Ülo Kaasik. Välisturud kasvavad tasahilju, surved tööturul jätkuvad

Tööstuse äriplaan 2017

Välisturud kasvavad tasahilju, surved tööturul jätkuvad

Ülo Kaasik

Kasvuvõti peitub ekspordis: sihtturgudes ja ettevõtete konkurentsivõimes

2012 2013 2014 2015 20160.9

1

1.1

1.2

1.3

Allikas: statistikaamet

hüvitised töötajatele

eksport

SKP

eratarbimine

Kodumajapidamiste tarbimise ja ekspordi seos majanduskasvuga*

* SKP ja selle komponendid on jooksevhinnas indeksitena, kus 2012 I kv = 1.

• Eesti siseturg ei ole kasvu takistanud

Ekspordi üldpilti on halvendanud üksikud tooted ja turud

2012 2013 2014 2015 2016 H1-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

põlevkivisaadused (pp)

sideseadmed (pp)

eksport Venemaale (pp)

teised turud ja tooted (pp)

kaupade ekspordi aastane muu-tus (%)


Eesti päritolu ekspordil on läinud suhteliselt paremini

-35% -30% -25% -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15%0%

20%

40%

60%

80%

100%

toit

mineraalsed tooted

keemiakaubadgarderoobikaubad

puit ja paber

metallid ja tootedmasinad ja seadmed

transpordi-vahendid

mööbel

muu

Ekspordi muutus 2016 I poolaastal võrreldes aasta varasemaga

Eesti

pär

itolu

eks

pord

i osa

kaal


Eksportivate ettevõtjate hinnangud konkurentsivõime kohta on mõnevõrra paranenud

Allikas: Euroopa Komisjon

2013 2014 2015 2016-2

0

2

4

6

8

10

Hinnangud konkurentsivõime arengu kohta*

konkurentsivõime väljaspool ELi

* Kolme kvartali libisev keskmine.

konkurentsivõime Eestis

konkurentsivõime ELis

Soome majandus on paranemasTeiste kaubanduspartnerite kindlustunne pole viimastel aastatel eriti muutunud

Allikas: Euroopa Komisjon

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 201660

70

80

90

100

110

120

Kaubanduspartnerite kindlustunneeuroala Soome Rootsi Läti Leedu Saksamaa

Prognoosid näitavad peamiste partnerite majandusaktiivsuse väikest kasvu

Läti Leedu Soome Rootsi Venemaa-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5 Eesti peamiste kaubanduspartnerite SKP reaalkasv (%)

Allikad: riikide keskpangad, Venemaa majandus- ja arenguministeerium

2012

2015

2013

2014

2016

2017

• Välisturgude elavnemine on siiski tagasihoidlik

Euroala mõõdukas majanduskasv jätkub

• Euroopa Keskpanga inflatsiooniprognoos näeb ette inflatsiooni taastumist

ÜTHI-inflatsioonMajanduskasv

2015 2016* 2017* 2018*

0,0% 0,2% 1,2% 1,6%

2015 2016* 2017* 2018*

1,9% 1,7% 1,6% 1,6%

* prognoos

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

* prognoos

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018-1%

0%

1%

2%

3%

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018-1%

0%

1%

2%

3%

Euroopa Keskpanga rahapoliitika on toetav

Allikas: Euroopa Keskpank

• Mittestandardsete rahapoliitika meetmete panus on suurenenud• Euroala keskpangad (eurosüsteem) on varaostukava raames varasid soetanud ligikaudu 1,2

triljoni euro ulatuses (u 12% euroala SKPst)• Euroopa Keskpanga rahapoliitika ei saa tekitada jätkusuutlikku majanduskasvu

20002000

20012001

20022002

20032003

20042004

20052005

20062006

20072007

20082008

20092009

20102010

20112011

20122012

20132013

20142014

20152015

20162016

-1

0

1

2

3

4

5

6Euroopa Keskpanga rahapoliitilised ja rahaturu intressimäärad, %

EKP baasintressimäär EKP üleööhoiuse intressimäär EKP üleöölaenu intressimäär 6 kuu EURIBOR

Ettevõtete laenuintressid on püsivalt alanenud

2011 2012 2013 2014 2015 2016

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

EURIBOR 6k

Allikas: Eesti Pank, Bloomberg

ettevõtete pikaajaline laen

eluasemelaen

Laenuintressimäärad

Rahastamisvõimalused ei piira investeeringuid

Kree

ka

Küpr

os

Itaal

ia

Leed

u

Hisp

aani

a

Slov

eeni

a

Euro

opa

Liit

Pran

tsus

maa Läti

Pool

a

Root

si

Ühe

ndku

ning

riik

Aust

ria

Saks

amaa

Eesti

Luks

embu

rg

Soom

e

0

2

4

6

82015 2014

Ettevõtete hinnang ettevõttevälise rahastamise kättesaadavusele

Märkus. Skaalal tähistab 1, et kättesaadavus ei takista üldse äritegevust, ja 10, et takistab väga palju

• Eesti ettevõtete hinnang välisrahastamisele on üks Euroopa paremaid

Allikas: EKP ettevõtete rahastamisvõimaluste uuring

Ettevõtete laenukasv on viimasel kahel aastal kiirenenud

kinn

isvar

a ja

eh

itus

muu

d se

ktor

id

veon

dus j

a la

ondu

s

töös

tus

prim

aars

ekto

r

kaub

andu

s

taris

tu

-200

-100

0

100

200

300

400309

139103 87 65

-31-96

mln

eur

ot

Allikas: Eesti Pank

Laenude ja liisingute jäägi aastane muutus*

* 31.08.2016 seisuga

Ettevõtete investeerimisaktiivsus on esimesel poolaastal suurenenud


2012 2013 2014 2015 2016-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

Mittefinantsettevõtete investeeringute aastakasv

ehitusmasinadmuuinvesteeringud kokku

Ainuüksi investeeringute maht ei taga kiiremat majanduskasvu• Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahukuse juures Eesti omaga võrreldava

kasvukiiruse• Investeeringute puhul on oluline nende struktuur ja põhivara kasutamise tõhusus

17 19 21 23 25 27 290

1

2

3

4

5

EestiLätiSlovakkiaIirimaa

Leedu

Investeeringute seos majanduskasvuga Euroopa Liidus 2000–2015keskmine majanduskasv (%)

keskmine investeeringute osakaal SKPs (%)

Poola

Allikas: Eurostat

Ressursside rakendatuse poolest on Eestil arenguruumi

Allikad: Euroopa Komisjon, küsitlusandmed

• Eesti jaoks pole oluline mitte üksnes investeeringute mahu suurenemine, vaid ka investeeringute tõhusam kasutamine

Küpr

os

Bulg

aaria Lä

ti

Kree

ka

Hor

vaati

a

Leed

u

Mal

ta

Eesti

Itaa

lia

Rum

eeni

a

Hisp

aani

a

Port

ugal

Slov

akki

a

Belg

ia

Ühe

ndku

ning

riik

Ung

ari

Pool

a

Taan

i

Slov

eeni

a

Euro

opa

Liit

Luks

embu

rg

Hol

land

Soom

e

Saks

amaa

Pran

tsus

maa

Root

si

Aust

ria

Tšeh

hi

455055606570758085

rakendatuse tase rakendatuse tase, kaalutud Eesti tööstussektori struktuuriga

Tootmisvõimsuse rakendatuse tase tööstuses, 2005–2016 aasta II kvartali keskmine (%)

Tootmise sisseseade kasutamise efektiivsuse ja tootlikkuse vahel on positiivne seos

60 65 70 75 80 85 9020

40

60

80

100

120

140

Eesti

keskmine rakendatuse määr 2000-2014 (%)

toot

likku

s EL-

28

kesk

mise

suht

es (%

)Tootmisvõimsuse rakendatuse ja tootlikkuse seos Euroopa Liidu riikides

Allikad: Euroopa Komisjon, eurostat

IirimaaRootsi

ÜhendkuningriikHollandAustriaItaalia

HispaaniaKreeka

PortugalSlovakkia

LeeduPoola

0 20 40 60 80 100 120

Keskmine Eesti töötaja loob täna poole vähem väärtust kui Euroopa Liidu keskmine töötaja

Allikas: statistikaamet* Vanusegrupp 15-60 aastat

2015. aastal loodud lisandväärtus töötaja* kohta, tuhat eurot

Palgatõus edestab tootlikkuse kasvu


2012 2013 2014 2015 2016-8%

-4%

0%

4%

8%

12%

miinimumpalga kasvEesti keskmise brutokuupalga kasvkeskmise brutokuupalga kasv töötlevas tööstusestööviljakuse kasv töötlevas tööstuses

Palgakasvu surve leevenemist praegu ei paista• Tööle võetud ja enda algatusel töölt lahkunud inimeste arv on suurenenud, see viitab sellele,

et töökohti vahetatakse varasemast sagedamini• Kui töötasude tõstmise taga on liiga optimistlikud ootused, võib see anda tagasilöögi


2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

0%

1%

2%

3%

4%

Vabade ametikohtade määr

Tööjõupuudust tunnetatakse Eestis kõige rohkem väikese tootlikkusega tööstusharudes

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50-10

0

10

20

30

40

50

60

70

haru lisandväärtus töötaja kohta 2014. aastal

haru ettevõtete osakaal, kelle jaoks tööjõupuudus on peamine tootmist

piirav tegur (ajavahemik 2015. aasta III kvartalist

2016. aasta II kvartalini)

Ettevõtete tootlikkus ja tööjõunappus eri tööstusharudes

Märkus. Ringi suurus näitab tööstusharu hõivet.

Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet

Paljud inimesed pole veel tööturul rakendust leidnud• Peaaegu sama palju kui aktiivselt tööd otsivaid inimesi, on Eestis neid, kes sooviksid

töötada, kuid pole tööd veel otsinud.

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

vaeghõivatudsooviksid töötada ja otsisid tööd, kuid ei saaks kohe tööle asuda sooviksid töötada ja saaks kohe tööle asuda, kuid ei otsinud tööd töötud

Töötuse lisanäitajad, % tööjõust


• Eesti jaoks olulised välisturud kasvavad järgmisel aastal, kuid tagasihoidlikult

• Eesti majanduskasvu kiirenemine sõltub ettevõtete konkurentsivõimest välisturgudel

• Palku jäävad survestama kahanev tööealine elanikkond ja asjaolu, et majandus muutub tööjõukesksemaks

• Odavamal tööjõul põhinevate ärimudelite lõpp on majandusarenguga kaasnev paratamatus

• Ülemäärane surve väikese tootlikkusega ettevõtetele, mida muu hulgas võib põhjustada alampalga liiga jõuline kasv, võib tööpuudust suurendada ja majanduse pikaajalist kasvuväljavaadet kahjustada

Kokkuvõtteks

Eesti Panga juunikuise majandusprognoosi põhinäitajad

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

2015 2016 2017 2018

SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 20,48 21,29 22,42 23,67

SKP muutus püsivhindades (%) 1,1 1,8 2,9 3,0

SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) -1,6 2,4 3,1 3,3

THI-inflatsioon (%) -0,5 0,0 2,7 2,2

Töötuse määr (%) 6,2 5,9 7,5 9,4

Keskmise brutokuupalga muutus (%) 5,9 4,9 5,0 5,0

Eelarvetasakaal (% SKPst) 0,4 0,0 -0,1 -0,2

Ülo Kaasik. Välisturud kasvavad tasahilju, surved tööturul jätkuvad

Economy & Finance

Transcript of Ülo Kaasik. Välisturud kasvavad tasahilju, surved tööturul jätkuvad