Tetun Edit 1201

download Tetun Edit 1201

of 158

Transcript of Tetun Edit 1201

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    1/158

    i

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    2/158

    iiPlanu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030

    NASIONÁL BA SETÓR 2011 - 2030

    PLANU ESTRAT

    MINISTÉRIO SAÚDE

    Ba “Ema Timor-oan Saudáveliha Timor-Leste ida Saudável”

    Publikador :TALITI Díli, Timor-Leste

    2011

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    3/158

    iii

    Hau haksolok tebes hodi introdús Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde ba dala ulukba dezenvolvimentu nasaun nian iha setór saúde nian ba oin no atu akompaña Governu nia

    vizaun ba nasaun ida saudável.

    Maski hasoru nafatin deza u sira iha sistema kuidadus saúde nian hanesan taxa aas bamortalidade infantil no materna, prevalénsia aas ba moras hada’et no ne’ebé hada’et liu husivetór hanesan Infesaun Respiratória, Tuberkuloze no Malaria, sistema kuidadus saúde ihaTimor-Leste sai ona sasín ka testemuñu ba atinjimentu boot iha tinan sanulu ikus bá. Mós,kondisaun krónika sira ne’ebé relasiona ho moras sira la’os kontajioza, no kanek ka asidente,maka mosu ho aumenta maka’s tebes nu’udar prioridade ba saúde públika no sira sei liga hololoos ba asuntu ida-ne’e.

    Ho deza u sira-ne’e ba oin, Ministériu Saúde haka’as an atu harii tuir realizasaun no hadi’akservisu sira, hodi nune’e ema Timor-oan sira hotu bele atu goza padraun aas ba kuidadus nohetan servisu saúde ho di’ak tebes iha tinan rua-nulu oin mai.

    Ministériu Saúde hahú ona aproximasaun komprensivu ida ba planu estratéjiku, formulapolítika sira-ne’ebe relasiona ho deza u boot sira, identi ka diresaun estratéjika no, tannune’e, harii meta estratejiku no estratejia sira-ne’ebé sei lori ba prosesu dezenvolvimentuno hamoris servisu saúde sira.

    Atu hamosu haboot-hadi’a sira hotu iha kuidadus klínikus no servisu saúde públika,partisipasaun no envolvimentu husi komunidade lokal sira iha relasaun ho saúde sei enkoraja

    liu husi revitalizasaun ba servisus kuidadus saúde primáriu hanesan atu haboot ema sirahotu hodi foti desizaun bazeia ba hili ne’ebé informadu ho introdusaun ba “Servisu IntegraduSaúde Komunitária” (SISCa).

    Maneira foun ba servisu maka introdús ona no fó énfaze boot liu maka fó ba kualidade sirahotu ne’ebé Ministériu Saúde halo. Prátika e siente no efetivu liu maka esensial no ita-niasistema no prosedimentu barak presiza atu haree la fali, tan nune’e, buka hadi’ak nafatin tuirMinistériu nia maneira atu servisu. Tuir mai, hala’o servisu saúde ba oin presiza buka dalanalternativus ba fundus, asegura rekursus umanus apropriadu, suporta hadi’ak prátika jestaun,dezenvolve estrutura no prosesu servisu ida ho loloos, hanesan mós mantein disponibilidadeba ekipamentus ne’ebé adiantadu no teknolojia aas.

    Péritu no esperiénsia oioin husi pesoal saúde maka folin boot tebes, no hodi nune’e atu hariidiferensa pozitivu ida ba saúde, ho koordenasaun iha area sira oioin ho parte interesaduoioin hodi haree ba asuntu abranjente boot nu’udar parte integral ida hodi dezenvolve Planuida-ne’e. Enkontru konsultativu ne’ebé ho signi kativu liu hotu ne’ebé maka hala’o iha fulanJullu, tinan 2009, durante retiru loron haat ne’ebé organiza husi MdS iha Distritu Ermera ihaSuco Coliati no ne’ebé pesoal saúde xave sira iha pozisaun ba knaar lideransa no jestór,hanesan mós profesionál saúde nasionál sira no sira-nia parseiru nasionál no internasional

    PREFÁSIU

    i

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    4/158

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    5/158

    vÍNDISELISTA BA ABREVIATURA ___________________________________________________viSUMÁRIU EZEKUTIVU _____________________________________________________ viii

    SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN __________________________________________ 01I.1 Perfíl Nasaun nian_______________________________________________________02I.2 Perfíl Saúde ___________________________________________________________03I.3 Organizasaun ba Setór Saúde______________________________________________08I.4 Rekursus Umanus ba Saúde_______________________________________________11I.5 Infraestrutura ba Saúde___________________________________________________ 12I.6 Analiza SWOT__________________________________________________________13

    SEKSAUN II: VIZAUN TINAN 20 BA SAÚDE ____________________________________16II.1 Vizaun________________________________________________________________17

    II.2 Misaun________________________________________________________________17II.3 Valór Núkleu___________________________________________________________18II.4 Meta_________________________________________________________________ 18II.5 Objetivu_______________________________________________________________19

    SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONAL SAÚDE _______________________________21III.1 Antesedente__________________________________________________________22III.2 Papel Administrativu no Governasaun (Stewardship) ba MdS____________________ 23III.3 Organizasaun & Jestaun ba Provizaun Servisu Saúde_________________________ 27

    SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SAÚDE ______________________________33

    IV.1 Antesedente__________________________________________________________34IV.2 Diresaun Estratéjiku sira husi Nível Ida idak ba Kuidadus Saúde__________________35IV.3 Pakote Báziku ba Servisu Saúde __________________________________________41IV.4 Prioridade Nasionál ba Programa Saúde ____________________________________44 A. Saúde Materna__________________________________________________________44B. Saúde Labarik__________________________________________________________ 46C. Nutrisaun______________________________________________________________46D. Kontrola ba Moras Kontajioza______________________________________________48i. Malaria________________________________________________________________ 48ii. Tuberkuloze_____________________________________________________________50iii. HIV-AIDS ______________________________________________________________52

    iv. Lepra_________________________________________________________________ 54v. Filariasis Limfátiku _______________________________________________________55vi. Moras Infesaun Viral & Aguda Seluk Sira______________________________________56E. Moras La’os Kontajioza____________________________________________________57i. Moras Mentál & Epilepsia__________________________________________________57ii. Saúde Oral_____________________________________________________________58iii. Saúde Matan___________________________________________________________60F. Moras Emerjente Seluk sira________________________________________________60G. Saúde Ambientál________________________________________________________62

    iii

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    6/158

    viPlanu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030H. Promosaun Saúde_______________________________________________________65

    SEKSAUN V: REKURSUS UMANUS BA SAÚDE __________________________________67V.1 Dezenvolvimentu ba Rekursus Umanus iha Saúde_____________________________68

    V.2 Jestaun ba Rekursus Umanus iha Saúde_____________________________________69SEKSAUN VI : INFRAESTRUTURA BA SAÚDE __________________________________71VI.1 Antesedente__________________________________________________________72VI.2 Infraestrutura Fízika ____________________________________________________72VI.3 Fornesimentu ba Ekipamentus Médiku & La’os Mediku Esensial Sira______________74VI.4 Servisu Ambulánsia & Transporte Saúde nian ________________________________75VI.5 Komunikasaun Saúde & ICT ______________________________________________76 SEKSAUN VII: SERVISU APOIU SELUK _______________________________________78VII.1 Aimoruk & Konsumivel__________________________________________________79

    VII.2 Servisu Laboratóriu & Banku ba Raan______________________________________80VII.3 Peskiza ba Saúde _____________________________________________________82VII.4 Sistema Informasaun ba Jestaun Saúde____________________________________83VII.5 Sistema ba Jestaun Finanseiru & Planu ba Saúde ____________________________84VII.6 Parseria & Kolaborasaun ba Saúde ________________________________________86

    SEKSAUN VIII: FINANSIAMENTU BA SISTEMA NASIONÁL SAÚDE _________________87VIII.1 Antesedente _________________________________________________________88VIII.2 Finansiamentu Públiku ba Setór Saúde _____________________________________88VIII.3 Finansiamentu Privadu ba Setór Saúde ____________________________________90VIII.4 Finansiamentu Doadór ba Setór Saúde _________________________________91

    SEKSAUN IX: PREPARATIVUS BA IMPLEMENTASAUN __________________________93IX.1 Mekanismu ba Implementasaun ___________________________________________94IX.2 Monitorizasaun & Avaliasaun _____________________________________________95

    ANKESU: ANEKSU A. Proposta ba Estrutura Organizasional MdS _____________________________96 ANEKSU B. Logframe hodi Monitoriza Prestasaun Servisu Saúde _____________________97 ANEKSU C. Road Map ba Dezenvolvimentu Profesional Saúde sira ____________________127 ANEKSU D. Road Map ba Dezenvolvimentu Fasilidade Saúde sira ___________________133 ANEKSU E. Guia Gestaun Finansa Públika 2011-2015_____________________________137

    iv

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    7/158

    vii

    ANC Antenatal Care = Kuidadus AntenatálBCC Behaviour Change Communication = Komunikasaun Mudansa HahalokBCI Behaviour Change Intervention = Intervensaun Mudansa HahalokBEOC Basic Emergency Obstetric Care = Kuidadus Báziku ba Emerjénsia ObstetrikaBSP Basic Services Package = Pakote ba Servisu BázikuCCT Café Timor network (Clinica Café Timor)CD Communicable Diseases = Moras Kontajioza

    CDP&C Communicable Diseases Prevention and Control = Prevensaun no Kontrola ba MorasKontajioza

    CEOC Comprehensive Emergency Obstetric Care = Kuidadus Komprensivu ba EmerjénsiaObstetrikaCHC Community Health Centre = Sentru Saúde Komunitária

    CIMCI Community Based Integrated Management of Childhood Illnesses =Jestaun Integraduba Moras Infansia Bazeia iha KomunidadeCVD Cardio-vascular Disease = Moras Kardio-Vaskular

    DHC District Health Council = Konsellu Distrital SaúdeDHMT District Health Management Teams = Ekipa Jestaun Saúde DistrituDHS Demographic and Health Survey = Peskiza Demográ ku no SaúdeDOTS Directly Observable Treatment Short CourseEC European Commission = Komisaun EuropeiaFHPP Family Health Promoter Programme = Programa Promotór Saúde Familiár FP Family Planning= Planeamentu Famliar FY Fiscal Year (Jan-Dez) = Tinan FiskalGFATM Global Fund for Aids = Fundus Global ba AIDS, Tuberkuloze no MalariaGDP Gross Domestic Product Produtu Doméstiku BrutuGSB General State Budget (OGE) =Orsamentu Jerál EstaduHAST HIV/AIDS/Tuberculosis

    HDI Human Development Index = Índise Dezenvolvimentu UmanuHRH Human Resource for Health = Rekursus Umanus ba SaúdeHDR Human Development Report = Relatóriu Dezenvolvimentu UmanuHIV/AIDS Human Immunode ciency Virus /Acquired Immune De ciency SyndromeHMIS Health Management Information System = Sistema Informasaun Jestaun SaúdeHNGV Guido Valadares National HospitalHP Health Post = Postu SaúdeHRD Human Resource Development = Dezenvolvimentu Rekursus UmanusHSP Hospital Services Package = Pakote Servisu Ospitalar HSSP Health Sector Strategic Plan (2008-2012) = Planu Estratéjku Setór SaúdeICS Institute of Health Sciences (Instituto de Ciências de Saúde)

    ICTInformation and Communication Technology = Tekonolojia Informasaun no Komuni-kasaun

    IDS Integrated Disease Surveillance = Vijilánsi Moras IntegraduIEC Information, Education, Communication = Informasaun, Edukasaun, KomunikasaunIMCI Integrated Management of Childhood Illnesses = Jestaun Integradu ba Moras InfansiaIMR Infant Mortality Rate = Taxa Mortalidade InfantilIYCF Infant and Young Child Feeding = Fó-han Labarik no Labarik NurakJAPS Joint Annual Planning Summit = Enkontru Planu Anual KonjuntaLLITN Long Lasting Insecticide Treated NetLSMS Living Standard Measurement Survey = Peskiza ba Sasukat Padraun MorisMC Mobile Clinics = Klínika Movel

    LISTA BA ABREVIATURA

    v

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    8/158

    viiiPlanu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030MCH Maternal and Child Health = Saúde Maternu no LabarikMDGs Millennium Development Goals = Meta Dezenvolvimentu MileniuM&E Monitoring and Evaluation = Monitorizasaun no AvaliasaunMICS Multiple Indikadór Cluster Survey = Peskiza Agrupamentu ba Indikadór MultipluMMR Maternal Mortality Ratio = Rásiu Mortalidade MaternaMoE Ministry of Education = Ministériu EdukasaunMoH Ministry of Health = Ministériu SaúdeMoF Ministry of Finance = Ministériu FinansasMAEOT Ministry of State Administration = Ministériu Administrasaun EstatalMTEF Medium Term Expenditure Framework = Enkuadramentu ba Despeza Medíu PrazuMTR Mid-Term Review = Revizaun Médiu PrazuNCD Non Communicable Disease = Moras La’os KontajiozaNDP National Development Plan = Planu Dezenvolvimentu NasionálNGO Non Government Organisation = Organizasaun La’os GovernuNHA National Health Accounts = Konta Nasionál SaúdeO&G Obstetrics and Gynaecology = Obstetria no Jinekolojia

    OH&S Occupational Health and Safety = Saúde no Seguransa OkupasionálPER Public Expenditure Review = Revizaun ba Despeza PúblikaPHC Primary Health Care = Kuidadus Saúde PrimáriuQA Quality Assurance = Garantia KualidadeRH Reproductive Health = Saúde Reprodutiva

    SAMES Autonomous Medical Supply System (Serviço Autónomo de Medicamentos e Equipa-mentos de Saude)SBA Skilled Birth Attendant =Atendente Partus TreinaduSIP Sector Investment Programme = Programa Investimentu Setór SPWG Strategic Planning Working Group = Grupu Servisu ba Planu EstratéjikuSWAp Sector Wide Approach =Aproximasaun Luan ba Setór TA Technical Assistance = Asisténsia Téknika

    TB TuberculosisTBA Traditional Birth Attendant = Atendente Partus TradisionálTORs Terms of Reference = Termus ba ReferénsiaTFET Trust Fund for East Timor = Fundus Fidusiaria ba Timor LesteUN United Nations = Nasoins UnidasUNFPA United Nations Population Fund = Fundus Nasoins Unidas ba PopulasaunUNICEF United Nations Children’s Fund = Fundus Nasoins Unidas ba Labarik

    VCT Voluntary Counselling and Testing (HIV/AIDS) = Akonsellamentu no Teste Voluntátiu(HIV/AIDS)WHO World Health Organisation = Organizasaun Mundial Saúde

    vi

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    9/158

    ixKUADRU & FIGURA:

    Kuadru 1 Indikadir seletivu Saúde

    Kuadru 2 Kauza prinsipal ba mortalidade iha 2010 iha idade pasiente ne'ebé admiti iha ospital

    Kuadru 3 Sumáriu ba fasilidade saúde ne'ebé eziste iha Timor-Leste tinan 2010

    Kuadru 4 Orientasaun prioridade nasionál saúde ne'ebé hahu husi tinan 2011 to'o 2030

    Fig. 1 Partu asistidu ba profesional saúde iha Timor-Leste, tinan 2006-2010

    Fig. 2 Kubertura anual kona-ba sarampu iha Timor-Leste, t inan 2005-2010

    Fig. 3 Numeru kazu malária kada fulan iha Timor-Leste, 2005-2010

    Fig. 4 Deteksaun kazu no rezultadu taratamentu TB iha Timor-Leste, tinan 2000-2010

    Fig. 5 Numeru kazu HIVi-SIDA detekta tuir grupu etariu, tinan 2003-2010

    Fig. 6 Noti kasaun numeru kazu Lepra iha Timor-Leste, tinan 2003-2010

    Fig. 7 Kon gurasaun Aktual Servisu Nasional Saúde, tinan 2010

    Fig. 8 Rekursu Umanu iha Ministériu Saúde, tinan 2000-2010

    Fig. 9 Kon gurasaun Sistema Saúde, tinan 2010

    Fig. 10 Pirâmida Prestasaun Servisu Saúde tinan 2030

    vii

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    10/158

    xPlanu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030

    Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030 (PENSS) fornese ba Ministériu Saúdeho enkuadramentu ida hodi komprende nia pozisaun no book-an ba oin ho sentidu ida ba

    diresaun, propózitu no matadalan ba atividade no desizaun sira ne’ebé presiza husi autór xavesira iha setór saúde nian ba tinan rua-nulu oin mai. Ida-ne’e maka dezenvolve depoisde re-vizaun ida ba Planu Estratéjiku Setór Saúde (PESS) ba Timor-Leste kobre periodu husi 2008-2012, enkuantu tau iha konsiderasaun ba reforma no foti-polítika atual ba Ministériu Saúde,ninia funsaun no ninia kapasidade atu kontribui liu husi meta dezenvolvimentu ba GovernuTimor-Leste nian hodi aselera kresimentu ekonómiku atu hamenus mukit hanesan deklaraona iha Planu Dezenvolvimentu Nasionál 2020 (PDN 2020) ne’ebé atualiza foin daudaun ne’e. Tan nune’e, dokumentu ba planu ida-ne’e ne’ebé hatudu dalan liu husi prinsipiu fundamentalsira-ne’ebé espesi ka iha Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku Timor-Leste 2011-2030, ne’ebémaka re ete ona iha Enkuadramentu ba Polítika Nasionál Saúde. Nia envolve enkuadramentugoblal ida ba investimentu setór saúde no ninia objetivu boot maka atu enkoraja parteinteresadu sira hodi servisu hamutuk liu husi objetivu komún no hodi apresia oinsá sira-nia es-forsu bele kontribui liu husi hadi’ak perfíl saúde Timor-Leste nian. Tan nune’e, maka estabelesekomponente estratéjiku ida ba funsaun no estrutura oinoin husi setór ho indikadór xave sira-ne’ebé de ne atu ho efetivu sukat progresu hasoru alvu espesí ku sira.

    Avaliasaun ida ba dokumentu setor saúde lubun boot nian ida maka hala’o hodi forneseanálize no komprensaun kle’an ba setór no iha mós konsulta ho Diretór Servisu Distrital Saúdedurante Retiru Nasionál ba Líder Saúde sira-ne’ebé hala’o iha Coliati iha tinan 2009 no duran-te Misaun ba Revizaun Konjunta Médiu-Prazu (MTR), kolókiu ba planu Distritu no Enkontru baRevizaun Téknika. Parseiru ba Dezenvolvimentu Saúde no Sosiedade Sivil no Ministériu siraseluk espresa ona sira-nia konsulta no envolve durante dezenvolvimentu ba PENSS ida-ne’e.

    Planu maka fahe iha parte esensial walu:

    Seksaun I hahú ho analiza situasaun detalladu ida ba asuntu saúde nian no fornese imajen idaba indikadór demográ ku no estatístika vital atual ne’ebé reprezenta baze ba futuru oin mai.Nia mós hatudu kon gurasaun no estrutura organizasaun ba servisu atual.

    Seksaun II fornese baze rasionál ida ba planu estratéjiku, nia deskreve vizaun matadalan idano inklui misaun esplísitu no komponente importante ida ba valór organizasaun nian.

    Seksaun III foku kona-ba asuntu jestaun no organizasaun hanesan nesesidade atu iha es-trutura organizasaun apropriadu no desentralizadu, enkuantu harii modelu integradu ida badezenvolvimentu servisu sira.

    Seksaun IV foku kona-ba hadi’ak no dezenvolvimentu tuir mai ba servisu kuidadus saúdeprimáriu no ezbosa asuntu ba importansia ba dezenvolvimentu ba servisu sekundáriu notersiáriu sira.

    SUMÁRIU EZEKUTIVU

    viii

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    11/158

    xiSeksaun V liga ho sasán xave iha organizasaun – rekursus umanus – no foku kona-baestratejia sira-ne’ebé relasiona ho jestaun no dezenvolvimentu rekursus umanus.

    Seksaun VI ho objetivu ba aproximasaun ida ne’ebé estruturadu ba investimentu kapital ba iha

    elementu boot sira ba sistema, ne’ebé inklui fasilidade saúde, alojamentu ba pesoal no kontrusaun baeskritóriu, fornesimentu ba ekipamentus médiku, bee no eletrisidade, hanesan mós transporte. Nia mósfoku kona-ba teknolojia ba informasaun no komunikasaun hanesan fatuk-inan ba adiantamentu PENSSnian.

    Seksaun VII relasiona ho servisu apoiu seluk sira hanesan sistema informasaun saúde, buat-soin saúdenian no jestaun ba transporte, ko’alia kona-ba planu nanseiru no envolvimentu parseria hodi koordenaasaun sira hotu iha area programátiku oioin.

    Seksaun VIII estabelese diresaun sira ba nansiamentu saúde, inklui nansiamentu públiku, privadu nodoadór ba setór saúde.

    Seksaun IX foku kona-ba mekanismu implementasaun ba planu estratéjiku.

    Ikus liu, komponente ida husi Aneksu sira hodi kompleta Planu. Maka:

    • Estabelesimentu ba estrutura organizasaun MdS nian nu’udar baze ba servisu sentral noservisu distrital saúde iha ambiente desentralizadu ida

    • Logframe ida ne’ebé integradu ba PENSS 2011-2030• Roadmap/ Roteiru ida ba PENSS hodi foku liuliu kona-ba distribuisaun rekursus umanus no

    dezenvolvimentu infraestrutura.

    Diresaun Estratéjika & Prioridade Xave Sira:

    1. Provisaun ba Servisu Saúde –Prestasaun ba servisu kuidadus saúde di’ak liu atu beledeskreve iha maneira integradu ida, enkuantu tau iha konsiderasaun knaar husi servisusentrál no distritu sira no setór saúde privadu sira. Diresaun ba implementasaun ba pakotekomprensivu ida ba servisu saúde iha nivel primáriu, sekundáriu no tersiáriu maka aprezentaiha planu ida-ne’e nu’udar cross cutting ba servisu ba apoiu umanu no material hanesanmós rekursus nanseiru, hodi nune’e atu hadi’ak asesu ba kualidade ba kuidadus ba emaTimor-oan sira hotu.

    2. Investimentu iha Kapital Umanu - Sei dezenvolve planu forsa-servisu komprensivu ida hodi

    fó detallu ba lakuna ba pesoal agora daudaun, oportunidade ba treinamentu no rekrutamentutuir fasilidade saúde no nivel servisu, fó prioridade ba servisu distrital saúde. Estratejia siraba Jestaun Rekursus Umanus atu asegura satisfasaun ba pasiente no protesaun ba direitusba pasiente no mós fornesedór saúde sira, sei inklui eskema insentivu ne’ebé bazeia badezempeñu hodi liga ho rekompensa no promosaun ba karga-servisu, dezempeñu norezultadu sira

    3. Investimentu ba Infraestrutura - Dezenvolvimentu infraestrutura ba servisu nasionál saúdesei foku tuir desizaun polítika hodi hadi’ak asesu ba servisu saúde iha maneira ekuitativu,nune’e, hodi introdús provizaun ba saúde familia iha nivel Suco, espansaun ba

    ix

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    12/158

    xiiPlanu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030 sentru saúde komunitária iha kapasidade atu akomoda kresimentu populasaun no deza u

    ba dezenvolvimentu ekonómiku iha tinan rua-nulu oin mai, hanesan mós provizaun baservisu kuidadus saúde sekundáriu iha nivel distritu.

    Iha ligasaun direta ida entre kon gurasaun nasionál saúde no dezenvolvimentu rekursusumanus ne’ebé presiza ba provizaun ba kuidadus saúde primáriu, sekundáriu no tersiáriu.Ba konsiderasaun ida-ne’e, estratejia sira ba dezenvolvimentu infraestrutura sei fornesenesesidade ba prestasaun servisu, inklui alojamentu ba pesoal, prepara investimentumédiku no la’os-mediku ne’ebé suporta prestasaun ba servisu sira.

    4. Jestaun & Administrasaun ba Saúde - Hametin institusaun Ministériu Saúde nian seipresiza reforma organizasionál boot hodi nune’e atu hadi’ak ninia kapasidade jestaun.Ba konsiderasaun ida-ne’e, foku prioridade sei kona-ba asegura Ministériu hala’o niniaknaar jestaun & administrativu no governasaun (stewardship) ho loloos liu husi polítikano regulamentu klaru, liu husi estabelese orgaun konsultativu intersektorial hodi belesuperviziona dezenvolvimentu sistema, no liu husi estabelese instrumentu administrativuno jestaun nian ne’ebé presiza atu tradús polítika sira ba iha prátika.

    Fatór Krítiku ba Dezenvolvimentu Setór Saúde Analiza sira tuir mai ne’e maka presiza tebetebes ba dezenvolvimentu ho susesu ba Timor-Leste

    nia setór Saúde.

    Presupostu:

    • Estabilidade polítika no kompromisu ba dezenvolvimentu nasionál• Nasaun ki’ik• Númeru populasaun ki’ik• Disponibilidade ba Rekursus Finanseiru

    Risku:

    • Mundansa ba Governu nia kompromisu hodi foti estratejia ne’ebé planeadu ba oin• Fundus limitadu ne’ebé aloka ba setór saúde liu husi Orsamentu Jerál Estadu• Progresu neineik ba Dezenvolvimentu Rekursus Umanus• Sasukat fraku ba regulamentasaun no ezekusaun ba lei iha sistema nasionál saúde

    Nu’udar dokumentu ida ba funsionamentu tinan rua-nulu kona-ba setór, PENS maka dokumentu

    dinámiku moris ida ne’ebé sei bele revee ho regular no emenda bazeia ba rezultadu husi niniaimplementasaun no tuir komentáriu konstrutivu no feedback husi parte interesadu sira. Nia fornesebaze hodi formula planu funsionamentu prazu-badak ne’ebé hatudu dalan ba implementasaunba atividade setór sira tuir baze ba konsensu ne’ebé dezenvolve ho ne’ebé relasiona ho parseirukomponente setór sira.

    Iha aprezentasaun ba Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde ida-ne’e, Ministériu Saúde heinatu tau interese no komprimisu husi parte interesadu ba planu sira-ne’e, enkuantu buka apoiukona-ba preokupasaun sira hotu hodi alkansa saúde di’ak liu no saudavel liu ba aban bain-ruanian.

    x

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    13/158

    1

    SEKSAUN I:ANALIZA SITUASAUN

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    14/158

    2Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030

    Timor-Leste n’udar nasaun ki’ik ida ne’ebé kobre rai-ketan sorin husi Timor. Nia iha rai besik14,610 kilómetrus kuadradus ho estimativa ba populasaun iha 2009 maka 1,114,534 . Husisékulu 16 to’o tinan 1975, Timor-Leste sai nu’udar kolonia Portugeza. Iha fulan Dezembrutinan 1975, depoisde periodu badak ba independénsia, Indonesia invade no okupa nasaun.

    Besik populasaun ida husi haat maka ar, mate durante okupasaun nu’udar konsekuénsaba kon itu, migrasaun forsadu, malnutrisaun no nesesidade saúde públika ne’ebé lahetan atendimentu. Iha Agustu tinan 1999, depoisde referendum ne’ebé apoia progresuba independénsia, violénsia mosu iha rai laran ne’ebé lidera husi milisia hodi rezulta ihadestruisaun boot ba infraestrutura no dezlokamentu ba proporsaun boot husi populasun. Iha20 Maiu 2002, Timor-Leste sai nu’udar nasaun independente ida.

    Nasaun kompostu husi distritu 13, ida idak ho sub-distritu tolu to’o hitu, Sub-distritu 65, 442Sucosno 2,225aldeia . Distritu Oecussi maka enklave ida iha Timor-Osidental iha Indonesiano ho asesu liuliu husi tasi no areu. Sentru urbana boot liu hotu rua maka Dili no Baucau, hopopulasaun 29%. Pursentu hitu-nulu husi populasaun maka rural ho ema barak liu hotu morisiha aldeia ki’ik, naklekar dala barak izoladu husi rai-fohon no dalan ne’ebé aat.

    Iha grupu lian distintu oioin no dial-etu iha Timor-Leste ne’ebé re etadiversidade ba tradisaun kultural.

    Lian lokal dominante liu inkluiTetun no Bahasa Indonesia (maizu-menus 80%), Portugés, Mambae noMacassae, ida idak ko’alia barak liuhusi 10% populasaun.

    Nivel prosperidade ba nasaunida maka sukat liu husi ÍndiseDezenvolvimentu Umanu (IDU)ne’ebé inklui saúde [espetativa bamoris(EM)], edukasaun (taxa alfa-betizasaun no durasaun média baeskola), ekonomia (rendimentu perkapita). Relatóriu ba Dezenvolvim-entu 2010 hatudu katak Timor-Leste nia Índise Dezenvolvimentu Umanu maka klasi ka iha120 husi nasaun 177 ho dadus disponivel no relata EM tinan 60.2 iha tinan 2009. EM baTimor-Leste (TL) okupa nivel moris-di’ak ki’ik liu hotu kompara ho ninia nasaun viziñu sira ihaRejiaun Sudeste Aziátiku.Timor-Leste hasoru deza u ba dezenvolvimentuboot liu ne’ebé relasiona ho fator istóriku,kultural, demográ ku, ekonómiku no sosial. Estrutura-idade hatudu populasaun relativamente

    SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN

    1MoHFamily Registration, SIS 20102DHS2009-2010, TL

    I.1 PERFÍL NASAUN NIAN

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    15/158

    3

    Dadus saúde atual foti husi Relatóriu Anual Saúde2010 nian no Peskiza Demográku no Saúde.

    SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN

    foin-sa’e ho maizumenus 45% menus husi idade tinan 15. Besik 17,6% husi populasaun totalmaka menus husi idade tinan-5. Estimativa ba kresimentu populasaun maka 3.12% ba tinanida ho rasiu seksu (mane husi feto 100) husi 107. Densidade populasaun maka maizumenus55 pur kilómetrus kuadradus. Nasaun iha klima manas no úmidu durante tinan tomak ho

    temperatura média 31 graus no umidade maizumenus 80%.Dadus disponivel hatudu katakliu 40.8% husi populasaun moris iha liña mukit nia okos homenus husi US$0.55/loron, maski iha variasaun signi kativu entre distritu sira. Perspetivamaka di’ak ho substansialmente ba rekursus nanseiru boot liu mai husi reseita gas no óleu.Ekonomia ba Fundus Petróleu nian maka liu US$ 7 bilaun ba tinan 2010, nune’e, fornese bazepozitivu ida ba inisiativa dezenvolvimentu médiu-prazu hodi ajuda hamaan mukit.

    Deza u ekonómiku maka kompostu husi infraestrutura aat, liu liu iha area sira relasiona hodalan, telekomunikasaun, transporte no eletrisidade. Komersialmente ne’ebé prodús husito’os inklui kafé, nuu, kravu no kakau. Populasaun rural sei pratika turnu ba kuda-rai, uma-kainida husi tolu depende maka’as liu ba agrikultura subsistensia ho produtividade ki’ik ne’ebékontribui ba seguransa ai-han la adekuadu.Kresimentu populasaun anual iha Timor-Leste maka maizumenus 2.4%, ho 46% populasaunmenus husi idade tinan 15. Ida-ne’e tau presaun boot ba edukasaun bázika, no espoin baezijénsia empregu ne’ebé susar atu hetan no abilidade ba ema foin-sa’e sira atu tama ihamerkadu servisu nian.

    I.2 PERFÍL SAÚDE

    Mudansa ba indikadór saúde durante tinan walu liubá depoisde independénsia hatudu katak

    Timor-Leste maka halo progresu ho lailais iha ninia esforsu atu enfrenta deza u saúde bootsira-ne’ebé karakteriza liu husi taxa mortalidade materna no labarik maka aas ho signi kativu,akompaña ho insidénsia aas ba moras kontajioza sira.

    Box 1: Indikadór sira ba saúde tinan 2010 ne’ebé Selesionadu

    • Espetativa ba Moris 60.2 (feto) 58.6 (mane)• Taxa Fertilidade Total 5.7• Rasiu Mortalidade Materna 557mate/ 100,000 moris• Taxa Mortalidade Infantil 44mate/ 1,000 moris• Taxa Mortalidade Menus Tinan-Lima 64mate/ 1,000 moris

    • Persentajen husi labarik ≤ idade tinan lima ho isin-ki’ik 53%• Persentajen labarik ne’ebé maka todan-menus 52%• Taxa Insidénsia ba Tuberkuloze 133 / 100,000 populasaun• Taxa Insidénsia ba Malaria 104.2 /1,000 populasaun• Taxa sero-prevalensia HIV Ki’ik (disponivel ba gura indika

    tivu de’it) maibého hahalok risku nivel aas

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    16/158

    4Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030i. SAÚDE MATERNA

    Peskiza Demográ ku no Saúde foin daudaun hatudu redusaunnatoon ba taxa mortalidadematerna husi 660/100.000 ne’ebé relata iha 2003 ba 557/100.00 iha 2010. Kona-ba mateneonatal, husi 160 mate neonatal ne’ebé relata, liu 90.0% mate neonatal maka husi idade loron0-6. Dili relata mate neonatal aas liu hotu (20 mate neonatal) iha tinan 2010. Komplikasaun bootliu ba isin-rua ne’ebé relata maka hemorajia, eklampsia, tuur-ahi ne’ebé hanetik (obstructedlabor) no sepsis. Komplikasaun ba isin-rua kona-ba hemorajia maka relata 50.2%.

    Fig.1: Partus hetan asisténsia husi profesionál saúde treinadu 2006 to’o 2010

    Figura iha leten hatudu aumentu progresivu ba partus ne’ebé hetan asisténsia husi 27% iha2006 ba média ida 49.3% ne’ebé relata iha 2010 , ho distritu balun relata progresu maka’asida ba 68.8% iha Baucau, 62.4% iha Dili no Bobonaro 59.2% husi partus sira-ne’ebé hetanasisténsia husi profesionál saúde treinadu ida, enkuantu distritu balun hadutu dezempeñu ki’ikliu.

    ii. SAÚDE LABARIK & IMUNIZASAUN

    Iha progresu konstante ida ba kuidadus saúde labarik, ho indikadór atual hatudu redusaun bataxa mortalidade menus tinan-lima husi 115/1000 iha 2003 ba 64/1000 iha 2010 no hadi’ak idaba taxa mortalidade infantil husi 83/1000 ba 45/1000 durante tinan hanesan.

    Indikadór sira ba programa Jestaun Integradu ba Moras Infansia (IMCI) hatudu katak labarikTimor-oan maka hasoru moras importante tolu: Pneumonia, Diarreia no Malaria no total Kazune’ebé hetan tratamentu. Liu 10% husi labarik

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    17/158

    5(Aileu, Dili no Liquiçá) hetan kobertura sarampu menus husi 60%. Distritu haat (Bobonaro,Manatuto, Oecussi no Viqueque) hetan aas liu 80% no distritu rua (Aileu no Ainaro) hetanmenus husi 60%. Kobertura BCG maka aas liu uitoan kompara ho sarampu, ho 72.4%.

    Kobertura 2009 ba imunizasaun DPT-HepB3 (72.4%) maka ki’ik liu uitoan kompara ho koberturaOPV3 (72.2%). Distritu rua (Aileu no Liquiça) hetan kobertura DPT-HepB3 menus 60%, no haathusi distritu 13 (Manatuto, Manufahi, Oecusse, no Viqueque) atinji imunizasaun DPT-HepB3liután 80%. Kobertura ba imunizasaun DPT-HepB3 maka aas liu uitoan ba populasaun Fetokompara ho Mane.

    Iha kazu ba imunizasaun tetanus toksoid ba feto isin-rua sira, kobertura 2010 ba nasauntomak ba TT2+ maka 32.5%. Kobertura ba distritu tomak varia husi 6.9% iha Aileu ba 60.2%iha Viqueque.

    iii. NUTRISAUNPrevalénsia ba todan-menus entre labarik menus husi idade tinan lima maka 38.5%, ho dadusHMIS hatudu dadus oin seluk husi ida-ne’ebé hetan husi DHS 2010 iha 52%, nune’e, hatududala ida tan presiza atu hadi’ak sistema informasaun ba jestaun saúde. Nivel aas liu hotu batodan-menus maka iha Aileu no Oecussi ho 50% todan-menus entre labarik menus husi idadetinan lima. Prevalénsia ba Malnutrisaun Todan entre labarik sira menus husi idade tinan limamaka 15.3%. Nivel aas liu hotu ba Malnutrisaun Todan maka iha Aileu no Oecussi.

    Malnutrisaun sai nafatin problema sériu boot no ho efetivu atu kombate problema ida-ne’e ihaTimor-Leste sei presiza atensaun maka’as ba nesesidade nutrisional feto nian durante isin-rua

    no ba labarik iha tinan rua primeiru husi sira-nia moris.iv. MALARIA

    Iha 2010, insidénsia malaria maka 104/1,000 populasaun. Taxa insidénsia aas liu hotu bamalaria maka entre labarik menus husi tinan 1 (266.5/1,000 populasaun) tuir fali labarik idadetinan 1 – 4 (178.8/1,000 populasaun).

    Total kazu kom rmadu pozitivu maka 38.6% no entre pozitivu sira, 74.0% maka P. Falciparum,25.2% maka P Vivax no 0.8% maka Kahor-malu.

    SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    18/158

    6Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030

    Maibé iha hadi’ak ne’ebé relasiona ho tinan uluk bá, taxa morbilidade entre feto isin-rua siramaka ladún-relata, iha 2010 hatudu 374 kazu malaria entre feto isin-rua sira ne’ebé relata husiCHC no HP. Distritu Manatuto (51 kazu) no Dili (45 kazu) relata númeru ba malaria iha fetoisin-rua sira.

    v. TUBERKULOZE

    Iha 2010, mortalidade tanba Tuberkuloze (TB) maka relata iha 47/100.000 populasaun no1,532 kazu Pozitivu Smear Foun (NSP) maka rejista ba DOTS. Taxa Detesaun Kazu ba NSPanual maka 91.8% kontra alvu 70%. Total ba tipu sira hotu ba kazu TB inklui negativu Smearno TB extra-pulmonar ne’ebé rejista ba tratamentu DOTS ba tinan 2010 maka 4,841. Husitotal kazu TB pulmonar foun ne’ebé rejista, 37.7% maka kazu pozitivu sputum foun. Ida-ne’etanbaover-diagnoza ba bazu negativu smear ne’ebé bazeia ba dependensia la loloos ba raiu-Xnu’udar instrumentu primáriu ba diagnoza husi pesoal médiku no tanba kualidade ladún-di’akba mikroskopiu sputum hodi lori ba under-diagnoza ba kazu pozitivu smear foun sira.

    Taxa susesu ba tratamentu ba oin maka 86% kompara ho alvu global 85%. Taxa susesu batratamentu bele ona tuir mai hadi’ak karik taxa ba falta 4% bele hamenus liu husi jestaun loloosba tratamentu, ba buka falta ho lailais, haree veri kasaun iha momentu hahú tratamentu noakonsellamentu ba pasiente no familia loloos husi pesoal saúde.

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    19/158

    7vi. HIV-AIDS

    Iha kazu kumulativu 211 husi infesaun HIV ne’ebé relata husi unidade Nasionál HIV/AIDS nianiha 2010, husi ne’ebé 23 mate, 50 infesaun HIV foun ne’ebé relata iha tinan 2009, no kazu 31tuir tratamentu anti-retroviral (ARV). Maioria husi infesaun HIV ne’ebé relata maka husi grupuidade tinan 15-24 (26.10%) no 25-44 (65.9%). Iha 2010, iha kazu foun 60 ne’ebé identi ka.

    vii. MORAS KONTAJIOZA SIRA SELUK

    Surtu epizódiku ba dengue hemorrhagic fever (DHF) maka komún ho foin daudaun liu hotumosu iha tinan 2005 durante tempu ida-ne’ebé taxa fatalidade ba kazu atinji 14%. Iha Janeiru2010, 83 kazu ba DHF maka hetan iha distritu: Bobonaro ( kazu 65), Dili (kazu 15), Manatuto

    (kazu 2) no Ainaro (kazu 1).Iha kazu 28 ba PB no kazu 59 ba MB. Kazu sira ba PB no MB maka aas iha grupu idade tinan>15 kompara ho grupu idade tinan

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    20/158

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    21/158

    9Kon gurasaun ba sistema saúde agora daudaun maka bazeia tuir de nisaun luan ba asesune’ebé nansia no fornese publikamente ba kuidadus primarius, ho kuidadus referénsiaesensial ne’ebé fornese husi ospital rejionál sira no servisu referénsia ne’ebé espesializaduliután husi ospital nasionál ida. Atu aumenta, setór privadu fornese kuidadus liu husi ospital

    sira-ne’e no klínika, polikínika no sentru espesializadu barak. Organizasaun ba estruturaierarkíka ba setór saúde fornese forma lojika lubun-boot ida ba kobertura servisu sira.

    Fig. 7: Konfgurasaun ba Servisu Nasionál Saúde Agora Daudaun

    SISTEMA REFERÉNSIAKLÍNIKA

    APOIU & TRANSFERÉNSIAKLÍNIKA

    SERVISU APOIU BAJESTAUN

    SERVISU SAÚDEKOMUNITÁRIA

    SERVISU SUB-DISTRITAL SAÚDE

    SERVISU DISTRITALSAÚDE

    SERVISU SENTRÁLSERVISI

    AMBUL

    ÁNSI

    A

    Servisu NasionálDiagnóstiku

    (Radiolojia, laboratóriu)Ospital Nasionál

    Dili

    Ospital Referénsia Rejionál Sira

    Sentru SaúdeKomunitária ho

    kama (1 iha Distrituida idak)

    Sentru SaúdeKomunitária lahó kama

    (1 iha Sub-distrituida idak)

    Postu Saúde – nivel suco, pontu primeiru bakontaktu

    Servisu Integradu Saúde Komunitária (SISCa)(Partisipasaun komunidade bazeia iha Suco ba

    kuidadus saúde primáriu)

    Servisu ba kuidadus saúde primáriu fornese liu husi estrutura Servisu Distrital Saúde, hoSentru Saúde Komunitária, Postu Saúde no atividade outreach hodi hala’o servisu ne’ebéde ne populasaun jeogra kamente iha enkuadramentu ida nia laran ba BSP nian bainhirainkorpora servisu integradu saúde komunitária ka SISCa. Devolusaun ba autoridade noresponsabilidade jestaun nian ba ekipa distritu saúde sai ona fatuk-inan ba MdS durante niniatinan formativu. Atividade sira bazeia iha komunidade kompostu husi SISCa iha suco sirahotu, servisu klínka movel ne’ebé hala’o iha fatin sira seluk, n.e. eskola, merkadu, estruturakomunidade no serivsu “mop up” ho regular ne’ebé hala’o tuir nesesidade programátiku sira.

    Servisu bazeia ba fasilidade sira besik liu hotu ba komunidade maka fó prestasaun liu husirede-servisu ida iha Postu Saúde ne’ebé iha pesoal sira ho ekipa ida ho enfermeiru/a ida noparteira ida, iha kapasidade atu fornese pakote mínimu ida ba kuidadus kurativu no preventivu/promosaun.

    Iha nivel Sub-distritu. Sentru Saúde Komunitária (SSK) fornese nivel aas liu ba servisukompara ho postu saúde sira, iha pesoal lubun boot ida no fornese servisu klínika movel noapoiu tékniku no jerensiál ba postu saúde sira. Tipu CHC la hanesan iha sub-distritu sira hotuhanesan sira iha servisu ambulatóriu no to’o ohin loron tipu ba servisu sira-ne’ebé fornesemaka tuir númeru kobertura populasaun no distánsia husi fasilidade referénsia aas liu.

    SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    22/158

    10Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030CHC Distritu sira fornese servisu ambulatóriu no internamentu, ho komponente pesoal entre10-14 inklui mediku ida (“O sial Médiku Distritu”), no rádiu komunikasaun ho asesu diretuba servisu ambulánsia nian. Depende ba zona-hale’u husi ospital referénsia, pasiente siraba internamentu maka baixa iha unidade observasaun nian ida ho kama rua to’o tolu baestabelizasaun pre-referénsia ba kazu grave, ka ba sala internamentu ida ho kama 10-20 hokonjuntu ida husi ekipamentu apoiu diagnóstiku inklui laboratóriu ho kapasidadehala’o testeesensial sira. Bainhira la iha disponibilidade ba postu saúde iha komunidade remota sira, CHCtenke fornese servisu klínika movel báziku tuir baze regular ho motorizada semana ida dalarua.

    Servisu sira-ne’ebé fornese iha fasilidade kuidadus saúde primáriu la hanesan tuir sira-niaarea kobertura no sira fornese pakote servisu báziku ida ne’ebé kompostu husi servisukurativu báziku, atividade promosaun, informasaun, edukasaun no komunikasaun ba saúde,programa imunizasaun, kuidadus ba saúde materna no labarik, prestasaun ba programanutrisaun, akompañamentu TB DOTS, apoiu ba kuidadus saúde mentál. CHC balun mós fóservisu dentál, teste laboratóriu ba ANC, malaria no TB.

    Maski misaun maka atu fornese kuidadus familia komprensivu, relasaun entre kuidadusprimáriu, sekundáriu no tersiáriu nafatin la suporta misaun ida-ne’e. Iha matadalan uitoanliu no prokolu sira-ne’ebé konkorda ba referénsia entre kuidadus primáriu, sekundáriu notersiáriu. Hanesan ezemplu, relatóriu kona-ba raiu-X ne’ebé hala’o iha kuidadus primáriu makadala barak simu tarde liu bainhira atu sai la serve iha jestaun ba pasiente ida nia kondisaun.Halo ona rekomendasaun sira atu avalia servisu kuidadus primáriu no oinsá organiza no fóprestasaun ba servisu sira.

    I.3 B KUIDADUS SAÚDE OSPITALAR

    Iha nivel rua ba ospital sira hodi fornese kuidadus sekundáriu iha Timor-Leste. Kuidadus saúdetersiáriu maka agora daudaun fornese iha rai li’ur nu’udr rezultadu ba limitasaun ba rekursusteknolojia nian no rekursus umanus espesializadu sira ne’ebé presiza atu hala’o intervensaunkompleksu sai n’udar kauza prinsipal ba evakuasaun médiku ba rai li’ur.

    Ospital referénsia sira maka lokaliza iha rejiaun estratéjiku lima. Ospital referénsia sira ihadepartamentu ba OPD, Emerjénsia no Internamentu. Sira iha pesoal ho médiku jeneralistano espesialista iha area klínika 4 hanesan sirurjia, pediatria, obtetriku-jinekolojia no medisinainterna.

    Ospital nasionál maka fasilidade top referénsia ba servisu espesializadu no iha ligasaun bakuidadus tertiáriu iha fasilidade ba rai li’ur. Ospital nasionál no mós ospital referénsia fornesefasilidade treinamentu ba kuadru traballador saúde ne’ebé funsiona iha nivel kuidadus primáriu.Fasilidade sira-ne’e mós serbí nu’udar sentru ba estájiu ba pesoal sira hotu to’o O sial Médikusira.

    Preparativus ba referénsia entre nivel servisu tolu maka liga ho servisu ambulánsia, hoambulánsia nia baze iha ospitál no estasaun ambulánsia distritu sira. Maibé, atu promovee siensia iha utilizasaun ba servisu saúde, sistema tenke fasilita supervizaun suportivu banivel ba kuidadus kraik liu husi nivel aas liu.

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    23/158

    11

    Servisu iha nivel sekundáriu no tersiáriu tenkeser orienta atu suporta ba kualidade servisu ihafasilidade saúde sira no atu hadi’ak funsionamentu ba korrente referénsia no nivel di’ak liuhotu ne’ebé hein husi servisu kuidadus saúde sekundáriu no tersiáriu.

    I.3 C SETÓR PRIVADU

    Setór privadu maka tipikamente de ne atu kompostu husi “fornesedór sira hotu ne’ebé ihahusi setór públiku li’ur, karik sira-nia objetivu maka lantrópiku ka komersiál, no ne’ebé hoobjetivu maka atu fó tratamentu ba moras ka prevene moras”.

    Bazeia tuir númeru estimativa ba pesoal kuidadus saúde iha fasilidade governu nian sira noiha fasilidade privadu sira, MdS hetan estimativa katak klínika privadu sira bele fó koberturaun-kuartu husi prestasaun ba servisu saúde báziku. Iha uzu boot liu ba fasilidade privadu entrela-ki’ak sira, ho liu pursentu 29 uza fasilidade privadu ka igreja kompara ho pursentu 14 baki’ak sira. Clínica Café Timor (CCT) ne’ebé maka ninia huun atu hareenesesidade kuidadussaúde ba kooperativa sira-ne’ebé harii husi traballadór sira iha industria kafé nian, funsionaklínika ksu walu hodi fornese servisu hanesan ba CHC Sub-distritu ida iha sistema públiku,no klínika movel 24 envolve pesoal 74 iha distritu 5 no kapital Dili.

    Iha mós klínika 32 balun bazeia ba ar iha nasaun nia laran tomak. Caritas hala’o funsionamentuba klínika 27 namkari iha distritu nia laran tomak, ho liu liu 125 pesoal médiku voluntáriu.Klínika Caritas nian funsiona klínika móvel sira uza kareta no motorizada, ho la iha kuidadusinternamentu eseptu ba tuur-ahi. Medisina tradisional kontinua hala’o papel importante ihaTimor-Leste. Iha kurandeiru tradisionál no atendente partus tradisionál barak ne’ebé forneseservisu, liuliu iha area rural sira.

    Klínika privadu ba ns-lukrativu sira-ne’ebé hala’o husi médiku, enfermeiru/a no parteira nodentista maka harii ona iha area urbana importante balun, liuliu iha Dili no Baucau. Klínikasira-ne’e sei sai nafatin sujeitu ba lejizlasaun no monitorizasaun. Farmasia no loja ho retallune’ebé la espesializadu seluk sira fa’an aimoruk ba públiku, dala barak lahó reseita ida, no jerehusi ema ho la iha treinamentu formál iha farmasia.

    I.4 REKURSUS UMANUS BA SAÚDE

    Durante tinan foin lailais depoisde periodu rekonstrusaun pos-referendum (2000-01),

    Timor-Leste nia sistema saúde iha kuadru pesoal maizumenus na’in 1500 bainhira komparaho besik na’in 3540 durante okupasaun Indonesia. Husi médikus na’in 135 ne’ebé servisumolok Setembru 1999, hela de’it na’in 20 depoisde ida-ne’e. Pesoal médiku internasional siramaka rekrutadu nu’udar sasukat temporáriu ida bainhira médiku Timor-oan sira ba kontinuasira-nia estudu ka treinamentu iha rai li’ur liu husi bolsa-estudus ne’ebé hetan apoiu husidoadór sira. Enfermeiru/a no parteira sira maka hala’o servisu iha fasilidade saúde hotu hotu.Maibé, progresu signi kativu maka hala’o ona hodi asegura rekrutamentu, distribuisaun notreinamentu loloos ba pesoal sira-ne’ebé iha presiza atu prenxe lakuna sira husi profesionálsaúde no kuadru jestaun nian sira.

    SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    24/158

    12Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030Fig. 8: Rekursus Umanus iha Ministériu Saúde, 2002 -2010

    Iha 2003, Governu hahú desizaun-polítika forte ida atu treina estudante medisina siramaizumenus na’in 1,000, ho apoiu husi Governu Kubanu, husi ne’ebé na’in 18 graduadu onano servisu iha Sentru Saúde Komunitária oioin no Ospital Referénsia sira, enkuantu besikna’in 500 la ona husi Kuba atu hala’o sira-nia prátika médika molok hetan graduasauniha 2012. Movimentu signi kativu seluk ba dezenvolvimentu rekursus umanus maka lokeEskola Enfermajen no Parteira iha Universidade Nasionál Timor Loro-sa’e (UNTL), iha2008. Trainamentu ba profesionál siensia aliadu sira seluk hanesan tékniku radiolojista,

    zioterapeutika, farmasista no tékniku laboratóriu kontinua, maski iha ritmu neineik liu nokuran iha tempu badak ba nesesidade agora daudaun ne’e.

    Pesoal saúde sira maka fahe la hanesan entre area urbana no rural, no entre setór públikuno privadu. Mekanismu insentivu ne’ebé maka introdús liu liu ba profesionál saúde sira no ba

    profesionál sira-ne’ebé hala’o servisu iha area remota sira iha nasaun, iha forma subsídiu, hoesperansa atu ajuda prenxe lakuna no tau profesionál saúde sira iha area rural.

    I.5 INFRAESTRUTURA BA SAÚDE

    Tabela 2: Sumáriu ba Fasilidade Saúde sira Ne’ebé Iha, iha Timor-Leste

    Tipu/Nivel Públiku Privadu TOTAL

    Postu Saúde 192 0 192

    Sentru Saúde komunitária 66 26 92

    Klínika Maternidade 42 1 43

    Ospital 6 0 6

    TOTAL 264 26 290

    Ministériu Saúde, ho apoiu husi ninia parseiru dezenvolvimentu sira, hola parte ihadezenvolvimentu infraestrutura integradu ida ne’ebé kompostu husi reabilitasaun no

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    25/158

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    26/158

    14Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030 papel importante ida hodi proteje objetivu MdS liu husi prenxe lakuna rekursus umanus atualenkuantu mós ajuda hodi hadi’ak koñesimentu no abilidade ba pesoal atual sira.

    • Parseria:

    MdS tuir mai rekoñese katak nia la bele implementa PENSS ba ninia an-rasik. Doadór,bilateral no mós multilateral sira, iha kompromisu atu fó fundus ba setór saúde. Durante tinanhirak, MdS no parte interesadu sira iha Timor-Leste hatudu ona forsa hodi mobiliza rekursusesternus ba setór saúde.Estabelesimentu ba estrutura hanesan Departamentu Jestaun Parseria (DPM) iha DiresaunPlanu no Finansas Saúde nia okos, Enkontru Revizaun Médiu-Prazu no Konferénsiaba Planu Anual Konjunta ba Saúde maka ho nia objetivu sira hotu atu asegura prestasaun efetivu baprograma no projetu nasional saúde nian.

    Frakeza

    Iha frakeza balun iha setór saúde nia laran ne’ebé bele afeta prestasaun efetivu ba PENSS.Frakeza sira-ne’e identi ka ona liu husi Estudu ba Hahalok Buka Kuidadus Saúde, PeskizaDemográ ku no Saúde, Estudu ba Kustu Saúde, Enkontru Koordenasaun Nasionál noRevizaun Médiu-Prazu.

    • Implementasun lahó didi’ak ba polítika no estratejia setorial no aplikasaun fraku ba lejizlasaunne’ebé iha: Bainhira iha polítika setór saúde no planu estratéjiku saúde, implementasaunmaka deza u boot ida. Falta implementasaun no kumprimentu bele tanba:

    - Falta maka’as ba HRH.- Fundus la adekuadu ba setór saúde halo nia di sil atu treina, rekruta, fahe no mantein

    ho efetivu no ho adekuadu fó motivsaun ba pesoal kuidadus saúde sira.- Redundánsia ka impaktu/interese limitadu ba polítika.

    • Fraku iha sistema referénsia: bainhira númeru husi fasilidade saúde sira maka aumentaona ho signi kativu durante tinan hirak, besik un-tersu husi ema iha Timor-Leste sei heladook liu kilométru 5 husi fasilidade saúde ne’ebé besik liu hotu; no sistema referénsia makafraku ne’ebé, kombina ho falta pesoal no regular stock-out ba aimoruk, obriga Timor-anbarak atu halai ba buka tratamentu iha klínika privadu, medisina tradisionál no nasaunviziñu Indonesia.

    • Fraku iha Sistema Supervizaun, Monitorizasaun & Avaliasaun: Maski Servisu DistritalSaúde fornese proporsaun signi kativu ida ba kuidadus saúde, parseria ho setór privaduno servisu sentral maka sei fraku.

    Iha sistema ida ba supervizaun, monitorizasaun no avaliasaun maibé nia fraku. Hasai fundustarde ba supervizaun, fundus la su siente, organizasun ba transporte la adekuadu no faltaabilidade ba supervizaun afeta frekuénsia ba supervizaun no ida-ne’e fó impaktu negativukona-ba kualidade ba servisu ne’ebé halo.

    Funsionamentu ba HMIS maka afeta husi rekursus umanus no nanseiru ne’ebé la adekuaduhanesan mós volume barak liu atu tau hamutuk dadus ne’ebé bele la relevante ba nivel oioin bakuidadus no programa. Iha sistema tau hamutuk dadus ne’ebé paralelu ba programa vertikal

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    27/158

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    28/158

    16Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030

    SEKSAUN II:VIZAUN TINAN 20 BA SAÚDE

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    29/158

    17SEKSAUN II: VIZAUN TINAN 20 BA SAÚDE

    xII.1 VIZAUN

    Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste ko’alia espesi kamente saúde iha niniaseksaun oioin . Signi kativu liu hotu iha Artigu 57 nia hatur saúde no kuidadus saúde/médikanu’udar direitu fundamentál ba sidadaun sira hotu. Iha Artigu hanesan, Estadu iha knaar hodever atu promove no estabelese sistema nasionál saúde ida ne’ebé maka universal, jerál,gratuitu no karik bele, jere liu husi estrutura partisipatóriu ida ne’ebé desentralizadu.

    Artigu 19 husi Konstituisaun espesi ka estadu nia knaar hodi promove saúde ba nasaunnia foin sa’e sira. Iha Artigu 53 “saúde” maka refere nu’udar komersializasaun ida. Sidadaunsira hotu – nu’udar konsumidór ka konsumidór potensial – maka iha direitu ba saúde liu husikuidadus saúde protetivu ho kualidade di’ak. Artigu 61 konsagra direitus ba “umanu, saudavel

    no ekolojikamente iha balansu ho meiu-ambiente” ida ho estadu nia responsabilidade atuproteje meiu-ambiente no salva-guarda sustentabilidade ekonómika.

    Hanesan tuir Konstituisaun, MdS Timor-Leste rekoñese katak saúde maka in uensiadu husideterminante oinoin hanesan – edukasaun, rendimentu, uma, ai-han, bee no saneamentu saisigni kativu liu entre hirak-ne’e.

    Ho komprensaun luan ida-ne’e ba saúde, Ministériu nia vizaun maka ba “Ema Timor-oanSaudável iha Timor-Leste ida Saudável”.

    Nia prevee komunidade hodi goza nivel ida ba saúde ne’ebé permite ema atu dezenvolve

    sira-nia potensialidade iha meiu-ambiente saudavel ida nia laran. Vizaun maka alkansa de’itliu husi esforsu multisektorial. Vizaun mós re eta objetivu fundamentál ida hodi hamenus mukitba to’o pontu ida ne’ebé Timor-oan sira hotu maka ho prontu natoon atu kobre nesesidadebáziku sira. Ministériu ar katak komunidade saudavel de’it maka iha kapasidade atu hetanhamaan husi mukit.

    Vizaun re ete objetivu atu hasa’e espetativa ba moris no produtividade ba Timor-Leste. Saúdebele hamenus mukit liu husi hadi’ak kapasidade ba rekursus umanus. Ema saudavel noedukasaun di’ak sei aumenta rendimentu. Ikus liu, saúde fó moris-di’ak ba nasaun.

    II.2 MISAUN

    MdS maka kompromete ba misaun sira tuir mai ne’e:• Asegura disponibilidade, asesibilidade no oportunidade ba servisu kuidadus saúde ba ema

    Timor-oan sira hotu.

    • Regulariza setór saúde.

    • Promove partisipasaun bazeia-liu ba komunidade no parte interesadu sira.

    6Constitution of RDTL,2001

    SEKSAUN II: VIZAUN TINAN 20 BA SAÚDE

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    30/158

    18Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030II.3 VALÓR NÚKLEU SIRA

    PENSS tau kliente no komunidade iha oin no adopta aproximasaun ‘sentradu ba kliente’ idano nia haree ba aspetu fornesimentu no ezijénsia ba kuidadus saúde. Valór sosial sira tuir maine’e tenker detalladu iha Pasiente nia Rejimentu:

    • Ekuidade

    Governu tenke asegura asesu hanesan ba kuidadus kualidade tuir nesesidade ba ema idaidak ho kondisaun saúde hanesan.

    • Sensibilidade Kultural

    Parte interesadu sira hotu tenke respeita kultura no tradisaun sira husi ema Timor-Leste nianne’ebé promove saúde. Iha momentu hanesan, tenkeser haki’ik ema nia neon ba prátika,

    atitude no hahalok negativu sira.

    • Profesionalismu, Integridadeno étika

    Profesionál saúde, aliadu-saúde no profesionál sira seluk ne’ebé servisu iha setór (inklui jestór, kontabilista, enjinéiru sira, nst) tenke hala’o sira-nia servisu ho nivel profesionalismu,integridade no ar-metin aas liu hotu hanesan iha no detalladu iha matadalan étika ne’ebéobriga liu husi orgaun profesionál sira ne’ebé sira a lia bá.

    • Kualidade kapás (direitus ba kuidadus saúde di’ak liu hotu)

    Planu sei implementa iha kontestu ida-ne’ebé saúde maka direitus umanus fundamentál ida.Fornesedór saúde públika no privadu maka haka’as atu asegura pasiente nia garantia noprivasidade no hala’o tuir padraun profesionál sira-ne’ebé presiza durante periodu ba sira-niadevér sira. Ida-ne’e iha implikasaun ba protokolu tratamentu, no kualidade ba aimoruk,fornesimentu médiku, ekipamentus médiku no infraestrutura.

    • Responsabilidade

    Iha momentu sira hotu no iha nivel sira hotu, tenkeser mantein nivel aas ida ba e siénsia noresponsabilidade ba dezenvolvimentu no jestaun ba sistema nasionál saúde. Setór saúde sei

    responsabiliza ba ninia dezempeñu, inklui ninia dezempeñu ba jestaun nanseiru, la’os de’itba sistema polítika no administrativa, maibé, liu hotu ida-ne’e, ba ninia komunidade klientesira.

    II.4 META

    Meta espesí ku ba saúde ba tinan rua-nulu oin mai maka:

    1. Atu iha servisu kuidadus primáriu no kuidadus ospitalar komprensivu ida ho kualidade di’akno asesibilidade ba ema Timor-oan sira hotu.

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    31/158

    192. Atu fornese sistema apoiu adekuadu ba prestasaun servisu kuidadus saúde.

    3. Atu promove partisipasaun komunitária no parseria aas liu hodi hadi’ak sistema nasionálsaúde.

    II.5 OBJETIVU

    Meta sira-ne’e tradús vizaun no misaun global ba iha konjuntu tuir objetivu politika sira tuir maine’e ne’ebé maka liga ho Planu Dezenvolvimentu Nasionál, Meta Dezenvolvimentu Miléniu(MDG) hanesan mós Prioridade Governu nian ba Setor Saúde. Objetivu sira maka tau atukorresponde ba dezenvolvimentu sosial, ekonómiku no demográ ku ba tinan rua-nulu oin maiho fahe fali ba tinan lima. No sira maka :

    • Jestaun Sistema Saúde: atu hametin papel administrativu no governasaun (stewardship )ba Ministériu Saúde (halo-polítika, halo-lei, regulariza, lisensa, superviziona, monitoriza,nst…) iha dezenvolvimentu maka’as ba Sistema Nasional Saúde integradu ne’ebé ihakapasidade atu trata, kontrola no prevene moras no promove estilu-moris saudavelsustentavel iha Timor-Leste.

    • Prestasaun Servisu Saúde: atu asegura asesu no kualidade ba servisu kuidadus saúdeprimariu ba komunidade, ho foku kona-ba nesesidadeba labarik, feto no grupu vulneravelsira seluk; b) atu dezenvolve servisu ospitalar hodi iha kapasidade atu responde ba emania nesesidade ba kuidadus saúde sekundáriu no tersiáriu.

    • Rekursus Umanus ba Saúde: atu alkansa nesesidade rekursus umanus hodi aseguraprestasaun servisu saúde ho efetivu no e siente iha nivel ba kuidadus ida idak.

    • Infraestrutura ba Saúde: atu investe ho su siente no ho loloos iha fasilidade saúdesira, alojamentu ba pesoal, ekipamentus médikus no fornesimentu sira seluk, meius batransporte no Teknolojia Komunikasaun Informasaun (ICT).

    • Servisu ba Apoiu: atu hametin servisu administrasaun no jestaun saúde hodi respondedi’ak liu ba nesesidade saúde ne’ebé de ne no atu halo kontente ema nia espetativa ihakontestu desentralizaun nia laran.

    SEKSAUN II: VIZAUN TINAN 20 BA SAÚDE

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    32/158

    20Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030Tabela 3: Diresaun Prioridade husi 2011 to’o 2030

    Diresaun Prioridade PENSS

    2011-2015(Kondisionamentu)

    2016-2020(Konsolidasaun)

    2021-2025(Maturasaun)

    2026-2030(DeskolajenSustentavel)

    • Revizaun ba En-kuadramentu PolítkikaSaúde nian atu ako-moda mudansa siraiha estadu saúde na-saun nian.

    • Harii kapasidade in-

    stitusionál iha servisusaúde sentrál, dis-tritu no personalizadusira kona-ba planuno orsamentu saúde,relatóriu, monitoriza-saun no avaliasaun.

    • D e z e n v o l v i m e n t uno distribuisaun baRekursus Umanus badistritu, servisu ospi-tál, laboratóriu nasion-ál no instituisaun trein-amentu saúde nian.

    • Avaliasaun ba

    KongurasaunSistema NasionálSaúde nian.

    • Dezenvolvimentu

    Ospital ba

    Kuidadus SaúdeDistritu.

    • Dezenvolvimentu

    Infraestruturanasionál bakuidadus tersiáriu.

    • Dezenvolvimentu nodistribuisaun ba RekursusUmanus ba distritu, servisuospitál, laboratóriu nasionálno instituisaun treinamentusaúde nian.

    • Dezenvolvimentu In -fraestrutura Distrital Saúdeno apoiu lojíztika.

    • Harii kapasidade institu -sionál iha servisu saúdesentrál, distritu no per-sonalizadu sira kona-ba

    planu no orsamentu saúde,relatóriu, monitorizasaunno avaliasaun.

    • Estabelesimentu

    ba SistemaNasionál Saúdeida-ne’ebédenidu hoefetivu.

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    33/158

    21

    SEKSAUN III:JERE SISTEMA NASIONÁL SAÚ

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    34/158

    22Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONÁL SAÚDE

    III.1 ANTESEDENTE

    Konstituisaun Nasionál RDTL fornese, iha ninia Artigu 57, baze fundamentál ida ba “sidadaunTimor-oan sira hotu maka iha direitu ba kuidadus saúde no Estadu iha devér ida atu promoveno proteje direitu ida-ne’e ho gratuitu, konforme tuir ninia kapasidade no tuir lei haruka”.Konstituisaun tuir mai deklara katak servisu saúde tenke, ho posibilidade, hala’o tuir fatin jestaun partisipatória ne’ebé desentralizadu.

    Polítika Nasionál Saúde hakohak prinsipiu tuir sistema saúde ida-ne’ebé universalmente adoptahusi Organizasaun Mundial Saúde (OMS) , tan nune’e, de ne sistema saúde Timor-Lestenian hanesan sistema saúde ne’ebé estruturadu no armonia, ne’ebé inklui organizasaun,instituisaun no rekursus sira hotu ne’ebé maka fó-an hodi produs asaun saúde sira” no sei

    permite atu hala’otuir direitu ba protesaun saúde. De nisaun ida-ne’e inklui autor lubun boot idane’ebé hola parte iha provizaun no nansiamentu ba servisu saúde inklui setór públiku, setórprivadu lukrativu no la’os lukrativu, hanesan mós doadór internasional no bilateral, fundasaunno organizasaun voluntáriu sira-ne’ebé envolve iha fundus ka implementa atividade saúdesira.

    Karakterístika prinsipál ba estrutura organizasional no institusional agora daudaun husisetór saúde maka desentralizasaun ba prestasaun servisu saúde, liu husi devolusaun baresponsabilidade jestaun xave no rekursus ba servisu distritál saúde no personalizadu kaautónomu.

    Ida-ne’e maka halo liu husi garantia ba nansiamentu ba servisu saúde tuir nivel su siente idahodi responde ba ema nia nesesidade iha maneira ekuidade, nune’e, hakohak aproximasaunorientadu ba sosial, no mós liu husi investimentu iha infraestrutura no rekursus umanushodi fornese servisu bainhira hala’o knaar iha oin mai. Figura 1 hatudu diresaun politikaba komponente organizasionál no jerensial xave balun ba sistema nasionál saúde ihaTimor-Leste.

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    35/158

    23 Fig.9: Enkuadramentu ba Sistema Saúde iha Timor-Leste

    III.2 PAPEL LIDERANSA NO GOVERNASAUNDE MdS

    i. POLÍTKA & REGULAMENTU BA SAÚDE

    Enkuadramentu Polítika Nasionál Saúde fornese enkuadramentu polítika global ba ida-ne’ebémaka fornese servisu saúde. Mai husi Planu Dezenvolvimentu Nasionál, nia tuir mai artikulaarea sira-ne’ebé tenkeser dezenvolve no/ka revee polítika no lejizlasaun foun hodi nune’e atukria kapasitasaun polítika ida no meiu-ambiente legal ba dezenvolvimentu sistema saúde.

    Depoisde liu tinan hitu ba implementasaun polítika no estratejia nasionál ba saúde, sei ihanafatin lakunas iha enkuadramentu politika no lejizlativa. Deza u ba oin maka MdS atuhaboot-hadi’a kapasidade ba análize no formulasaun polítika, hanesan mós dezenvolvemekanismu loloos hodi suporta implementasaun polítika.

    Objetivu: atu fornese enkuadramentu polítika no legal komprensivu ida ba koordenasaun,

    Servisu Integradu SaúdeKomunitária (SISCa)

    Jestaun ba Sistema Nasionál Saúde

    Polítika & PlanuSaúde

    Administrasaun(governasaun)

    Sistema Apoiu Finansas Públiku(de-konsentrasaun)

    Polítika &Regulamentu

    Saúde

    Sensibilidade &Responsabilidadeba Sistema Saúde

    KolaborasaunInter-sektorial

    Rekursus Umanusba Saúde

    FornesimentuMedikus Esensial

    no Aimoruk

    ServisuLaboratóriu &Banku Raan

    Fornesimentu baInfraestrutura &

    La’os Mediku

    Públiku(GSB)

    Privadu (uma-kain)

    Doadór sira

    Ospital Nasionál

    Ospital Rejionál

    Ospital Distritu

    OspitalEspesializadu

    ServisuLaboratóriu

    Farmasia

    Sentru Saúde Komunitária ka Klínika

    Postu Saúde

    SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONÁL SAÚDE

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    36/158

    24Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030implementasaun no monitorizasaun efetivu ba servisu saúde.

    Estratejia :

    1. Revee no armoniza polítika no lejizlasaun ne’ebé iha no,ne’ebé iha lakunas, formulalejizlasaun foun hodi nune’e atu fornese enkuadramentu legal ida ne’ebé ho efetivu suportareforma setór saúde kontínua;

    2. Dezenvolve polítika ho objetivu atu promove intervensaun ne’ebé maka kustu-efetivu,ba-ki’ak no haree prioridade saúde xave sira;

    3. Disemina lejizlasaun no polítika aplikavel sira hotu ba setór saúde iha nivel sira hotu basistema prestasaun servisu saúde, reprezentante komunidade no setór privadu;

    4. Dezenvolve sistemaida ba koordenasaun no implementasaun ba monitorizasaun ba polítikano lejizlasaun setór saúde nian; no

    5. Hametin kapasidade MdS nian ba formulasaun, análize no implementasaun polítika setórsaúde nian.

    Rezultadu Sira-ne’ebé Hein/ Indikadór Xave Sira:

    1. Lista-veri kasaun kona-ba estadu husi polítika no lejizlasaun sira-ne’ebé iha/presiza ne’ebéprodús iha 2011;

    2. Revee ka/no dezenvolve númeru ba polítika no lejizlasaun sira tuir lista-veri kasaun;

    3. Disemina númeru ba polítika no lejizlasaun sira noatinji númeru ba servisu ka instituisaunsira;

    4. Dezenvolve matadalan no prosedimentu sira ba implementasaun ba lejizlasaun no politikasaúdenian oioin;

    5. Matadalan ba monitorizasaun no avaliasaun ba implementasaun polítika no legal; no

    6. Nivel pesoal sira no númeru ba ema sira-ne’ebé simu treinamentu apropriadu iha

    formulasaun no análize ba polítika.

    ii. SENSIBILIDADE & RESPONSABILIDADE SISTEMA SAÚDE

    Hadi’ak rezultadu saúde maka iha ligasaun besik liu ba sensibilidade no responsabilidadesistema saúde. Dezempeñu ba servisu saúde husi parte fornesimentu, no konxiénsia públikaba direitus pasiente sira nian husi parte ezijénsia tau presaun aas iha sistema atu rekoñesehodi asegura katak funsaun sira hotu maka atinji ona liu husi instituisaun oioin iha sistemania laran. Hirak-ne’e hetan iha parte oioin husi sistema saúde, hanesan ezemplu, lisensaprofesionál, akreditasaun ba ospital no fasilidade saúde, komisaun kontrola infesaun, estrutura

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    37/158

    25ba supervizaun, komisaun nasionál ba polítika no padraun sira, komisaun ba garantia kualidadeiha servisu klínika nia laran iha nivel oioin, no autoridade ba garantia kualidade aimoruk nian.

    MdS sei foti asaun hodi hametin sensibilidade no responsabilidade ba sistema hodi nune’e

    pasiente sira no populasaun tomak maka atrai atu uza sistema nasionál saúde. Nune’e,kontribuisaun husi sistema informasaun jestaun saúde no rezultadu peskiza ho tebes duniajuda inisiativa ba polítika foti-desizaun hodi asegura situasaun no rekizitus oioin ba mane nofeto sira ne’ebé maka serbí ba, bele iha prestasaun servisu no jestaun rekursus umanus bapesoal saúde.

    Objetivu:atu fornese evidénsia bazeia tuir planu no implementasaun hodi nune’e hadi’aksensibilidade ba nesesidade saúde populasaun nian no kompromisu hodi hametin sistemasaúde nia funsionamentu iha nivel sira hotu.

    Estratejia:

    1. Hametin kapasidade pesoal saúde nian hodi asegura responsabilidade no sensibilidade basira-nia knaar ne’ebé hala’o;

    2. Hametin kapasidade HMIS nian hodi monitoriza funsionamentu ba setór saúde, liuliu ihanivel distritu, liu husi treinamentu intensivu ba dezenvolvimentu abilidade, atualizasaun bamanual sira no liu husi halo ICT ne’ebé liga hointernet ba armazen dadus sentrál;

    3. Hadi’ak kapasidade peskiza iha MdS no mandatu ba Komisaun Konsultivu Nasionál baPeskiza Saúde iha esforsu ida atu institusionaliza peskiza saúde iha nivel oioin ba kuidadussaúde;

    4. Estabelesimentu ba Orgaun Autoridade Reguladora Nasionál ba Saúde Públika ne’ebéinklui Autoridade Reguladora Farmaseútika: Servisu ba Kontrola Kualidade no Seguransa Ai-han;

    5. Dezenvolve matadalan ba integrasaun kestaun jéneru iha planu setór saúde nian, tuirPolítika Nasionál Jéneru nian;

    6. Hametin mekanismu ba koordenasaun no armonizasaun ba informasaun oioin liu husitéknika komunikasaun no mídia vijilánsia epidemiolójika;

    7. Estabelese Konsellu Nasionál Saúde ne’ebé sei iha mandatu kuasi judisial hodi protejedireitus saúde nian, enkuantu iha tempu hanesan asegura Lisensiamentu, Rejistu no ÉtikaProfesionál apropriadu iha Sistema Nasional Saúde nia laran;

    8. Harii programa Auditoria Interna ida iha Eskritóriu Inspesaun Saúde nia okos ne’ebé seifornese sistema komprensivu ida, rekoñesidu internasionalmente ba auditoria nanseiru,

    skalizasaun no inspesaun nanseira ba atividade funsionamentu MdS nian.Rezultadu Sira-ne’ebé Hein/ Indikadór Xave Sira:

    SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONÁL SAÚDE

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    38/158

    26Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-20301. Funsionamenu HMIS iha nivel sira hotu iha 2015;

    2. Dezenvolve Ajenda ba peskiza Nasionál Saúde iha 2012;

    3. Estabelese no funsionamentu ba Enkuadramentu ba Autoridade Reguladora Nasionál baSaúde Públika;

    4. Dezenvolve no disemina Rejimentu Saúde Sidadaun sira nian entre fornesedór saúde nopasiente sira iha nasaun nia laran tomak.

    iii. KOLABORASAUN INTER-SEKTORIAL

    Parte interesadu sira iha setór saúde iha barak. Setór Públiku no Privadu, Ministériu siraseluk no instituisaun públiku, Parseiru Dezenvolvimentu sira, Organizasaun Sosiedade Sivil,no komunidade, sira hala’o papel importante ida ba saúde. MdS rekoñese importansia baparseiru ida idak no konsidera parseria prinsipiu matadalan importante ida ba dezenvolvimentunasionál saúde nian. Liuliu, setór privadu fornese kontribuisaun nanseiru relevante ba setórsaúde global, iha momentu hanesan hadi’ak governasaun, jestaun no kualidade ba kuida dus.Tuir fali mai, setór privadu maka konsidera hanesan komplementár ba setór saúde públikaen termus hodi hasa’e asesu jeográ ku ba servisu saúde no ámbitu no eskala ba servisusira-ne’ebé fornese.

    Nesesidade atu hametin kolaborasaun no partisipasaun inter-sektorial maka hakohak ona liuhusi Ministériu Saúde iha programa sira hotu hanesan dalan ba oin nu’udar aproximasaunsektorial luan ba prestasaun servisu saúde nian. Presiza programa asaun sektorial luanmínimu ida ho klaru hodi de ne papel sira, inklui planu, monitorizasaun no implementasaun

    konjunta husi parseiru xave sira.Objetivu prinsipál maka atu harii konsesu entre setór no parseiru oioin hodi kompromete ba jestaun no koordenasaun liu husi aproximasaun sektorial luan ida-ne’ebé presiza atu hadi’akdezempeñu setór saúde no alkansa meta prioridade saúde Governu nian.

    Estratejia:

    1. Hametin parseria no setór nia unidade kooperasaun liu husi harii kapasidade no treinamentu;

    2. Promove kolaborasaun ba dezenvolvimentu komunitária integradu liu husi planu,monitorizasaun no avaliasaun konjunta;

    3. Advokasia hodi estabele rede-servisu bazeia ba instituisaun NGO no komunidade hodipromove kolaborasaun, troka informasauno prátika di’ak liu;

    4. Atu haburas parseria privadu públiku ba provizaun ba servisu kualidade iha maneiraarmonizadu no komplementár;

    5. Dezenvolve no implementa sistema ida hodi tau hamutuk informasaun loloos kona-bakapasidade husi fornesedór kuidadus saúde privadu sira no sira-nia atividade, hodi nune’e

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    39/158

    27avalia no kanaliza sira-nia kontribisaun ba prioridade nasionál saúde; no

    6. Revee no hametin relatóriu, transparénsia, responsabilidade, monitorizasaun no avaliasaunnanseira ba programa no atividade inter-sektorial sira.

    Rezultadu Sira-ne’ebé Hein/ Indikadór Xave Sira:

    1. Estrutura organizasional ida kona-ba kolaborasaun no kooperasaun inter-sektorial ne’ebéharii no funsiona iha 2011;

    2. Iha rede-servisu hodi troka informasaun no rezultadu ba peskiza iha 2015;

    3. Dezenvolve enkuadramentu ida hodi regula setór privadu ne’ebé envolve hodi fornese BSPliu husi sistema saúde públika no funsiona iha 2015;

    4. Mekanismu monitorizasaun no avaliasaun komún iha fatin ba kolaborasaun parseriapúbliku-privadu.

    III.3 ORGANIZASAUN & JESTAUN BA PROVIZAUN SERVISU SAÚDE

    i. KUIDADUS SAÚDE PRIMÁRIU, SEKUNDÁRIU & TERSIÁRIU

    Enkuantu iha overlappingnatural ba tipu kuidadus saúde oioin, distinsaun entre KuidadusSaúde Primáriu, Sekundáriu no Tersiáriu maka importante liu atu komprende ho loloos papelno nesesidade ba Sistema Nasionál Saúde.

    Deklarasaun Alma-Ata de ne Kuidadus Saúde Primáriu (PHC) nu’udar “…kuidadus saúdeesensial bazeia ba métodu no teknolojia prátika, sienti kamente di’ak no sosialmenteaseitavel ne’ebé halo asesivel universalmente ba ema ida idak no familia sira iha komunidadeliu husi sira-nia partisipasaun tomak no ho kustu ida-ne’ebé komunidade no nasaun beleiha oportunidade atu mantein etapa ida idak ba sira-nia dezenvolvimentuiha espíritu badependénsia-an rasik no deteminasaun-ba-an rasik. Nia forma parte integrante ida ba nasaunnia sistema saúde global husi ida-ne’ebé nia maka funsaun sentral no foku prinsipal, nodezenvolvimentu sosial no ekonómiku global ba komunidade. Nia maka nivel primeiru bakontaktu husi ema ida idak, familia no komunidade ho sistema nasionál saúde lori kuidadus

    besik liu karik bele ba iha fatin ida-ne’ebé ema hela no servisu, no konstitui elementu primeiruba prosesu kuidadus saúde kontínu.”

    Iha Timor-Leste, servisu kuidadus saúde sekundáriu refere ba servisu sira-ne’ebé liuliu fornesehusi ospital referénsia lima no ospital nasionál ida hodi suporta no komplementa PHC liu husiservisu referénsia nu’udar parte husi kuidadus kontínu global hahú iha komunidade.

    Ospital Nasionál Guido Valadares maka ospital referénsia aas liu hotu (Top referral hospital)iha nasaun, no nune’e tenke haree de’it kazu referénsia sira husi ospital sira seluk ka sentru

    SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONÁL SAÚDE

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    40/158

    28Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030saúde sira. To’o momentu ne’e, pakote ba servisu kuidadus saúde sekundáriu ne’ebé fornesehusi ospital sira depende, barak liu, ba nivel abilidade no ekipamentu sira-ne’ebé disponivel,no ne’ebé iha espesialista sirurjiaun, internista, obstetriku-jinekolojista, pediatra, ne’ebé belefornese servisu kompleksu liután. Maibé, estimativa ida 80% husi servisu ambulatóriu ihaospital sira hotu maka realidade hala’o servisu PHC no situasaun ida-ne’e iha implikasaunsigni kativu ba rekursus umanus no nanseiru.

    Kuidadus tersiáriu, iha parte seluk, maka fornese iha rai li’ur liu husi mekanismu ida-ne’ebéaprovadu legalmente ba referénsia pasiente sira ba nasaun viziñu ba kazu espesializadukompleksu. Kuidadus saúde tersiáriu envolve investimentu aas husi setór públiku ne’ebé bele,iha momentu, konstitui mudansa iha dinámika ba sistema saúde agora daudaun. MdS hasorudeza u ba limitasaun maka’as ba rekursus espesializadu sira- haree ba kapasidade téknika noumanu presiza atu fornese servisu kuidadus saúde di’ak liu hotu, dalan ba oin iha prazu-badakmaka kontinua refere pasiente sira bainhira promove investimentu privadu iha kuidadus saúdetersiáriu.

    Objetivu:1. Atu asegura servisu kuidadus saúde primáriu ba promosaun, prevensaun, kurativu no

    reabilitasaun apropriadu ne’ebé fornese kuidadus familia komprensivu ida ba grupu idadesira hotu, ho partisipasaun no apoiu tomak husi komunidade;

    2. Atu fornese servisu kuidadus saúde sekundáriu asesivel ne’ebé fornese pakote mínimu idaba servisu ospitalar iha distritu no estratejikamente identi ka rejiaun sira;

    3. Atu asegura asesu no servisu kuidadus saúde tersiáriu ho ekuidade, e siente, kualidadeaas no kustu efetivu iha Timor-Leste no iha kapasidade atu serbí nesesidade populasaunnian iha maneira ida-ne’ebé bele sustentavel no asesivel.

    Estratejia:

    1. Envolve Promotór Saúde Familiar, nu’udar voluntáriu, iha provizaun ba servisu La’os klínikahanesan programa promosaun saúde no komunikasaun mundansa hahalok iha nivelkomunidade;

    2. Hala’o servisu halo mapa ba area remota ida-ne’ebé envolve nivel sira hotu ba servisusaúde hanesan mós líder komunidade sira no setór sira seluk, hodi nune’e prioriza atividadeSISCa ba area sira-ne’ebé la tau matan bá;

    3. Asegura katak pontu tama nian ba iha fasilidade saúde públika maka Postu Saúde, lokalizaiha Suco ida idak iha Sub-distritu sira-nia laran, no fornese ligasaun ba referénsia nivel aasliu no servisu emerjénsia, enkuantu fornese responsabilidade liután ba DHMT no Komisaunatu jere servisu PHC;

    4. Hametin Sentru Saúde Komunitária prenxidu ho rekursus pesoal sira-ne’ebé iha kapasidadeatu fornese BSP ba PHC iha sira-nia area kobertura Sub-distritu nian, bainhira responsabilizahodi fornese servisu outreach no referénsia ba Postu Saúde sira hotu no SISCa.

    5. Dezenvolve pakote komprensivu ida ba servisu kuidadus saúde sekundáriu no tersiáriuhodi bele fornese ba iha ospital ida idak;

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    41/158

    296. Revee estrutura organizasaun ospital nian tuir padraun internasional ba fasilidade kuidauds

    saúde sekundáriu no tersiáriu no dekonsentrasaun autoridade nian ba Konsellu DiretórOspital nian sira hodi hala’o funsaun administrativu, apoiu lojíztika no supervizaun, planu,monitorizasaun no avaliasaun ne’ebé tama iha sira-nia area jurisdisaun;

    7. Promove parseria públiku-privadu iha kuidadus saúde tersiáriu, ho atensaun liuliu batratamentu ba moras prevalente liu hotu ne’ebé presiza.

    Rezultadu Sira-ne’ebé Hein/ Indikadór Xave Sira:

    1. Hala’o programa komunikasaun mundansa hahalok entre komunidade sira ba promosaunba estilu-moris saudavel liu no prevene saúde-moras liu husi PSF, iha SISCa, Postu Saúdeno CHC sira;

    2. Area sira-ne’ebé grupu populasaun boot maka hela iha area li’ur husi la’o ain oras rua husifasilidade saúde sira-ne’ebé iha ho pesoal apropriadu, atividade SISCa hala’o tuir bazeregular hanesan tuir planu iha 2012;

    3. Dezenvolve planu dezenvolvimentu infraestrutura no forsa-servisu ne’ebé detalladuba PS iha Suco ida idak ho area kobertura serve entre ema na’in 500 to’o 5,000, no hoimplementasaun kompletu ba Servisu Saúde Familia iha 2017;

    4. Dezenvolve pakote komprensivu ida ba servisu kuidadus saúde primáriu, sekundáriu notersiáriu no halo rekursus ba implementasaun tomak atu hahú ho neineik iha 2012;

    5. Redusaun signi kativu husi númeru mate ne’ebé kauza husi loras ne’ebé bele prevene nohadi’ak rejistu ba satisfasaun pasiente nia iha nivel sira hotu ba kuidadus saúde iha 2020.

    ii. SERVISU SAÚDE SENTRÁL & DISTRITU

    Karakterístika importante ba estrutura organizasaun no institusaun agora daudaun ba setórsaúde maka devolusaun ba responsabilidade jestaun xave no rekursus iha nivel ida idak bakuidadus. Hanesan rezultadu ida, konsiderasun ekuidade hodi iha asesu ba kuidadus artikulaestrutura prestasaun servisu ida ne’ebé hahú iha komunidade no servisu tuir ninia dalan banivel nasionál ba servisu espesializadu sira.

    Servisu Sentrál maka lidera husi Diretór Jerál ne’ebé apoia husi unidade suporta hitu,

    Diresaun Nasionál Lima (Servisu Saúde Komunitária, Servisu Ospitalar no Referénsia,Rekursus Umanus, Administrasaun no Lojíztika, Planu no Finansas). Papel no funsaunsira husi nivel sentrál maka atu dezenvolve polítika no regulamentu saúde sira, estabelesepadraun ba servisu saúde, tau prioridade sira, planu no orsamentu nasionál, doador sira-niakoordenasaun, jestaun ba programa nasionál, monitorizasaun no avaliasaun ba sistemasaúde no salva- guarda ekuidade liu husi mekanismu alokasaun rekursus umanus hanesansubsídiu kruza.

    Iha parte seluk, servisu distrital saúde sei simu papel implementasaun liután ba polítika nasionálno planu estratéjiku, enkuantu ho neineik simu responsabilidade, liu husi Ekipa Jestaun Saúde

    SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONÁL SAÚDE

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    42/158

    30Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030Distritu (EJSD) hodi dezenvolve sira-nia rasik “…planu, superviziona, koordena, monitorizano avalia atividade saúde sira hotu iha nivel distritu ”… ne’ebé re ete nesesidade lokalespesi kadu.

    Dalan ba maturidade institusionál MdS sei presiza hametin tuir ninia kapasidade organizasaunno jestaun iha nivel sira hotu, ho papel no responsabilidade ne’ebé de ne ho klaru no balansuapropriadu entre funsan governasaun sentrál no funsaun prestasaun servisu lokal.

    Objetivu maka: a) atu asegura implementasaun tomak ba papel administrativuno governasaun(stewardship )MdS nian nu’udar halo-polítika na’in no reguladór ba sistema saúde, provizaunba servisu apoiu ba setór, enkuantu asegura ninia sistema nansiamentu apropriadu; no b)asegura organizasaun no jestaun e siente no efetivu ba prestasaun servisu saúde iha niveldistritu, tuir prioridade nasionál hodi hadi’ak asesu ba kualidade kuidadus saúde.

    Estratejia ba Objetivu a):

    1. Revee lejizlasaun atual kona-ba estrutura organizasaun MdS nian atu aseguraimplementasaun apropriadu ba ninia papel administrativu no governasaun ( stewardship );

    2. Reorganizasaun institusionál ba Servisu Sentrál liu husi separasaun efetivu ba supervizaunno jestaun besik ba instituisaun autónoma sira, nune’e foku kona-ba polítika nasionál saúde,regulamentu, koordenasaun, monitorizasaun no avaliasaun ba prestasaun servisu;

    3. Hametin papel Inspesaun Nasionál Saúde hodi superviziona transparénsia ihafunsionamentu no responsabilidade sistema saúde;

    4. Introdús funsionamentu jestaun foun ba Diresaun Jerál Saúde, foku kona-ba hanoininkorporadu no valór organizasionál hodi promove no institusionaliza mudansa hahalok baasaun orienta-ba-reultadu iha servisu sentrál nia laran tomak;

    5. Habelar papel Eskritóriu Protókolu no Komunikasaun iha servisu saúde sentrál no distrituhodi hadi’akkomersializasaun no advokasia ba asuntu no prátika sira-ne’ebé relasiona hosaúde.

    Estratejia ba Objetivu b):

    6. Dezenvolvimentu ba Enkuadramentu Desentralizasaun Setór Saúde hodi inklui aspetu

    sira tuir mai ne’e: objetivu operasionál ba desentralizasaun; rekursus, funsionamentu noautoridade ne’ebé maka atu bele transfere, no ba iha nivel ida-ne’ebé; relasaun autoridadeentre nivel oioin sira; adapta estrutura organizasaun ba iha mudansa sira; hametin unidadedesentralizadu; kolaborasaun inter-sektorial no partisipasaun komunitária;

    7. Harii kapadiade jestaun apropriadu iha nivel distritu, liuliu Ekipa no Komisaun Jestaun SaúdeDistritu ho papel konsultativu ba Governu kona-ba asuntu dezenvolvimentu sira-ne’ebérelasiona ho saúde, planu saúde no supervizaun programa;

    8. Estabelese komisaun saúde komunitária atu rona komunidade sira-nia interese no asuntusaúde sira iha rede-servisu jestaun saúde distritu tomak.

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    43/158

    31

    Rezultadu Sira-ne’ebé Hein/ Indikadór Xave Sira:

    1. Re-estrutura setór saúde ne’ebé kompleta iha 2012;

    2. Estabelese Komisaun Distrital Saúde sira hotu, ho papel no responsabilidade ne’ebé de neho klaru iha 2013;

    3. Reforsa no hametin Estadu Autonomia ba Servisu Saúde Personalizadu sira iha 2015;

    4. Hametin komersializasaun no komunikasaun ba polítika no programa saúde importantesira;

    5. Introdús no hametin prátika no kultura jestaun inkorporadu ho neineik iha nivel sentrál;

    6. Funsionamentu kompletu ba Enkuadramentu Desentralizasaun Setór Saúde iha 2015;

    7. Hametin Ekipa Jestaun Saúde Distritu no iha sensibilidade tomak ba sira-nia papel noresponsabilidade iha 2015;

    8. De ne no hametin liña komunikasaun no koordenasaun entre nivel distritu no nivel oioin baservisu saúde sira.

    iii. SERVISU SAÚDE PÚBLIKA & PRIVADU SIRA

    Servisu saúde públikaabranje fasilidade saúde sira hotu ne’ebé pertense ba an rasik nokontrola husi nivel oioin no ajénsia governu nian sira. Setór saúde privadu maka tipikamentede ne hodi kompostu husi fornesedór sira hotu ne’ebé iha husi setór públiku li’ur, karik sira-nia

    objetivu maka lantrópiku ka komersiál, no nia objetivu maka atu trata moras ka prevenemoras. Asaun setór privadu sira iha Timor-Leste nia sistema saúde inklui tuir mai ne’e:

    • Fornesedór privadu sira inklui fornesedór kuidadus saúde formál ba-lukrativu (komersiál)no la-lukrativu (ospital privadu, sentru saúde no klínika sira) no prátikante tradisionál noinformal, inklui atendente partus tradisionál no kurandeiru sira;

    • Organizasaun sira bazeia-ba komunidade no grupu sosiedade sivil sira ne’ebé ladiretamente fornese servisu saúde, maibé fornese servisu komplementár ka ne’ebérelasionadu hanesan grupu advokasia, grupu voluntáriu no apoiu sira;

    • Fa’an-na’inno fa’an haknauk sira ba saúde ka merkadoria sira-ne’ebé relasiona ho saúde,hanesan aimoruk, fornesimentu no ekipamentus médikus;

    • Kompañia privadu sira ne’ebé foti asaun hodi proteje ka promove saúde ba sira-niafunsionáriu sira (hanesan kompañia klínika ka programa edukasaun saúde);

    • Kompañia ba seguru saúde privadu ne’ebé fó seguru no bele mós in uensia insentivufornesedór sira liu husi sira-nia mekanismu kontratu no pagamentu.

    Bainhira servisu saúde públika lidera maneira oinsa prestasaun servisu saúde ne’ebé makaestruturadu, setór privadu maka dezenvolve lahó tuir modelu ka kriteria espesí ku ne’ebé de ne

    SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONÁL SAÚDE

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    44/158

    32Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030ninia kategoria. Servisu saúde públika maka fornese liu husi rede-servisu ida ba fasilidadesira-ne’ebé fahe iha nasaun nia laran tomak, husi servisu integradu saúde komunitária kaSISCa, ba Postu Saúde, Sentru Saúde Komunitária, Ospital Distritu, Ospital Referénsia noikus liu Ospital Nasionál fornese servisu espesializadu ne’ebé aas liu hotu iha nasaun.

    Estrutura organizasaun ba prestasaun servisu saúde privadu, iha parte seluk, la tuir regra karegulamentu espesi kadu ruma hodi kumpre kon gurasaun servisu saúde nasionál, nune’e,husik setór atu dezenvolve ho independente la iha fronteira en termus ba provizaun ba servisusira-ne’ebé karakteriza nivel primáriu, sekundáriu ka tersiáriu ba kuidadus saúde.

    Objetivu:atu aumenta kobertura no hili konsumidór ba servisu kuidadus saúde ho e siente nokualidade liu husi partisipasaun husi setór privadu ba iha provizaun servisu saúde nian.

    Estratejia

    1. Revee lejizlasaun atual ba provizaun ba servisu saúde husi setór privadu;

    2. Introdusaun ba matadalan no regulamentu ba kontrolu kualidade no protesaun konsumidórhusi fornesedór saúde privadu tuir funsionamentu kahor Públiku/Privadu hanesan mós ihakon gurasaun servisu seluk sira hanesan Privadu/Privadu ka Privadu/Públiku;

    3. Habelar kapasidade treinamentu no rasionalizasaun ba pesoal setór privadu hodi aseguradistribuisaun ekuitativu ba pesoal ne’ebé kuali kadu;iha setór sira-nia laran tomak;

    4. Promove dezenvolvimentu prátika modernu husi setór privadu hodi nune’e enkorajakonkorrénsia hodi hadi’ak kualidade ba kuidadus;

    5. Dezenvolve kritéria ba servisu kontratu-sai ba setór privadu ne’ebé hametin liu husimatadalan klaru no kapasitasaun meiu-ambiente.

    Rezultadu Sira-ne’ebé Hein/ Indikadór Xave Sira:

    1. Dezenvolve no implementa regulamentu ba setór privadu;

    2. Hadi’ak kualidade ba kuidadus tanba aumenta mekanismu parseria no koordenasaun;

    3. % husi pesoal saúde setór privadu ne’ebé treinadu iha instituisaun saúde públika sira;4. Hametin kontratu-sai servisu sira ba setór privadu.

  • 8/15/2019 Tetun Edit 1201

    45/158

    33

    SEKSAUN IV:PRESTASAUN