Thusoh Lahchom Tamil Nadu CM Jayalalitha...

4
c my k c my k c m y k c m y k E-mail : [email protected] • website:eimitimes.in• IMPHAL, Wednesday, December (OLLHA) 7, 2016 • Vol. III • Issue 958 • RNI. No. MANBIL/2012/49972 Lha khat: Rs 150/- Eimi Times Adv. Sub-Centers: • Blessed Computers, Tuibuong Forest Gate, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computers, Kangpokpi • Ngailut Computer, Saikul. Thusoh Lahchom Tamil Nadu CM Jayalalitha molliem, O Panneerselvam in CM thah dia kihahselna nei Chennai, Dec 6 (Zeenews): Mi tamtah in ‘Amma’ tia akou Tamil Nadu Chief Minister Jayalalithaa Monday jan nidan 11.30 lhin in phat sottah akijenna Chennai khopi’a um Apollo Hospital mun’a athi tan, September nisim 22 nikho’a kon hospital’a kijen pan ahitai. J Jayalalithaa athi tai, tia Monday nikho’a thuphon aum nidan ni jouva ama ding’a kitah tah’a pang’a O Panneerselvam in Tamil Nadu Chief Minister panmun tuh ding’in Raj Bhawan mun’a kihahselna anei tan ahi. Apollo Hospital’a achesa September nisim 22 nikho’a Jayalalithaa hospital’a apohlut jou uva Finance Minister portfolio kipe ahi. 2001 leh 2002 kum’a nivei CM atuh’a chule 2014 leh 2015 sung’a atuh kit ahi. Jayalalithaa in hospital’a aum sung’a portfolio jouse akhut’a ana pehdoh ahi. Jayalalithaa hi tisat leh tahsa got (dehydration) jeh’a hospital’a kipolut ahi’in, damdoh joulou ahitai. Amma thi-long hi japi in jana apeh thei nading’a mipi muthei ding’a kikoi ahi’in, Delhi Chief MinisterArvind Kejriwal in Chennai khopi’a Tamil Nadu Chief Minister J Jayalalithaa thi-long jana apeh ding ahi. Rajya Sabha injong jana vetsahna in thi- op na anei uvin, nikho sung’a toukhomna kilha ding ahi. Katchatheevu (Sri Lanka) gam’a Tuesday nikholeh St Antony’s Church fest kin-gon kigong jong Jayalalithaa jana vetsahna in avohai tauvin ahi. Government building jouse’a national flag ‘half mast’ a kikhai ding ahi’in, Tuesday nikholeh President Pranab Mukherjee jong Chennai khopi’a aumtalou Jayalalithaa jana pe’a che ding ahi. Coimbatore khopi’a AIADMK toson hon Jayalalithaa thi Imphal, Dec 6: Chief Minister Okram Ibobi Singh in Tuesday nikhon Tamil Nadu Chief minister J. Jayalalithaa thi lunghempina thuthot aneiyin ahi. “Lamkai phatah imansah-u ahi’in, amahi vaicha genthei ho ding’a ding jing’a lamkai ahi”, tin CM in aseiyin ahi. Jayalalithaa thi hi Tamil Nadu gamsung seh hilouva gamsung pumpi’a ding’a man na ahi, ati. Chule Manipur gamsung pumpi thalheng’a lunghemna thuthot anei ahi. BJP Manipur Pradesh leh Mahila Morcha injong Tamil nadu Chief Minister Jayalalithaa thi thu’a lunghempina thuthot anei uvin ahi. General Secretary Administration Ashinikumar in thuthot aneina’a chun Tamil Nadu gamsung miho kapohnat pi uve, tin aseiyin ahi. “Ama thi hi Indian politics’a mun ong ding ahi”, tin aseibe uvin ahi. CM Ibobi leh BJP ho’a kon’a lunghempina alunghempi uvin chule Chennai khopi’a dukan leh mun dang dang akikhah in ahi. Jayalalithaa thi jeh’a sorkar in December nisim 6 nikho’a kon ni sagi thi op ding chule nithum themjilna mun jouse kha ding’a thuphon anei ahitai. J Jayalalithaa jana’a Kerala gam’a themjilna leh office mun jouse Tuesday nikholeh kikhah ding ahi. Tamil Nadu chief minister masa Jayalalithaa hi Monday jan’a phat sottah adammo jouva akijen na Apollo Hospital mun’a thi ahi’in, jan-kim kon’a thi ahi. Nikho phabep akijen jouva atahsa oldom ahitan, a-oldom jou nung’a ‘cardiac arrest’ jeh’a lel lha kit’a thi ahi. Kerala sorkar in Jayalalithaa hi India gam’a numei political lamkai letah in aseiyin ahi. “Ama athi toh kilhon in achesa kum 30 sung’a mihem million’a sim in minu lungsetna amu mang tha ahitai”, ati. Tamil Nadu sorkar in nikho sagi thi op (mourning) ding’a phondohna aneiya chule school leh college mun hojong nithum kikhah ding ahi. Thi lhahna kin-gon chaina hi Tuesday nilhah leh Marina Beach mun’a umding ahi. Chandel a toumun kiphinna um Moreh, Dec. 6: Demonetization chungchang in janhi chun District Congress Committee, Chandel noiya um Tengnoupal Block Congress Committee lamkaina noiyin Moreh Police Station kom ah toumun kiphinna anaum in ahi. Hiche toumu kiphinna ah chun D. Korungthang, 42 A/C MLA (Medical Minister), Sesei Zou, Chairman ADC Chandel chule Moreh sung'a um kiloikhomna ho tichu Meitei Council Moreh, Hill Tribal Council, Moreh, Tamil Sangam, Moreh, All Community Development Organization, Moreh, Gorkha Samaj Samity, Moreh, Manipur Muslim Council, Moreh, Minority Development Association, Moreh, Nupi Khunai Choukhat Lamjing Lup, Moreh, Moreh sung'a um Club ho, Tengnoupal Block Congress Committee member ho chule Chandel ADC member hojong apang uvin ahi. KTC VP J. Guite mollem Sadar Hills, Dec.6: Kangpokpi a dia lamkai lui chule tu le tua jong Kangpokpi Town Committee Vice President hi Jangkhogin Guite tunichun (Dec. 6) thin nat a kon'in aleiset hinkho anadalha tan ahi. Amahi kum 53 ahitan, aji toh chapa khat le chanu 2 adalhah ahi. Nikho 2 masanga Kangpokpi hospital a kon'a Shija Hospital a anakipolut ahin tujingkah nidan 9:00 velchun ahinkho anabeitan ahi. Jangkhogin Guite longdamsa jaana vetsahna'n Kangpokpi Town Committee in jing nikho (Dec. 7) 10:00 am a kipat nilhah lang 2:00 pm chan town sung'a um sumkol veina mun jouse kha hiding'in thuphon aneiyin ahi. UNC in abol eco-blockade thu’a state Congress lamkai in donbutna neilou Wahengbam Rorrkychand Manipur- 'Disturb Area' tia kiphongdoh Imphal, Dec. 6: Thingnoi kiloikhom holeh kiloikhomna jatchom chomho jeh'a gamsung'a kinah kitha leh boina jatchom chomho tamjeh in Governor of Manipur in Imphal Municipal Area tailou gamsung pumpi hi kum khat (1 year) a ding'in 'Disturbed Area' tia phondoh hiding'in nopna soi akaitan ahi. Boina ho suhthip ahina ding'a Armed Forces ho ngaichat ahidan jong aseiyin ahi. Hiche toh kilhon chun Armed Forces (Special Power) Act, 1958 noiya Imphal Municipal Area tailou gamsung pumpi kumkhat sung 'Disturbed Area' tia het hiding'in aumtai tin Dr. J. Suresh Babu, Addl. Chief Secretary (Home), Govt. of Manipur in phondohna aneitan ahi. Inmun’a solar unit hondohna kinei Imphal, Dec 6: Chief Secretary O Nabakishore in Khurai Kongpal Kongkham Leikai, Imphal East’a Tuesday nikhon 5kw rooftop power supply leh consumption unit hondohna aneiyin ahi. Solar unit hi businessman leh entrepreneur Jyoti Thokchom inmun’a kitung ahi’in, Nabakishore in kin- gon’a Jyotin panlah na hi pachat ding’a lomtah ahi, tin aseiye. Mei lhahsamna gamsung’a Jyotin panlah na hi Manipur thusim’a umding ahi, ajeh chu inmun’a grid-connection kibol amasapen ahi, ati. Chief Secretary in MPSDCL leh MANIREDA chung’a jong kipathu aseiyin ahi. Imphal, Dec 6: United Naga Council (UNC) ho National Highway teni’a phat teplou economic blockade abol jeh’a phaicham mihon hahsatna sangtah ato vang’a UNC in economic blockade abol itih leh alahdoh ding ham, chule ipijeh’a sorkar in UNC toson ho asuhthip louham, ti thudoh Manipur Pradesh Congress Committee (MPCC) chief in donbutna anei pon ahi. Blockade hi lhakhat val ache ahitan, niseh ngaichat ho jouse aman kal soh ahitai. November nisim 1 nikho’a kon state sorkar in Senapati district’a kon Sadar Hills district chule Imphal East’a kon Jiribam district sem doh ding’a kilolna anei doudalna’a kiphinna kipan ahitai. Kiloikhomna chom chom AMUCO, UCM, CCSK, JAC Sadar Hills, KIM, KSO leh adang dang in lhangphong tah’a UNC in kiphinna alah doh’a lampi dang ajui louva ahileh phalou ding ahi, tia gihna jong anei ahi. Hiche dinmun’a thuso mihon MPCC president TN Haokip Monday jingkah in Congress Bhavan mu’a akimupi uvin ahi. Economic blockade chule district ni kisemdoh ding chungchang’a ngaidan thusohna aneiyu chu kum 65’a upa Congress lamkai pa Chief Minister chihna leh hetna thu’a kigam ahi, tin adonbut in ahi. Sorkar in pan lahding dan agel lhah ding ahi’in, Congress party leh MPCC President in thuphon anei ding ahipoi, tin adonbut in ahi. ST status thumna bazar’a tou numei hon tosotna nei; nidan khat kiphinna um Imphal, Dec 6: Imphal khopi’a um thil joh numei, bazaar pi’a tou hon Meetei/ Meitei ho ST status kipehna ding’a thumna tosotna’a lamlen’a kiphinna abol jeh uvin, jingkah nidan 11 ‘a kon nidan khat sung phaicham’a kimanchah atongkha in ahi. Mutum Churamani, Convenor, Coordinating Committee for Scheduled Tribe Status of Meitei/ Meetei in Imphal khopi’a um bazaar chom chom’a thil joh’a numei hon kiphinna atosot diu ahi, tia thuphon anei masat bang’in achelha in ahi. Imphal, Bishnupur, Thoubal, Wangjing chule mun dang dang’a thil joh numei hon ST demand committee ho tosotna banner akitah uvin, lamlen’a kiphinna abol uvin, Nambol, Bishnupur, Wangjing, Khwairamband Keithei, Khurai Lamlong, Shamurou chule mun dang dang’a kiphinna abol uvin ahi. Akiphinna abol sung uva dukan jouse akikhah in, gari alhaisah pouvin chule India constitution noiya meilhei ho ST’a lahlut ahina ding’in thumna aneiyui. State sorkaar in Union Home Affairs Ministry in athum bang’a Meilhei ho socio economic dinmun leh Ethnography Tribal Affairs Ministry heng’a apehlut louva ahileh committee in kiphinna abol akehlet ding ahi, tia asei ahi. Thadou-Kuki pao tho nambah mite lah a Reconciliation umtheina dia Bengaluru khopi a Public Meeting um Bengaluru, Dec. 6: Thadou-Kuki pao tho nambah mite tribe le pao min thua lunggel kibahlou jeh a kibungkhenna suhlhap nadia kihoutoh ding akuul dan lhangsam jing Reconciliation Forum (RF) in Manipur gamsung’a ground work nasatah a aboipi keuyu hilouvin, India khopi munchom chom hoa Public Awareness Meeting abol u jong amachal jing in ahi. Hitolhon chun tuni Ollha nisim 5 nikho chun Bengaluru khopi a um Empire Hotel mun a thupi tah in kihoulim khomna kin ana bol un, simlaiho, hou natongho le government leh private a tohna sangtah nei pilhing cheh mi 100 vel in pan ala in ahi. Hiche kin a chun Pu Hemsei Haokip le Pi Neneng Hangmi moderator in apang lhon in, Pastor Emmanuel Khongsai in kipatna taona amang in, Gl Seiminlen Doungel (Bengaluru FC player) in Keynote address-cum- motivational speech aseiyin ahi. Seiminlen Doungel (Bengaluru FC player) in keynote address aseina a chun, footballer minthang khat kahivang a, nam thu akiphahpoh teng, kakichep khompi Mizo le Meilhei hon einoise dan leh media masanga abangle identity thua seiding helouvin kaumji’e ati. Nam thahat tah Britishte ana kidinpi nam chu ipitia tunia mi noise le nuisat a ium’u hitam? Koi bol ham? Nangle kei bol hilou ham? ti thudoh jong adong in ahi. Aman aseibena ah idamna diu hi midang khut ah aumpo’n, eiho khut mama ah aume ati’n ahi. Misao Hejang Hangmi , MSW (Convenor, RF- Bengaluru) in ‘RF, The God triggered movement and Challenges Ahead’ kiti topic ah Paper le Power point presentation kichehtah ape’n, RF mission hilchetna leh Kihoutoh lou akhohdan thu asei e. Ama’n aseina ah, 2011 a Thadou hi Manipur (Page 4 a banjom ding) VDF personnel 3 in thuso mikhat chung’a khut alha WAD in dem Imphal, Dec. 6:United Bank of India, Headquarter MG Avenue ngah’a pang VDF personnel MD Nashir Khan, Riyaj Khan le MD Fakim in November nisim 4 ni’a Imphal Free Press thuso chomle’a pang B.Rakesh Sharma chung’a khut alha’u chu Women Action for Development in hatah in demna aneiyin ahi. Hiche nikho’a chu B. Rakesh Sharma chu demone-tisation toh kisaiya report bolding ana akalsong ahi. VDF Personnel thum hon achung’a khut alha phat’u chun Rakesh in jong a I-card avetsah in ahinlah VDF Personnel ho chun akhutanalha thou thou’uvin ahi. Media hi Democracy ding’a khompi ali na ahi ti’a kisei ahi. Ahinlah police/ security forces ho khut’a thuso miho’n gentheina atoh jing’uvin ahi. Security forces hon thuso miho chung’a khut alha jing’u hi gamsung a rule of law aumlou kiphondohna ahi. Thuso miho hin sun le jaan a na atohjing’uva , gamsung a thilphalou ho mipi maiya tahlang na ding’a na atohjing’u ahi. Chuleh milham jouse’n jong thuso miho atosot ding’u doltah ahi. Tuchung thilsoh hi thuso miho keu hilouva mihem jouse chung’a gotna kipe tobang ahi. Government le Home Department hi navel vel’a thuso miho kivengbit ding ahi ti’a aseijing’u ahitan ahinlah tuni geihin athusei ho natoh in apodoh hihlaiyin ahi. Tuchung thilsoh State government in achungthu kholchilna aneiya muona neiho atotohchet gotna apeh ding in ngehna akineiye tin WAD a kon kimu thulhut chun aseiyin ahi. Police personnel khat le ni in hitobang chonvalna natoh ho ahinbol teng le police personnel jouse ngoh ding ahidehpoi. Chonvalna nei police personnel ho hi dan dungjuiya gotna peh ding ahi. Hiche thu’a hi Government of Manipur in jong thudihtah’a thu ahintan ding kinepna akineiye tin WAD thulhut chun aseiyin ahi. Moreh a konna Gari 215 Imphal hunglhung Imphal, Dec 6(ET): Tuni chun Moreh a kon Gari 215 Imphal ahunglhung tauvin ahi. Gari ahunglhung ho chu Police escort nanoiya hung kitol ahiuvin,Moreh Police, Thoubal District Commando, Chandel SDPO le Moreh SDPO ho escort nanoiya Imphal hunglhung ahiuvin ahi. Hetthei khatchu UNC Economic Blocakde jeh’a gari tamtah Moreh a anatangden ahi. District Legal Services Authority, Ccpur in “Mobile Traffic Court” bolding Ccpur, Dec 6(ET): District Legal Authority Services Churachandpur gonna noiya ahunglhung ding December nisim 10 le Churachandpur Police Station maiya “Mobile Traffic Court” umding ahin, hiche kin’a hi Traffic Rules ho phatah’a jui ahinading Campagin umding ahi. Hiche kin’a hi Driving License, Insurance Certificate le Registration Certificate beiya Gari tol, kumlhinglou a Gari tol, Speed val’a tol hole Helmet beiya Garineo tol hole Gari tolpet’a Mobile Phone mangho vetsui dingdan thu’a kisinsahna jong umding ahin, hitoh kilhon’a Letkho Kipgen, Secretary, District Legal Services Authority, Churachandpur in mipi hon achung’a kisei daan ho phatea ajuidiuvin jong tiemna aneiyin ahi. Moreh Police, Thoubal District Commando, Chandel SDPO le Moreh SDPO ho escort nanoiya tuni Moreh a kipat gari 265 phai hunglhung KNO , UPF le Centre govt. in political talk round 2 lolhingtah’a chaita’u, civil organisation hon KNO le UPF kipapi’u B.Lalboi Gangte CCpur.Dec 6(ET): Tuni jingkahlam nidan 11 vel chun Kuki Inpi Manipur, Zomi Council, Mizo People Council chule Hmar Inpui in Centre Govt. toh political dialogue Round 2 talk nei United Peoples Front (UPF) le Kuki National Organisation (KNO) liemna aneiyuvin ahi. Kingon a chun KNO le UPF luboh chengse le Civil organisation lamkai jouse’n pan ala’uvin ahi. Kingon a chun KNO Defence Secretary Ts Haokip in Political dialogue round 2 chanchin jouse’ akikhom civil organisation lamkai ho hetthei din atahlang in ahi. Aman aseidan in Defence Agency tohgon noiya 2005 kum’a chu Centre Government toh political dialogue neipan ding dol anahitan’ ahinlah congress government in lhagup sung phat anathum in ahi. Ahinlah lhagup kichai jouvin jong Centre in kihoulimpina ding in kouna ahin neichomtapo’n ahi. 2008 kum chun Ministry of Home Affairs toh Suspension of Operation (SoO) soi ana kikaiyin chuleh lhagup joule political dialogue neipan ding tin kinoptuona ana kineiyin ahi. Ahinlah phat kitep sung’a jong political dialogue ana kipan thei tapo’n ahi. Achaina’n June nisim 15, 2016 chun KNO le UPF in centre toh political dialogue masapen ana kineiyin hitolhon chun Oct. Nisim 16, 2016 chun political dialogue 2nd round ana kibol in ahi. Kihoulimna sung a chun KNO le UPF in separate state neilou apoimo dan akiseiyin ahi. Chuleh Insung boina ho hi milah’a tahdoh louva kengkhat a dinkhom ding tihi kiloikhom teni’n tunigeiya kichepi ahi tin Ts Haokip in aseiyin ahi. Tuni kingona chun UPF luboh Aaron Kipgen le Calvin in jong houlimna anei lhon in ahi. PS Haokip President KNO in ahoulimnah’a chun, KNO le UPF hin kilungtoh tah’a Indian Constitution Article 3 noiya separate state kidal ahi ati. Article 3 a kisun dungjuiya (Page 4 a banjom ding) HPO Molnoi Block in 'Felicitation Program' mang Chandel, Dec.6: Tuni (Dec. 6) chun Kuraopokpi Village, Chandel district ah Hangngul Phungpi Organisation (HPO) Molnoi Block in 'Felicitation Program cum Annual Assembly' anamang uvin ahi. Tuni kin ah chun Chandel ADC Chairman, Lhukhosei Zou, HPO General Headquarter President, Sebastian Lunsuanpao Zou chuleh Molnoi kho haosa M. Chongthang Zou chu Jin Gun, Jin-Ja-Um chule Kin Neipa in apang uvin ahi. Limminthang Zou, Pastor KBC No. 14 in jillai chapang ho taopehna aneiyin artist phabep injong laa asauvin ahi. Chandel ADC Vice-Chairman Th. Joy Lamkang, Executive Member Ngamkholal Baite, Executive Member T. Seikhothang Haokip, Executive Member Ch. Meshil jong tuni kin ah chun apang uvin ahi. Don ding twi lhahsam jeh’a vengsung mihon Irilbung water supply scheme khah Imphal, Dec 6: Irilbung rural water supply scheme in kum phabep gamkai miho don thei ding twi apeh loujeh in Keirao vengsung miho alunghang uvin, phat teplouva ding’a water supply scheme akhah tauvin ahi. Irilbung Library Union lamkaina in Keirao Bitra Awang Leikai vengsung mihon Irilbung lei kom’a um pump house jingkah nidan 9 don in akhah uvin ahi. Keirao bitra vengsung mi, adeh’a Irilbung lei leh Keirao Tarung Makhong kikah’a cheng ohi achesa kum 20 Irilbung Water Supply Scheme (Rural) in don ding twi apehlou ahi, tin Salam Madhumagol, Chairman, Irilbung Library Union in aseiye. Tu masang’a youth lamkai hon khosung miho twi apeh diuva department heng’a ngehna anei ahi’in, avel vel’a ngehna akipeh nung’a jong japi boina hi gelkhohna kipelou ahijeh’a hichan gei pan kila ahi, ati. Tuesday jingkah in Irilbung Library Union, Keirao Bitra in toukhomna anei uva, water supply scheme kha ding’a kilungtoh tah’a kilol lhahna aneiyu ahi. Hiche scheme noiya rural leh urban um ahi’in, Public Health Engineering Departmet (PHED) in asah (Page 4 a banjom ding) KNO leh UPF in Centre Government to Political talk round 2 channa ahin neijou lhon’a nam lamkai hon vailhunna kin abolpeh pet

Transcript of Thusoh Lahchom Tamil Nadu CM Jayalalitha...

Page 1: Thusoh Lahchom Tamil Nadu CM Jayalalitha …eimitimes.in/wp-content/uploads/2016/12/ET-December-7...Thokchom inmun’a kitung ahi’in, Nabakishore in kin-gon’a Jyotin panlah na

cmyk cmyk

cmyk cmyk

E-mail : [email protected] • website:eimitimes.in• IMPHAL, Wednesday, December (OLLHA) 7, 2016 • Vol. III • Issue 958 • RNI. No. MANBIL/2012/49972 • Lha khat: Rs 150/-

Eimi Times Adv. Sub-Centers: • Blessed Computers, Tuibuong Forest Gate, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computers, Kangpokpi • Ngailut Computer, Saikul.

Thusoh Lahchom Tamil Nadu CM Jayalalitha molliem, O Panneerselvam in CM thahdia kihahselna nei

Chennai, Dec 6(Zeenews): Mi tamtah in‘Amma’ tia akou TamilNadu Chief MinisterJayalalithaa Monday jannidan 11.30 lhin in phatsottah akijenna Chennaikhopi’a um ApolloHospital mun’a athi tan,September nisim 22nikho’a kon hospital’akijen pan ahitai.

J Jayalalithaa athi tai, tiaMonday nikho’a thuphonaum nidan ni jouva amading’a kitah tah’a pang’a OPanneerselvam in TamilNadu Chief Ministerpanmun tuh ding’in RajBhawan mun’a kihahselnaanei tan ahi. ApolloHospital’a achesaSeptember nisim 22nikho’a Jayalalithaahospital’a apohlut jou uvaFinance Minister portfoliokipe ahi. 2001 leh 2002kum’a nivei CM atuh’achule 2014 leh 2015 sung’aatuh kit ahi. Jayalalithaa inhospital’a aum sung’aportfolio jouse akhut’a anapehdoh ahi. Jayalalithaa hitisat leh tahsa got(dehydration) jeh’ahospital’a kipolut ahi’in,damdoh joulou ahitai.

Amma thi-long hi japi injana apeh thei nading’a mipimuthei ding’a kikoi ahi’in,Delhi Chief Minister ArvindKejriwal in Chennai khopi’a

Tamil Nadu Chief MinisterJ Jayalalithaa thi-long jana

apeh ding ahi. Rajya Sabhainjong jana vetsahna in thi-op na anei uvin, nikhosung’a toukhomna kilhading ahi. Katchatheevu (SriLanka) gam’a Tuesday

nikholeh St Antony’sChurch fest kin-gon

kigong jong Jayalalithaajana vetsahna in avohaitauvin ahi.

Government buildingjouse’a national flag ‘halfmast’ a kikhai ding ahi’in,

Tuesday nikholehPresident Pranab

Mukherjee jong Chennaikhopi’a aumtalouJayalalithaa jana pe’a cheding ahi. Coimbatorekhopi’a AIADMK tosonhon Jayalalithaa thi

Imphal, Dec 6: Chief MinisterOkram Ibobi Singh in Tuesday nikhonTamil Nadu Chief minister J. Jayalalithaathi lunghempina thuthot aneiyin ahi.

“Lamkai phatah imansah-u ahi’in,amahi vaicha genthei ho ding’a dingjing’a lamkai ahi”, tin CM in aseiyin ahi.Jayalalithaa thi hi Tamil Nadu gamsungseh hilouva gamsung pumpi’a ding’aman na ahi, ati. Chule Manipur gamsungpumpi thalheng’a lunghemna thuthot

anei ahi.BJP Manipur Pradesh leh Mahila

Morcha injong Tamil nadu ChiefMinister Jayalalithaa thi thu’alunghempina thuthot anei uvin ahi.

General Secretary AdministrationAshinikumar in thuthot aneina’a chunTamil Nadu gamsung miho kapohnat piuve, tin aseiyin ahi. “Ama thi hi Indianpolitics’a mun ong ding ahi”, tin aseibeuvin ahi.

CM Ibobi leh BJP ho’a kon’a lunghempina

alunghempi uvin chuleChennai khopi’a dukan lehmun dang dang akikhah inahi. Jayalalithaa thi jeh’asorkar in December nisim6 nikho’a kon ni sagi thi opding chule nithumthemjilna mun jouse khading’a thuphon anei ahitai.

J Jayalalithaa jana’aKerala gam’a themjilna lehoffice mun jouse Tuesdaynikholeh kikhah ding ahi.

Tamil Nadu chiefminister masa Jayalalithaahi Monday jan’a phatsottah adammo jouvaakijen na Apollo Hospitalmun’a thi ahi’in, jan-kimkon’a thi ahi. Nikhophabep akijen jouva atahsaoldom ahitan, a-oldom jounung’a ‘cardiac arrest’jeh’a lel lha kit’a thi ahi.Kerala sorkar inJayalalithaa hi India gam’anumei political lamkai letahin aseiyin ahi.

“Ama athi toh kilhon inachesa kum 30 sung’amihem million’a sim inminu lungsetna amu mangtha ahitai”, ati. Tamil Nadusorkar in nikho sagi thi op(mourning) ding’aphondohna aneiya chuleschool leh college munhojong nithum kikhah dingahi. Thi lhahna kin-gonchaina hi Tuesday nilhah lehMarina Beach mun’aumding ahi.

Chandel a toumun kiphinna umMoreh, Dec. 6:

D e m o n e t i z a t i o nchungchang in janhi chunDistrict CongressCommittee, Chandelnoiya um TengnoupalBlock CongressCommittee lamkainanoiyin Moreh PoliceStation kom ah toumunkiphinna anaum in ahi.Hiche toumu kiphinna ahchun D. Korungthang, 42A/C MLA (MedicalMinister), Sesei Zou,Chairman ADC Chandelchule Moreh sung'a umkiloikhomna ho tichu

Meitei Council Moreh, HillTribal Council, Moreh,Tamil Sangam, Moreh, AllCommunity DevelopmentOrganization, Moreh,Gorkha Samaj Samity,Moreh, Manipur MuslimCouncil, Moreh, MinorityDevelopment Association,Moreh, Nupi KhunaiChoukhat Lamjing Lup,Moreh, Moreh sung'a umClub ho, TengnoupalBlock CongressCommittee member hochule Chandel ADCmember hojong apanguvin ahi.

KTC VP J. Guitemollem

Sadar Hills, Dec.6:Kangpokpi a dia lamkai luichule tu le tua jongKangpokpi TownCommittee Vice Presidenthi Jangkhogin Guitetunichun (Dec. 6) thin nata kon'in aleiset hinkhoanadalha tan ahi. Amahikum 53 ahitan, aji toh chapakhat le chanu 2 adalhah ahi.Nikho 2 masangaKangpokpi hospital a kon'aShija Hospital a anakipolutahin tujingkah nidan 9:00velchun ahinkho anabeitanahi.

Jangkhogin Guitelongdamsa jaanavetsahna'n KangpokpiTown Committee in jingnikho (Dec. 7) 10:00 am akipat nilhah lang 2:00 pmchan town sung'a umsumkol veina mun jousekha hiding'in thuphonaneiyin ahi.

UNC in abol eco-blockadethu’a state Congress

lamkai in donbutna neilouWahengbam Rorrkychand

Manipur-'Disturb Area' tia

kiphongdohImphal, Dec. 6:

Thingnoi kiloikhom holehkiloikhomna jatchomchomho jeh'a gamsung'akinah kitha leh boinajatchom chomho tamjeh inGovernor of Manipur inImphal Municipal Areatailou gamsung pumpi hikum khat (1 year) a ding'in'Disturbed Area' tiaphondoh hiding'in nopnasoi akaitan ahi. Boina hosuhthip ahina ding'a ArmedForces ho ngaichat ahidanjong aseiyin ahi. Hiche tohkilhon chun Armed Forces(Special Power) Act, 1958noiya Imphal MunicipalArea tailou gamsung pumpikumkhat sung 'DisturbedArea' tia het hiding'in aumtaitin Dr. J. Suresh Babu,Addl. Chief Secretary(Home), Govt. of Manipurin phondohna aneitan ahi.

Inmun’a solar unithondohna kineiImphal, Dec 6: Chief

Secretary O Nabakishore inKhurai Kongpal KongkhamLeikai, Imphal East’aTuesday nikhon 5kwrooftop power supply lehconsumption unithondohna aneiyin ahi.

Solar unit hi businessmanleh entrepreneur JyotiThokchom inmun’a kitungahi’in, Nabakishore in kin-gon’a Jyotin panlah na hipachat ding’a lomtah ahi,tin aseiye. Mei lhahsamnagamsung’a Jyotin panlah nahi Manipur thusim’aumding ahi, ajeh chuinmun’a grid-connectionkibol amasapen ahi, ati.Chief Secretary inMPSDCL leh MANIREDAchung’a jong kipathuaseiyin ahi.

Imphal, Dec 6: UnitedNaga Council (UNC) hoNational Highway teni’aphat teplou economicblockade abol jeh’aphaicham mihon hahsatnasangtah ato vang’a UNC ineconomic blockade abolitih leh alahdoh ding ham,chule ipijeh’a sorkar inUNC toson ho asuhthiplouham, ti thudoh ManipurPradesh CongressCommittee (MPCC) chiefin donbutna anei pon ahi.

Blockade hi lhakhat valache ahitan, niseh ngaichatho jouse aman kal sohahitai. November nisim 1nikho’a kon state sorkar inSenapati district’a konSadar Hills district chuleImphal East’a kon Jiribamdistrict sem doh ding’akilolna anei doudalna’akiphinna kipan ahitai.Kiloikhomna chom chom

AMUCO, UCM, CCSK,JAC Sadar Hills, KIM, KSOleh adang dang inlhangphong tah’a UNC inkiphinna alah doh’a lampidang ajui louva ahilehphalou ding ahi, tia gihnajong anei ahi.

Hiche dinmun’a thusomihon MPCC presidentTN Haokip Mondayjingkah in CongressBhavan mu’a akimupi uvinahi. Economic blockadechule district ni kisemdohding chungchang’angaidan thusohna aneiyuchu kum 65’a upaCongress lamkai pa ChiefMinister chihna leh hetnathu’a kigam ahi, tinadonbut in ahi. Sorkar inpan lahding dan agel lhahding ahi’in, Congress partyleh MPCC President inthuphon anei ding ahipoi,tin adonbut in ahi.

ST status thumna bazar’a tounumei hon tosotna nei; nidan

khat kiphinna umImphal, Dec 6: Imphal

khopi’a um thil joh numei,bazaar pi’a tou hon Meetei/Meitei ho ST statuskipehna ding’a thumnatosotna’a lamlen’akiphinna abol jeh uvin,jingkah nidan 11 ‘a konnidan khat sungphaicham’a kimanchahatongkha in ahi.

Mutum Churamani,Convenor, CoordinatingCommittee for ScheduledTribe Status of Meitei/Meetei in Imphal khopi’aum bazaar chom chom’athil joh’a numei honkiphinna atosot diu ahi, tiathuphon anei masatbang’in achelha in ahi.Imphal, Bishnupur,Thoubal, Wangjing chulemun dang dang’a thil johnumei hon ST demand

committee ho tosotnabanner akitah uvin,lamlen’a kiphinna aboluvin, Nambol, Bishnupur,Wangjing, KhwairambandKeithei, Khurai Lamlong,Shamurou chule mun dangdang’a kiphinna abol uvinahi.

Akiphinna abol sung uvadukan jouse akikhah in, garialhaisah pouvin chule Indiaconstitution noiya meilheiho ST’a lahlut ahinading’in thumna aneiyui.State sorkaar in UnionHome Affairs Ministry inathum bang’a Meilhei hosocio economic dinmunleh Ethnography TribalAffairs Ministry heng’aapehlut louva ahilehcommittee in kiphinna abolakehlet ding ahi, tia aseiahi.

Thadou-Kuki pao tho nambah mite lah a Reconciliation umtheina diaBengaluru khopi a Public Meeting um

Bengaluru, Dec. 6:Thadou-Kuki pao thonambah mite tribe le paomin thua lunggel kibahloujeh a kibungkhenna suhlhapnadia kihoutoh ding akuuldan lhangsam jingReconciliation Forum (RF)in Manipur gamsung’aground work nasatah aaboipi keuyu hilouvin,India khopi munchomchom hoa PublicAwareness Meeting abol ujong amachal jing in ahi.Hitolhon chun tuni Ollhanisim 5 nikho chunBengaluru khopi a umEmpire Hotel mun a thupitah in kihoulim khomna kinana bol un, simlaiho, hounatongho le governmentleh private a tohna sangtahnei pilhing cheh mi 100 velin pan ala in ahi.

Hiche kin a chun Pu

Hemsei Haokip le PiNeneng Hangmi moderatorin apang lhon in, PastorEmmanuel Khongsai inkipatna taona amang in, GlSeiminlen Doungel

(Bengaluru FC player) inKeynote address-cum-motivational speechaseiyin ahi.

Seiminlen Doungel(Bengaluru FC player) in

keynote address aseina achun, footballer minthangkhat kahivang a, nam thuakiphahpoh teng, kakichepkhompi Mizo le Meilheihon einoise dan leh media

masanga abangle identitythua seiding helouvinkaumji’e ati. Nam thahattah Britishte ana kidinpinam chu ipitia tunia minoise le nuisat a ium’uhitam? Koi bol ham?Nangle kei bol hilou ham?ti thudoh jong adong in ahi.Aman aseibena ah idamnadiu hi midang khut ahaumpo’n, eiho khut mamaah aume ati’n ahi.

Misao Hejang Hangmi ,MSW (Convenor, RF-Bengaluru) in ‘RF, TheGod triggered movementand Challenges Ahead’ kititopic ah Paper le Powerpoint presentationkichehtah ape’n, RFmission hilchetna lehKihoutoh lou akhohdan thuasei e. Ama’n aseina ah,2011 a Thadou hi Manipur(Page 4 a banjom ding)

VDF personnel 3 in thuso mikhatchung’a khut alha WAD in demImphal, Dec. 6:United

Bank of India, HeadquarterMG Avenue ngah’a pangVDF personnel MD NashirKhan, Riyaj Khan le MDFakim in November nisim 4ni’a Imphal Free Pressthuso chomle’a pangB.Rakesh Sharma chung’akhut alha’u chu WomenAction for Development inhatah in demna aneiyin ahi.Hiche nikho’a chu B.Rakesh Sharma chudemone-tisation toh kisaiyareport bolding ana akalsongahi. VDF Personnel thumhon achung’a khut alhaphat’u chun Rakesh in jonga I-card avetsah in ahinlahVDF Personnel ho chunakhutanalha thou thou’uvinahi.

Media hi Democracyding’a khompi ali na ahi ti’akisei ahi. Ahinlah police/security forces ho khut’athuso miho’n gentheinaatoh jing’uvin ahi. Securityforces hon thuso mihochung’a khut alha jing’u higamsung a rule of lawaumlou kiphondohna ahi.Thuso miho hin sun le jaana na atohjing’uva ,

gamsung a thilphalou homipi maiya tahlang na ding’ana atohjing’u ahi. Chulehmilham jouse’n jong thusomiho atosot ding’u doltahahi. Tuchung thilsoh hithuso miho keu hilouvamihem jouse chung’a gotnakipe tobang ahi.Government le HomeDepartment hi navel vel’athuso miho kivengbit dingahi ti’a aseijing’u ahitanahinlah tuni geihin athuseiho natoh in apodoh hihlaiyinahi. Tuchung thilsoh Stategovernment in achungthukholchilna aneiya muonaneiho atotohchet gotnaapeh ding in ngehnaakineiye tin WAD a konkimu thulhut chun aseiyinahi.

Police personnel khat le niin hitobang chonvalnanatoh ho ahinbol teng lepolice personnel jouse ngohding ahidehpoi. Chonvalnanei police personnel ho hi dandungjuiya gotna peh ding ahi.Hiche thu’a hi Governmentof Manipur in jongthudihtah’a thu ahintan dingkinepna akineiye tin WADthulhut chun aseiyin ahi.

Moreh a konnaGari 215 Imphal

hunglhungImphal, Dec 6(ET):

Tuni chun Moreh a konGari 215 Imphalahunglhung tauvin ahi.Gari ahunglhung ho chuPolice escort nanoiya hungkitol ahiuvin,Moreh Police,Thoubal DistrictCommando, ChandelSDPO le Moreh SDPO hoescort nanoiya Imphalhunglhung ahiuvin ahi.

Hetthei khatchu UNCEconomic Blocakde jeh’agari tamtah Moreh aanatangden ahi.

District Legal Services Authority, Ccpur in “Mobile Traffic Court” boldingCcpur, Dec 6(ET):

District Legal AuthorityServices Churachandpurgonna noiya ahunglhungding December nisim 10 leChurachandpur Police

Station maiya “MobileTraffic Court” umdingahin, hiche kin’a hi TrafficRules ho phatah’a juiahinading Campaginumding ahi.

Hiche kin’a hi DrivingLicense, InsuranceCertificate le RegistrationCertificate beiya Gari tol,kumlhinglou a Gari tol,Speed val’a tol hole Helmet

beiya Garineo tol hole Garitolpet’a Mobile Phonemangho vetsui dingdanthu’a kisinsahna jongumding ahin, hitohkilhon’a Letkho Kipgen,

Secretary, District LegalServices Authority,Churachandpur in mipihon achung’a kisei daan hophatea ajuidiuvin jongtiemna aneiyin ahi.

Moreh Police, Thoubal District Commando, ChandelSDPO le Moreh SDPO ho escort nanoiya tuni Moreh a kipat

gari 265 phai hunglhung

KNO , UPF le Centre govt. in political talk round 2 lolhingtah’a chaita’u, civilorganisation hon KNO le UPF kipapi’u

B.Lalboi GangteCCpur.Dec 6(ET):

Tuni jingkahlam nidan 11vel chun Kuki Inpi Manipur,Zomi Council, Mizo PeopleCouncil chule Hmar Inpuiin Centre Govt. tohpolitical dialogue Round 2talk nei United PeoplesFront (UPF) le KukiNational Organisation(KNO) liemna aneiyuvinahi.

Kingon a chun KNO leUPF luboh chengse le Civil

organisation lamkaijouse’n pan ala’uvin ahi.Kingon a chun KNODefence Secretary TsHaokip in Political dialogueround 2 chanchin jouse’akikhom civil organisationlamkai ho hetthei dinatahlang in ahi. Amanaseidan in Defence Agencytohgon noiya 2005 kum’achu Centre Governmenttoh political dialogue neipanding dol anahitan’ ahinlahcongress government in

lhagup sung phat anathumin ahi. Ahinlah lhagupkichai jouvin jong Centre inkihoulimpina ding in kounaahin neichomtapo’n ahi.2008 kum chun Ministry ofHome Affairs tohSuspension of Operation(SoO) soi ana kikaiyinchuleh lhagup joule politicaldialogue neipan ding tinkinoptuona ana kineiyinahi. Ahinlah phat kitepsung’a jong politicaldialogue ana kipan thei

tapo’n ahi. Achaina’n Junenisim 15, 2016 chun KNOle UPF in centre tohpolitical dialogue masapenana kineiyin hitolhon chunOct. Nisim 16, 2016 chunpolitical dialogue 2ndround ana kibol in ahi.Kihoulimna sung a chunKNO le UPF in separatestate neilou apoimo danakiseiyin ahi. ChulehInsung boina ho hi milah’atahdoh louva kengkhat adinkhom ding tihi

kiloikhom teni’n tunigeiyakichepi ahi tin Ts Haokip inaseiyin ahi. Tuni kingonachun UPF luboh AaronKipgen le Calvin in jonghoulimna anei lhon in ahi.

PS Haokip PresidentKNO in ahoulimnah’achun, KNO le UPF hinkilungtoh tah’a IndianConstitution Article 3noiya separate state kidalahi ati. Article 3 a kisundungjuiya (Page 4 abanjom ding)

HPO Molnoi Block in'Felicitation Program' mang

Chandel, Dec.6: Tuni(Dec. 6) chun KuraopokpiVillage, Chandel district ahHangngul PhungpiOrganisation (HPO)Molnoi Block in'Felicitation Program cumAnnual Assembly'anamang uvin ahi.

Tuni kin ah chun ChandelADC Chairman, LhukhoseiZou, HPO GeneralHeadquarter President,Sebastian Lunsuanpao Zouchuleh Molnoi kho haosaM. Chongthang Zou chu

Jin Gun, Jin-Ja-Um chuleKin Neipa in apang uvin ahi.

Limminthang Zou,Pastor KBC No. 14 in jillaichapang ho taopehnaaneiyin artist phabep injonglaa asauvin ahi. ChandelADC Vice-Chairman Th.Joy Lamkang, ExecutiveMember NgamkholalBaite, Executive MemberT. Seikhothang Haokip,Executive Member Ch.Meshil jong tuni kin ahchun apang uvin ahi.

Don ding twi lhahsam jeh’a vengsung mihonIrilbung water supply scheme khah

Imphal, Dec 6: Irilbungrural water supply schemein kum phabep gamkaimiho don thei ding twi apehloujeh in Keirao vengsungmiho alunghang uvin, phatteplouva ding’a watersupply scheme akhahtauvin ahi.

Irilbung Library Unionlamkaina in Keirao BitraAwang Leikai vengsungmihon Irilbung lei kom’aum pump house jingkahnidan 9 don in akhah uvin

ahi. Keirao bitra vengsungmi, adeh’a Irilbung lei lehKeirao Tarung Makhongkikah’a cheng ohi achesakum 20 Irilbung WaterSupply Scheme (Rural) indon ding twi apehlou ahi,tin Salam Madhumagol,Chairman, Irilbung LibraryUnion in aseiye. Tumasang’a youth lamkai honkhosung miho twi apehdiuva department heng’angehna anei ahi’in, avelvel’a ngehna akipeh

nung’a jong japi boina higelkhohna kipelou ahijeh’ahichan gei pan kila ahi, ati.

Tuesday jingkah inIrilbung Library Union,Keirao Bitra in toukhomnaanei uva, water supplyscheme kha ding’akilungtoh tah’a kilol lhahnaaneiyu ahi.

Hiche scheme noiyarural leh urban um ahi’in,Public Health EngineeringDepartmet (PHED) in asah(Page 4 a banjom ding)

KNO leh UPF in Centre Government to Political talkround 2 channa ahin neijou lhon’a nam lamkai hon vailhunna

kin abolpeh pet

Page 2: Thusoh Lahchom Tamil Nadu CM Jayalalitha …eimitimes.in/wp-content/uploads/2016/12/ET-December-7...Thokchom inmun’a kitung ahi’in, Nabakishore in kin-gon’a Jyotin panlah na

EIMI TIMES 2Wednesday, Ollha, December 7, 2016

EDITORIAL

Wednesday, Ollha, December 7Eimi Times

Article, Ngaidan, lekhathot ho liem ahijing’e. Ahinahung kipe jouse sotei ding tina aumpoi. Kituomona

theiya kigel ho kisolou ding ahi. Article le Ngaidan kisoho Editorial Board lunggel ahi deh poi.

-Ed. Board

ET Jokes

SCRIPTURE OF THE DAY

BLANKFIRE See & Smile

QUOTE OF THE DAY

TODAY IN HISTORY

Queue a kiguoldankiha themchuhdi

(umchan pha leh kinahnaloudi)UBI Imphal MG Avenue Branch a miUBI Imphal MG Avenue Branch a miUBI Imphal MG Avenue Branch a miUBI Imphal MG Avenue Branch a miUBI Imphal MG Avenue Branch a mi

tamtah Queue a kiguol ho palkeh-a pang Policetamtah Queue a kiguol ho palkeh-a pang Policetamtah Queue a kiguol ho palkeh-a pang Policetamtah Queue a kiguol ho palkeh-a pang Policetamtah Queue a kiguol ho palkeh-a pang Policemi 2 thusomi (news Reporter) khat in al immi 2 thusomi (news Reporter) khat in al immi 2 thusomi (news Reporter) khat in al immi 2 thusomi (news Reporter) khat in al immi 2 thusomi (news Reporter) khat in al imanakapdoh jeh-a limlapa athohlo chu Newspaperanakapdoh jeh-a limlapa athohlo chu Newspaperanakapdoh jeh-a limlapa athohlo chu Newspaperanakapdoh jeh-a limlapa athohlo chu Newspaperanakapdoh jeh-a limlapa athohlo chu Newspapera l im kitahdoh sang’in thuso ah ahung kithanloa l im kitahdoh sang’in thuso ah ahung kithanloa l im kitahdoh sang’in thuso ah ahung kithanloa l im kitahdoh sang’in thuso ah ahung kithanloa l im kitahdoh sang’in thuso ah ahung kithanlotai. Hiche thilsoh-a Imphal Free Press nitin thusotai. Hiche thilsoh-a Imphal Free Press nitin thusotai. Hiche thilsoh-a Imphal Free Press nitin thusotai. Hiche thilsoh-a Imphal Free Press nitin thusotai. Hiche thilsoh-a Imphal Free Press nitin thusoReporter pa’n Bank a Queue a kiguol ho lim bouReporter pa’n Bank a Queue a kiguol ho lim bouReporter pa’n Bank a Queue a kiguol ho lim bouReporter pa’n Bank a Queue a kiguol ho lim bouReporter pa’n Bank a Queue a kiguol ho lim boualah hileh ima anatilou maithei ahi. Queue/Linealah hileh ima anatilou maithei ahi. Queue/Linealah hileh ima anatilou maithei ahi. Queue/Linealah hileh ima anatilou maithei ahi. Queue/Linealah hileh ima anatilou maithei ahi. Queue/Linesaotah-a ding (kiguol) ho kipalkeh chu hiche Newssaotah-a ding (kiguol) ho kipalkeh chu hiche Newssaotah-a ding (kiguol) ho kipalkeh chu hiche Newssaotah-a ding (kiguol) ho kipalkeh chu hiche Newssaotah-a ding (kiguol) ho kipalkeh chu hiche NewsReporter (journalist) pa hin anachanlhih keu jongReporter (journalist) pa hin anachanlhih keu jongReporter (journalist) pa hin anachanlhih keu jongReporter (journalist) pa hin anachanlhih keu jongReporter (journalist) pa hin anachanlhih keu jonghimathei ahi. Akhohna lot- lotni ’n mi Queue ahimathei ahi. Akhohna lot- lotni ’n mi Queue ahimathei ahi. Akhohna lot- lotni ’n mi Queue ahimathei ahi. Akhohna lot- lotni ’n mi Queue ahimathei ahi. Akhohna lot- lotni ’n mi Queue aphatah-a adinna dia avetupma pangdi penpenphatah-a adinna dia avetupma pangdi penpenphatah-a adinna dia avetupma pangdi penpenphatah-a adinna dia avetupma pangdi penpenphatah-a adinna dia avetupma pangdi penpenPolice in Queue apalkeh chu News Reporter honPolice in Queue apalkeh chu News Reporter honPolice in Queue apalkeh chu News Reporter honPolice in Queue apalkeh chu News Reporter honPolice in Queue apalkeh chu News Reporter hon“hiche hiba hija hi aki holhol” atidiu ahi. Ipile ipi“hiche hiba hija hi aki holhol” atidiu ahi. Ipile ipi“hiche hiba hija hi aki holhol” atidiu ahi. Ipile ipi“hiche hiba hija hi aki holhol” atidiu ahi. Ipile ipi“hiche hiba hija hi aki holhol” atidiu ahi. Ipile ipikitoh kha kit hitam, Bank a natong Staff honkitoh kha kit hitam, Bank a natong Staff honkitoh kha kit hitam, Bank a natong Staff honkitoh kha kit hitam, Bank a natong Staff honkitoh kha kit hitam, Bank a natong Staff honQueue palkeh-a pangleh mivo police teni apanpiQueue palkeh-a pangleh mivo police teni apanpiQueue palkeh-a pangleh mivo police teni apanpiQueue palkeh-a pangleh mivo police teni apanpiQueue palkeh-a pangleh mivo police teni apanpikit nahlai chu Bank a natong honjong Queuekit nahlai chu Bank a natong honjong Queuekit nahlai chu Bank a natong honjong Queuekit nahlai chu Bank a natong honjong Queuekit nahlai chu Bank a natong honjong Queuesaotah a mi sot tahtah kiguol ho thuso’a al imsaotah a mi sot tahtah kiguol ho thuso’a al imsaotah a mi sot tahtah kiguol ho thuso’a al imsaotah a mi sot tahtah kiguol ho thuso’a al imsaotah a mi sot tahtah kiguol ho thuso’a al imkimudi adeilounau um tina ahi. Bank a natongkimudi adeilounau um tina ahi. Bank a natongkimudi adeilounau um tina ahi. Bank a natongkimudi adeilounau um tina ahi. Bank a natongkimudi adeilounau um tina ahi. Bank a natongho hi itihlai phaat hijongleh office kaiphaat sung’aho hi itihlai phaat hijongleh office kaiphaat sung’aho hi itihlai phaat hijongleh office kaiphaat sung’aho hi itihlai phaat hijongleh office kaiphaat sung’aho hi itihlai phaat hijongleh office kaiphaat sung’achom khatcha jong ong manlouva natong ahiuvinchom khatcha jong ong manlouva natong ahiuvinchom khatcha jong ong manlouva natong ahiuvinchom khatcha jong ong manlouva natong ahiuvinchom khatcha jong ong manlouva natong ahiuvinpolang’a Queue a ding hon jong amoh nonopolang’a Queue a ding hon jong amoh nonopolang’a Queue a ding hon jong amoh nonopolang’a Queue a ding hon jong amoh nonopolang’a Queue a ding hon jong amoh nonotheil louna chan umdi ahi. Ahin abolthei lehtheil louna chan umdi ahi. Ahin abolthei lehtheil louna chan umdi ahi. Ahin abolthei lehtheil louna chan umdi ahi. Ahin abolthei lehtheil louna chan umdi ahi. Ahin abolthei lehkiboltheisah khat le ni ’n Queue apalkeh photkiboltheisah khat le ni ’n Queue apalkeh photkiboltheisah khat le ni ’n Queue apalkeh photkiboltheisah khat le ni ’n Queue apalkeh photkiboltheisah khat le ni ’n Queue apalkeh photjengleh Journalist ho sang’a Queue a ding ho johjengleh Journalist ho sang’a Queue a ding ho johjengleh Journalist ho sang’a Queue a ding ho johjengleh Journalist ho sang’a Queue a ding ho johjengleh Journalist ho sang’a Queue a ding ho johchu lunghangdi dol ahi. Police ahijeh-a koimanchu lunghangdi dol ahi. Police ahijeh-a koimanchu lunghangdi dol ahi. Police ahijeh-a koimanchu lunghangdi dol ahi. Police ahijeh-a koimanchu lunghangdi dol ahi. Police ahijeh-a koimanima aseilou jong hidi ahi. Ahin Bank Staff honima aseilou jong hidi ahi. Ahin Bank Staff honima aseilou jong hidi ahi. Ahin Bank Staff honima aseilou jong hidi ahi. Ahin Bank Staff honima aseilou jong hidi ahi. Ahin Bank Staff honQueue palkeh a pang chu koi hi leh aphodi johQueue palkeh a pang chu koi hi leh aphodi johQueue palkeh a pang chu koi hi leh aphodi johQueue palkeh a pang chu koi hi leh aphodi johQueue palkeh a pang chu koi hi leh aphodi johahi. Ipi jeh pen’a Queue a mi tamtah tah nilhumahi. Ipi jeh pen’a Queue a mi tamtah tah nilhumahi. Ipi jeh pen’a Queue a mi tamtah tah nilhumahi. Ipi jeh pen’a Queue a mi tamtah tah nilhumahi. Ipi jeh pen’a Queue a mi tamtah tah nilhumkhojin geiya khuti din j iuva ipi at i leh Queue akhojin geiya khuti din j iuva ipi at i leh Queue akhojin geiya khuti din j iuva ipi at i leh Queue akhojin geiya khuti din j iuva ipi at i leh Queue akhojin geiya khuti din j iuva ipi at i leh Queue ading ho khu oltah-a che/chal ham ti khuoldoh teigoding ho khu oltah-a che/chal ham ti khuoldoh teigoding ho khu oltah-a che/chal ham ti khuoldoh teigoding ho khu oltah-a che/chal ham ti khuoldoh teigoding ho khu oltah-a che/chal ham ti khuoldoh teigoJournalist loikhat jong um himaithei ahi. QueueJournalist loikhat jong um himaithei ahi. QueueJournalist loikhat jong um himaithei ahi. QueueJournalist loikhat jong um himaithei ahi. QueueJournalist loikhat jong um himaithei ahi. Queuechu umdi mong ahi, ahin akitoldan, achaldan hichu umdi mong ahi, ahin akitoldan, achaldan hichu umdi mong ahi, ahin akitoldan, achaldan hichu umdi mong ahi, ahin akitoldan, achaldan hichu umdi mong ahi, ahin akitoldan, achaldan hia-ol behseh tengleh asot din ho lunghang j iuvaa-ol behseh tengleh asot din ho lunghang j iuvaa-ol behseh tengleh asot din ho lunghang j iuvaa-ol behseh tengleh asot din ho lunghang j iuvaa-ol behseh tengleh asot din ho lunghang j iuvaapalkeh ahung umkhah deh-deh leh mi kinahlonaapalkeh ahung umkhah deh-deh leh mi kinahlonaapalkeh ahung umkhah deh-deh leh mi kinahlonaapalkeh ahung umkhah deh-deh leh mi kinahlonaapalkeh ahung umkhah deh-deh leh mi kinahlonatam ahi. Kum phabep masang’a Cenema Hall atam ahi. Kum phabep masang’a Cenema Hall atam ahi. Kum phabep masang’a Cenema Hall atam ahi. Kum phabep masang’a Cenema Hall atam ahi. Kum phabep masang’a Cenema Hall aTicket kipheng chuna ana umjia akina akidelTicket kipheng chuna ana umjia akina akidelTicket kipheng chuna ana umjia akina akidelTicket kipheng chuna ana umjia akina akidelTicket kipheng chuna ana umjia akina akidelumlaise’a a Film minthang cheh cheh a avenomumlaise’a a Film minthang cheh cheh a avenomumlaise’a a Film minthang cheh cheh a avenomumlaise’a a Film minthang cheh cheh a avenomumlaise’a a Film minthang cheh cheh a avenomjong atambe chu Queue a kiguol kit i koimanjong atambe chu Queue a kiguol kit i koimanjong atambe chu Queue a kiguol kit i koimanjong atambe chu Queue a kiguol kit i koimanjong atambe chu Queue a kiguol kit i koimanahetlou jeh jong hilou, angaina’a kiboldan’a anaahetlou jeh jong hilou, angaina’a kiboldan’a anaahetlou jeh jong hilou, angaina’a kiboldan’a anaahetlou jeh jong hilou, angaina’a kiboldan’a anaahetlou jeh jong hilou, angaina’a kiboldan’a anaum ahi.um ahi.um ahi.um ahi.um ahi. Tuchung sum kilheh jeh-a Bank, Tuchung sum kilheh jeh-a Bank, Tuchung sum kilheh jeh-a Bank, Tuchung sum kilheh jeh-a Bank, Tuchung sum kilheh jeh-a Bank,ATM leh Post Off ice mai ho deh-deh ah QueueATM leh Post Off ice mai ho deh-deh ah QueueATM leh Post Off ice mai ho deh-deh ah QueueATM leh Post Off ice mai ho deh-deh ah QueueATM leh Post Off ice mai ho deh-deh ah Queue(Line) a mi tamtah tah kigol hi ahung ha umdehset(Line) a mi tamtah tah kigol hi ahung ha umdehset(Line) a mi tamtah tah kigol hi ahung ha umdehset(Line) a mi tamtah tah kigol hi ahung ha umdehset(Line) a mi tamtah tah kigol hi ahung ha umdehsete. Hiche hi Manipur keu hi lou India gamsunge. Hiche hi Manipur keu hi lou India gamsunge. Hiche hi Manipur keu hi lou India gamsunge. Hiche hi Manipur keu hi lou India gamsunge. Hiche hi Manipur keu hi lou India gamsungmuntin’a hung umdoh ahi. Hiche Queue a sot tahmuntin’a hung umdoh ahi. Hiche Queue a sot tahmuntin’a hung umdoh ahi. Hiche Queue a sot tahmuntin’a hung umdoh ahi. Hiche Queue a sot tahmuntin’a hung umdoh ahi. Hiche Queue a sot tahdin (kiguol) hi hahsatah hijongleh mihem hina’adin (kiguol) hi hahsatah hijongleh mihem hina’adin (kiguol) hi hahsatah hijongleh mihem hina’adin (kiguol) hi hahsatah hijongleh mihem hina’adin (kiguol) hi hahsatah hijongleh mihem hina’aumchan pha le hoi khat mipi ho achamlouva kihilumchan pha le hoi khat mipi ho achamlouva kihilumchan pha le hoi khat mipi ho achamlouva kihilumchan pha le hoi khat mipi ho achamlouva kihilumchan pha le hoi khat mipi ho achamlouva kihilti thei ahi. Gam khangtou hoa vang Queue a dinnati thei ahi. Gam khangtou hoa vang Queue a dinnati thei ahi. Gam khangtou hoa vang Queue a dinnati thei ahi. Gam khangtou hoa vang Queue a dinnati thei ahi. Gam khangtou hoa vang Queue a dinnadi hoa milen milal t i umchuomlouva mijousedi hoa milen milal t i umchuomlouva mijousedi hoa milen milal t i umchuomlouva mijousedi hoa milen milal t i umchuomlouva mijousedi hoa milen milal t i umchuomlouva mijousekiguolsoh keiya abanban’a chal ahi. Indiakiguolsoh keiya abanban’a chal ahi. Indiakiguolsoh keiya abanban’a chal ahi. Indiakiguolsoh keiya abanban’a chal ahi. Indiakiguolsoh keiya abanban’a chal ahi. Indiagamsung’a hi Airport leh mun thupi jep ho t i lougamsung’a hi Airport leh mun thupi jep ho t i lougamsung’a hi Airport leh mun thupi jep ho t i lougamsung’a hi Airport leh mun thupi jep ho t i lougamsung’a hi Airport leh mun thupi jep ho t i loumun tamtah a hi ahat-hat, umchan helou-lou,mun tamtah a hi ahat-hat, umchan helou-lou,mun tamtah a hi ahat-hat, umchan helou-lou,mun tamtah a hi ahat-hat, umchan helou-lou,mun tamtah a hi ahat-hat, umchan helou-lou,achuhat-hat leh jachat helou ho’n thil kichohnadiachuhat-hat leh jachat helou ho’n thil kichohnadiachuhat-hat leh jachat helou ho’n thil kichohnadiachuhat-hat leh jachat helou ho’n thil kichohnadiachuhat-hat leh jachat helou ho’n thil kichohnadiholeh thil kihopna hoa achang masa’a pang ahi.holeh thil kihopna hoa achang masa’a pang ahi.holeh thil kihopna hoa achang masa’a pang ahi.holeh thil kihopna hoa achang masa’a pang ahi.holeh thil kihopna hoa achang masa’a pang ahi.Mipi nehkhom donkhomna ho bang’a kichang hihMipi nehkhom donkhomna ho bang’a kichang hihMipi nehkhom donkhomna ho bang’a kichang hihMipi nehkhom donkhomna ho bang’a kichang hihMipi nehkhom donkhomna ho bang’a kichang hihkhante ti bang’a achangmasa di moh kichutho kitikhante ti bang’a achangmasa di moh kichutho kitikhante ti bang’a achangmasa di moh kichutho kitikhante ti bang’a achangmasa di moh kichutho kitikhante ti bang’a achangmasa di moh kichutho kitiho hi ei thinglhangmi lah ah thinglhang hihenho hi ei thinglhangmi lah ah thinglhang hihenho hi ei thinglhangmi lah ah thinglhang hihenho hi ei thinglhangmi lah ah thinglhang hihenho hi ei thinglhangmi lah ah thinglhang hihenphaigam hileh adimset nalaiye. Mihem akhantouphaigam hileh adimset nalaiye. Mihem akhantouphaigam hileh adimset nalaiye. Mihem akhantouphaigam hileh adimset nalaiye. Mihem akhantouphaigam hileh adimset nalaiye. Mihem akhantoule khantoulou, umchan pha ahetle ahetlou hile khantoulou, umchan pha ahetle ahetlou hile khantoulou, umchan pha ahetle ahetlou hile khantoulou, umchan pha ahetle ahetlou hile khantoulou, umchan pha ahetle ahetlou hiamasa-sa chang masa (first come first served) tiamasa-sa chang masa (first come first served) tiamasa-sa chang masa (first come first served) tiamasa-sa chang masa (first come first served) tiamasa-sa chang masa (first come first served) tikichepina ho ahi.kichepina ho ahi.kichepina ho ahi.kichepina ho ahi.kichepina ho ahi.

Phung le changaPhung le changaPhung le changaPhung le changaPhung le changapolitics le election bolpolitics le election bolpolitics le election bolpolitics le election bolpolitics le election bolkitetna umlaiseakitetna umlaiseakitetna umlaiseakitetna umlaiseakitetna umlaiseaphung jong khesuhphung jong khesuhphung jong khesuhphung jong khesuhphung jong khesuhcheh cheh ding, nampicheh cheh ding, nampicheh cheh ding, nampicheh cheh ding, nampicheh cheh ding, nampidinmun jong khesuhdinmun jong khesuhdinmun jong khesuhdinmun jong khesuhdinmun jong khesuhcheh cheh ding,cheh cheh ding,cheh cheh ding,cheh cheh ding,cheh cheh ding,abolho tahbah jongabolho tahbah jongabolho tahbah jongabolho tahbah jongabolho tahbah jonglolhinna toh kigamlatlolhinna toh kigamlatlolhinna toh kigamlatlolhinna toh kigamlatlolhinna toh kigamlatcheh chehdi ahilamcheh chehdi ahilamcheh chehdi ahilamcheh chehdi ahilamcheh chehdi ahilamgeldohlou le helougeldohlou le helougeldohlou le helougeldohlou le helougeldohlou le heloubangloi umjing nalaibangloi umjing nalaibangloi umjing nalaibangloi umjing nalaibangloi umjing nalaihileh akilome.hileh akilome.hileh akilome.hileh akilome.hileh akilome.

TEACHER: Moses, name one important thing we have today thatwe didn't have ten years ago.

MOSES: Me!TEACHER: Abraham,why do you always get so dirty?

“ABRAHAM: Well, I'm a lot closer to the ground than you are.TEACHER: Hannah, give me a sentence starting with 'I' “HANNAH:I is...

TEACHER: No, Hannah, always say, I am.HANNAH: All right, 'I am the ninth letter of the alphabet' TEACHER: George

Washington not only chopped down his father's cherry tree, but also admitted it.Now, Peter , do you know why his father didn't punish him?

PETER: Because George still had the axe in his hand.TEACHER: Now, Racheal, tell me frankly, do you say prayers before eating?RACHAEL: No sir, I don't have to, my Mom is a good cook. TEACHER: Kehinde, your

composition on 'My Dog' is exactly the same as your brother's.Did you copy his?

KEHINDE : No sir, It's the same dog.TEACHER: Femi, what do you call a person who keeps on talking

when people are no longer interested?FEMI: A teacher

When you see a man with agreat deal of religion displayed in

his shop window, you maydepend upon it he keeps a very

small stock of it within.C.H Spurgeon

Deitahte, tun eiho Pathenchate ihitauvin, ahivangin ipiihung hidiu akichen hih laiye.Ama ahung kilah teng le eiho

jong ama to ibah diu vangiheuve, ajeh chu ama ahina

banga imu diu ahi.1 John 3:2

Hawaii Japanese Attack Pearl Harbor December7th, 1941:

Achiesa tunikho 7th October 1941 kumchun Japan ten hetphahlouvin ‘midgetsubmarine’ ho, vanleng bomb hat tah seplha thei 350 lang chule adang dang jongAmerica gam Hawaii twi khanglen Kong ngahmun (Harbour) Pearl kitichu anabulu un ahi. Hiche kibuluna keu hilouvin Japan ten Britain leh United Statesapumpi’n gal in chouna ananeiyuvin ahi. Pearl Harbour kibuluna ah chun gaalkapna kong (battleship) 2, minelayer khat khat leh destroyer khat akisuse in lahtheilouvin aum taove akiti. Hiche ho chu hilouvin US government in pamai asahpenchu Pearl Harbour kibuluna a thina toh sepai holeh sailor 2300 hochu ahi. Hichetoh kilhon chun US President Franklin D. Roosevelt in gamsung sepai jouse

akhomtup in Japan chung’a gaal bolding’in phondohna aneitan hichuSecond World War tin akihe in ahi.Ajing nikho’a President Roosevelt inCongress ho heng’a athusei chu janhi,December 7, 1941 hi koi hijong lehlungsung’a mangthei louding thilsohgimnei khat chu ahitai atin ahi.Koiman moh suhmil taponte antin ahi.

Call for Paper - 100th Year of Anglo Kuki War 1917-19- General Secretary, Kuki Research Forum “If I dare to forget You!”

KUKI RESEARCH FORUMCall for papers

Remembering Anglo-Kuki War 1917-19 Hundredth Year of War Against Imperialism A Commemoration VolumeConcept note

When the Great War was fought in theEuropean theatre, its tremor was felt furiously at theother end of the globe. An earth-shaking event brokeout in the sleepy highland massif of Northeast Indiain 1917 during the high noon of the First World War.

It was the most memorable moment in thehistory of the Kukis that shattered the easternhighland of the British Empire or at the heart of its‘Crescent Empire’. The flames of freedom againstimperialism have shaken the whole ranges fromNaga Hills in the North to Chin Hills in the South andfrom North Cachar Hills in the West to Somra Tractand Chindwin valley in the East. It turned the Kukicountry upside down, the sleepy hill villages intofortresses, the enraged peaceful population intofreedom fighters, the land of freedom into battlefields, and the land of honey and milk into scarcityand poverty. The fighting went on for more than twoyears (March 1917 to May 1919) and the wantondestruction caused to lives, properties, finance, andculture was so great that the Kukis could not rise upagain. More than eighty six Kuki villages had beenraged to the ground, fifteen villages have beendeserted forever, 112 villages have been mercilesslypunished and forced to surrender.

About 1600 muskets have been confiscated,several hundreds of leather cannon (pumpi), andseveral thousand pounds of gunpowder weredestroyed. Hundreds of songkhai and songpel(stone-trap fixed on the tree or on the cliff above theenemy’s paths) and other weapons of destructionhave also been destroyed. More than six thousandcombatants, about eight thousands transport cooliesand non-combatants, two provincial governments(Assam and Burma) and one princely state(Manipur), all under the supreme direction of theGovernment of India (GOI), took active part insuppressing the Rising. It cost the GOI rupeestwenty-eight lakh (Rs. 280000/-) in total. After theRising was brutally suppressed, the Kukis werecompelled to pay as war reparation (officially termedas compensation for the loss of properties destroyedby Kukis to villages friendly to the British) of rupees

One Lakh Seventy Five Thousand (Rs. 1,75,000/-). This amount was recovered from the Kukis ininstallments within five years, partly in cash (Rs.25-30 thousands) and the rest in the form of penalcommunal labour for widening of village paths,cutting government roads, construction ofgovernment offices, porterage, and so on.

With the mounting brutalities of the Britishforces against the civilians, some Kuki leaderseventually surrendered to defuse the inhumanatrocities of the armed forces, to save lives andproperties. They were imprisoned in different jailsin India and Burma. But that was not the end of theWar. Many Kukis refused to surrender and continueto fight until they were overpowered and capturedby the British forces. They fought to the last andmany of them sacrificed their lives. The War wasbrutally suppressed by the mighty forces.

The Kukis did not stop fighting the British;the low-profile everyday forms of resistance wenton until they took up arms again in the 1940s whenthe Japanese and Indian National Army (INA)came for help. When the leaders (mostly the chiefs)were no doubt great and influential, they were notthe only Kukis who fought the British. Thousands

of Kuki fighters took up armsagainst the British forces andfought on different fronts.Many of them sacrificed theirlives in defence of theirfreedom against Britishimperialism; some of themdied in prisons. They are themartyrs. Besides, thousands ofthem (including aged, womenand children) also took part inthe War by poundinggunpowder day in and day out,pounding rice, gathering wildroots, preparing food andsupplying to the fighters whowere mostly hiding in thejungles.

The women folks who look after thechildren and aged people when their men werefighting the British forces had equally contributedto the War. The thempus (priests and physicians)who performed prayers for the fighters, treated thesick and injured persons, and so on had equallyfulfilled their share of the War. Young boys and girlswho gathered information from different places,from the enemy’s camps, and who had borned thetorch of thingkho-le-malcha across the hills cannotbe forgotten. All of them must have theirappropriate place in history book.

There were many moving stories andpainful episodes during the War. Imagine how theKukis had survived against the mighty British forcesfor so long. Two agriculture seasons have beenexpended, two winters and two rainy seasons havebeen toiled. Most of their villages, houses, and

granaries had been consumed by the barbaric flamesof British forces. Thousands of Kukis had to gohungry for several months, running from pillar to post,running for their heads from one jungle hideout toanother. When there was no food to eat at the hideoutsand the women, aged and children were starving fordays, Pu Tintong and his party, for instance, set outto the loujao to gather bal (taro) and other availableveggies and also spread out in the forest for gamha(wild yams). Thousands of Kukis survived with suchfoods for months together. Such painful situationsgenerated hundreds of stories and thousands ofexperiences, which no colonial records would report.

They remain in the memory of the people, thememory that is sure to be transmitted to their childrenover the generations. Such stories are yet to foundany space in history book. Imagine the lives and toilingof thousands of women and children who were drivenhomeless, whose trials and tribulations in the denseforest, the experienced pain in watching their villageraged to the ground, of the brutality they bore in thehands of the imperial forces, and so on. Imagine themany love stories that binds between parents andchildren, between husband and wife, between youngboys and girls, and so on. Imagine how many poeticsongs and other oral narratives would have beencomposed by the singing and poetic community inmemory of their love ones, of the War, of theirsufferings, and so on. Imagine how many proverbsand sayings would have been composed or evolved.These huge corpuses of oral narratives are still silentand invisible in the existing literature of the Anglo-KukiWar.

Other aspects of the War are the forms ofwarfare, the war tactics employed by the Kukis, thedifferent kinds of weapons used by them, and howthey were produced or procured. How could theKukis fight the mighty British forces for over twoyears? What tactics have they employed to sustainthe war for so long? What are the kinds of weaponsthey used other than muskets? No much mention ismade in the existing literature. The famous pumpi,for instance, was unique to the Kukis. They were alsoexperts in making poisonous bamboo spikes, for shou(panjies) and for arrows. How did they build theirvillage stockade and other defence system? Think ofthe songkhai and songpel thang. How they makeit? There are many more about such things. The historyof this War again reminded us the importance of thisother side of the War. Finally, think about how theKukis might have got their muskets. Most of theirfirearms (about 1195) were already confiscatedbetween 1907-17 but more than 1600 were againseized during and after the War. Where could theyhave procured from or were they capable of makingthem? We lack the story of their gun manufacture orthe trade they carried on with it. What happened totheir gunpowder? We know they can manufactureit but do we know how they manufacture? This mustfound its place in history.

To be continued...

1. Coronary ArteryDisease (IschemicHeart Disease)

2. Stroke3. Chronic

O b s t r u c t i v eP u l m o n a r yDisease (COPD)4. Lower

R e s p i r a t o r yInfections

5. Trachea,Bronchus, andLung Cancers6. HIV/AIDS7. Diarrheal

Diseases8. Diabetes

Mellitus9. Preterm Birth

Complications10. Tuberculosis (TB)

The Top 10 Deadliest Diseases

Page 3: Thusoh Lahchom Tamil Nadu CM Jayalalitha …eimitimes.in/wp-content/uploads/2016/12/ET-December-7...Thokchom inmun’a kitung ahi’in, Nabakishore in kin-gon’a Jyotin panlah na

Wednesday Ollha December 7, 2016 Eimi Times 3NATIONAL/INTERNATIONAL

KABIRAJ M.V. KAYAMUDDINCHUNG’A KIPATHU PHON

ET(4892)-13Days Keima, Lettinmang, Palace Compound

Piles jeh-in holpom, thipot kaneiyin ahinsottah kana dammo jingna chu Oja MVKayamuddin PhunreimayumPh.No.8575814720/8413870027, MayangImphal, Konchak Bazar a um’in ei-jenjeh-intunvang kadam thengsel taiachung’akipathu kaseiye

Mayang Imphal Konchak Bazar(7:00am to12 noon).Hatta Minuthong Bazar(1:00pmto 5:00pm)

INFORMATION CORNER

KABIRAJ MD ZIA-UL-HAQUECHUNG'A KIPATHUPHON

Keima Piles natna jeh in phatsot tahthisan pot, hol pomdoh/choollha chuletithah bang a thah jeng a alona je beiheloperation kibol vang’a hung kipan kit chuoja MD Zia-ul-haque Phusam C/no.9615256612, 8414825323 ama koma kakijensah a konin kahung phatan ama chung,ahichi thusoh mang chan kipa thu kahinphong e.

ET(4946)-29 (Days)

Kivetna mun: 1.Kekru Villa,Minuthong Road,Opp-AMUCO,UMCGate,Imphal- 10:30am to 5:00Pm 2.Mayang Imphal,Konchak Bazar- 6:00am to 10:00am 3.Tidim Road, Old Bazar, ICI Road, CCpur-Thursday and Friday only

Keima : Limbu Muni, Khongnangpat

ET(4859)-11DAys(Alt)

INN MUN KIJOHKa-inn mun M.Nazareth village, Tuibuong,

Churachandpur a um kajoh-in, koitobang lunglutna neiaumleh hiche contact No. a hi kidoh chet, kijahmatthei ahi.

Aletdan 1. 40X70 sq.ft - 3 lakhs 2. 35X80 sq.ft - 2.5 lakhs 3.Tuyibuong Bazar nuoiya plot khat, aletdan 36X125 sq.ft, aman kihoulhah dan dan ahi.

Contact No. 7085182110 ET4932 - 1/3/5/7/9

ACHIVERS STUDY CIRCLEAND

GOOD SHEPHERD BOARDINGGOOD SHEPHERD BOARDINGGOOD SHEPHERD BOARDINGGOOD SHEPHERD BOARDINGGOOD SHEPHERD BOARDINGNear Brighter Academy, New Checkon, Imphal

HUNG GANG’UN!..HUNG GANG’UN!!Class - XII 2 months Special Revision Course akipantaiAjaonom/apangnomho December date 12 sung’a

hung jaothei/pangthei nalai ahi.Sub : Phy,Chem & Maths

Class-X December 8 le kipanding ahi.For details contact:1. Sir Haopu Tuboi - 98622686612. Sir Gougin Haokip - 84149672283. Sir Lalcha Touthang - 96122191644. Sir Lalboi Kipgen - 9612294470ET(4977)-6/7/8/9/10/11/12

GOVERNMENT OF MANIPURMEDICAL DIRECTORATE

Medical Directorate nuoiya ANM/FHW kilah na ding aADDITIONAL SHORTLISTS apot tai .

Koi tobang ave nom hon anouiya link kipe a hi vetthei ahehttp://www.manipurhealthdirectorate.in/wp-content/uploads/

2016/12/NewDoc15.pdf

Ngailut Kouna

Ahunglhung ding Nisim 17, Ollha/December 2016,Saturday nikho teng leh Rev. D. Angel Director KukiGospel Voice (NEI) in Pathen vahchoila ahinsah kal kum75 lhinna (Platinum Jubilee) Pathen thangvahna lekipapina a Jubilee Songphu pehna le Pathen Vahchoilaasemdoh La 500 val Tonic Sol-fa toh kigom a Labu Vol-I thensona kingon insung miten kahin gongun;Hijehchun muntin-gamtinna um aloi le agol ho jouse,Pakai Lhacha atohkhompi ho, KGV Team alui le athah hojouse ngailutna jal a hiche kingon a hi hung lha cheh dinPakai min in kouna le tiemna kahin nei uve.

Amun: Ichaigojang Village, Sadar Hills (E) Saikul,Sub-Div.

Anikho: 17th Ollha/Decemcer 2016, SaturdayAphat: 10:00am -02:00pm

Ahintem,Henpao Dimngel

Committee Chairman Hetsah le KounaHetsah le KounaHetsah le KounaHetsah le KounaHetsah le Kouna6th December 2016

Koitobang achesa phat sunga (L) Pu Peter LabuAudio a hihen, Visual album a hijongle phalna imaumlouva ana sa ahilouleh ana boldoh aumkhah tah lenommo sa lou hel a ahunglhung ding 20th December2016 nikho kah a nahung kisuhchet ding uvin hetsahnale kouna kahin nei uve chujongle audio hihen visualalbum a hijongle nasuh mang diu ahi. Hiche Labu a laum ho hi KCK Jangnoi phalna louva koiman ahop theitah lou ding ahi. Ijemtia abol tei aum a khonung leboina aso khah le koima i oimo lou diuvin temna lehetsahna kahin nei uve.

Kakipah’eAhinso

Jangnoi KCKNg(4948)-7

Themjil Info Updates

BSF Recruitment 2017BSF Recruitment 2017BSF Recruitment 2017BSF Recruitment 2017BSF Recruitment 2017Border Security Force (BSF) invites application for the post of 157

Assistant Sub Inspector (Stenographer) & Head Constable(Ministerial). Apply before 30 Days from the Date of Publication inEmployment News.

Job Details :Post Name : Assistant Sub Inspector (Stenographer)No. of Vacancy : 36 PostsPay Scale : Rs. 5200-20200/-Grade Pay : Rs. 2800/-Post Name : Head Constable (Ministerial)No. of Vacancy : 121 PostsPay Scale : Rs. 5200-20200/-Grade Pay : Rs. 2400/-Eligibility Criteria for BSF Recruitment :Educational Qualification :For Assistant Sub Inspector (Stenographer) : Candidates should

have completed 12th or its equivalent qualif ication from anyrecognized board from the recognized University and shorthandspeed @80 words per minute in English OR in Hindi for 10 Minutes.

For Head Constable (Ministerial) : Candidates should havecompleted 12th or its equivalent qualification from any recognizedboard from the recognized University and typing with minimumspeed of 35 words per minute in English OR 30 words per minutein Hindi.

Nationality : IndianAge Limit : 18 to 25 years (as on 01.01.2017)Age Relaxation :For SC/ST Candidates : 5 yearsFor OBC Candidates : 3 yearsJob Location : All IndiaSelection Process : Selection will be based on written Test & Skill

Test.How to Apply BSF Vacancy : Interested Candidates may apply in

prescribed application form along with Self-attested copies ofrelevant documents, two attested passport size photograph sendto relevant examination centers as per off icial Notif ication on orbefore 30 days from the date of publication in Employment News.

Important Dates to Remember :Last Date for Submission of Application : 30 days from the date of

publication in Employment News

H E T S A H N ALajangphai Village khosung ahin gam leh Inmun joh

ding hihen, acho ding hijong leh Haosa pa hetlouva/hetpih louva ajoh leh acho koima umthei louding ahi.Hiche thuphon hi tumasang a jong vel tamtahthuphon nakineisa ahi. Hijeh chun koi hijong leh anajohleh acho aumleh phalna kipe thei lou ding ahi. Koimankahepoi tia asei thei lou ding avangse himai ding ahi tiaavel a thuphon hung kinei kit ahi. Chusang in koitobang phat cheta sa’a hitobang ana umkhah jong lehnaki nungle diuvahetsah masat ahi

Keima Lajangphai Village D. PAOKHOLUN HAOKIP

Chief of Lajangphai VillageChurchandpur

BC-7 & 8

SIELMAT CHRISTIAN HOSPITALSIELMAT CHRISTIAN HOSPITALSIELMAT CHRISTIAN HOSPITALSIELMAT CHRISTIAN HOSPITALSIELMAT CHRISTIAN HOSPITAL& RESEARCH CENTRE& RESEARCH CENTRE& RESEARCH CENTRE& RESEARCH CENTRE& RESEARCH CENTRE

*** Hiche a nuaia Specialist Doctor ho dinga Date 10th

December, 2016 le Sielmat Christian Hospital a jingkahnidan 10:00am in kivetsah thei ahi. Registration Fee Rs.300/- ahin ticket booking jong 7:30am – 7:30pm chan bolthei ahi.

i)Dr. Sarita B. ( Child Specialist)ii)Dr. Supriya ( ENT Specialist)iii)Dr. Nilachandra, BDS, MDS( Dental Specialist)iv)Dr. Sholay, MS, MCH (Urologist)Contact No. 9862853047BC- 7 & 8

Lost of Class X Admit CardI have lost my Cl-X Admit Card bearing Roll No. 1464

issue by BSEM, at Morning Star English School, BongjolSaparmaina on my way between Saparmaina toImphal 4th Dec. 2016

F inders are kindly requested to contact theundersign.

Sd/- Haominlun KipgenContact No. : 7085512156

Saparmaina

Lost of DocumentI have lost my Wallet containing Pan Card, Aadhar

Card, Catine Grocery Card, Liquid Card, ATM Card (SBI)on my way between Sapormaina to Imphal on 3rd Dec.2016.

F inders are kindly requested to contact theundersign.

Sd/- Lamkholun HaokipTollen Village

PO NungbaBPO Kaimai Tamengleng Dist.

Manipur# 8732079583

LOST OF BANK PASS BOOKI, Smt. Ngaikhokim lost my Bank Pass book of SBI

Kangsang (Pallel) on the way from Pallel to Imphal. MyAccount No. is 32082023810. Finders are requested tocontact the undersigned.

Contact No. 9862074001BC-7th Dec. 2016

JOINT CSIR UGC TEST FOR J.R.F AND ELIGIBILITY FORLECTURESHIP (NET),SUNDAY, 18th December, 2016

e-Admit Card(Applied Through Online Application)

http://14.139.227.217/admitcard/online_input.asp

Syria gamsung Idlib province kibulu na’a thi 21 lhingta

Mumbai kong kaina mun’a INS Betwa in tosetna atona’a navy nit hi; 14 kihuhdoh

J&K gam’a Hizbul Mujahideen thingnoi khat kiman

Donald Trump in Housing and Urban Developmentsecretary ding’a African-American Ben Carson

lhengdoh

Oakland warehouse meikah jeh’a thi 36 lhingta

Pearl Harbour mun vil’a Japan PM lah’a Shinzo Abeamasapen hiding

Finland gam’a politician khat leh reporter ni kikaplih

Beirut, Dec 6 (PTI): Syriagamsung Idlib province’aSunday nikhon khosungkhat akibulu na in chapangthum panna in mi 21 athi’e,tin Syrian Observatory forHuman Rights Monitor inaseiyin ahi.

Britain gam’a pansa’aSyrian Observatory forHuman Rights in tumasang’a thilsoh’a thi jat 14ahi, tia aseiya chule Kafr

Nabal kibulu na thilsoh’ami 20 val akitongkha’e,tia asei ahi. Lennahuikong’a bulunathilsoh hi Russia lennakimang ahi. Observatoryin koi gam lenna huikongin buluna abol ham tihiabol dan, amun, lennachena lampi chule galmanchah kimang ho’akihe ahi, tin aseiye.

Ahin, Russia gam in

milham kitohkhah na bulunaakibol poi, tin asei uvin ahi.Russia in President Bashar al-Assad tosotna’a September2015 kum’a military thahatna’aSyria gal’a pan alah ahi’in,thingnoi douna gal kibol ahi,tia asei ahi. November lha’aDefence Minister SergeiShoigu in Russia sepai hooperation lentah apan tauvin,Idlib leh Homs provincetupna ahi, tia asei ahi.

Idlib solam gamkai hiatamjo Army of Conquesttia kihe’a thingnoi thahat tahho khut noiya um ahi’in,kiloikhomna hi Fateh al-Sham Front kiti tu masang’aAl-Qaeda Syria affiliate tiakihe’a jihadist faction houmna mun ahi. Chule Homsprovince atamjo hi Syriasorkar in avaihom ahi’in,ahin, mun neocha hithingnoi ho khut’a umkit ahi.

Helsinki, Dec 6 (ANI):F innish gamsung townneocha khat’a Sundaynikhon thal-choi mikhat incounty official khat pannain numei thumrestaurant’a konahungdoh na uvin athat’e,tin police hon aseiyui.

Municipal council lamkaileh local journalist ni jongSaturday jan’a Imatra kho’apasal khat in athah’a mipa

hi gangtah’a kiman ahi,tin SST thuson aseiyinahi. Kum 23’a upa ginmopa hin shotgun akichoiahi’in chule thilse bol ‘aana kihe ahi, tin policeofficial khat in aseibe inahi.

Ginmo mipa Sundaynikhon thudohna aneiuvin, ahin, ipijeh’a miabulu ham ti ajehakihehih laiyin chule

mibulu pa hin tup chomneilouva abulu hiding’a ginmoahi, tin thukholna neihonaseiyui. Finland gamsung’acrime rate hi European gamdang hotoh tekah ding’anemcha ahi’in, ahin, agam hivannoiya meithal neiya atampen na gam ahi.

Town mayor PerttiLintunen in thilsohphotchenna aneiyin chulevangsetna toh social-

democrat council lamkainu hi Tiina Wilen-Jappinenahi, tin aseiye. Tiina hi kum50 vel mi ahi.

Athi adang ho minaseidoh nai pouvin ahi.Imatra hi F inland lhang-solam gamkaiya um ahi’inmihem 17,000 tobangchenna ahi. Hiche mun hiRussia gamgi’a konkilometre phabep’a bougamlha ahi.

Washington, Dec 6(Zeenews): Japa PrimeMinister Shinzo Abe intulha leh US PresidentBarack Obama toh PearlHarbour avil lhon ding

ahi’in, hiche tohkilhon’a Abe hi hichemun vil Japan lamkaimasapen hiding ahi.

Kum 75 masang’aPearl Harbour kibulu

jeh’a United States in WorldWar Two ‘a pa alah ahi.“Kholjinna hi vangsetna tohho lhamonna ding ahi”, tinAbe in Monday nikhon thu-so miho heng’a aseiyin chule“Vannoiyin in gal jeh’alungjinna leh kichat umtahthilsoh hohi avel’a sosahlouding ahi, ti kavetsah dingahi”, ati.

President Obama in JapanPrime Minister Shinzo AbeHonolulu, Hawaii mun’aDecember nisim 27 nikho lehakimupi ding ahi, tin WhiteHouse Press Secretary JoshEarnest in asieyin ahi. De-cember 26-27 kholjinna hiUS gam lamkai holah’a Ja-

pan gamsung Hiroshima’akholjin’a Obama US Pres-ident masapen ahi lha sagijou ahi. Hiche khopi’aWorld War two kichai kon,1945 kum’a US in atomicbomb alhah ahi.

Abe Hawaii’a akholjinsung’a US president pan-mun dalha ding Obama tohsummit meeting nukhahpen aneiding ahi. Japansepai hon torpedo plane,bomber leh fighter plane’aDecember nisim 7, 1941kum’a US Fleet PearlHarbour abulu ahi’in,Pacific’a US thahatna su-hmang nading’a hichemun ana kibulu ahi.

Washington, Dec 6(Zeenews): US presidentding’a kilhengdoh’aDonald Trump in Mondaynikhon Housing and Ur-ban Development secre-tary ding’in Ben Carsonnominate abol in ahi.

Carson hi retired neuro-surgeon ahi’in chuleTrump team’a nominatekibol African-Americanmasapen ahi.

“Ben Carson hin chihnalentah aneiya chule namthahat sah nading leh kin-gailut ding agelkhoh ahi.Urban renewal agendathu kiseikhom jing ahi”,

tin Trump in thusoaneiye. Carson jong hiTrump bag’a public of-fice tuh khalou ahi’ichule federal govern-ment experience neilouahi.

Ahin, appointmentasanpeh ‘a chun Car-son n, “Nam thu’a panlentah kalah ding’inkakige in, angaichatnamun’a pan kalahding ahi”, tin aseiye.Carson in primary’aRepublican presidentialphat chomkhat alamkaiahi. Aman pan alah’aChristian conservative

ho tosotna amu masat penahi’in, ahin, boina thu khoh hochungchang thudohna

aumteng policy pehna’aki-oh ji ahi.

Mumbai, Dec 6(Zeenews): Navy bat-t leship INS BetwaMumbai khopi’a um na-val dockyard’a tosetna

ato jouva navy ni athiin chule Monday ni-khon midang 14 ahu-hdoh uvin ahi.

2004 kum’a

kilalut’a galsatna kong hidockyard’a akisem phatpet’a tosetna ato ahi .Thilsoh jouva kiholmo sail-or ni athisa in akimudoh tan

chule akitongkha ho tah-sa dinmun aol tan ahi.Thilsoh’a thilse soh jatakikhol jing nalaiye, tinnavy spokesman inaseiye.

“Hitobang thi lsohaum khapoi”, tin NavyPRO, INS Betwa DKSharma in aseiyin ahi.

Thulhut dungjuiyaINS Betwa hi 90degree’a onlha’a mainmast (khompi) bong’aahi. Hiche mun’a hi sur-veillance radar phabepum ahi. 3800 tonne ‘agih missile frigate hia k i s e m p h a t j o u t e n gtwikhanglen’a ki tolding’a um ahi.

Shopian (J&K), Dec 6(Zeenews): Hizbul Mu-jahideen thingnoimi khatJammu and Kashmirgamsung Shopiandistrict’a Monday nikhon

sepai hon aman uvinahi.

Thingnoimi pa hi 62Rashtriya Rifle lehCentral Reserve Po-lice Force (CRPF) hon

thakhat’a operation abolnauva amat-u ahi. Thuguhkimu dungjuiya Chotiporakhosung’a buluna tohgongong’a Hizbul Mujahideenthingnoimi Bilal Sheikih ki-

man ahi. Sheikh hi AglarZahanpora, Kashmirgam’a cheng ahi’in,ama’a konin grenade nileh thil dang dang jongamandoh uvin ahi.

San Francisco, Dec 6 (PTI): Oakland gam’a meikahjeh’a thi na toh’a Monday nikhon mi 36 alhing tan, danceparty umna mun’a meikah kipan ahi.Friday jan thilsohahi’in, vangsetna toh akal be ding ginmo ahi. Fire Depart-ment hon Sunday nikhon mihuhdohna natoh avohai uvinahi. Ajeh chu building hi chimlha thei dinmun’a aum jehahi. Alameda County Sheriff Tya Modeste in asei dung-juiya thi-long 36 lah’a mi 11 hi koi ahi kihe ahitai.

Meikah kipat dan ajeh dihtah hetchen ahihih laiyin chulewarehouse hi Oakland Ghost Ship ti’a kihe ahi’in, thilsopet’a hiche mun’a mi 100 vel um ahi.

Page 4: Thusoh Lahchom Tamil Nadu CM Jayalalitha …eimitimes.in/wp-content/uploads/2016/12/ET-December-7...Thokchom inmun’a kitung ahi’in, Nabakishore in kin-gon’a Jyotin panlah na

cmyk cmyk

cmyk cmyk

PHOTO GALLERY

Wednesday | Ollha | December 7, 2016 4Eimi Times

Owned, published and printed by Momoi Kipgen at Bibis’ Home, New Lambulane, Imphal-East (Manipur) 795001, at Eimi Offset Printers, New Lambulane, Imphal. Editor: David Letgoulien Gangte, Office Landline No. (0385) 2450949

SPORTSSPORTSSPORTSSPORTSSPORTSENTERTAINMENT

LOCAL/NATIONAL

Shahid Kapoor in 'Padmavati' role a dia kigotnaneipanta!

Zee Media BureauNew Delhi, Ollha (Dec) 6: Bollywood's talented actor

Shahid Kapoor hin vel ijat ham khat hi impeccable actingprowess in mitam tah impress abol'in 'Haider' a hihenahilouleh 'Udta Punjab' hijongle abol hoileh-e.

Sasha hi aban le Sanjay Leela Bhansali's 'Padmavati' akimuding ahi tin akiseiyin, hiche f ilm a hi DeepikaPadukone jipa Raja Ratan Singh a kichemding ahi. Chuleh,Ranveer Singh jong hiche f ilm a hi titular characterAllaudin Khilji a kichem ding ahi akiti-e.

PTI thuso chun, Udta Punjab star pa tulah atahsaasem'in aboicheng'e tin aseiye.

Hrithik Roshan 'Kaabil' POSTER potta vetnom umlheh!New Delhi, Ollha (Dec) 6 (IANS): Greek god of Indian

cinema tia kihe chuleh kiminvo, Hrithik Roshan in January25, 2017 nikho le khat veitoh silver screens hi alosoh kitding ahi tin akiseiye. A film 'Kaabil' hi hiche nikho le hinreleasing kibolding ahin audience hon a favourite starpauhi full action a amudiu kal angah lal lheh tauve tinakiseiye.

Hiche f ilm a hin Yami Gautam Hrithik kitho ahinamading'a amasapen jong ahi tin akiseiye. 'Kaabil' hiSanjay Gupta in direct abol ahin mitcho nupani kilungsetthusim ahi tin akiseiye. Tunai chachun, Hrithik in hiche filmbrand new poster khat share abol'e akiti-e.

"Some have eyes but they can't see. Some can see buthave no eyes. See you on 25th Jan 2017" tin poster chucaption abol'e.

Ranbir Kapoor in KanganaRanaut helleh tia Ranveer

Singh in deisahZee Media BureauMumbai, Ollha (Dec) 6: Ranveer Singh le Ranbir Kapoor

hi Bollywood a dia achoh pen le akhalah pen khatahilhon'in nungah hon jong adeiyun ahepi lheh'uve. Tunaicha-a Karan Johar's 'Koffee With Karan' a jong chunachoh thet lhon'e tin akiseiye. Hiche new generationBollywood superstars tenihin a show a hin typical "boystime" aneilhon'in thudang hilou 'Queen' Kangana Ranauttopics discussion in anei lhon'e tin akiseiye.

Q & A round a chun, Ranveer in tot le tah kigom'inkaloipa Ranbir le Kangana kingai lhon le kadeiye, tinaseiyin, chom khat jouvin lha khat jong che nailouvin,Ranbir hi Kangy toh ahung kite kah peiyin news muntin'ajong akisun peiyin ahi.

Alangkhat'a, Kangana chun, "Ranveer hi lutah-akakivoppi khat ahin hijeh-a chu ka love life jong hi agelthupi ahi… Khat veivang einajol thouve, ahin mikihel khatkahijeh-in athusei kana nop pehpoi." Tin aseiye.

CONMEBOL in Copa Sudamericana Title Chapecoense petaAsuncion, Dec 6:

South American FootballGoverning body CON-MEBOL in tuni chun CopaSudamericana Title chutumasang'a tuosetna tohBrazilian Club Chape-coense Club ana petauvinahi.

Hetthei khatchu haptamasa lang'a chu Chape-coense club hi Copa Su-damericana final matchkichem dia achenaovaColombia khopi kom'atuosetna anatuo'u ahin,hiche a chun crew mem-ber ho jaona'a passenger71 lang in thina anatuoahi.

Hiche thilsoh jouhin finala akicheppi diuAtleticoNacional in Champion

Title hi Chapecoense tepehdoh ding'a CONME-BOL heng'a ngehna ananei ahin, hitoh kilhon'atuni'a chu CONMEBOLin official tah'a Chape-coense chu champion Ti-tle hina anapehdoh ahi.

Alangkhat'a Atletico

Nacional chu CONME-BOL in "Fair Play Award"anape in chule championhina chang Chapecoensehi Libertadores champi-onship khoveile kichemdiu ahitan chule AtleticoNacional Recopa Su-damericana kichemdiu

ahitai. Hetdi khatchu South

America gam'a CopaSudamericana hi Europea Europa League tohkibang ahin chule CopaLibertadores hi UEFAChampions League tohkibang ahi.

60th CC Meet: Ahshijolneng FCguollel, SSU penalty shoot-out a

guoljou

Virender Sehwag, Saina Nehwalle Sportsperson chuom chuom

hon Jayalalithaa thi lunghempinaphongdoh

New Delhi, Dec 6: Tamil Nadu Chief Minister JJayalalithaa ana molliem tah toh kilhon in tuni chungamsung'a lamkai chuom chuom hoban'a Sportsper-son tamtah in jong lunghempina ana phongdoh uvin ahi.

J Jayalalithaa lunghempina nei sportsperson gahhetthei phabep ho chu ahile Indian Cricketer VirenderSehwag le Tennis star Sania Mirza ahi hon in chuleIndia sportperson chom chom hon jong Social Net-working site Twitter mangcha in lunghempina thuthotana nei uvin ahi.

6th Dec ReultsAFC 0-3 AIMSSU 1-1 SU

(SSU won 3-0 onpenlaties)

7th Dec FixturesTRAU vs YPO 12:05

PMHSIU vs NISA 1:50

PM

Imphal, Dec 6: AMFAgonna noiya chelha 60thCC Meet a tuni chunAIM, Khabam Lamkhaile SSU, Singjamei guoljo-na anachang hon in ahi.

Tuni match masa'a Chu-rachandpur championAhshijolneng FC in MSLRunners-up a AIM, Kha-bam Lamkhai ana ki-maituopi uvin, hiche achun AIM in 3-0 a anajou-vin ahi. AIM guoljonaachan toh kilhon'amaban'a hi tuni mtach nichann'a guoljona changSSU akimaituopi ding ahi.

Tuni match dangkhat'a

State League team chehSSU le Sagolband Unitedana kichem hon in, normaltime a 1-1 a aki draw jounung hon in penalty shoot-out a SSU in 3-0 a anajou-vin ahi.

Kum 6 ban kibol FIFA presidentlui Sepp Blatter "appeal" bol CAS

in sanpehlouParis , Dec 6: Neh-

guh chahguh jeh'a CASin kum 6 "ban" abolFIFA Pres iden t lu iSepp Blatter in Mon-day nikho chun Courto f Arb i t ra t ion fo rSports (CAS) heng'aachung "ban" kikoi lah-doh na ding in appealanabol in hinlah san-peh in anaumpon ahi.

Hitoh kilhon'aSepp Blatter in avel'a"appeal" abol kit tahlouding ahidan tuni chunphondoh aneitan ahi.

Achesa Junelha a chu CAS in Blat-te r j aona a Footba l lhead i j a t hamkha t ' aCor rup t ion Case ajeh ' a "ban" ana-phonkhum ahin, hichelah'a chun UEFA Pres-ident anahi Michel Pla-tini jong ajaovin ahi.

Blatter hi CASin kum 6 sung 'a d ia"ban" aphonkhum ahin,Monday nikho'a Blat-ter ngehna chu avel'aana sanpehkit lou ahi

ULFA(I) nisim’a machal jing Page 1 banjom -

KNO , UPF le Centre govt. in politicaltalk...

hi state umsa a kon state thah kisemdoh thei chulehstate jong ki kehlen thei , kisuneo jep thei chuleh stateminjong kikhelthei ahi. State kimu loulaiya state min dingpouva iboi’u jong ahi jachat umtah ahi. Amasa a statemuna ding’a na tong ding , lungtup molso ahiphat le statemin ding a kisahboi ding ahi. KNO le UPF hin govern-ment toh kihoulimna kineiya State tumbeh muna ding’angehna kinei ahita’n , tu’a kipat kiloikhom dang dang inin political demand chombeh aboltheilou ding ahi tin PSHaokip in aseiyin ahi.

UPF Chairman St.Thangboi in ahoulimnah a aseidanin, UPF le KNO in nam na ahintoh jing hi namlamkaidang dang in hetpehna anei’uvin ahinlah abang khat lehetpehna neiloutoh ahung bangji’uve ati. Nagate hipathen sapset chang ahijeh’uva tunigeiya ahamapao’uva jong kihoutheiloute ahi’uve. Eiho vang thukiseijouse kihetthem te ihiu’vin ahi. Ei le ei ikidemto laise’uvinminung iphahlou diu ahi. KNO le UPF in state kidal himijouse ding ahi. Zomi Kuki thu’a boilouva gam a dingjoh’a iboi ding’u hi thilpha ahi. KNO le UPF hin gov-ernment toh nievei kihoulimna kinei ahitan ahinlah mipi’neitosotlou’uva ahileh government heng a ngehna kineihojong kihaisan ding ahi. Ccpur a thingluong 9 vuilouva umhojong hilamkai neilou nahisah’u ham. Amaho jong hi sopinei ahi’uvin chuchena ban a lamkai neijong ahi’uvin ahi.Tribal Unity ti’a kholhang isap jing’u jong hi Nagateding’a thahatna bep ahi.

Tuni kingon a chun Kuki Women Union, Kuki Wom-en Human Right Organisation, Zomi Mothers Asst inKNO le UPF lamkai chengse chu pondum khat chehana silpeh’uvin ahi. Hitolhon chun KNO le UPF lamkaicheng in civil organisation lamkai ho toh maban’a kalseding dan leh seilouva khoh thu ho aseikhom’uvin ahi.

Page 1 banjom -Don ding twi lhahsam jeh’a...Water Supply for Imphal City Phase-I hi 2007 kum’a

kipan ahi’in, Non-Lapsable Central Pool of Resources(NLCPR) noiya dangka 816.66 lakh lut’a kisa ahi’in,Imphal khopi’a cheng ho don ding twi peh nading’a kisaahi. Urban water supply scheme tuhin lolhing tah in achel-ha in, chule vengsung mihon don thei twi vat khat jongamupoi, ati. “PHED in vegsung mi jouna nahsah louvaVIP holeh phaicham miho bou twi apeh ahi. Departmentin keiho’a kon twi kon doh hi vengsung mihon amu loulehmidang achan ding aphal louding ahi”, tin aseibe’e.

Keirao Bitra’a pipeline kikoi hohi kum 50/60 luiahivang’a department in athah khel loulai ahi. PHEDOfficial hon pipeline athah’a khel dig’a ngehna jongasangpon, department in pipe aneipoi, tin asei uvin ahi.Vengsung miho aganna thei pen’a twi eipeh nading uvachief engineer PHED heng’a memorandum jong kipe-lut ahitai, tin aseiye.

Page 1 banjom -Thadou-Kuki pao tho nambah mite...

IIM Shillong simlai khat in suicide bol

Dimapur khopi’a mihem’a sumkolvei chelha jing

Manipuri player 3 in International Championship’agold medal sang Tinsukia, Dec. 6 :15

Kumaon RegimentArmy convoy innokhumna anato tohkilhon’a jawan 3 hinkhoanabei toh kisaiyin se-curity force hon Tin-sukia, Dibrugarh leSivasagar district ho leA s s a m - A r u n a c h a lPradesh le Assam-Na-galand border ho’akholchilna ananeiyunahi.

Hiche kholna aneinaumun ho’a ULFA (I) tohkikhutjopna nei khang-

dong ho chunk ho ana-jamsan uvin ahi. Hijon-gle thulhut dungjui chunTinsukia district’a konalhompen in numei joan-an khangthah 21 in ki-loikhom na anajop tauveakitin ahi. Hiche ho laha chun computer thepnasangtah nei khangdongphabep jong ajaove tinpolice thulhut chunaseiyin ahi.

Kholchen na’a konkimudoh chu ahile Armyho nokhum lah’a chunlocal miho ajaopoi akitin

ahi. Hiche’a jao chu dis-trict chom chom a konahin, adeh in atamjoNagaland mi ahi atin ahi.

Assam Police DGPMukesh Sahay in asei-ma bangin galguhbol ki-loikhom hin cadre thahalahbe laitah ahin,hiche’a hin United Lib-eration Front of WesternSouth East Asia (UN-LFW) injong akithopi jingahi ati. Ahin Army honokhum na’a panla hochu hetdoh ahitauve tinSahay chun aseiyin ahi.

Imphal, Dec.6: Ma-nipuri Wushu playermithum in 3rd Ding FengCup International WuhuChampionship’a goldmedal asang uvin ahi.

December nisim 3 ‘akon 5 nikho chan HangChiang Indoor Stadium,Penang, Malaysia gam’akitetna um ahi. India in

agom in medal 7 asang’in,Gold thu, Silver 3 chuleBronze khat ahi. Playerthum hohi Naorem Boynao(Manipur), Md Romiyo(Manipur) chule LaisomIbungomach (Assam) ah-iuvin 60 kg, 56 kg chule 56kg senior Taolu category ‘aGold Medal amu-u ahi.

Karnataka gam’a kon

Kaushik Gowde, Munira-ju chule Uday Kumar inSilver medal amu uvin, 45kg, 56 kg chule 70kg’aamu-u ahi. Chule TamilNadu gam’a kon Yuvarajin bronze medal asang inahi. Indian Team hohi In-dia Wushu Coach KshJugeshwor Singh in alam-kai ahi.

Shillong, Dec. 6 :Achesa Monday jinglamchun IIM Shillong a sim-lai khat IIM women bar-

rack Lawjynriew, Non-gthymai a athisan anakimudoh in ahi.

Simlai nu chu Shalini S.

Raju (28), Kollam, Kerelaa kon ahin amahin suicideabol hidingin ginmo ahi.Amahin PGP 1 yearcourse bollai 2016 batch apang ahin, tukum Junelha’a chu IIM anajop ahi.Hiche thilsoh hi jinglam11:45 vel’a kihedoh ahi.

Police in kholna aneina’achun a room sung’a chusuicide note amudoh uvinhiche’a chun suicide abollona jeh ho akisun’e akitinahi. Hijongle hetchen ahi-na dingin police in postmortem report jingkho’aNEIGRIHMS ahinpehding angah nalaiyin ahi.

Dimapur, Dec. 6 :Nagaland gamsung’ading’a khopi lenpen Di-mapur a mihem a

sumkolveina hi alhangpi inachelha jing’e tin Anti-Corruption & Crime In-vestigation Front (ACIF),

Nagaland Unit in aseiyinahi.

ACIF Media Cell inaseina’a chun Dimapur aNew Market Area vel’akiginglou’a kholna agakineina’a chun hitobangsumkol veina case tamtahaga kitoh’e atin ahi. Hito-bang sumkol veina hi hotelho’a kon’a hung kipan ji ahi.Hitobang thilsoh hotoh ki-sai hin ACIF in district ad-ministration in panahinlah’a kholchil naaneijou teng’u le hitobangsumkol veina’a jao hotel hoakhasah ding’uvin temnaaneiyin ahi.

tribes holah a atampenihivang un, ikilungkhat louuleh, 2022 teng atampenihilou diu ahitai ajeh chutribe 3 (Any Kuki Tribes,Mate le Thadou) a censushung cheding ahi.Tangkhul ho’n, ‘Manipurtribal lah a atampen kah-iuve’ ti’n akiletsah pantauve. Tribe ho lah a ata-mpen ihipet uva bon, hiba-nga noise a ium uleh,ikikhental teng uleh,chuotpha a ium diu ahi’n,ikilungkhat lou u akhohmong mong tai’ ti jongaseibe in ahi.

Pu LS Kipgen (Con-vener, RF-Delhi) in “TribeIdentity Imbroglio: Delv-ing into causes and solu-tion” ti thupi mangcha in,Thadou-Kuki tia kihepaokhat tho ho tribe thuakiboina ajehho le asuhlhapding thu ah hilchetna abolin ahi. Aman aseidan in,Hibanga kibautamna aumvang in, Tribe thu ahin,kihoutohna aum khahih’etin aseiyin ahi. Kihou-tohlou jeh a, Manipur gov-ernment in ipao’u thu ahorder tamtah vei asodoh

ho chu: 1) Annexure A/1order dated 13.10.1972 –Kuki; 2) Annexure A/2Order dated 22.03.1977-Thadou/Kuki; 3) Annex-ure A/4 Order dated03.01.1981-Kuki; 4) An-nexure A/6 Order dated06.05.1987- Thadou Kuki;5) Annexure A/7 Orderdated 12.05.1987-Thadou Kuki; chuleh Gu-wahati High Court in, CivilRule No. 320/1990(Gauhati) 295/1987(Imphal) Dated06.01.1993 a - Kuki orThadou. Hiche thu seilhapa aumtheina ding hin,phung 31 bulpi ho le phunglamkai ho chuleh CSOslamkai ho atoukhom uvaakihoulimkhom u angaiyeati.

Rev Lunmang Haokip(Research Director forNorth East India Trans-formation Congress) in,‘Thudoh le donbut phat’chu ana lamkai in ahi.Mipi a konin RF tohgonthua lungsaihna le gin-chatlel na thudoh tamtahkichehtah a donbutna lehilchena ana bolin ahi.

Ahung kikhom mipi ho’n,paper presentation lehthudoh-donbut a kon in RFdoi le tup kicheh tah inamudoh’uvin chuleh namkhankho semphat dingngailutna jal in, RF alolhinnadia sum le pai leh tha lejung a pan ahinlah chehdiuvin jong kitepna ananeiuve. Chuto lhon chun,namboina hi asulham dialom bulpi, phung lamkai leCSOs ho’n agan natheipen a asuhlhap diuvin nge-hna anei’uvin ahi.

Kingon’a panla ho chunRev Seikhojang Haokipmakaina in Nampi Dam-na ding Maichamakisemkhom uvin, nam-bah thu a kihouchamna diamitakip in pan ilahchehdiuvin ngehna aneiyuvinahi. Pagin Doungel in kin-gon lolhin theina ding’apanla ho chung’a akipanathu aphondoh tolhon inPastor Seiboi Kipgein inphat khumkhana taonaaneiyin hiche kichai chunakikhom mipi jouse’n ankong anasoh khom’uvinahi.