemad kooskõlastatud ja täiendatud.

Ajaraamistik kokku lepitud.

2.5. Tugigrupiprogrammi elluviimine Veebruar 2014

Detsember 2014 Kokkulepitud tegevused 4s

Kokkulepitud tegevused toimuvad 4s grupis perioodil 01.02.2014-31.12.2014 2 korda kuus, suvel soovi korral 1 kord kuus

Kokku toimub 72 grupikohtumist 4 grupis 11 kuu jooksul kaks korda nädalas (suveperioodil soovi korral 1 kord kuus).

Õppematerjalide tagamine gruppidele.

Projektijuht ja koordinaator koguvad jooksvalt kvartaalselt tagasisidet gruppidest aruandluse teel (aruande täidavad grupijuhid – kutseline, kogemusnõustaja).

grupis läbi viidud.

72 grupikohtumist läbi viidud

Õppematerjalid tugigruppidel olemas.

Tagasiside aruanded tugigruppide juhtide poolt projektijuhile esitatud.

2.6. Grupi tegevuste vahehindamine ja suviste tegevuste planeerimine.

Talvise perioodi kokkuvõtete tegemine (aruandes).

Suviste ühiste liikumistegevuste (õppekäigud, matkad, laagrid jms) läbiviimine.

Iga grupp viib ellu vähemalt ühe ühise tegevuse.

Iga grupiliige koostab oma isikliku puhkuseplaani ja tutvustab seda grupis, jagatakse kogemusi.

Juuni 2014 Juuni 2014 Talvise perioodi kokkuvõte tehtud.

Liikumistegevused läbi viidud.

Iga grupp on viinud ellu vähemalt ühe ühise tegevuse.

Iga grupiliige on koostanud oma isikliku puhkuseplaani ja tutvustanud seda grupis, jagatud on kogemusi.

2.7. Projekti perioodil grupi juhtidele supervisiooni läbi viimine

Veebruar 2014

Detsember 2014 Supervisioonid läbi viidud 4 korda projekti jooksul.

Meeskonnasupervisioonide läbi viimine Tallinnas 4 x projekti jooksul. Superviisori(te) valikul eelistatakse valdkonnas kogemust omavat teenuse pakkujat

Meeskonnasupervisioonidel osalevad projektijuht, võrgustikutöö koordinaator ja gruppide juhendajad. (10 osalejat).

2.8. Grupi juhtide meeskonnakoosolekute läbi viimine Tallinnas jooksvalt 4 korda projektiperioodil

Meeskonnakoosolekutel osalevad projektijuht, võrgustikutöö koordinaator ja gruppide juhendajad (10 osalejat).

Veebruar 2014

Detsember 2014 Meeskonnakoosolekud 4 korda projekti jooksul läbi viidud.

2.9. Grupi juhtidega telefonikontakti hoidmine.

Tugigrupi juhtidele meilitakse või helistatakse (projektijuht või võrgustikutöö koordinaator) vähemalt kord kuus perioodil veebruar 2014-detsember 2014, toimub jooksvalt probleemide kaardistamine ja lahendamine. Tegevus aitab kaasa toimiva võrgustiku arendamisele.

Veebruar 2014

Detsember 2014 Tugigruppide juhtidega igakuiselt kontakt olemas, probleemid kaardistatud.

3. Kogemusnõustajate ja taastujate liikumise organisatsiooniline arendamine.3.1. Kogemusnõustajate ja taastujate

suvekooli läbi viimine – Kuidas edasi? Osaleb vähemalt 25-35 tugigruppide liiget, otsustatakse rohujuure tasandil, mis suunas minna edasi, millised on edasised tegevused ning suunad. Otsustatakse, kas ollakse valmis asutama taastujate ja kogemusnõustajate ühendust vaba võrgustiku või muus vormis.

Juuni 2014 August 2014 Osaleb vähemalt 25-35 kogemusnõustajat ja taastujat

3.2. Organisatsiooni arendamise infopäev.

Ühepäevane infopäev taastujatele ja kogemusnõustajatele viiakse läbi Tallinnas, osaleb vähemalt 20

September 2014

Oktoober 2014 Infopäev läbi viidud.

inimest. Infopäev kestus on 8 tundi. Kuulatakse teiste ühingute kogemusi organisatsiooni jõustamisest ja inimeste kaasamisest organisatsiooni tegevustesse (Avitus, HIV-positiivsete võrgustik, Psoriaasiühing)

3.3. Kogemusnõustajatele ja taastujatele mõeldud elektroonilise uudiskirja Taru välja andmine kaasates vabatahtlikke (intervjueerijad, lugudekirjutajad, toimetajad, fotograafid, kujundajad. IT lahenduste pakkujad jt loovinimesed).

Projekti jooksul antakse välja 4 taastujate uudiskirja Taru (vabatahtlik töö).

Veebruar 2014

Detsember 2014 Taastujatele suunatud 4 uudiskirja välja antud ja levitatud võrgustikus.

3.4. Kogemusnõustajate poolt artikli kirjutamine erialaajakirja Sotsiaaltöö ja ettekande planeerimine ESTA konverentsile ja/või Psühhiaatriaõdede teemapäevale.

Juuli 2014 Detsember 2014 Vähemalt 1 artikkel ilmunud ja 1 ettekanne peetud.

4. Eneseesindamise arendamine4.1. Kogemusekspertide koolitus.

Viiakse läbi vähemalt 12 kogemuseksperdiks saada soovijale, kes tegutsevad kliendinõukodades või osalevad vaimse tervise poliitika kujundamises. Koolitus viiakse läbi 4 x 2päevase sessioonina Tallinnas. Koolituse üldmaht on 64 tundi. Koolitus viiakse läbi olemas oleva EPRÜ koolitusprogrammi alusel. Koolitajad on vastava valdkonna pädevusega kutselised eksperdid ja kogemuseksperdid.

Veebruar 2014

Mai 2014 Kogemusekspertide koolitus mahus 64 tundi läbi viidud, vähemalt 12 osalejat.

4.2. Sotsiaalministeeriumi (Puuetega Inimeste Koja) informeerimine kogemusnõustajate ja taastujate tegevustest ning koostöövõimaluste välja selgitamine.

November 2013

Detsember 2013 Sotsiaalministeerium (PIK) informeeritud, koostöövõimalused välja selgitatud.

4.3. Kogemusnõustajate osalemine sotsiaalministeeriumi, Puuetega Inimeste Koja, Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni ja teiste puuetega inimeste poliitikat kujundavate organisatsioonide tegevustes.Sihtgrupi esindamine.

Veebruar 2014

Detsember 2014 Kogemusnõustajad organisatsioonide tegevustes osalenud.

5. DUO nõustamiskeskuse avamine Tallinna Psühhiaatriakliiniku juures5.1. Kokkulepete saavutamine

Tallinna Psühhiaatriakliinikuga (töötajad, ruumid, tegevuse korraldus, vastuvõtuajad, töökorraldus).

18.veebruar 2013

November 2013 Kokkulepe nõustamiskeskuse avamiseks saavutatud.

5.2. Töötajate (kogemusnõustajad ja kutselised) leidmine, meeskonna komplekteerimine

August 2014 August 2014 Meeskond komplekteeritud.

5.3. DUO nõustamiskeskust tutvustava voldiku välja andmine.

September 2014

September 2014 Voldik välja antud.

5.4. Infopäev DUO Nõustamiskeskuse ning tegutsevate tugigruppide ja taastujate ning kogemusnõustajate tegevuste tutvustamiseks Tallinnas kestusega, osaleb 20 inimest 3 h

September 2014

September 2014 Infopäev läbi viidud.

5.5. Nõustamiskeskuse avamine. September 2014

Detsember 2014 Nõustamiskeskus avatud.

5.6. DUO nõustamiskeskuse töötajatele meeskonnakoosolekute ja supervisiooni läbi viimine 1 x kuus (osaleb 5 inimest)

September 2014

Detsember 2014 Meeskonnakoosolekud läbi viidud.

5.7. DUO nõustamiskeskuste mudeli välja töötamine

September 2014

Detsember 2014 Nõustamiskeskuse mudel välja töötatud.

6. Projekti jätkusuutlikkus ja aruandlus.6.1. Kogemusnõustajatest grupi juhid

hindavad oma võimekust grupi juhtimisel vähemalt heaks ankeediga. Küsitlust kasutatakse grupi juhtide võimekuse edaspidiseks suurendamiseks.Ankeedi koostamine, täitmine, kokkuvõtte koostamine projektijuhi poolt ja analüüs.

September 2014

Detsember 2014 Hinnatakse 5 palli süsteemis. Küsitlused täidetud ja projektijuhile saadetud ja projektijuhi poolt analüüsitud.

6.2. Kogemusnõustajatest grupi liidrid täidavad küsitluse kaardistamaks oma tööalaseid ja isiklikke vajadusi.Küsitlust kasutatakse tugigruppide liidrite jõustamiseks.

September 2014

November 2014 Küsitlus täidetud, vajadused kaardistatud.

6.3. Grupiprogrammi efektiivsuse/mõju hindamine

Fookusgrupiarutelude läbiviimine 4s grupis grupis vabas õhkkonnas, järelduste ja ettepanekute esitamine programmi täiendamiseks aruandesse, aruande esitamine projektijuhile.

Tagasiside küsimustiku koostamine gruppides osalejatele.

Tagasiside küsimustikkude täitmine 4s grupis osalejate poolt ja küsimustike analüüs projektijuhi poolt.

Gruppide kirjalike ettepanekute kogumine jätkusuutlikkuse ümarlauale. (Kuidas edasi?).

September 2014

Detsember 2014 Fookusgrupiarutelu 4s grupis läbi viidud, aruanded koostatud ja saadetud projektijuhile.

Tagasiside küsimustik koostatud.

Tagasiside küsimustikud täidetud ja analüüsitud.

Ettepanekud kogutud ja koostatud.

6.4. Projekti lõpusündmused

Viiakse läbi 3 projekti lõpusündmust kestusega 3 h Tallinnas (20 osalejat), Tartus (12 osalejat) ja Viljandis (12 osalejat)

Osalejad: projektijuht, võrgustikutöö koordinaator, kohalikud tugigruppide juhid, tugigruppides osalejad, koduorganisatsioonide esindajad.

Eesmärk: tugigruppide programmi lõpetamine ja jätkutegevuste planeerimine.

November 2014

Detsember 2014 3 projekti lõppsündmust Tallinnas, Tartus ja Viljandis läbi viidud.

6.5. Viiakse läbi 1 jätkusuutlikkuse ümarlaud ja projekti lõppsündmus kestusega 3 tundi Tallinnas.

Osalevad: meeskond, projekti koostööpartnerid, gruppide juhid ja liikmed (20 osalejat).

Detsember 2014

Detsember 2014 Jätkusuutlikkuse ümarlauad 20 osalejaga on läbi viidud, protokollitud ja uudis EPRÜ kodulehel avaldatud ja projekti tegevuste

Tegevuste jätkamiseks kokkulepete sõlmimine.

Eesmärk: jätkutegevuste planeerimine, osapooltega kokkulepete sõlmimine (Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Psühhiaatriakliiniku, Tartu Ülikool Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku ja Viljandi Haigla SA Psühhiaatriakliinikuga.

jätkamiseks on kokkulepped haiglatega olemas.

Suunajad informeeritud (arstid, õed, SKA)

6.6. Projekti lõpparuandluse koostamine.Projektijuhi ja raamatupidaja koostöös korrektse projektiaruandluse koostamine ja esitamine juhatusele kinnitamiseks.

September 2014

Detsember 2014 Nõuetele vastav projektiaruanne on tähtaegselt esitatud HMNile.

6.7. Uu(t)e projekti(de) kirjutamine esitamiseks HMN-ile.

Koostööpartnerite otsimine jätkutegevuste planeerimiseks.

Uu(t)e projektide kirjutamine esitamiseks HMN-ile.

August 2014 November 2014

Uus(ed) projekt(id) HMN-ile esitatud

Koostööpartnerid jätkutegevuste planeerimiseks ja ellu viimiseks leitud, esialgsed kokkulepped sõlmitud.

Uus(ed) projekt(id) HMN-ile esitatud.

LISA 1

Meeskonnaliikmete tööülesanded:

Projektijuhi peamised tööülesanded on:

- suhtlemine EPRÜ juhatusega- EPRÜ tehniliste vahendite kasutamise korraldamine meeskonnale ( arvutid, telefonid)- projekti administreerimine lähtuvalt EPRÜ põhikirjast ja projekti tegevuskavast-dokumentatsiooni korraldamine ja finantsjuhtimise korraldamine-tööprofiilide koostamine ja välja töötamine-lepingute välja töötamine ja sõlmimisele suunamine

-aruandluse korraldamine vastavalt EPRÜ raaamatupidamiseeskirjale -tšekkide kogumine ja arvete maksmise korraldamine,-avakoosoleku (Tallinnas), kohtumiste (Tartus ja Viljandis), lõpusündmuste (Tallinnas, Tartus ja Viljandis), ümarlaua (Tallinnas), kogemusekspetide koolituse, meeskonnakoosolekute ja supervisioonide tehnilise poole tagamine (ruumide ja tehnika broneerimine, kohvipauside organiseerimine),-osapoolte informeerimine,-kuludokumentide koondamine kuu lõpus,-aruandluse koostamine ja indikaatorite jälgimine-

Võrgustikutöö koordinaatori peamised tööülesanded on:

-projekti sisulise töö tegemine,- kokkulepped ja suhtlemine EPRÜ juhatusega - kokkulepped ja suhtlemine koduorganisatsioonidega (koduorganisatsioonideks on Tallinna, Tartu ja Viljandi psühhiaatriahaiglad)- sisulise aruandluse korraldamine, - allkirjalehtede ja dokumentatsiooni liikumise korraldamine, - ava- ja lõpussündmuste ja jätkusuutlikkuse ümarlaua sisulise poole korraldamine, - tegevuskava ja ajakava jälgimine,- metoodika koostamine- tugigrupi programmide kinnitamine, - suhtlemine projekti koordinaatoriga HMN-ist, - supervisioonide ja meeskonnakoosolekute sisulise poole korraldamine-ankeetide ja küsimustike koostamine- sisuliselt eelarve jälgimine, arvestust tehtud kuludest ise jooksvalt ei pea- telefoni- või meilikontakti hoidmine tugigruppide juhendajatega, igapäevane meeskonna infovahetus,

Raamatupidaja peamised tööülesanded on:

igakuine dokumendihaldus; arvete, projekti maksete teostamine, palga maksmine, väljavõtete tegemine pearaamatust projektijuhile, nõutud vahe- ja lõpparuannete koostamine, arhiveerimine . Kuludokumentide koondamine ja dokumentide komplekteerimine vastavuses seadusandlusega. Projekti raamatupidamise korras hoidmine jälgides rahastaja poolt etteantud tingimusi ja seadusi perioodil veebruar 2013 – detsember 2013.

Tugigruppide juhendajate rollide jaotamine:

Tugigrupijuhendaja-kutselise peamised tööülesanded on:

Vastutab praktiliste asjade eest (ruumid, kohvipausid, ostab loovtegevuste materjalid), viib läbi grupikordasid vastavalt oma professionaalsetele oskustele, juhendab vabatahtlikke.

Tugigrupijuhendaja–kogemusjuhendaja peamised tööülesanded on:

Jagab vastavalt oma haigus- ja taastumiskogemustele kogemusteavet ja -nõu, juhendab vabatahtlikku kogemusloo kirjutamisel ja grupitöö ja individuaalnõustamise läbi viimisel.

Kogemusnõustaja ja kutselise peamised ühised tööülesanded on:

Soovi korral tugigrupi programmi koostamine, osalejate värbamine ja valik, vabatahtlike leidmine ja kaasamine, reklaamteksti või voldiku valmistamine oma grupi tarbeks, kohtumised potentsiaalsete suunajatega, tugigrupiprogrammi käivitamine, grupikorraks teemade ettevalmistamine, lühiloengute läbi viimine, tegelusharjutuste ette valmistamine ja läbi viimine,aruannete koostamine.

Vabatahtlike peamised tööülesanded on:

Projekti perioodil 4 taastujatele mõeldud uudiskirja koostamine ja välja andmine.

Abistamine tugigruppide läbi viimisel: 1 teema ettevalmistamine ja arutelu juhendamine tugigrupis 1 kord kvartalis, osalemine grupiaruteludes, oma kogemusloo ettevalmistamine (juhendab kogemusjuhendaja) ja selle soovi korral tugigrupis esitamine, tegelusharjutuste läbiviimine, tugigruppide juhtide kõrval tugigruppide juhendamise kogemuspõhine õppimine.

LISA 2

Tugigrupiprogrammi näidis.

Kogunemiskorra kestvus 3 tundi (sisaldab grupitööd ettevalmistavaid ja lõpetavaid tegevusi).Kogunemiskordi saab kokku kavandada projekti 18.

1. Tugigrupi programmi/ kursuse avamine, tutvumine, programmi otstarve ja tööpõhimõtted, reeglid.

2. Eesmärgid programmi ajaks.

3. Kogemuspõhimõte taastumisel

4. Patsiendist taastujaks

5. Tegevuslikke harjutusi/ võimlemist.

6. Vaba teema või liikumine.

7. Milline võib taastumine olla? Hetkeolukorra hindamine.

8. Millest kõigest olen taastumas? Suund tulevikku.

9. Tegutsemine oma elu nimel.

10. Matk.

11. Vaba teema või liikumine.

12. Tegutsemine oma elu nimel.

13. Võrdsus taastumisel (rõhuasetus käesoleval päeval ja tulevikuplaanidel).

14. Kust ma tean, et olen taastunud?

15. Taastumise kindlustamine ja naasmine oma eesmärkide juurde.

16. Vaba teema või liikumine.

17. Tuge ja teadmisi ning suund tulevikku. Eneseabigruppide loomise alused.

18. Programmi lõpetamine, tunnistuste jagamine ja tagasiside.

LISA 3KOGEMUSEKSPERTIDE KOOLITUSE KAVA

Taastujate nõukoda, kliendiesindus:

- Mis see on- Käivitamine- Tegevused- Käigus hoidmine

Kvaliteedijuhtimine – mis see on, taastujate kaasamine ja osalemine kvaliteedijuhtimises Eestkoste, huvikaitse, huvikaitse aktivist, eneseesindaja (mõisted, mida teevad, mida Eestis teha) Edukas aktsioon, lobitöö vaimse tervise valdkonnas Eestis Suhtlemine meediaga Töö sihtgrupiga, kaasamine, osalemine Läbirääkimise oskused, enesekehtestamisoskused, piiride seadmine, ei ütlemine:

- Kaotaja-kaotaja- Võitja-kaotaja- Võitja-võitja

Vaimse tervise poliitika kujundamises osalemise võimalused erinevate organisatsioonide kaudu (sotsiaalministeerium, VATEK, ESTA vaimse tervise sektsioon, Puuetega Inimeste Koda jt)

Lühiülevaade rehabilitatsioonisüsteemist, erihoolekande süsteemist, vaimse tervise süsteemist – eneseesindamise võimalused

LISA 4

TAASTUJATE JA KOGEMUSNÕUSTAJATE SUVEKOOLI PÄEVAKAVA

Osalejate isiklike soovide ja vajaduste kaardistamine (seoses reaalsete vajaduste ja probleemidega võib tulla väga häid projekti ideid)

Lahendused esitatud probleemidele Kas midagi neist võiks kasutada 2015.aasta tööplaanis? Ühistegevuste planeerimine 2015. aastaks- Mis on olemas? – tugigruppides osalejad ja nende oskused, tugigruppide juhid, projektijuht, kes

kirjutab taotlusi ja viib projekte läbi, uudiskiri, selle meeskond, EPRÜ ja haiglate toetus,

- Vastavalt tegevuskavale suvekoolis osalejate oskuste kaardistamine, ülesannete jagamine, meeskonna moodustamine tegevuste ellu viimiseks

kaasav diskussioon teemal“ Kas on vaja luua vaimse tervise valdkonna taastujaid ja kogemusnõustajaid ühendav organisatsioon?„