sergo vardosaniZe saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo ...
Transcript of sergo vardosaniZe saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo ...
sergo vardosaniZe
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesia XIX–XX saukuneebSi
sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqi uwmidesi da unetaresi ilia II
2
wigni eZRvneba uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis, mcxeTa–Tbilisis mTavarepiskoposis ilia II-is
aRsaydrebis 30–e wlisTavs da mogviTxrobs XIX–XX saukuneebis
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis istorias,
uwmidesisa da unetaresis _ ilia II –is cxovrebis did gzas 1933 wlidan
2007 wlamde.
redaqtori: dekanozi giorgi zviadaZe
recenzentebi: akademikosi roin metreveli
profesori zaza maruaSvili
3
sarCevi
Tavi I. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia XIX saukuneSi a) avtokefaliis gauqmeba, egzarqosobis xana
b) erovnul-ganmaTavisuflebeli moZraoba
g) saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia 1917-1977 wlebSi
Tavi II. sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis uwmidesisa da
unetaresi ilia II–is cxovrebis gzis dasawyisi
Tavi III. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis me-12
saeklesio kreba, mitropolit ilias sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqad arCeva-aRsaydreba
Tavi IV. pirveli siZneleebi, problemebi da maTi gadaWris gzebis Zieba
Tavi V. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
urTierToba marTlmadidebel eklesiebTan da aramarTlmadideblur
konfesiebTan. avtokefaliuri moZraobis warmatebiT dagvirgvineba
Tavi VI. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis eparqiebis
aRorZineba, kavSiri sazRvargareTis samonastro centrebTan, wmida
sinodis ganCinebani, axali wmindanebi
Tavi VII. erovnul-ganmaTavisuflebeli moZraoba. saqarTvelos
marTlmadidebeli eklesia _ qarTvelTa erTianobis simbolo
Tavi VIII. ganaTleba, mecniereba, saRvTismetyvelo literatura, Jurnal-
gazeTebi
Tavi IX. ukvdavebaSi gardasul saxeTa ardaviwyeba
Tavi X. erisa da eklesiis interesebis sadarajoze
Tavi XI. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
sapatriarqo samsaxurebi
Tavi XII. patriarqi a) urTierToba politikur da religiur liderebTan, sazogado
moRvaweebTan
b) patriarqis aRsaydrebis dResaswaulebi
g) patriarqis Semoqmedeba
d) warsuli, awmyo da momavali. samebis sakaTedro taZari
4
1977 wlis 15 noembers TbilisSi dilidan Tovda... SuadRisas mzem
gamoanaTa, magram zamTris sicive mainc igrZnoboda. sionis sapatriarqo
taZarSi xalxmravloba iyo. saqarTvelo emSvidobeboda sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqs, uwmidessa da unetares daviT V–s.
taZarSi qarTvel samRvdeloebasTan erTad imyofebodnen stumrebi:
yovelTa somexTa patriarq–kaTolikosi vazgen I, smolenskisa da
kaliningradis mitropoliti aleqsi, bulgareTis, rumineTis, eladis
eklesiebis warmomadgenlebi. yvelani Sesqcerodnen axalgazrda
mitropolits, romelic wess ugebda gansvenebul patriarqs. uCveulo
siamayis grZnoba dameufla, mxolod mis mSvid, metyvel saxes vxedavdi...
am dRis Semdeg TiTqmis yoveldRe davdiodi sionis sapatriarqo taZarSi,
mindoda kvlav mexila igi, magram cxum–afxazeTis mitropoliti,
kaTolikos_patriarqis mosaydre ilia arsad Canda. maSin warmodgenac ar
mqonda, Tu ra rTuli dReebi edga saqarTvelos marTlmadidebel
samociqulo eklesias, kaTolikos–patriarqis mosaydre mitropolit
ilias. TbilisSi urTierTgamomricxavi informaciebi vrceldeboda
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis momavali
patriarqis vinaobis Taobaze. usazRvro iyo Cemi sixaruli, rodesac
mitropolit ilias sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqad arCevis
Sesaxeb Sevityve.
25 dekembers mSrali, susxiani dRe gaTenda. axalgazrdebis jgufi
mcxeTisaken gavemarTeT. yvelas gvindoda axali patriarqis aRsaydrebis
TviTmxilvelebi vyofiliyaviT. sveticxovlis SesasvlelTan gza
gadagviRobes da taZarSi Sesasvleli saSvebi mogvTxoves. axalgazrdebi
davifanteT. erTma ucnobma qalbatonma saSvi momca, madlobis Tqmac ver
movaswari...
taZarSi uamrav xalxs moeyara Tavi. gareT darCenilebmac
gaarRvies milicielTa kordoni da taZarSi Semovidnen. axalarCeul
patriarqs sapatriarqo gvirgvini daadges manglelma episkoposma giorgim
da alaverdelma episkoposma grigolma. uCveulo da amaRlebuli ganwyoba
sufevda sveticxovelSi, bevri adamiani sixaruliT tiroda... yvelas
undoda es dRe usasrulod gagrZelebuliyo. patriarqis aRsaydrebaze
5
mosuli xalxi sionis sapatriarqo taZris mrevlad iqca. uwmidesma da
unetaresma gvaswavla pirveli locvebi, Tu rogor unda movqceuliyaviT
eklesiaSi wirvis dros. misi uwmidesobisa da unetaresobis wirva–
locvani, qadagebani Cveni sulieri simSvidis, uCveulo energiisa da
urTierTsiyvarulis safuZveli gaxda. komunisturi mmarTvelobis sulis
SemxuTveli ideologiis xanaSi rwmenis, siyvarulis maZiebelma
adamianebma axalgazrda patriarqSi dainaxes qristianuli rwmena,
saqarTvelos samociqulo eklesiis didi warsuli da imediani momavali.
uwmidesTan erTma Sexvedramac ki bevri adamiani moabruna eklesiisaken.
uwmidesma da unetaresma ilia II–m saqarTvelos samociqulo eklesiis
istoriaSi axali, didi epoqa Seqmna.
XX saukunis saqarTvelos samociqulo eklesiis istoriaSi
gamorCeuli sidiadiT brwyinavs sami didi patriarqi: uwmidesi da
unetaresi kirion II, uwmidesi da unetaresi ambrosi, uwmidesi da
unetaresi ilia II. pirveli oris sicocxle iyo tanjva–wamebis, magram
sulieri simtkicis gamoxatuleba, maT TavianTi mowameobrivi sikvdiliT
daamarcxes boroteba da SeuerTdnen wmindanTa dass. uwmidesi da
unetaresi ilia II 30 wlis ganmavlobaSi saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis saWeTmpyrobelia... igi sicocxleSive iqca
legendad. `didni saqmeni“, romelnic man aRasrula, mTel epoqas qmnis.
didi adamianis bolomde Secnoba Tanamedroveebs yovelTvis uWirT,
momavali Taobebi ki srulad Seafaseben mis Rvawls: patriarqis Rvawlis
srulad warmoCena momavlis saqmea.
es wigni didi siyvaruliTa da pasuxismgeblobiT iwereboda.
avtori erTmaneTTan ajerebda saarqivo masalebsa da sakuTar
mexsierebaSi daunjebul ambebs... gvindoda cocxlad, sainteresod
gadmogveca istoria. Tu rogor movaxerxeT es, dae, mkiTxvelma gansajos.
istoriis mecnierebaTa doqtori, profesori sergo vardosaniZe
2007w. 12 seqtemberi.
6
Tavi I. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia
XIX-XX saukuneebSi
a) avtokefaliis gauqmeba, egzarqosobis xana
1795 wlis 10 seqtemberi. Tbilisis SemosasvlelTan iranelTa 35-
aTasian jars 5 aTasi qarTveli meomari upirispirdeba. gadauReblad
wvims. nisli Camowolila qalaqSi. 75 wlis `patara kaxma“ moigeria
iranelTa ieriSebi. aRa-mahmad xani Tbilisidan wasasvlelad emzadeba. am
dros masTan mihyavT moRalate ucxo tomelni, romelnic daujerebel
ambavs atyobineben dampyrobels – erekle mefes laSqari ara hyavs!
gaTenda 11 seqtemberi. wvimam gadaiRo. mtkvarze gawolili nisli
gaifanta da aRa–mahmad xanma dainaxa mcirericxovan qarTvelTa
sabrZolo poziciebi.
Zala miecaT sparselebs. daiwyo axali ieriSebi. mtris
ricxobrivma upiratesobam gamarjvebis saswori mis mxareze gadaxara:
brZolaSi daeca samasi aragveli, mters Seakvdnen maCablis razmis
wevrebi, ormocdaaTamde gadarCenilma meomarma erekle mefe brZolis
vels ganarida da muxranis xidiT qalaqidan ananurisaken waiyvana...
ori kviris ganmavlobaSi arbevda aRa-mahmad xanis laSqari
Tbiliss, awiokebda mosaxleobas. qalaqSi epidemiam ifeTqa. vinc
sparselebs gadaurCa, epidemiis msxverpli gaxda.
1798 wlis 11 ianvars TelavSi gardaicvala qarTl–kaxeTis mefe
erekle II. ormoci aTasma rCeulma vaJkacma mcxeTis sveticxovlis
taZramde miacila samSoblos ubedobiT daRdasmuli mefis cxedari...
erTmorwmune ruseTma, romelic 1783 wlis 24 ivliss georgievskSi
dadebuli xelSekrulebis Tanaxmad, qarTl–kaxeTs unda daxmareboda,
bedis anabara miatova igi. 1800 wlis dekemberSi, rodesac gardaicvala
giorgi XII, ruseTis xelisuflebam pavle I–is manifestiT gaauqma qarTl–
kaxeTis samefo da igi ruseTis Tvaluwvdeneli imperiis nawilad
gamoacxada; 1802 wlis 12 aprils ki qarTl–kaxeTis Tavadaznaurobas,
sasuliero maRalierarqebs Tavi mouyares TbilisSi, sionis sapatriarqo
taZarSi da waukiTxes ruseTis imperatoris _ aleqsandre I–is manifesti
7
qarTl–kaxeTis samefos gauqmebisa da rusuli mmarTvelobis damyarebis
Sesaxeb. aleqsandre I didsulovnad acxadebda: `Zalman garemoebaTa amaT,
zogad amis ZaliT grZnobaman Tqvenman, da xmaman saqarTveloisa erisagan,
mogvzides Cven, ara dauteoT da ara mivsceT msxverplad gansacdelisa
ena erTmorwmuneTa, momcemelTa xvedrisa Tvisisa did sulisa ruseTsa,
safarvelisadmi... ara ganvrcelebisaTvis sazRvris, da esreTca ukve
vrcelisa qveyanasa zeda imperiasa Sina, miviRebT CvenTvis zeda tvirTsa
saqarTvelos samefosa marTeblobisasa. mxolod pativi da kacobrioba
sdeben Cvenzeda saRmrTosa valsa“.[1, 237]. am maRalfardovani sityvebis
miRma qarTvelobam Tavisi mravalsaukunovani saxelmwifoebriobis
mospoba dainaxa, erTmorwmuneobaze damyarebulma imedebma msxvreva
daiwyo. xalxs ar undoda daficeba, magram sionis taZris garSemo
SeiaraRebuli rusi mxedroba Camwkrivda. rogorc bagrat batoniSvili
igonebda, SekrebilT aseTi ultimatumi wauyenes: `ukeTu ara hyofT ficsa
erTgulebasa zeda ruseTisasa, amogwyvetT“[2, 63]. ruseTis imperatori
aleqsandre I qarTvelebs mimarTavda – ganRviZebuli imedi Tqveni ara
iqnebis motyuebulio, magram yvelafridan Canda, rom qarTveloba
motyuebuli darCa.
qarTuli samefos gauqmebis Semdeg damyarda rusuli mmarTveloba
rusuli kanonebiTa da adaT–wesebiT. imperatoris brZanebiT,
bagratovanTa samefo saxlis warmomadgenlebi ruseTSi gadaasaxles.
qarTuli ena, saqarTvelos istoria, qarTuli cnobiereba _ es is
problemebi iyo, romlebic ruseTis mmarTvelobas saqarTvelos
mosaxleobis asimilaciaSi xels SeuSlida, amitom aucilebeli iyo,
ewarmoebinaT gaazrebuli, kargad mofiqrebuli politika, raTa
daCqarebuli tempiT momxdariyo qarTvelobis garuseba.
qarTl–kaxeTis samefos gauqmebis Semdeg ruseTis saxelmwifos
yuradReba mipyrobili iyo dasavleT saqarTvelosaken. 1804–1815 wlebSi
ruseTis xelisuflebam moaxerxa imereTis samefos dapyroba, guriis,
samegrelos, afxazeTisa da svaneTis samTavroebis ruseTis mfarvelobaSi
Seyvana. amis Semdeg koloniuri politikis ganxorcieleba ufro Tamamad
iyo SesaZlebeli.
ruseTis saimperatoro xelisuflebisaTvis sruliad miuRebeli
iyo arseboba uZvelesi samociqulo avtokefaliuri eklesiisa, romelsac
8
saTaveSi bagrationTa samefo saxlis warmomadgeneli, sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqi, uwmidesi da unetaresi anton II edga.
qarTuli saxelmwifoebriobisa da erTianobis simbolo iyo saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesia, romelic didi avtoritetiT
sargeblobda mosaxleobaSi. imperator aleqsandre I–is saidumlo
instruqcia saqarTveloSi daniSnul rus mTavarmarTeblebs avalebda,
dawvrilebiT SeeswavlaT saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis finansuri Semosavlebi, eparqiebSi arsebuli mdgomareoba,
xalxis damokidebuleba kaTolikos–patriarqis mimarT, SesaZleblobis
farglebSi moexdinaT Sidasaeklesio dapirispirebis provocireba,
romelic saero xelisuflebas saSualebas miscemda, Careuliyo
saeklesio saqmeebSi da daeCqarebina saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis avtokefaliis gauqmeba. am TvalsazrisiT
seriozuli samuSaoebi Caatares mTavarmarTeblebma: p. cicianovma (1802–
1806 ww), i. gudoviCma (1806–1809 ww.), a. tormasovma (1809–1811 ww.), romelTac
saqarTvelos eklesiis yovelwliuri finansuri Semosavlebic miiTvises
da Sidasaeklesio dapirispirebis provocirebac moaxdines, rodesac
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqs, uwmidessa da unetares
anton II–s daupirispires pativmoyvare Tbileli mitropoliti arseni
(bagrationi). mTavarmarTebelma a. tormasovma ruseTis imperatorisadmi
gagzavnil saidumlo moxsenebaSi Camoayaliba saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis reorganizaciis gegma, romelic
iTvaliswinebda eparqiaTa Semcirebas, imperatoris Tanxmobis gareSe
sasuliero pirTa kurTxevis akrZalvas, sasuliero mmarTvelobis
dikasteriis daarsebas.
1809 wlis Semodgomaze ruseTis imperator aleqsandre I-is
brZanebiT peterburgSi unda Catarebuliyo ruseTis wmida sinodis
sxdomebi, romlebzec saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis reorganizaciis sakiTxebi unda ganxiluliyo. sxdomebs unda
daswreboda sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi, uwmidesi da
unetaresi anton II. `anton II-is peterburgSi miwveva saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis `sapatio“ gadasaxlebas niSnavda, saidanac mas
dabruneba ar ewera“[3, 44]. bevrs ecada uwmidesi da unetaresi anton II, ar
wasuliyo ruseTis saimperatoro karze da gadaerCina saqarTvelos
9
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis damoukidebloba, magram
uSedegod. mas mkacrad mosTxoves peterburgSi Casvla. mTavarmarTebelma
a. tormasovma, mTavarepiskopos varlam erisTavis moxsenebis safuZvelze,
1811 wlis 21 ivniss aleqsandre I-s xelmosawerad warudgina dokumenti,
romlis Tanaxmadac uqmdeboda saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis avtokefalia, sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqis tituli, saqarTvelos eklesiis meTaurs ewoda `saqarTvelos
egzarqosi~ da igi ruseTis wmida sinodis mudmiv wevrad dainiSna. es
gadawyvetileba iyo wmida marTlmadidebeli eklesiis kanonikuri
samarTlis uxeSi darRveva.
1810 wlis 3 noembers sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqma, uwmidesma da unetaresma anton II-m ukanaskneli wirva Caatara
sveticxovlis sapatriarqo taZarSi, gamoeTxova mrevls da gaemgzavra
ruseTSi. saqarTvelos eklesiis meTaurad dainiSna mitropoliti varlam
erisTavi (saqarTvelos egzarqosis tituliT). egzarqosi varlam
erisTavic 1815 wels ruseTSi gaiwvies. 1815 wlidan 1917 wlamde
saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesias, amjerad
saqarTvelos saegzarqosos, ganagebdnen rusi egzarqosebi. pirveli rusi
egzarqosi iyo Teofilaqte rusanovi, romelic aqtiurad Seudga
saeklesio sferoSi garusebis politikas. misi brZanebiT sionis
sapatriarqo taZarSi SemoiRes slavuri wirva–locva. (ukanaskneli
egzarqosi ki iyo platon roJdestvenski). rusi egzarqosebi gamoxatavdnen
oficialuri xelisuflebis pozicias: aqtiurad ibrZodnen yovelive
qarTulis winaaRmdeg. cnobili rusi mecnieris n. durnovis TqmiT: `vinmes
qarTvelTagans rom gadaewyvita, daewera namdvili istoria rusi
egzarqosebis qmedebaze, gawiTleba mogvixdeboda, movismendiT ra maT
saqmeebs, imdenad arcxvendnen isini rus mRvdelmTavrobas. rusi
egzarqosebi Camodiodnen saqarTveloSi ara maTze mindobili eklesiebis
samwyemsavad, aramed Zveli iveriis saeklesio qonebis saZarcvavad da
gasapartaxeblad, qarTuli enis Sesaryvnelad... maT saSineli borotebisa
da zianis meti araferi moutaniaT qarTuli eklesiisTvis. maTTvis es
mxolod barbarosTa qveyana iyo. mdinare mtkvarSi gadayares yvela kanoni
da saeklesio dadgenileba, romelnic saqarTvelos eklesias exeboda,
10
cecxls misces mravali saeklesio dokumenti, maTi nawili peterburgSi
waiRes, daxures 25 eparqia, 860 eklesia–monasteri“[4, 5-6].
1817 wels, adgilobrivi qarTveli sasuliero pirebis
Casanacvleblad da eklesia–monastrebSi rusuli enis gasabatoneblad,
TbilisSi daarsda rusulenovani sasuliero seminaria. egzarqosma
Teofilaqte rusanovma daiwyo qarTvel sasuliero pirTa devna–
Seviwroeba. man miznad daisaxa saeklesio reformebis gatareba dasavleT
saqarTveloSic.
XV saukunis 70–iani wlebidan XIX saukunis dasawyisamde dasavleT
saqarTveloSi arsebobda lixT–imereTisa da afxazTa sakaTolikoso,
romlis saTaveSi idga lixT–imereTisa da afxazTa kaTolikos–patriarqi.
sapatriarqo rezidencia XVI saukunemde biWvinTaSi iyo, xolo XVI–XVIII
saukuneebSi _ gelaTSi. `1795 wels imerTa mefe solomon II-is davalebiT
ruseTSi diplomatiuri misiiT myofi kaTolikos–patriarqi unetaresi
maqsime (abaSiZe) kievSi gardaicvala. lixT–imereTisa da afxazTa
sakaTolikosos ganagebda mosaydre, quTaTeli mitropoliti dosiTeozi
(wereTeli). sakaTolikosoSi moqmedi 9 eparqiidan yvelaze gavleniani
gaenaTis eparqia da gaenaTeli mitropoliti eqvTime (ServaSiZe) iyo.
Teofilaqte rusanovis proeqtis Tanaxmad, unda gauqmebuliyo
sakaTolikoso, eparqiebis raodenoba Semcirebuliyo 3–mde, saeklesio
mmarTveloba da qoneba unda daqvemdebareboda sinodalur kantoras
TbilisSi“[5, 87].
dasavleT saqarTvelos mosaxleoba aRdga egzarqos Teofilaqte
rusanovis ganzraxvis winaaRmdeg. egzarqosis mier saeklesio mamulebis
aRsawerad wargzavnilebi imereTidan gaaZeves, TviT Teofilaqte rusanovi
quTaisidan saswrafod dabrunda TbilisSi. xelisufleba iZulebuli
gaxda, oficialurad Seewyvita imereTSi saeklesio reforma, magram amave
dros xelsayrel moments eZebda saeklesio amboxebis meTaurTa
dasapatimreblad. 1820 wlis 3 marts imereTis axladdaniSnulma
mmarTvelma, polkovnikma puzirevskim, gasca gankarguleba quTaTel
mitropolit dosiTeozisa da gaenaTel mitropolit eqvTimes
dapatimrebis Sesaxeb. `orives Camoacves Tavidan welamdis tomrebi,
Seukres xelebi, xolo quTaTels scemes friad da esreT waiyvanes...
suramTan tomaraSi daixrCo quTaTeli mitropoliti dosiTeozi, mkvdari
11
waiRes da damarxes ananurs. xolo gaenaTeli eqvTime peterburgs
warudgines imperator aleqsandre I–s.“[5, 88]. imperatorTan audienciamde
mitropolit eqvTimes moaxsenes, rom, Tu igi patiebas iTxovda,
imperatori Seiwyalebda mas. suliT gautexelma mRvdelmTavarma amayad
ganacxada, rom mas sapatiebeli araferi hqonda, da imperators `axali
drois neroni~ uwoda. ganrisxebulma aleqsandre I–ma igi daapatimra da
gagzavna peterburgidan Sors, sviris monasterSi, sadac 1822 wlis 21
aprils aResrula kidec. lixT-imereTisa da afxazTa sakaTolikosoc
ruseTis sinods daeqvemdebara. samwuxarod, rusi egzarqosebis
umravlesobam TavianTi TavaSvebuli, antimarTlmadidebluri saqmianobis
gamo ara marto qarTvelebis, aramed TviT rusi patiosani adamianebis
risxva da siZulvili daimsaxura. nikoloz durnovis mxilebiT,
`egzarqosi evgeni baJenovi iyo qarTul monasterTa da udabnoTa
gampartaxebeli, isidorem saeklesio mamulebis CamorTmeviT gaaRariba
eklesiebi da gaakotra savaneebi, evsevi ilinskim gayida kaTolikosTa
Zvirfasi Sesamoslebi, xatebs da samRvdelmTavro mitrebs moaZro
Zvirfaseuloba, xeli Seuwyo gelaTis mdidari ganZsacavis gaZarcvas.~[4,
8].
rusi egzarqosebis umravlesoba peterburgSi imperatoris saxelze
gagzavnil werilebSi saqarTveloSi arsebul viTarebas muq ferebSi
xatavda, Seuracxyofda qarTvel xalxs, mis tradiciebs, istorias.
egzarqosi ioanike rudnevi qarTvelebs gonebaClungebs uwodebda, xolo
egzarqosma pavle lebedevma, romelmac `saxeli gaiTqva~ xaxulis wmida
xatze Zvirfasi Tvlebis moparviT da romelic cnobili iyo
qarTvelebisadmi gansakuTrebuli siZulviliT, 1886 wlis 27 maiss
sasuliero seminariis mokluli reqtoris _ dekanoz Cudeckis kubosTan
warmoTqmul sityvaSi sajarod dawyevla qarTveli eri. egzarqosma
paladi raevskim 1888 wels didubis RvTismSoblis eklesias yazanis
RvTismSoblis eklesia daarqva. igi pativs ar scemda qarTvel wmindanebs.
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi
kalistrate egzarqos ioanike rudnevze werda: `sarwmuno wyarodan vici,
rom, rodesac 1882 wels saqarTvelodan gadaiyvanes, jvris uReltexilze
SeCerda, mobrunda saqarTvelosaken, pirjvari gadaiwera da Tqva:
gmadlob, Sen, yovladwmida qalwulo, rom SesaZlebloba momeci, am
12
velurebs cocxali gadavrCenodio“[6,9]. egzarqosma vladimer
bogoiavlinskim (1892–1898ww.) 87 qarTveli studenti gaaZeva seminariidan.
mas aRizianebda termini `saqarTvelo“ da daufaravad moiTxovda mis
nacvlad `q. Tbilisisa da q. quTaisis guberniebi~ eTqvaT. `1894 wels,
sveticxovlobis dResaswaulze, wirvis Semdeg, mRvdelmsaxurni
paraklisis gadasaxdelad gamovidnen. sawigneze ori xati ido _
`sveticxoveli“ da `RvTismSoblis safarveli“. egzarqosma kandelaks
ubrZana `sveticxovlis“ xati waeRo, `RvTismSoblis safarveli“ ki
daetovebina. xati waiRes, mlocvelT guli daumZimdaT“[7, 44].
qarTvelebisadmi siZulviliT gamoirCeodnen egzarqosebi: aleqsi
(opocki), nikoni (sofiiski), inokenti (beliaevi), aleqsi (molCanovi),
platoni (roJdestvenski), dekanozi ivane vostorgovi...
saxelmwifoebrivi da eklesiuri damoukideblobis dakargva didi
tragedia iyo qarTveli xalxisaTvis, magram qarTveloba arasodes ar
Serigebia ruseTis koloniur politikas. amis damadasturebeli iyo 1802
wlis kaxeTis, 1804 wlis mTiuleTis, 1812 wlis kaxeTis, 1819–1820 wlebis
imereTis, 1832, 1841, 1856 wlebis ajanyebebi. marTalia, isini marcxiT
damTavrda, magram am ajanyebebma aCvena qarTveli xalxis neba, rom is ar
Seurigdeboda saqarTvelos erovnuli da eklesiuri damoukideblobis
dakargvas.
ruseTis xelisufleba XIX saukuneSi, erTi mxriv, ibrZoda
georgievskis traqtatis im muxlis SesrulebisaTvis, romlis Tanaxmadac
saqarTvelos unda dabruneboda osmaleTisa da iranisgan mitacebuli
teritoriebi, meore mxriv, axladSemoerTebuli istoriuli qarTuli
miwa–wylidan ZaliT erekeboda qarTvelobas da iq asaxlebda somxebs,
romelTac ruseTis xelisufleba kavkasiaSi Tavisi interesebis yvelaze
saimedo damcvelebad miiCnevda. amasTan, uxeSi koloniuri politika,
romelic qarTvelebis gaRizianebasa da winaaRmdegobas awydeboda, XIX
saukunis 40–iani wlebidan ufro daxvewili meTodebiT Seicvala.
`maTraxisa da Taflakveris politika~, – ase Seafasa istoriam
mefisnacval mixeil voroncovis saqmianoba, romelmac qarTvel
aristokratias, maTi gulis mosagebad, imperator nikoloz I-is jildoebi
da pensiebi dauriga, xolo maTi Svilebi saxelmwifos xarjze ruseTis
sxvadasxva qalaqis samxedro saswavleblebSi gagzavna. xelisuflebis am
13
veragul ganzraxvas garkveuli warmatebebi hqonda. 1840–1850–ian wlebSi
qarTuli erovnuli cnobiereba, erTiani damoukidebeli
saxelmwifoebriobis Segneba TandaTan Sesustda. is Taoba, visac axsovda
xresilisa da krwanisis brZolebi, imerTa mefe solomoni da qarTl–
kaxeTis mefe erekle II, maradisobaSi gadavida. axalgazrdoba izrdeboda
ruseTis imperiis istoriuli gmirebis magaliTebze, rusul enaze...
qarTveloba suls Rafavda. giorgi erisTavma Seubralebel kolonizator
m. voroncovs aseTi leqsi miuZRvna:
`pirveli qarTuli Teatri man dabada, daawesa.
warmomadgenlebi Sekriba, jamagiri dauwesa,
mwerlobidan gamiyvana, mec imaTSi gamamwesa,
vera mama ver izavda, rac man Cemzed Rvawli sTesa,
varancovi momxre hyvanda, sityvas didad ugonebda,
rasac CvenTvis SeukveTda, yovelsave gvisrulebda,
saqarTvelos warmatebas suliT, guliT isurvebda,
ar zogavda Semweobas, qarTvelTaTvis Tavsa sdebda.“
ruseTis imperiis samsaxurSi Camdgari qarTvelis patriotoba
ojaxur, salonur CarCos ver scildeboda. ruseTis armiis generali
grigol orbeliani mefe Tamaris freskas cremlmoreuli am sityvebiT
mimarTavda:
`mixaris _ gimzer, vwuxvar da gimzer
da esreT mzera msurs sikvdilamde,
ar gamovfxizlde, rom aRar vhgrZnobde,
Cemi samSoblos suliT dacemas“[8, 348].
imperiis samsaxurSi Camdgari qarTveloba grZnobda sakuTar
umweobas da SiSiT gascqeroda Tavisi samSoblos momavals.
b) erovnul–ganmTavisuflebeli moZraoba
XIX saukunis pirvel naxevarSi saqarTvelos saxelmwifoebrivi
damoukideblobis aRdgenis yvelaze seriozuli mcdelobis, 1832 wlis
ajanyebis, damarcxebis Semdeg mosaxleobis didi nawili srulma
uimedobam moicva: maT aRar hqondaT imis rwmena, rom saqarTvelo Tavs
14
daaRwevda ruseTis batonobas. qarTuli sazogadoebis ganwyobileba
kargad Cans aleqsandre WavWavaZis, grigol orbelianis, vaxtang
orbelianis, aleqsandre orbelianis, nikoloz baraTaSvilis, platon
ioselianis TxzulebebSi. `RvTis gangebas veravin Seayenebs, – werda
platon ioseliani, _ vis SeeZlo qarTvelTa samefos dacva, garda
ruseTisa... naTesaobiTi erToba qarTvelTa gvarisa ganmtkicdeba
sarwmunoebiTiTa erTobiTa maTTan. marTlmadidebloba ruseTisa, viTarca
Suqi mzisa, macxovelebelisa da manaTobelisa, moCans viTarca
ganbnevelad mahmadianobisa sibnelisai. ese yoveli xvda wilad ruseTs da
aRsrulebaca ese viTari qristianobiTi da moqalaqeobiTi ganaxleba
kavkasiisa... maSin qveyana kavkasiisa, savse qveyniuriTa da zeciuriTa
madliTa, uxvebiTa, simdidriTa, mSvenierebiTa Seiqmneba erTi da
yovladi“[1, 247-248]. am sityvebiT daamTavra man Tavisi istoriuli
naSromi `cxovreba giorgi XIII–isa~. moTxrobili istoria misTvis darCa
warsulSi, romelsac arc awmyo da arc momavali aRar hqonda. Tumca
yvela ase ar fiqrobda.
XIX saukunis 60–iani wlebidan sazogadoebriv asparezze gamovida
axali Taoba _ `Tergdaleulebi“: ilia WavWavaZe, akaki wereTeli, giorgi
wereTeli, niko nikolaZe, iakob gogebaSvili, vaJa–fSavela, kirile
lorTqifaniZe. maTTvis sruliad miuRebeli iyo ruseTis koloniuri
reJimisadmi ufrosi Taobis Semguebluri damokidebuleba. peterburgidan
samSobloSi momavalma ilia WavWavaZem Tavisi Taobis gulisTqma moxeve
lelT Runias sityvebiT gamoxata: `Cveni Tavi Cvenadve gveyudnes“. iliam
asimilaciis safrTxeSi myof Tanamemamuleebs SesZaxa: `ra ar
gadagvxdenia Tavs, ra mtrebi ar mogvsevian, ra vai–vaglaxi, ra sisxlis
Rvra, ra RrWena kbilTa ar gamogvivlia, ra wisqvilis qva ar
datrialebula Cvens Tavzed da yvelas gavuZeliT, suyvelas gavumagrdiT.
SevinaxeT Cveni Tavi, SevirCineT Cveni qveyana, Cveni miwa–wyali, leng–
Temurebma Cvens sakuTars sisxlSi gvabanaves da mainc davrCiT da
gamovcocxldiT. Sah–abasebma Cvenis kbiliT gvaglejines Cveni
wvrilSvilni da mainc gamovbrundiT, movsulierdiT. aRa–mahmad xanebma
pirqve dagvamxes, qva qvazed ar dagviyenes, mogvsres, mogvJlites da mainc
fexzed wamovdeqiT, movSendiT, welSi gavswordiT, gavuZeliT saberZneTs,
romsa, monRolebs, arabebs, osmal–Turqebs, sparselebs, rjulians da
15
urjulos, da droSa qarTvelobisa, Subis wveriT, isriTa da tyviiT
dafleTili, Cvens sisxlSi amovlebuli, xelSi SevirCineT, aravis
wavaRebineT, aravis davanebeT, aravis SevaginebineT. codva ar aris, es
droSa axla CrCilma SesWamos, Tagvma dagviWras!“[9, 176].
viTareba umZimesi iyo, ruseTis xelisufleba kidev ufro
aZlierebda koloniur politikas. ufrosi Taobis qarTveloba, romelmac
dakarga saqarTvelos saxelmwifoebrivi da eklesiuri damoukideblobis
aRdgenis rwmena, erTguli Cinovnikebis rols asrulebda. miuxedavad
amisa, ruseTis saimperatoro karze ar aviwydebodaT ermolovis
cnobili sityvebi: ar iqneba qarTveli, ar iqneba kavkasiis problema!
XIX saukunis II naxevarSi saqarTvelos sxvadasxva kuTxeSi
momravldnen ruseTis Sida guberniebidan gadmosuli moaxalSeneebi.
Tbilisi iqca kavkasiis politikur–administraciul centrad, man dakarga
qarTuli qalaqis saxe. Tbilisis prestiJul ubnebSi saxldebodnen
rusebi, somxebi, azerbaijanelebi, ebraelebi, germanelebi... ruseTis
mTavrobis miTiTebiT, qarTveli xalxis denacionalizaciis farul
gegmaSi didi adgili eTmoboda saqarTvelos sxvadasxva kuTxis
mcxovrebTa dapirispireba-gancalkevebis veragul ganzraxvas. gamoCndnen
megrelebis, svanebis, afxazebis `qarTvelTa asimilaciisagan“ damcvel
`mecnierTa~ jgufebi. eklesia–monastrebidan gandevnil iqna qarTuli ena,
qarTuli galoba. qarTul monastrebs ruseTidan Camosuli ber-monazvnebi
daepatronen...
erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobis mesveurebma miznad
daisaxes sakuTar istoriul fesvebs mowyvetili, gaTiTokacebuli
qarTvelobis gaerTianeba im droSis garSemo, romelsac ewera: `mamuli,
ena, sarwmunoeba~. saWiro iyo qarTveli xalxis gamofxizleba, arsebuli
viTarebis Rrmad gaanalizeba, ufrosi Taobis TviTkmayofili iluziebis
msxvreva. Jurnal `ciskars“ 1863 wlidan Caenacvla `saqarTvelos moambe“,
romelmac Cveni dacemuli vinaobis aRdgena aqcia sazogadoebis mTavar
miznad. `sami RvTaebrivi saunje dagvrCa mama–papaTagan: mamuli, ena da
sarwmunoeba. Tu amaTac ar vupatroneT, ra kacebi viqnebiT. ra pasuxs
gavcemT STamomavlobas? sxvisa ar viciT da Cven ki mSobel mamasac ar
davuTmobdiT Cveni mSobliuri enis miwasTan gasworebas. ena saRmrTo ram
16
aris, sazogado sakuTreba, magas kaci codvilis xeliT ar unda
Seexos“[10, 25]., _ werda ilia WavWavaZe.
arsebul viTarebasTan Seguebuli ufrosi Taobis warmomadgenlebi
mtkivneulad aRiqvamdnen axali Taobis TiToeul nabijs, akritikebdnen
maT, cdilobdnen gaemarTlebinaT TavianTi umoqmedoba, magram ver
axerxebdnen damajerebeli pasuxi gaecaT maTTvis wayenebul mTavar
braldebaze: `Cvenc vleT ruseTi, magram arc erTi xeloba Tqveni ar
gviswavlia, Cveni qveyana, mkvdari Tqvengana, Tqvenebr Cinebzed ar
gagvicvlia“.
Tergdaleulebma qarTveli xalxis istoriul fesvebTan dabruneba
saqarTvelos istoriis propagandiT daiwyes. `eris dacema da gaTaxsireba
maSin iwyeba, – werda ilia WavWavaZe, _ roca eri, Tavis saubedurod,
Tavis istorias iviwyebs. rogorc kacad ar ixseneba is mawanwala bogana,
visac aRar axsovs, vin aris, saidan modis da sad midis, ise erad
saxsenebeli ar aris igi, romelsac RmerTi gaswyromia da Tavisi istoria
ar axsovs. ra aris istoria? igi mTxrobelia misi, Tu rani viyaviT, rani
varT da rad SeiZleba viyvneT kvlavadac. istoria Tavis gulis
ficarzed iWedavs marto sulis da gulis moZraobas erisas da am
daWedviTa, rogorc sarke, gvaCvenebs im Rones da sagzals, romelic
momadlebuli aqvs ama Tu im ersa dRegrZelobisaTvis da
gaZlierebisaTvis~.[9, 153] saqarTvelos istoriuli gmirebi gaxdnen ilia
WavWavaZis, akaki wereTlis, iakob gogebaSvilis, giorgi wereTlis, vaJa–
fSavelas, aleqsandre yazbegis Semoqmedebis STamagoneblebi. qarTveloba
kvlav amayobda wmida mirianis, wmida vaxtang gorgaslis, daviT
kurapalatis, bagrat III-is, giorgi I-is, wmida daviT aRmaSeneblis, wmida
Tamaris, giorgi brwyinvalis, luarsab I-is, Teimuraz I-is, erekle II-is,
solomon I-is saxelebiT.
Tergdaleulebma ruseTis ganaTlebis ministris graf tolstois
qarTvelTa asimilaciis saganmanaTleblo politikas daupirispires 1879
wels Seqmnili `qarTvelTa Soris wera–kiTxvis gamavrcelebeli
sazogadoeba“. am sazogadoebis egidiT saqarTvelos yvela kuTxeSi
gaixsna qarTuli skolebi, romlebSic ymawvilebs qarTuli enis,
saqarTvelos istoriis siyvaruls aswavlidnen iakob gogebaSvilis `deda
eniTa“ da `bunebis kariT“.
17
ruseTis xelisufleba cdilobda esargebla istoriuli
Znelbedobis Jams sxvadasxva konfensiaze gadasuli qarTvelobis
(kaTolike, monofiziti-grigoriani, mahmadiani) dapirispirebiT, magram
erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobis mesveurTa gaazrebuli
politikis meSveobiT amas ver axerxebda _ qarTveli xalxis erovnuli
Segneba ruseTis koloniuri politikis gaZlierebis miuxedavad TandaTan
ufro mtkicdeboda. erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobis mizani
saqarTvelos saxelmwifoebrivi damoukideblobis aRdgena iyo, magram
saqarTvelos politikuri damoukidebloba mWidrod ukavSirdeboda
eklesiur damoukideblobas, amitom TergdaleulTa moTxovnebSi mkafiod
iyo dafiqsirebuli saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
avtokefaliis aRdgenis aucilebloba, reaqcioneri egzarqosebis
politikis mxileba. am moTxovnebiT erovnul–ganmaTavisuflebeli
moZraobis mesveurebma mravalricxovani qarTveli samRvdeloeba
erovnuli moZraobis Tavdadebul mebrZolebad aqcies.
ruseTis xelisufleba movlenebis aseT ganviTarebas ar eloda,
amitom kidev ufro gaamZafra koloniuri politika. xelisuflebisaTvis
strategiuli mniSvneloba hqonda mTavarmarTeblis, egzarqosisa da
kavkasiis ganaTlebis mzrunvelis SeTanxmebul saqmianobas. am
Tanamdebobaze myofni _ dondukov–korsakovi, egzarqosi pavle lebedevi,
ganaTlebis mzrunveli k. ianovski _ gamoirCeodnen qarTvelTa
siZulviliT; magram maT politikas qarTvelobam erTianobiTa da
erovnuli interesebis Seupovari dacviT upasuxa. 1886 wlis 27 maiss
aleqsandre nevelis eklesiaSi seminariis reqtor Cudeckis kubosTan
saqarTvelos egzarqosma pavlem sajarod dawyevla qarTvelebi. igi Tavis
dRiurSi siamayiT werda: `Cemma sityvam didi STabeWdileba moaxdina,
moewonaT rusebs da ar moewona qarTvelebis garkveul nawils. seminariam
da qarTulma inteligenciam sazizRrad warmoaCines Tavi“.[7, 10]
gasaocaria misi msjeloba. sajarod mawyevari egzarqosi unda
SeeqoT?
qarTveli xalxis erovnuli Rirsebis dacva itvirTa quTaisis
Tavadaznaurobis winamZRolma dimitri yifianma. man egzarqos pavles
aseTi Sinaarsis saprotesto werili gaugzvna: `Tqveno
maRalyovladusamRvdeloesobav, moiReT mwyemsmTavruli mowyaleba da Tu
18
gatacebuli daujerebelis xmebiT vcodav, SemindeT Cemi Secodeba, magram
amboben, rom Tqven daswyevleT is qveyana, romelSiac samwysoT xarT
mowodebuli, da romelic martooden siyvarulsa da Sewyalebas moeloda
Tqvengan, qristes msaxurisa da warmomadgenlisagan... Tu yovelive es,
ufalo, marTalia, Tqveni Tanamdebobis Rirsebis gadarCena mxolod imiT
SeiZleba, rom Seuracxmyofeli Seuracxyofili qveynidan dauyovnebliv
iqmnas gayvanili.~[11, 290]
qarTveli xalxis erovnuli Rirsebis dasacavad xmis amaRleba
dimitri yifians Tanamdebobis datovebis, samSoblodan gadasaxlebisa da
sicocxlis fasad daujda; magram misi muxanaTuri mkvleloba 1887 wlis
25 oqtombers, samSobloSi Camosveneba da mTawmindaze dakrZalva
qarTveli xalxis erovnuli konsolidaciis mZlavr demonstraciad iqca.
Sercxvenili da saxelgatexili egzarqosi pavle sul male
saqarTvelodan gadaiyvanes.
ganaTlebis olqis mzrunveli kirile ianovski qarTvelTa
denacionalizaciisaTvis kaxelebis, imerlebis, megrelebis, svanebisaTvis
qarTuli enis savaldebulo swavlebas saeWvod miiCnevda. misi
`pedagogiuri novaciebi“ amxiles ilia WavWavaZem, akaki wereTelma, iakob
gogebaSvilma, dimitri yifianma. aseve kraxiT damTavrda koloniuri
xelisuflebis mcdeloba, erTmaneTisaTvis religiur–konfensiuri niSniT
daepirispirebina qarTveloba. am mxriv xelisuflebis reaqciuli kursis
mxilebaSi didi wvlili Seitanes ilia WavWavaZem, akaki wereTelma,
mixeil TamaraSvilma, vinme mesxma (ivane gvaramaZe), ximSiaSvilTa da
abaSiZeTa gamahmadianebuli sagvareulos Rirseulma warmomadgenlebma.
`saqarTvelos moambe“, `iveria“, `droeba“, `krebuli“, `kvali“ is
gamocemebi iyo, romelnic yoveldRiurad amxeldnen ruseTis koloniuri
politikis miznebsa da amocanebs. gazeT `droebis“ redaqtori sergei
mesxi dananebiT werda ruseTis saxelmwifo politikis ormag
standartebze: rodesac saqme exeba alJiris gafrangebas, an indoeTis
gaingliselebas, rusi Sovinistebi gahyvirian, es usamarTlobaao, magram
Tu ruseTis imperiaSi mcxovreb xalxebze imasve ityvi, aq msjeloba
icvleba da usamarTloba samarTlianobad cxaddebao.
ruseTis xelisuflebam scada samxreT kavkasiis xalxebis _
qarTvelebis, somxebisa da azerbaijanelebis _ dapirispirebis
19
provocireba. somxuri nacionaluri burJuazia, romelic XIX saukunis II
naxevarSi ruseTis xelisuflebis mfarvelobiT sakmaod gaZlierda,
cdilobda qarTuli miwa–wylis dapatronebas, xolo eCmiaZinis
sakaTalikosos meSveobiT _ qarTvelobis monofizitur–grigorianul
sarwmunoebaze gadayvanas. am mxriv mas warmatebebic hqonda. qarTveloba
ara saerTod somex xalxs, aramed im jgufs upirispirdeboda, romelic
utifrad cdilobda samSoblo waerTmia maspinZlebisaTvis. is, rac
ruseTis xelisuflebam moaxerxa somxebsa da azerbaijanelebs Soris,
qarTvelebTan ar gauvida.
1874 wels SveicariaSi, ciurixSi, Catarda qarTvel, somex da
azerbaijanel axalgazrdaTa Sexvedra, sadac imsjeles ruseTis
kavkasiur politikaze da kavkasiel xalxTa megobrobis deklaraciaze
xeli sisxliT moaweres. Sekrebis monawile axalgazrdobam mimarTa
TavianT xalxebs, ar wamohgebodnen ruseTis xelisuflebis provokaciebs.
aseTi rTuli iyo gza, romelic erovnul–ganmaTavisuflebelma
moZraobam gaiara. sirTuleTa miuxedavad, XIX saukunis 70–90–ian wlebSi
qarTveloba mtkiced iyo gaerTianebuli im droSis garSemo, romelsac
ewera `mamuli, ena, sarwmunoeba“.
XIX saukunis 90–iani wlebidan viTareba kidev ufro gaamZafra
sazogado asparezze kosmopolitur–nihilisturi msoflmxedvelobis
axalgazrdobis gamoCenam. am jgufis erTi frTa erovnuls
dromoWmulad miiCnevda. ivane jabadari uimedod acxadebda, qarTveli eri
daberda da siberis Jams sikvdili gardauvaliao; giorgi muxran-
bagrationi qarTuli enis uflebebisaTvis brZolas fuW saqmed Tvlida,
garuseba gardauvaliao. Tu jabadaris nihilizms gamanadgurebeli
kritikiT daupirispirda ilia WavWavaZe, giorgi muxran-bagrationis
kosmopolitizmi amxila imereTis episkoposma gabrielma (qiqoZe),
romelmac aRniSna: `xalxis individualobis umTavresi elementi aris ena,
maSasadame, isic saWiro aris xalxis bednierebisaTvis. Tu es ase aris,
maSin enis gamocvla arc mcire xalxebs argebs... mcire xalxi moklebuli
Tavis enasa – iqneba moklebuli yoveli individualuri xasiaTis
TvisebaTa da usargeblo iqneba TavisTvisac da sxvisTvisac“.[12, 1976, 34-35]
XIX saukunis II naxevarSi saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis avtokefaliis aRdgenisaTvis brZolis saTaveSi
20
idgnen episkoposebi: gabrieli (qiqoZe) da aleqsandre (oqropiriZe).
marTalia, ar arsebobs arc erTi statia, qadageba, romelSic xsenebuli
mRvdelmTavrebi avtokefaliis aRdgenis sakiTxebze msjelobdnen, magram
antiqarTveli, reaqcioneri rusi egzarqosebis fonze episkoposebis:
gabrielisa (1825–1896 ww) da aleqsandres (1824–1907 ww.) saqmianoba
qristianuli sarwmunoebis ganmtkicebisa da qarTuli erovnuli
cnobierebis amaRlebisaTvis brZolis saukeTeso magaliTi iyo. dasavleT
saqarTveloSi ar darCenila sofeli, dasaxlebuli punqti, sadac meufe
gabriels wirva–locva ar aRuvlenia. igi mrevls qristianul rwmenas,
samSoblos siyvaruls uqadagebda, upirispirdeboda egzarqosebis
antiqarTul politikas. Ggabriel episkoposi sicocxleSive legendad
iqca. ilia WavWavaZem ase Seafasa gansvenebuli mRvdelmTavris Rvawli:
`dRes eri cremls afrqvevs misTvis, vinc mTeli Tavisi sicocxle imis
msaxurebaSi iyo, rom TviT moswmindos ers TvalTagan cremli
nugeSiniscemiTa da madlisfeniTa... mas sibrZnesTan erTad ori sikeTe
kidev hqonda momadlebuli RvTisagan. erTi isa, rom igi iyo Svili,
sisxli da xorci am erisa da icoda, ra tkiviliT imtkivneulos, ra
sixaruliT inugeSos da meore isa, rom mociqulobda Cvenis samSoblo
sityviTa, im eniTa, romliTac dResac vadidebT RmerTsa, vpatronobT
qveyanasa da sulsa da guls vawvdiT erTmaneTsa saukunidan
saukunemde“[12, 1976, 25]. episkoposi aleqsandre (oqropiriZe), ilia
WavWavaZis sulieri moZRvari, qarTuli saswavleblebis, wignebis qomagi
da damfinansebeli, mkacrad daupirispirda samegrelos skolebSi
qarTuli enis nacvlad megrulis SemoRebis mcdelobas da CaSala
ruseTis xelisuflebis veraguli zraxvebi.
XIX saukunis 80–90–iani wlebidan saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis avtokefaliis aRdgenis sakiTxebze qarTul da
rusul presaSi araerTi saintereso statia gamoaqveynes nikoloz
durnovma, Tedo Jordaniam, sergi gorgaZem, episkoposebma: kirionma
(saZagliSvili), leonidem (oqropiriZe), petrem (konWoSvili),
arqimandritma ambrosim (xelaia), dekanozebma: kalistrate cincaZem,
nikita TalakvaZem, qristefore cicqiSvilma. saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis aRdgenis idea
axlobeli gaxda qarTuli sazogadoebis yvela fenisaTvis.
21
magram iyo sxva problemebic: XIX saukunis 90–ian wlebSi, kerZod,
1892 wlis 25 dekembers, yvirilaSi (zestafoni) Sekrebilma axalgazrda
qarTvelma social–demokratebma ganacxades, rom emijnebodnen erovnul–
ganmaTavisuflebeli moZraobis mTavar lozungs: `mamuli, ena,
sarwmunoeba“ da sazogadoebas mis nacvlad sTavazobdnen mowodebas:
`proletarebo, yvela qveynisa SeerTdiT!“ erovnul–ganmaTavisuflebeli
moZraobis mesveurni _ ilia WavWavaZe, akaki wereTeli, iakob gogebaSvili,
vaJa-fSavela _ msoflio revoluciuri ideebiT gatacebuli axalgazrda
marqsistebisaTvis miuRebelni iyvnen. marTebulad werda akaki wereTeli:
`mteri iZaxis, vin gaigona
axlandel droSi erovnebao,
mxolod erTia muSaT sakiTxi,
guls daibeWdeT marqsis mcnebao,
amas Cven gvirCevs da TavisaTvis
sul sxvanairad gaiyureba,
cdilobs kiseri mogvatexinos
da miT Tavis ers emsaxureba.
Cvens qarTvelebs ki mecnierebis
ukanaskneli sityva hgoniaT
da miaCniaT WeSmaritebad,
rac kaWkaWiviT gaugoniaT.“[13, 255]
miuxedavad amisa, XIX saukune mainc iTvleba erovnul–
ganmaTavisuflebeli moZraobis aRmavlobis saukuned.
XX saukune saqarTveloSi daiwyo politikur partiebs Soris
urTierTbraldebebisa da dapirispirebaTa gamZafrebiT. 1907 wlis 30
agvistos mcxeTis axlos, sofel wiwamurTan, mokles erovnul–
ganmaTavisuflebeli moZraobis aRiarebuli lideri ilia WavWavaZe...
qveyanaSi terorma, RirebulebaTa gadafasebam daisadgura. `wiwamurTan
rom mohkles ilia, maSin epoqa gaTavda didi“, –am sityvebiT galaktion
tabiZem zustad daaxasiaTa Seqmnili mZime viTareba. politikur
cxovrebaSi rTuli, winaaRmdegobrivi viTareba Seiqmna, magram sasuliero
sferoSi XIX saukunis 80–ian wlebSi avtokefaliuri moZraobis mier
anTebuli sanTeli did CiraRdnad gadaiqca. erovnul–
ganmaTavisuflebeli moZraobis sasuliero nawili kidev ufro Seupovrad
22
da Tanmimdevrulad iTxovda saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis avtokefaliis aRdgenas. ruseTis saimperatoro xelisuflebam
saqarTvelos egzarqosebs daavala im qarTveli sasuliero pirebis devna,
romelnic saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
avtokefaliis aRdgenas moiTxovdnen. Tavisi antiqarTuli suliskveTebiT
gamorCeuli iyo dekanozi ivane vostorgovi, romelic egzarqosebs Tavis
nebaze atarebda. misi miTiTebiT, avtokefaliuri moZraobis xelmZRvanels,
episkopos kirions, xSirad ucvlidnen eparqiebs, xolo 1905 wels
saqarTvelodan ruseTSi gaiwvies. qarTvelma samRvdeloebam isargebla
imperator nikoloz II-is 1905 wlis 18 Tebervlis reskriptiT, romliTac
ruseTis saxelmwifos yvela moqalaqes ufleba mieca gulaxdilad
gamoeTqva Tavisi azri, Tu ra RonisZiebebs SeiZleboda Seewyo xeli
xalxis sakeTildReod gamiznuli gardaqmnebis warmatebiT
ganxorcielebaSi, da sagangebo TaTbirze, romelsac eswrebodnen ilia
WavWavaZe, akaki wereTeli, iakob gogebaSvili, eqvTime TayaiSvili,
aleqsandre yifSiZe, daadgina: moewviaT sagangebo yriloba, romelzedac
ganixilavdnen saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
avtokefaliis sakiTxs.
1905 wlis 28–30 ivniss, egzarqos aleqsi ipotockis winaaRmdegobis
miuxedavad, TbilisSi Sedga qarTveli samRvdeloebis yriloba, romelsac
Tavmjdomareobda dekanozi qristefore cicqiSvili. yrilobam dagmo
imperator aleqsandre I-is mier 1811 wels gamocemuli brZanebuleba,
romelic saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
avtokefaliis gauqmebas iTvaliswinebda, da miuTiTa, rom es iyo me–3
msoflio saeklesio krebis mier damtkicebuli kanonebis uxeSi,
TviTneburi darRveva. `qarTvelma samRvdeloebam mxedvelobaSi miiRo
zemoTqmuli, agreTve is, rom, jer erTi, iveriis eklesia kanonikurad
gaxlavT avtokefaliuri, vinaidan ar yofila krebis dadgenileba misi
avtokefaliis gauqmebisa da arc SeiZleboda yofiliyo; meorec, mxolod
eklesias, romelsac Tavisuflad SeuZlia TviTSegnebis srulad
aRsareba, Tavisufalia Singani wyobilebiT, Tavisuflad ZaluZs Tavisi
sityviT msaxureba, yvela Tavisi saqmisa da misadmi rwmunebuli yovelives
Tavisuflad marTva, mxolod Tavisuflad TviTmmarTvel eklesias
Seswevs unari, daicvas Tavisi sruli didebuli wmida rwmena da savsebiT
23
flobdes misis RvTaebrivi mowodebis gansaxorcieleblad aucilebel
xmas, romelic adamianis guls aRanTebs... kreba iTxovs, iveriis eklesias
daubrundes avtokefaliuri uflebebi“.[6, 81-82].
peticias xeli moawera 412-ma sasulierma pirma. dokumentis
xelmoweris Semdeg samRvdeloba saeklesio droSebiTa da xatebiT
golovinis (rusTavelis) gamzirze gamovida. maT, egzarqos aleqsis
gankargulebiT, gza gadauRobes rusma samxedroebma, romelTac
samRvdeloebas droSebi da wmida xatebi Tavze gadaamsxvries.
aseTi gaugonari Tavxedoba da utifroba gascda Tbilissa da
saqarTvelos sazRvrebs. saimperatoro xelisuflebam saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis aRdgenis sakiTxis
gansaxilvelad 1906 wels peterburgSi sinodis sagangebo sxdoma daniSna,
romelzec miiwvia qarTveli mecnierebi da sasuliero pirebi. sinodis
sxdomaze saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
avtokefaliis aRdgenis aucileblobaze msjelobdnen episkoposebi:
kirioni, leonide; profesorebi: niko mari, aleqsandre xaxanaSvili,
aleqsandre cagareli. ruseTis sinodis umravlesobam uaryo qarTvelTa
moTxovna, xolo qarTuli warmomavlobis garusebulma episkoposma
dimitri abaSiZem, romelic Tavisi Savrazmuli, antiqarTuli saqmianobis
gamo 1905 wels saqarTvelodan xalxma gaaZeva, sinodis wevrebs am
sityvebiT mimarTa: daiWireT episkoposebi kirioni da leonide da
saqarTveloSi avtokefalia aRaravis gaaxsendebao.
ruseTis saero da sasuliero xelisuflebam kargad gaacnobira
Seqmnili viTarebis seriozuloba da daiwyo avtokefaliuri moZraobis
meTaurTa devna–Seviwroeba. episkoposi kirioni saqarTvelodan gaasaxles
jer kovnos monasterSi, xolo 1908 wels, imperator nikoloz II-is
brZanebulebiT, mas CamoerTva episkoposoba, dapatimrebul da
gadasaxlebul iqna sanaqsaris udabnoSi policiis mkacri
meTvalyureobiT. `staraia rusaSi~ gadaasaxles arqimandriti ambrosi
(xelaia). policia meTvalyureobda episkopos leonidesac.
sinodis oberprokuroris wardginebis safuZvelze 1906 wels,
imperatoris brZanebiT, saqarTvelos egzarqosad daniSnes episkoposi
nikoni, romelsac boikoti gamoucxada qarTvelma samRvdeloebam da
sazogadoebam. nikonma kidev ufro gaaZliera antiqarTuli saqmianoba.
24
magram 1908 wlis 28 maiss igi mokles. ruseTis xelisuflebam egzarqos
nikonis mkvlelobaSi brali qarTvel avtokefalistebs dasdo da
gaaZliera maTi devna, magram qarTveli sasuliero pirebi sulierad ar
dacemulan. episkoposma kirionma gadasaxlebaSi yofnis dros daasrula
Tavisi polemikuri naSromi `saqarTvelos kulturuli roli ruseTis
istoriaSi“. TbilisSi darCenil Tanamoazreebs iqidan amxnevebda. `Cemi aq
yofna metad mZimea, – werda igi, – magram miT ufro damimZimdeba, rodesac
gulsaklavi da arasanugeSo ambebi momiva samSoblodan... momavali Cvens
xelSia, keTilsindisieri Sromaa misi damagvirgvinebeli. win fiandazis
magivrad, marTalia, ekliani gza gvidevs, magram vardi ueklod vis
moukrefia?! siyvaruliT unda avitanoT tanjva, vinaidan tanjva
siyvarulis nayofia, Zala tanjvaSia“[14, 16]
qarTvelma sazogadoebam saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis avtokefaliis aRdgenis imedi episkopos kirionis
saxels daukavSira. misi gautexeli simtkicis ambavi gascda ruseTis
imperiis sazRvrebs. 1915 wels imperatori nikoloz II iZulebuli gaxda
misTvis daebrunebina episkoposis xarisxi, magram saqarTveloSi
Camosvlis ufleba mainc ar miuciaT.
1916–1917 wlebSi ruseTis imperiaSi socialur–politikurma
winaaRmdegobebma piks miaRwia. viTarebis ganmuxtvis mizniT, 1917 wlis 25
Tebervals, imperatori nikoloz II oficialurad gadadga, Seiqmna
droebiTi mTavroba. arsebuli viTarebiT isargebla qarTvelma
samRvdeloebam da 1917 wlis 12 (25) martisaTvis sveticxovlis
sapatriarqo taZarSi daniSna `ruseTis imperiaSi mcxovreb xalxTa
mSvidobisaTvis“ miZRvnili wirva, daigzavna Setyobinebebi saqarTvelos
sxvadasxva provinciaSi.
gaTenda 12 (25) martis dila. Tbilisis sadgurze uamrav xalxs
moeyara Tavi, yvelani mcxeTisaken miiCqrodnen. rkinigzis sadguris
ufrosis gankargulebiT mcxeTis mimarTulebiT damatebiTi matareblebi
gavida. iberiis uZvelesi sataxto qalaqi raRac uCveulo siaxlis
molodinSi egebeboda saqarTvelos sxvadasxva provinciidan Camosul
stumrebs. sveticxovlis ezo ver itevda sasuliero da saero pirebs.
daiwyo wirva. wiravdnen episkoposebi: leonide, pirosi, antoni,
giorgi. taZarSi Tavi moeyaraT qarTuli inteligenciis warmomadgenlebs.
25
12 saaTze mRvdelmTavrebi ambionze gamovidnen, guria–odiSis episkopos
leonides xelSi specialuri etrati eWira, romelic man frTxilad
gaxsna da aRelvebulma waikiTxa: `1917 welsa, martis 12 dResa, mcxeTis
wmidaTa aTormetTa mociqulTa sruliad saqarTvelos sakaTolikoso
taZarsa Sina, dResa kviriakesa, SemovkrbiT Cven, sruliad saqarTvelos
eklesiis mwyemsmTavarni, samRvdeloni, krebulni da erisaganTa
warmomadgenelni da Semdgomad liturRiisa da keTildReobisaTvis
axlisa mTavrobisa savedreblis paraklisis Sesrulebisa gulisxma vyavT
saxelmwifosa Sina ruseTisasa momxdarni ZiriTadni cvlilebani da
axlis mTavrobisa dafuZnebai, egreTve saxelmZRvaneloni debulebani ama
mTavrobisani, sakuTriv mis mier sindisisa da sarwmunoebis Tavisuflebis
aRsarebai (muxli 3). amasTanave ganvbWeT viTarmed: a) eklesiasa
qarTvelTasa aqunda, Tanaxmad msoflio krebaTa kanonebisa,
avtokefaliuri arsebobai, romlisa mospobai anu gauqmebai aravis
Zaledva, Tvinier msoflio krebisa, garna mas Sina sruliad
arakanonikurad Sewyvetil iqmna avtokefaliuri marTva–gamgeobai; b)
ruseTsa Sina damyarda axali saxe saxelmwifos marTva–gamgeobisai da
mas aRar Seesabamebis qarTvelTa eklesiisa uflebaSeCerebulad yofnai;
amisaTvis uciloblad vscaniT erTxmad da erTsulovnad ganvaCineT: 1)
amieriTgan aRdgenilad CaiTvalos saqarTvelosa Sina avtokefaliuri
saeklesio mmarTvelobai, xolo, vidre kanonikurad aRirCeodes
kaTolikosi saqarTveloisa eklesiisai, mosaydred misad dainiSnos
yovladsamRvdelo leonide, guria–odiSis episkoposi, da masTan,
gansagebelad eklesiisa, dawesdes droebiTi mmarTvelobai saqarTvelois
eklesiisai, sasulieroTa da saeroTa pirTagan Semdgari. 2) vinaidan
saqarTvelo qvakuTxedad Tvisisa arsebobisa aRiarebs srulsa
solidarobasa ruseTisa axalsa mTavrobasa Tana, ganCinebai ese ecnobos
mTavrobis Tavmjdomares ufals roZiankos, ministrTa sabWos
Tavmjdomares Tavad lvovs, sinodis oberprokurors ufals lvovs da
kavkasiis komisariats TbilisSi~.[15, 13-14]
. episkoposma leonidem CaaTava teqstis kiTxva da taZarSi
Sekrebili moulodneli sixarulisagan atirebuli xalxi daloca...
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis droebiT
mmarTvelobaSi Sevidnen rogorc sasuliero, aseve saero pirebi,
26
Tavmjdomare _ episkoposi leonidi, wevrebi: episkoposebi: antoni
(giorgaZe), pirosi (oqropiriZe), proto-presviteri korneli kekeliZe,
dekanozi nikita TalakvaZe, mRvdlebi: vasili da polievqtis
karbelaSvilebi, kalistrate cincaZe, qristefore cicqiSvili, gabriel
yubaneiSvili, diakoni timoTe bakuraZe; saero pirni: vasil barnovi, anton
natroSvili, sofrom mgalobliSvili, grigol yifSiZe, ipolite
varTagava, sergi gorgaZe, pavle ingoroyva, giorgi yazbegi, Sio
dedabriSvili (aragvispireli), parmen goTua, mixeil maCabeli, sargis
kakabaZe, zurab avaliSvili, ivane javaxiSvili, rafiel ivanicki. droebiT
mmarTvelobas didi samuSao unda Seesrulebina imisaTvis, rom mcxeTaSi
gamocxadebuli avtokefalia eRiarebina ruseTis saero da sasuliero
xelisuflebas.
ruseTis droebiTi mTavroba Seecada, daerwmunebina qarTvelebi,
rom saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis
aRdgena mizanSewonili ar iyo, Tumca uSedegod. aseT viTarebaSi igi
iZulebuli gaxda, daTmobaze wasuliyo, magram erTi pirobiT: isini
aRiarebdnen saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
erovnul da ara teritoriul avtokefalias. rac Seexeboda ruseTis
wmida sinods, maT saqarTvelos samociqulo eklesiis avtokefaliis
aRiarebis gagonebac ki ar undodaT.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis droebiTi
mmarTvelobis daZabuli molaparakebani ruseTis saero
xelisuflebasTan mimdinareobda 1917 wlis 13 martidan 2 agvistomde. am
periodSi saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
droebiTma mmarTvelobam didi samuSaoebi Seasrula: oficialurad
gadaayena Tanamdebobidan egzarqosi platon roJdestvenski, ar misca mas
saSualeba, Seesrulebina kavkasiis egzarqosisa da Tbilisis
mitropolitis movaleoba, daatovebina egzarqosis sasaxle, principuli
pozicia daikava peterburgidan molaparakebebze Camosul profesor
vladimer beneSeviCTan da kategoriulad uaryo marTlmadidebeli
eklesiebisaTvis sruliad ucxo erovnuli avtokefaliuri mmarTvelobis
forma.
1917 wlis 8–17 seqtembers TbilisSi mimdinareobda saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis pirveli saeklesio kreba.
27
saeklesio krebam daamtkica `saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis marTva–gamgeobis debuleba“. debulebis Tanaxmad, saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis eparqiaTa raodenoba
ganisazRvra 13-iT, gamorCeul iqnen samRvdelmTavro kandidatebi,
ganxilul iqna sasuliero ganaTlebis, eklesiisa da saxelmwifos
urTierTobis, ber-monazvnobis institutis sakiTxebi. 17 seqtembers
Catarda sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis arCevnebi.
arCevnebSi monawileobda ori kandidati: Tbileli mitropoliti leonide
da episkoposi kirioni. gaimarjva episkoposma kirionma. `arRar varT mona,
aramed aznaur“, _ am sityvebiT daiwyo Tavisi sityva uwmidesma da
unetaresma sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqma kirion II–m. 1917
wlis 1 (14) oqtombers sveticxovlis sapatriarqo taZarSi sazeimo
viTarebaSi Sesrulda uwmidesisa da unetaresis _ kirion II-is
aRsaydreba. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
istoriaSi axali era daiwyo.
g) saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia
1917–1977 wlebSi
`didi ars, mZime da sapasuxismgeblo saWeTmpyrobeloba axlad
aRdgenilisa eklesiisa.. ganmtkiceba axladaRdgenili eklesiisa mis
istoriul uflebaTa farglebSi, ai, pirveli sazrunavi Cemi... eklesia
mudam udga darajad qarTveli eris mTlianobasa da damoukideblobas –
ai, meore sazrunavi Cemi... ganaxlebuli qarTuli eklesia miznad isaxavs
kvlav wamoayenos bevrisagan daviwyebuli lozungi: `erT ars RmerTi da
xma yovelTa, romeliT yovelTa zeda ars da Cven yovelTa Soris“[16, 69-
70]. —ganacxada uwmidesma da unetaresma kirion II–m. patriarqma
SesaniSnavad icoda, ra rTuli da winaaRmdegobebiT aRsavse viTarebaSi
mouxdeboda saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesias
damoukidebeli saqmianobis warmarTva. misive sityvebiT, im dros, rodesac
`Relavs da boboqrobs msoflio, mrisxaned gugunebs cecxli msoflio
omisa, romelsa Sina qveyanai da saqmeni misni dawvad ganmzadebulan“[16,
28
69]; saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesias Tavisi
istoriuli adgili unda daebrunebina qarTveli eris cxovrebaSi.
politikuri viTareba ruseTis imperiaSi yoveldRiurad
icvleboda. droebiTi mTavrobis cda, SeeCerebinaT ruseTis imperiis
rRvevis procesi, uSedego aRmoCnda. 1917 wlis oqtombris saxelmwifo
gadatrialebis Semdeg ruseTSi xelisuflebis saTaveSi bolSevikebi
movidnen. saqarTvelos politikur cxovrebaSic didi cvlilebebis
molodinSi iyvnen. ruseTis droebiTi mTavrobis gadayenebis Semdeg
gauqmda amierkavkasiis samxareo xelisuflebis filiali `ozakomi“. 1917
wlis 15 noembers mis nacvlad Seqmnilma amierkavkasiis komisariatma,
romlis SemadgenlobaSi Sediodnen qarTvelebi, somxebi da
azerbaijanelebi, ver gadaWra mis winaSe mdgari umwvavesi problemebi
(urTierToba TurqeTTan, pirveli msoflio omis gamo frontis xazidan
gamoqceul dezertirTa sakiTxi, ekonomikuri da safinanso
urTierTobebi...). aseT viTarebaSi qarTul politikur speqtrSi kidev
ufro aqtualuri gaxda saqarTvelos saxelmwifoebrivi damoukideblobis
aRdgenis idea. qarTveli sasuliero pirebi eklesia–monastrebSi mrevls
pirdapir mouwodebdnen, rom saqarTvelos eklesiuri damoukideblobis
aRdgenis bunebrivi gagrZeleba unda yofiliyo politikuri
damoukidebloba. am suliskveTebiT iyo gamsWvaluli sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis, uwmidesisa da unetaresis _ kirion
II–is misalmeba saqarTvelos pirveli erovnuli yrilobisadmi, romelic
1917 wlis noemberSi gaimarTa TbilisSi. saqarTvelos politikuri
partiebis umravlesoba erTgvar gaubedaobas iCenda, magram 1918 wlis
ianvarSi, rodesac bolSevikebma ruseTSi daiTxoves damfuZnebeli kreba
da daamyares diqtatura totalitaruli mmarTvelobis formiT,
seriozuli nabijebi gadaidga saqarTvelos saxelmwifoebrivi
damoukideblobis aRdgenis gzaze.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis saqmianoba
uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis
_ kirionis II–is xelmZRvanelobiT ori mimarTulebiT warimarTa:
1. Sidasaeklesio sakiTxebis, eparqiebis, saeparqio saswavleblebis
gaerovnulebis, saeklesio kanonikis mixedviT problemebis mogvareba;
29
2. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis rolis
warmoCena qarTuli saxelmwifos mSeneblobaSi, brZola saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis saerTaSoriso aRiarebisaTvis.
rTuli iyo politikur–ekonomikuri winaaRmdegobebiT gamorCeul
periodSi am amocanebis ganxorcieleba, magram saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis mesveurebma yvelaferi gaakeTes,
raTa msoflios winaSe Rirseulad warmoCeniliyvnen. saeklesio
mmarTvelobis gamWvirvalobis TvalsaCino magaliTi iyo saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis sakaTolikoso sabWos,
sakaTolikoso sasamarTlos saqmianoba, romelsac warmarTavda misi
uwmidesoba, sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi. saqarTvelos
marTlmdidebeli samociqulo eklesia umokles droSi eris cxovrebis
SuagulSi aRmoCnda. 1918 wlis 26 ianvars Tbilisis universitetis gaxsnis
sazeimo ceremonia uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis samadlobeli paraklisiT daiwyo. mecnierma
patriarqma kirion II-m miuloca qarTvel ers erovnuli universitetis
gaxsna da gamoTqva imedi, rom, evropuli universitetebis msgavsad, axlo
momavalSi am universitetSi ixilavda Teologiur fakultetsac.
uwmidesi da unetaresi kirion II miesalma saqarTvelos
saxelmwifoebrivi damoukideblobis aRdgenas 1918 wlis 26 maiss da am
istoriul sxdomaze saqarTvelos eklesiis saxeliT wargzavna Tbileli
mitropoliti leonide da arqimandriti nazari (leJava). patriarqis
locva–kurTxeviT, 1918 wlis 2 ivniss Tavisuflebis moedanze gadaixades
samadlobeli paraklisi. saqarTvelos yvela moqmed eklesiaSi sasuliero
pirebma Sekrebil mrevls miuloces saqarTvelos saxelmwifoebrivi
damoukideblobis aRdgena.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
saerTaSoriso aRiarebis mizniT, uwmidesma da unetaresma sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqma kirion II–m sagangebo epistoleebiT
mimarTa konstantinopolis, aleqsandriis, ierusalimis, antioqiis
sapatriarqoebs, romis paps, yovelTa somexTa umaRles patriarq–
kaTolikoss. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
meTauri aRwerda saqarTvelos eklesiis istorias da msoflio saeklesio
krebebis kanonebis uxeS darRvevad afasebda ruseTis imperator
30
aleqsandre I-is mier 1811 wels gamocemul brZanebulebas saqarTvelos
eklesiis avtokefaliis gauqmebis Sesaxeb. patriarqi mouwodebda maT, rom
megobruli urTierToba daemyarebinaT 1917 wlis 12 (25) marts
damoukideblobaaRdgenil avtokefaliur eklesiasTan. rac Seexeboda
ruseTis eklesiasTan urTierTobas, qarTuli mxaris mcdelobis
miuxedavad, ruseTis patriarq tixons arafris gagoneba ar surda da
qarTvelebs marTlmadideblobisagan gandgomaSi sdebda brals.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis pirveli
warmatebebi sruliad miuRebeli iyo rogorc gare Zalis, aseve Sida
mtruli dajgufebebisaTvis. sul male Tavi iCina dapirispirebebma,
gaumarTlebelma intrigebma. uwmidesi kirion II dananebiT werda: `oci
wlis ganmavlobaSi daSorebuli viyavi samSoblos, Soridan Tvalyurs
vadevnebdi, vfiqrobdi, am xnis gnmavlobaSi Tqven sakmarisad SeigneT
saqveyno movaleoba, magram, rogorc axla vrwmundebi, Tqven ufro
daqveiTebulxarT da daqsaqsulxarT; Tu xelaxla daibadebiT, Torem
sxvafriT Tqveni gamobruneba SeuZlebelia.“[14, 28].
am dapirispirebebis msxverpli gaxda avtokefaliaaRdenili
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis pirveli patriarqi.
1918 wlis 27 ivniss igi veragulad mokles martyofis monastris
sapatriarqo rezidenciaSi. misi sikvdiliT Caqra lampari, romelic
saukuneSi erTxel ainTeba xolme. didi mecnieri, saeklesio moRvawe,
avtokefaliuri moZraobis meTauri 1918 wlis 7 ivliss dakrZales sionis
sapatriarqo taZarSi... `SegcodeT, Segvindev da gvapatie, Cveno dauviwyaro
mamamTavaro“, _ am sityvebiT gamoeTxova dekanozi nikita TalakvaZe
uwmidesisa da unetaresis _ kirion II-is cxedars. 2002 wlis 17 oqtombers
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida sinodma,
uwmidesi da unetaresi ilia II–is locva–kurTxeviT, kirion II wmindanad
Seracxa. kirion II–is mier dawyebuli saqme ganagrZo axladarCeulma
patriarqma leonidem (oqropiriZe).
saqarTvelos demokratiuli respublikis mTavrobam, romelmac
dasavluri demokratiuli Rirebulebebi aRiara prioritetad, miuReblad
miiCnia saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
gansakuTrebuli statusi. mTavrobis mier miRebuli gadawyvetilebiT,
eklesia gamoyofil iqna saxelmwifosgan; mas CamoerTva miwebi, saTibebi,
31
wisqvilebi, venaxebi, sasuliero saswavleblebi. saqarTvelos samociqulo
eklesia gauTanabres qveyanaSi moqmed sxva religiur konfensiebs.
mTavroba urwmuno iyo da saqarTvelos eklesia mas ar ainteresebda.
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi
leonide mTavrobis Tavmjdomaris _ noe Jordaniasadmi gagzavnil
werilSi aRniSnavda: `Cveni mTavroba socialisturia da principulad ver
Sehguebia eklesias. Tanaxma var, diaxac nu Seeguebian urTierTs eklesia
da socialistebi, droze daSordnen, magram gaSorebaSic savaldebuloa
samarTlianoba. saqarTvelos eklesia umTavresi da uTvalsaCinoesi
faqtoria Cveni eris sulieri cxovrebisa. Cvens eklesias gansazRvruli
damsaxureba miuZRvis im pirobebis SeqmnaSi, romelTa meoxebiTac dRes
Cvens samSoblos dahyurebs erovnuli droSa.“[17, 6443].
saqarTvelos demokratiuli respublikis mTavrobis erTaderTi
pozitiuri gadawyvetileba iyo 1920 wlis Tebervalsa da agvistoSi
kavkasiis sinodaluri kantoris gauqmeba, rusuli, berZnuli da osuri
samrevloebis saqarTvelos sakaTolikososaTvis gadacema.
xelisuflebasTan arsebul uTanxmoebaTa miuxedavad, saqarTvelos
eklesia cdilobda gaeTavisebina qveynis winaSe arsebuli problemebi.
uwmidesi leonide 1919 wlis oqtomberSi ewvia cxum–afxazeTis eparqias,
gaamxneva iqauri qarTveloba. misi locva–kurTxeviT, 1919–1920 wlebSi
yvela moqmed eklesiaSi 26 maiss gadaxdil iqna samadlobeli
paraklisebi. patriarqma mrevlisadmi mimarTvaSi aRniSna: `rogorc
Tebervlis ias martis yinvebma SeiZleba mouspos sicocxle,
Tavisuflebac aseTi nazi, faqizi bunebisaa. igi marto iq xarobs da
fesvebs idgams, sadac trialebs suli uflisa“[18, 71].
1921 wlis TebervalSi sabWoTa ruseTis saokupacio jarebma ieriSi
miitanes saqarTvelos dedaqalaqze. 21 Tebervals sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis TavmjdomareobiT Sedga saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis sakaTolikoso sabWos sxdoma,
romelmac imsjela qveyanaSi Seqmnil viTarebaze da daadgina:
`1. eklesiebSi dauyovnebliv iqnes gadaxdili paraklisebi
mtrebisgan saqarTvelos ganTavisuflebisaTvis; 2. eklesiebSi
winamZRvrebma ganmarton samamulo omis mniSvneloba; 3. samrevlo
sabWoebma gaiRon eklesiis qonebisgan Sewirulebani omisagan gamowveul
32
saWiroebaTa dasakmayofileblad; 4. miRebul iqnes zomebi taZarTa
ganZeulobisa da siwmindeTa dasacavad; 5. imave saWiroebisaTvis wirva–
locvis dros Sekrebil iqnes nebayoflobiTi Sewirulebani; 6. krebulis
wevrTa mier miRebul iqnes yovelgvari zomebi jarSi gawveulTa ojaxebis
sulier moTxovnilebaTa dauyovnebliv dasakmayofileblad.“[17, 256]
25 Tebervals bolSevikuri armiis nawilebi TbilisSi Semovidnen
da moaxdines qalaqis okupacia. wina dRiT uwmidesi da unetaresi
leonide saeklesio ganZiTurT quTaisSi gadavida. 11 marts saqarTvelos
demokratiuli respublikis mTavroba emigraciaSi wavida. uwmidesi da
unetaresi leonide 13 aprils TbilisSi dabrunda.
gulsaklavi sanaxavi iyo Tbilisi. patriarqis erTaderTi
avtomobili saokupacio xelisuflebam miiTvisa. saokupacio
xelisuflebis droebiTi organos, `revkomis~, dadgenilebiT, 1921 wlis 15
aprilidan saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia
iuridiuli statusis armqone organizaciad gamocxadda. uwmidesi
leonide axali xelisuflebis ideologiaze gulaxdilad werda:
`maTTvis mTavaria siyvaruli qveynierebisa da ara samSoblosi,
Soreulisa da ara maxlobelisa, gareSesi da ara Sinaurisa. yovelive es
emsgavseba waRma warweris ukuRma kiTxvas, muxis dargvas kenweroTi...
RmerTma daixsnas saqarTvelo am gvaris mankier SvilTagan“.[19, 1304]
TbilisSi, iseve, rogorc saqarTvelos sxvadasxva provinciaSi,
umZimesi viTareba Seiqmna. gaCnda infeqciuri daavadebebi... misi msxverpli
gaxda patriarqic... igi moiwamla wyliT da aResrula 1921 wlis 11 ivliss.
17 ivliss patriarqi leonide dakrZales sionis taZarSi. saqarTvelos
saxelmwifoebrivi damoukideblobis xelaxali dakargvis Semdeg qveyanaSi
Seqmnili saokupacio xelisufleba sastikad uswordeboda samSoblos
interesebis damcvel mamuliSvilebs.
`saqarTvelos `revkomi~ formalurad damoukidebeli qveynis
xelisuflebis umaRles organos warmoadgenda.. faqtobrivad ki igi
sabWoTa ruseTis saokupacio xelisuflebas ganasaxierebda.“[20, 109].
bolSevikurma xelisuflebam Suri iZia qarTvel xalxze imiT, rom `erTa
TviTgamorkvevis principebiT“ saqarTvelos teritoriaze Seqmnes ori
avtonomiuri respublika (afxazeTi da aWara), erTi avtonomiuri olqi
(samxreT oseTi). saqarTvelos CamoarTves Tavisi istoriuli teritoriebi:
33
lore–taSiris mxare (3812 kvadratuli kilometri) gadasces somxeTs,
aRmosavleT kaxeT–hereTi anu saingilo (3564 kvadratuli kilometri) _
azerbaijans, arTvinis, artaanis, focxovis olqebi (12115 kvadratuli
kilometri) _ TurqeTs; ruseTma miitaca gagris olqis nawili, q. soWi,
darialis xeobaSi _ zemo larsi, qvemo larsi. amas daemata
demografiuli eqspansia... bolSevikuri xelisuflebisaTvis miuRebeli
iyo saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia, romelic didi
avtoritetiT sargeblobda qveyanaSi. am dros moqmedi iyo 1450 eklesia, 25
monasteri, sadac RvTismsaxurebas eweoda 1600–ze meti adamiani.
saokupacio reJimis winaaRmdeg brZola ar wydeboda. bolSevikebi
xalxis dasaSineblad daundoblad uswordebodnen saqarTvelos
damoukideblobisaTvis mebrZolebs. aseT rTul viTarebaSi saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis sakaTolikoso sabWom miiRo
gadawyvetileba, rom gansvenebuli kaTolikosis, uwmidesisa da
unetaresis _ leonidis nacvlad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis
mosaydred gamoecxadebina cxum–afxazeTis mitropoliti ambrosi
(xelaia).
1921 wlis 1–5 seqtembers quTaisSi, gelaTSi, gaimarTa mesame
saeklesio kreba. saeklesio krebaze imsjeles qveyanaSi Seqmnil umZimes
socialur–politikur viTarebaze da daadgines: eTxovos xelisuflebas,
oficialurad aRiaros saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis iuridiuli statusi: `es aramc Tu ewinaaRmdegeba dekretis
debulebas sindisis Tavisuflebis Sesaxeb, aramed unda CaiTvalos
aucilebel samarTlian pirobad am Tavisuflebis dasacavad.
xelisuflebis mier am samarTliani moTxovnis uaryofa maCvenebeli iqneba
imisa, rom marTlmadidebeli eklesia gamocxadebulia devnil
sarwmunoebad da es garemoeba ecnobos yvela morwmuneT“[21, 65]
krebaze imsjeles xelisuflebis adgilobriv warmomadgenelTa
mxridan eklesia–monastrebis siwmindeTa xelyofis mcdelobebze da
aRniSnes, Tu ra savalalo Sedegebis momtani iqneboda es eklesiisaTvis.
saeklesio krebam cxum–afxazeTis mitropoliti ambrosi sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqad airCia. imave wlis 14 oqtombers
sveticxovlis sapatriarqo taZarSi Sesrulda sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis ambrosis aRsaydreba. patriarqma mravlismetyveli
34
istoriuli sityviT mimarTa qarTvelobas. `dRevandeli Cveni eris
mdgomareoba, – aRniSna man, – imas gvimtkicebs, rom xalxis cxovrebaSi
TiTqmis yvelaferi cvalebadia, ar icvleba mxolod misi sarwmunoebrivi
gancda. erovnuli idealebis saukeTeso damcveli aris Cveni eklesia. eris
politikuri cxovrebis Secvla ar moaswavebs erovnuli sarwmunoebis
Secvlas... xalxi mxolod ukavSirebs erTmaneTs eklesias da samSoblos,
vinaidan is mTeli Tavisi istoriis ganmvlobaSi icavda Tavis samSoblos,
magram qristes jvarsac xelidan ar uSvebda. is sisxls Rvrida
sarwmunoebisa da samSoblos dasacavad, magram sarwmunoebis dacvaSi
xedavda mamulis dacvasac. es Tviseba mas Sesisxlxorcebia, gaxdomia
WeSmaritebad da cxovrebis aucilebel moTxovnilebad. axlac amnairia
xalxis fsiqologia da rogor gindaT amoglijoT es xalxis gulidan.
mravali saukunis ganmavlobaSi misi cxovrebis Rrmad Cayril
saZirkvelze mas auSenebia mkvidri Senoba Tavisi erovnuli cxovrebisa
da Semecnebisa da rogor gnebavT axla is saZirkveli gamoucvaloT am
did Senobas da CauyaroT axali imave siRrmeSi? saZirkvlis gamocvla ar
Searyevs TviT Senobas? mosaxerxebelia gana amnairi cda? Tu es
mosaxerxebelia da saSiSroebac ar aris, visTvis an risTvis aris es
saWiro? ase iqcevian isini, vinc xalxs arTmeven sarwmunoebas, undaT
erovnul Senobas gamoacalon burji. usargeblo da unayofoa amnairi
cda. erTaderTi Sedegi amisa SeiZleba mxolod is iqnes, rom droebiT
SeaCereben xalxis erovnul ganviTarebas... SevignoT istoriuli
gakveTilebis Zala... saWiroa SemovkrbeT erovnuli eklesiis garSemo,
politikuri mdgomareobis cvalebadobasTan erTad nu iqneba cvalebadi
Cveni Sexeduleba sarwmunoebaze, vemsaxuroT Tavisufal erovnul
eklesias da es mogvcems Zalas SevanaxvinoT Cvens xalxs erovnuli saxe
da Tavisufleba, erovnuli eklesiis Tavisufleba gulisxmobs erovnul
Tavisuflebasac.“[22, 22-23]
damoukideblobadakargul saqarTveloSi, sadac saokupacio
xelisufleba uaryofda yovelgvar erovnuls, saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis saWeTmpyroblis sityva iyo
qarTveli xalxis TavisuflebisaTvis brZolisaken mowodeba, gamxneveba
SeSinebuli xalxisa. im dros, rodesac daiwyo qarTuli kulturis,
ganaTlebis, mecnierebis, erovnuli idealebis devna, uwmidesi da
35
unetaresi ambrosi da mTlianad saqarTvelos samociqulo eklesia
miuRebeli iyo saokupacio xelisuflebisaTvis. qarTveli bolSevikebis
adgilobrivi lideri f. maxaraZe amcirebda saqarTvelos
mravalsaukunovan istorias, qarTul literaturas, `vefxistyaosans“,
daviT guramiSvils, ilia WavWavaZes, samagierod, asparezze gamohyavda
sazogadoebisaTvis ucxo, uniWo `Semoqmedni“: Saqro navTluReli, valia
baxtaZe da sxvebi. xelisuflebisaTvis aseve miuRebeli iyo Tbilisis
universitetis profesura, romelTa umravlesobas evropisa da ruseTis
wamyvan umaRles saswavleblebSi hqonda miRebuli ganaTleba.
universitetidan gaaZeves ivane javaxiSvili da misi mowafeebi, gaauqmes
saqarTvelos istoriis saswavlo sagani da Secvales igi samoqalaqo
istoriiT. devna–Seviwroebas ver gadaurCnen erovnuli suliskveTebis
mqone Tanamedrove qarTveli mwerlebi, Teatris, musikis, saxviTi
xelovnebis moRvaweebi. internacionalizmisa da msoflio moqalaqeobis
ideebiT Sepyrobilma xelisuflebam daundoblad daangria erovnuli
mecniereba da xelovneba. igi Canacvlebul iqna fsevdomecnierebiT,
fsevdoliteraturiT, fsevdoprofesuriT (`wiTeli profesorebi~).
patriotoba CamorCenilobis sinonimi gaxda. saokupacio xelisuflebam
1921–1922 wlebSi saqarTvelos mTel teritoriaze moqmed eklesiebSi
Caatara aRwera saeklesio Zvirfaseulobis gamosavlenad, xolo revkomis
1923 wlis 23 noembris dadgenilebiT, oqrosa da vercxlis jvar–xatebi,
barZim–feSxumebi, mitrebi gatanil da gayidul iqna.
aseT rTul viTarebaSi sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqma, uwmidesma da unetaresma ambrosim xma aRimaRla saokupacio
xelisuflebis politikis winaaRmdeg. misma uwmidesobam 1922 wlis april–
maisSi italiis qalaq genuaSi mimdinare saerTaSoriso konferencias
mimarTa sagangebo weriliT, romelSic aRwerda saqarTvelos Tavs
damtydar ubedurebas, bolSevikebis saokupacio xelisuflebis
sisastikes, uRmerTobas, qarTvelTmoZuleobas. `okupantebi, marTalia,
lamoben Sin da gareT yvelani daarwmunon, rom maT gaaTavisufles da
gaabednieres qarTvelebi, magram ramdenad bednierad grZnobs Tavs
qarTveli eri, es yvelaze ukeT vuwyi me, misma sulierma moZRvarma“[22, 25],
_ aRniSnavda igi. uwmidesi ambrosi konferenciis monawile saxelmwifoebs
mimarTavda, daxmarebodnen saqarTvelos, daecvaT is ruseTis sabWoTa
36
imperiis agresiisagan, raTa `saSualeba mieces qarTvel ers TviTon,
sxvaTa Zaldautanebliv da ukarnaxoT moawyos iseTi normebi socialur–
politikuri cxovrebisa, romelic mis fsiqikas, suliskveTebas, zne–
Cveulebasa da erovnul kulturas Seesabameba“[22, 26]
msoflio Tanamegobrobis qveynebis warmomadgenlebze didi
STabeWdileba moaxdina saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis meTauris gabedulma werilma, magram, saerTaSoriso viTarebidan
gamomdinare, maT realuri daxmareba ver aRmouCines saqarTvelos.
bolSevikurma saokupacio xelisuflebam misi uwmidesoba ambrosi da
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis sakaTolikoso
sabWo kontrrevolcionerebad gamoacxada.
1922 wlis 13 ivniss saqarTvelos uSiSroebam (`Cekam“) pirvel
dakiTxvaze waiyvana uwmidesi da unetaresi ambrosi. dakiTxva mTeli dRe
gagrZelda. patriarqi Ramis 12 saaTze dabrunda Tavis rezidenciaSi.
sakaTolikoso sabWos erT–erTi wevri, dekanozi nikita TalakvaZe werda:
`14 ivniss Seikriba sakaTolikoso sabWos sxdoma, romelsac uwmidesi da
unetaresi ambrosi Tavmjdomareobda.. saxeze TiTqos ganmkrTali iyo,
etyoboda, rom erT dReSi didi sulieri tanjva gamoevlo.“[22, 28].
patriarqma sabWos wevrebs dawvrilebiT mouTxro `CekaSi“ dakiTxvis
detalebis Sesaxeb da mouwoda, gamoeCinaT sulieri simtkice. 1922 wlis 2
ivniss uwmidessa da unetares ambrosis sapatriarqo rezidenciaSi
miarTves saokupacio xelisuflebis daskvna, romelSic xelisufleba
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqsa da sakaTolikoso sabWos
brals sdebda `kontrrevolucionerobaSi, provokaciaSi, mTavrobis
gabriabruebaSi“. imave wlis 17 noembris mTavrobis dadgenilebiT,
saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesias CamoarTves
kaTolikos–patriarqis rezidencia. saokupacio xelisuflebam
oficialurad gamoacxada agresiuli aTeizmis politika, sasuliero
pirebi ki sabWoTa socialisturi saxelmwifos mtrebad miiCnia. marto
1923 wels saqarTveloSi daxures 600–ze meti eklesia, daitaces
saeklesio qoneba.
uwmidesi da unetaresi ambrosi grZnobda, rom mosalodneli iyo
misi dapatimreba. 1923 wlis 11 ianvars man xeli moawera gankargulebas,
romelSic aRniSnuli iyo, rom misi dapatimrebis SemTxvevaSi unda
37
dawesebuliyo saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
droebiTi mmarTveloba, romlis Tavmjdomaredac dainiSneboda urbneli
episkoposi qristefore (cicqiSvili).
1923 wlis 11 ianvridan 1924 wlis 12 ianvramde uwmidesi da
unetaresi ambrosi SinapatimrobaSi imyofeboda. 1924 wlis 12 ianvars,
`Cekas“ gadawyvetilebiT, daapatimres sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqi ambrosi da sakaTolikoso sabWos wevrebi. marTlmadidebeli
sarwmunoebis winaaRmdeg daiwyo jvarosnuli laSqroba rogorc
TbilisSi, aseve _ provinciebSi. angrevdnen eklesia–monastrebs,
apatimrebdnen da awamebdnen sasuliero pirebs. 1924 wlis 10–19 marts
naZaladevis muSaTa TeatrSi (SemdgomSi kinoTeatri `saqarTvelo“)
mimdinareobda saqarTvelos kaTolikos–patriarqisa da sakaTolikoso
sabWos wevrebis sasamarTlo procesi. bolSevikuri presa qarTveli
xalxis erovnuli da sarwmunoebrivi TavisuflebisaTvis mebrZol
sasuliero pirebs `anaforian intriganebs“, `kontrrevolucionerebs“,
`bneleTis mociqulebs“ uwodebda. maT qarTveli xalxis erovnuli
interesebis RalatSi sdebdnen brals `amxanagebi~: varlamovi,
orzumelovi, oqoevi, navTluReli. momavali TaobebisaTvis samagaliToa
uwmidesisa da unetaresi ambrosis, sakaTolikoso sabWos sxva wevrebis
sulieri simtkice da gautexeloba. patriarqma ambrosim kidev erTxel
amxila saokupacio xelisuflebis barbarosoba. `istoria gvimtkicebs, –
aRniSnavda igi, _ rom devniloba uZluria mospos sarwmunoeba... igi aris
xalxis sulieri moTxovnileba. devniloba am moTxovnilebebs kidev
ufro aZlierebs, is Rrmavdeba, ikumSeba da gubdeba, da amoxeTqavs
gaZlierebulis ZaliT... me vicavdi Cveni eris Tavisuflebas... Tu
xelisufleba aRiarebs erTa TviTgamorkvevas, gafarToebuls
politikurad gamoyofamdis, maSin ver gamigia, risTvis unda CameTvalos
danaSaulad eklesiisa da eris Tavisuflebis dacva... me Sevasrule Cemi
movaleoba da rogori TvaliT Sexedavs uzenaesi sasamarTlo mSobliuri
eklesiisa da eris Tavisuflebis dacvis mizniT xmis amoRebas, es iqneba
dagvirgvineba im jvrisa, romelic Cemgan natvirTia da vatareb Cemi
cxovrebis 37 wlis ganmavlobaSi. Cemgan erovnuli interesebis dasacavad
amaRlebuli xma da msjavri, romelsac momisjis uzenaesi samsjavro,
monaxaven Tavis adgils yovelis qarTvelis gulSi, im qarTvelisa,
38
romelsac jer kidev ar daukargavs sarwmunoeba da samSoblos
siyvaruli. amiTac bednierad CavTvli Cems Tavs da rogorc morwmune,
vityvi: iyos neba RvTisa! da mogmarTavT qristes sityvebiT: `asulno
ierusalimisano, nu stiriT Cem zeda, aramed TavTa TqvenTa stirodeT da
SvilTa TquenTa“[22, 38]
patriarqis es sityva iyo gautexeli simtkicis gamovlena,
aTasobiT qarTveli patriotis gamxneveba. saqarTvelos
marTlmadidebelma samociqulo eklesiam Tavis Tavze miiRo bolSevikuri
xelisuflebis mTavari dartyma. bolSevikurma sasamarTlom sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqs, uwmidessa da unetares ambrosis 7
wliTa da 9 TviT, sakaTolikoso sabWos wevrebs _ sxvadasxva vadiT
Tavisuflebis aRkveTa miusaja.
1924 wlis agvistoSi saqarTvelos sxvadasxva provinciaSi daiwyo
gamosvlebi saokupacio xelisuflebis winaaRmdeg, rasac mohyva
daundobeli represiebi, daxvrites aTasobiT mamuliSvili, zestafonSi
matareblis vagonebSi Caxoces is adamianebi, romelnic xelisuflebas
arasamedod miaCnda, maTma sisxlma wiTlad SeReba mdinare yvirila... 1924
wlis agvistoSi `kontrrevoluciuri saqmianobis“ braldebiT, vinme
Sonias da sameulis (e.w. `troika“) dadgenilebiT, daxvrites quTaTeli
mitropoliti nazari (leJava), mRvdlebi: germane jajaniZe, simon
mWedliZe, ieroTeos nikolaZe, diakoni besarion kuxianiZe... saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida sinodma, uwmidesi da
unetaresi ilia II-is locva–kurTxeviT, 1995 wlis seqtemberSi isini
wmindanebad Seracxa.
uwmidesi da unetaresi ambrosi da sakaTolikoso sabWos wevrebi
TbilisSi, metexis sapyrobileSi ixdidnen sasjels. patriarqs
agrZnobines, rom, Tu xelisuflebas patiebas sTxovda, maT
gaaTavisuflebdnen.. patriarqis dRiurSi aseTi Canaweria: `SeiZleba mec
momeTxovos igive sinanuli, rogorc CamourTmeviaT ruseTis patriarq
tixonisaTvis... Cemi gancxadebis proeqti aseTi iqneba. me Cemi Tavi ar
mimaCnia damnaSaved... darwmunebuli viyavi, rom bolSevikebis mier
ganxorcielebul am intervencias saqarTvelos respublikis Sinaur
cxovrebaSi, mohyveboda eklesiuri Tavisuflebis dakargva, rac me
39
ubedurebad mimaCnda Cveni mSobliuri eklesiisaTvis. Cemi SiSebi savsebiT
gamarTlda da eklesias Tavs daatyda didi ubedureba.“[22, 42]
bolSevikurma xelisuflebam, sasuliero pirebis represiebis
paralelurad, scada eklesiis SigniT dasayrdenis mopovebis mizniT
waexalisebina sasuliero pirTa is nawili, romelic aRiarebda sabWoTa
xelisuflebas, rogorc kanoniers, da, amave dros, morwmuneTa Soris
gaavrcelebda im azrs, rom aucilebeli iyo saeklesio sferoSi
reformebi. es moZraoba saqarTveloSi `ganaxlebisa da reformebis
jgufis“ saxeliTaa cnobili, ruseTSi - `obnavlencebi“, `cocxali
eklesiis mimdevrebi“. `ganaxlebisa da reformebis~ jgufma
xelisuflebis dakveTiT daiwyo dapatimrebuli kaTolikos–patriarqisa
da sakaTolikoso sabWos wevrebis kritika. ufro metic, saqarTvelos
eklesiis interesebidan gamomdinare, moiTxoves kaTolikos–patriarqis
gadadgoma. maT SeimuSaves axali eklesiis proeqti, romelic auqmebda
kaTolikos–patriarqis Tanamdebobas, eklesiis kankels cvlida moajiri,
taZridan unda gaetanaT xatebi, ikrZaleboda sacecxlurisa da sakmevlis
gamoyeneba, wirvis dros samociqulos wakiTxva arasavaldebulod
cxaddeboda, Svidi saidumlodan amoiRes sinanuli, ikrZaleboda ber–
monazvnoba, ziareba, marxva, mcirdeboda saeklesio dResaswaulebic,
Zveli qarTuli sagaloblebi revoluciuri himnebiT unda Secvliliyo.
aseTi reformirebuli eklesia misaRebi iyo saokupacio
xelisuflebisaTvis. isini, vinc aseT reformebs miuReblad miiCnevda,
reaqcionerebad monaTles, xolo reformatorebi _ `Tanamedrove
azrovnebis progresul samRvdeloebad“, romelTanac SesaZlebeli iyo
TanamSromloba.
1925 wels sapyrobilidan gamosulma kaTolikos–patriarqma,
uwmidesma da unetaresma ambrosim realurad Seafasa Seqmnili viTarebis
sirTule da saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
istoriuli tradiciebis SenarCunebis mizniT, Tavisi poziciebis
gasamyareblad, akurTxa axali mRvdelmTavrebi: kalistrate (cincaZe),
melqisedeki (fxalaZe), pavle (jafariZe), efremi (sidamoniZe)...
xelisuflebisagan gaTamamebulma reformatorebma sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarq ambrosis gverdis avliT 1926 wlis 26–27 dekembers
quTaisSi moiwvies saeklesio kreba, daSlilad gamoacxades
40
sakaTolikoso sabWo, Seqmnes saqarTvelos eklesiis droebiTi
mmarTveloba mitropolit qristefores xelmZRvanelobiT. uwmidesma da
unetaresma ambrosim TviTmarqvia kreba ukanonod gamoacxada, magram e.w.
reformatorebma isev patriarqis gverdis avliT registraciaSi gaatares
droebiTi mmarTveloba, aiZules mitropoliti kalistrate, gadamdgariyo
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis mosaydris Tanamdebobidan,
1927 wlis 4 ianvars, Sinagan saqmeTa komisariatis daxmarebiT, sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqs CamoarTves saeparqio kancelariis
gamgebloba, sapatriarqos beWedi... xelisuflebisaTvis uwmidesi da
unetaresi ambrosi miuRebeli iyo, amitomac yvelanairad xels uwyobda
reformatorebs. patriarqis dasustebulma organizmma amden gansacdels
veRar gauZlo da 1927 wlis 29 marts, dilis 3 saaTze, igi gardaicvala. 3
aprils uwmidesi da unetaresi ambrosi dakrZales sionis sapatriarqo
taZarSi. qarTveli sazogadoeba didi mwuxarebiT gamoeTxova erovnuli
da eklesiuri TavisuflebisaTvis mebrZol did mamuliSvils.
aTeuli wlebi dasWirda bolSevikuri stereotipebisagan
sazogadoebrivi azrovnebis gaTavisuflebas. XX saukunis 20–80-ian wlebSi
oficialurad `reaqcioner antisabWoelad“ miCneuli wamebuli
kaTolikosis _ ambrosis sityvebi, Cemgan erovnuli interesebis dasacavad
amaRlebuli xma da msjavri monaxaven Tavis adgils yovelis qarTvelis
gulSio, gamarTlda. 1995 wels saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis wmida sinodma, uwmidesi da unetaresi ilia II-is
locva–kurTxeviT, uwmidesi da unetaresi ambrosi wmindanad Seracxa...
1927 wlis 21–27 ivniss gamarTulma me–4 saeklesio krebam
daamtkica saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis marTva–
gamgeobis axali debuleba, miiRo deklaracia sabWoTa xelisuflebasTan
TanamSromlobis Sesaxeb da cxum–afxazeTis mitropoliti qristefore
(cicqiSvili) airCia sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqad.
saqarTvelos marTlmadidebelma samociqulo eklesiam Secdomad miiCnia
sabWoTa xelisuflebisadmi kaTolikos–patriarq ambrosis
damokidebuleba da saokupacio xelisuflebasTan loialobisa da
TanamSromlobis kursi gamoacxada. sabednierod, reformebis is proeqti,
romelic Tavis droze maT Seadgines, saeklesio cxovrebaSi ar
gatarebula. axali patriarqi Seecada sabWoTa xelisuflebasTan
41
TanamSromlobiT Seesustebina xelisuflebis agresiuli antireligiuri
politika, magram uSedegod. oficialurad xelisufleba aRiarebda
sindisis Tavisuflebas, magram realurad sastikad devnida sasuliero
pirebs, uwesebda did saSemosavlo gadasaxadebs da aiZulebda, Tavi
daenebebinaT sasuliero samsaxurisaTvis. 1927–1928 wlebSi TbilisSi
gaZarcves veris wmida nikolozis, kukiis wmida ninos, mTawmindis,
avlabris eklesiebi. sruli ganukiTxaoba iyo provinciebSic. kaTolikos–
patriarq qristefore III-is mimarTvebi, protesti xelisuflebis
warmomadgenlebisadmi reagirebis gareSe rCeboda. xelisuflebis
warmomadgenelTa mxriv ukanonobis araerTi magaliTi SeiZleba
gavixsenoT: TerjolaSi mRvdel irakli gurgeniZes `Temkomis~
Tavmjdomare obolaZe miwis warTmeviT daemuqra, siRnaRSi sofel afenis
TemsabWos Tavmjdomarem laliaSvilma mRvdeli demetraSvili soflidan
gaaZeva, raWis sofel wesis mRvdel giorgi gociriZes adgilobrivi
TemsabWos Tavmjdomarem xelwerili daawerina, rom igi mRvdlobaze uars
ityoda. maSindel savalalo viTarebas asaxavs kaTolikos–patriarq
qristefores III-is werili saqarTvelos ssr Sinsaxkomisa da Tbilisis
aRmaskomisadmi: `me maqvs warmodgenili deklaraciebi Cemi Semosavalisa
1929–1930 wlebSi, magram imdeni gadasaxadebi Semomaweres, rasac ver
gadavixdi. finagentma aRwera Cemi bina da gasayidi nivTebi... vTxov
aRmaskoms, moaxdinos gankarguleba, sruliad momexsnas gadasaxadebi,
rogorc mcire Semosavlians da mZimed dasneulebuls, xolo Tu es ar
SeiZleba CemTvis, maSin rogorc sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqs, gadasaxadebi Cemi faqtiuri Semosavlis mixedviT
gadamxdes.“[23, 2100, 1, 31]
Tu saqarTvelos kaTolikos–patriarqs ase uWirda, ra
mdgomareobaSi iqneboda provinciebSi Cveulebrivi samRvdeloeba.
sasuliero piroba, anaforisa da jvris tareba gmirobis tolfasi iyo.
bolSevikuri xelisufleba provinciebSi adgilobrivi komkavSirlebisa
da partiuli liderebis meSveobiT agrZelebda eklesia–monastrebis
ngrevas, sasuliero pirebis ganmosvasa da maTgan RvTis mgmobi werilebis
mopovebas maT ojaxebze fsiqologiuri teroris gziT. saqarTveloSi
moqmedi `uRmerToTa kavSiri“, `antireligiuri universiteti“ atarebdnen
farTo saagitacio muSaobas, raTa mosaxleoba RvTis rwmenidan marqsizm–
42
leninizmis aRiarebaze gadaeyvanaT. aseT viTarebaSi saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis saerTaSoriso aRiarebisaTvis
brZola Sesustda, gawyda kontaqti msoflios marTlmadidebel
eklesiebTan, ruseTis eklesia kvlav uars ambobda saqarTvelos
eklesiasTan evqaristuli kavSiris aRdgenaze. rodesac msoflio
patriarqma basili III-m konstantinopolis eklesia axal stilze
gadaiyvana, man mxardaWera sTxova saqarTvelos marTlmadidebel
samociqulo eklesias. 1927 wels kaTolikos–patriarq qristefore III-is
iniciativiT, saqarTvelos samociqulo eklesia erTi wliT gadavida
axal stilze, magram imdeni winaaRmdegoba Sexvda mas, rom iZulebuli
gaxda 1928 wels sagangebo brZanebulebiT isev gaeuqmebina igi da
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia saeklesio
dResaswaulebis Zveli stiliT aRniSvnas daubrunda.
1932 wlis 10 ianvars sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi,
uwmidesi da unetaresi qristefore III gardaicvala. sagangebod
Sekrebilma sakaTolikoso sinodma kaTolikos–patriarqis mosaydred
mangleli mitropoliti kalistrate (cincaZe) daamtkica. uwmidesi da
unetaresi qristefore III dakrZales sionis sapatriarqo taZarSi.
saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis me–6 saeklesio krebam, romelic
1932 wlis 21 ivniss gaimarTa TbilisSi, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqad airCia mangleli mitropoliti kalistrate. 24
ivniss sveticxovlis sapatriarqo taZarSi Sesrulda misi aRsaydreba.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo avtokefaliuri
eklesiisaTvis umZimes Jams moxda mitropolit kalistrates patriarqad
kurTxeva. misi oponentebic ki aRiarebdnen, rom Seqmnil viTarebaSi
yvelaze swori arCevani gakeTda. quTaTeli mitropoliti daviTi
(kaWaxiZe) gulaxdilad acxadebda: `kalistrate inteleqtuali da
moqmedebiTac upiratesia, SeiZleba zogierTi CvenTagani yvelafers misi
msoflmxedvelobisas ar iziarebdes, magram cxadze ucxadesia, rom igi
Cvens Soris pirvelia WkuiT, codniT, ganviTarebiT, saqmianobiT,
gamocdilebiT.“[15, 179]
uwmidesma da unetaresma kalistratem Tavisi saqmianoba oTxi
mTavari problemis mosagvareblad warmarTa: 1. eklesia–monastrebis
administraciuli wesiT daxurvisa da maTi Zarcva–rbevis procesis
43
SeCereba; 2. bolSevikur xelisuflebasTan TanamSromlobis kursis
SenarCuneba; 3. saeklesio pirebis mimarT xelisuflebis sakanonmdeblo
organoebis mier miRebuli sulis SemxuTveli gadasaxadebis Semcireba,
sindisis Tavisuflebis kanonis realur cxovrebaSi gatareba; 4.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis
aRiarebisaTvis brZola.
xelisuflebisagan waqezebuli borotmoqmedebi kvlav agrZelebdnen
eklesia–monastrebze Tavdasxmas. SiomRvmis monastris berebi, ilarioni
da kvipriane, erT–erTi Tavdasxmis dros mokles; ucnobma
borotmoqmedebma daarbies kabenis monasteri; 1937 wlis sisxliani
represiebis msxverpli gaxdnen sasuliero pirebi: besarion vaSaZe, mixeil
naneiSvili, ioseb mirianaSvili, ilarion oqropiriZe, giorgi epitaSvili,
ivane CitaZe, ermile gogoliSvili, ivane qaaZe, malaqia wiklauri, samson
mZinariSvili, ioane boboxiZe, prokofi CigogiZe, giorgi darCia, elizbar
anCabaZe, giorgi wulaia, ivane fanculaia, apolon afxaiZe, nikoloz
beSqariZe; gadasaxlebaSi gardaicvala mitropoliti varlami (maxaraZe),
mRvdlebi: giorgi maWavariani, arsen janeliZe, nikoloz
oqromWedliSvili, nestor jalaRonia, aleqsandre cqifuriSvili, eqvTime
naneiSvili. Ddaapatimres da gadaasaxles episkoposi efremi (sidamoniZe),
mRvdeli terenti obolaZe, mTavardiakoni ambrosi axobaZe...
xelisufleba kidev ufro uzrdida sasuliero pirebs saSemosavlo
gadasaxadebs. daxurvis safrTxis winaSe dadga Tbilisis sioni da
mcxeTis sveticxoveli. qaSueTis wmida giorgis saxelobis eklesiis
adgilze ganzraxuli iyo abanos aSeneba. kaTolikos–patriarqi gamoiZaxes
saqarTvelos umaRlesi sabWos saqmeTa mmarTvel i. mirianaSvilTan.
`gamovcxaddi 2 saaTze, – wers uwmidesi kalistrate, – piradad ar
mimiRo, TanaSemwe m. daviTaSvils daabara sagadasaxado SeRavaTebze uari
eTqvaso“[21, 70, 31]
uwmidesi da unetaresi kalistrate grZnobda Seqmnili viTarebis
mTel seriozulobas, eklesiisadmi xelisuflebisa da misi propagandiT
dabrmavebuli xalxis ganwyobas. `Zvelad samRvdeloeba iyo inteligencia,
maRali Segnebuli wre, igi xelmZRvanelobda xalxis ganaTlebis saqmes,
mowinave iyo sazogadoebriv asparezze... axla Cven xalxs vesaWiroebiT
mxolod saeklesio wesebis asrulebisaTvis... mTavaria, rogorme
44
sicocxle SevinarCunoT, rogorme eklesiebi ngrevas gadavarCinoT,
rogorme sarwmunoeba SevinaxoT“[24, 102, 354], _ aRniSnavda Tavis
CanawerebSi uwmidesi da unataresi kalistrate. patriarqi cdilobda,
arsebuli kanonmdeblobis moSveliebiT, ganemarta xelisuflebis
warmomadgenlebisaTvis, rom usamarTlo iyo maTi moqmedebani
saqarTvelos samociqulo eklesiis mimarT. saqarTvelos kompartiis
centraluri komitetis pirveli mdivnis kandid CarkvianisaTvis
gagzavnil werilSi uwmidesi kalistrate acxadebda: `finansTa saxkomis
inspeqtorebis aseTi SeuzRudavi Tavisufleba ramdenime dReSi bolos
mouRebs aTaseqvsaswlovan saqarTvelos eklesias, sasuliero pirebi didi
gadasaxadebis gamo iZulebulni iqnebian Tavi gaanebon samsaxurs... sanam
sabWoTa konstituciidan ar aris amoSlili 124–e muxli, nu iqneba
xelovnurad miCqmaluli da administraciuli wesiT ganadgurebuli
saqarTvelos samociqulo eklesia, aRgvili pirisagan miwisa qarTveli
eris uZvelesi kulturis cocxali naSTi“[24, 102, 130]. kidev ramdenime
weli da saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia aRar
iqneboda.
1941 wlis 22 ivniss faSisturi germania Tavs daesxa sabWoTa
kavSirs. sabWoTa partiuli da samxedro xelmZRvanelobisaTvis didi
mniSvneloba hqonda mTeli sabWoTa xalxis monoliTur erTobas. amis
Sesaxeb xazgasmiT aRniSna ioseb stalinma 1941 wlis 3 ivliss radioTi
gamosvlisas. 24 ivniss sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqma,
uwmidesma da unetaresma kalistratem oficialuri gancxadebiT dagmo
germanuli faSizmi da sabWoTa kavSiris politikur xelmZRvanelobas
sruli mxardaWera gamoucxada. saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis moqmed taZrebSi daiwyo Tanxis Segroveba wiTeli
armiis dasaxmareblad. aseT viTarebaSi xelisuflebam Seasusta
eklesiaze zewola. uwmidesma da unetaresma kalistratem moaxerxa
oficialur xelisuflebasTan saerTo enis gamonaxva. administraciuli
wesiT daxuruli zogierTi eklesia gaixsna, gadasaxlebidan dabrundnen
sasuliero pirebi. 1945 wlisaTvis saqarTvelos marTlmadidebel
samociqulo eklesiaSi moqmedi iyo 29 eklesia, romelTac emsaxureboda 5
mRvdelmTavari, 41 Statiani mRvdeli, ori mTavari diakoni... miuxedavad
amisa, mdgomareoba mainc savalalo rCeboda. saqarTvelos
45
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis saerTaSoriso
aRiarebisaTvis didi mniSvneloba hqonda ruseTis marTlmadidebel
eklesiasTan urTierTobas. qarTuli mxare, uwmidesi da unetaresi
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqebi _ kirioni, leonide,
ambrosi, qristefore _ yvelanairad cdilobdnen moewesrigebinaT
urTierToba or eklesias Soris, magram rusul mxares arafris gagoneba
ar surda. ase iyo patriarq tixonis dros da aseTive politika
gagrZelda 1925–1943 wlebSi.
1943 wlis 14 seqtembers uwmidesma da unetaresma kalistratem
oficialuri weriliT miuloca uwmides sergis moskovisa da sruliad
ruseTis patriarqad arCeva da gamoTqva qarTul da rusul eklesiebs
Soris normaluri urTierTobis aRdgenis survili. sapasuxo werilSi
patriarqi sergi werda, rom igi mzad iyo molaparakebis gziT gadaeWraT
or eklesias Soris arsebuli problemebi. 1943 wlis oqtomberSi, ruseTis
eklesiis saxeliT, stavropolisa da piatigorskis mTavarepiskoposma
antonma sionis sapatriarqo taZarSi Sekrebil morwmuneT acnoba,
ruseTis eklesia oficialurad aRiarebs saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis teritoriul avtokefaliaso. patriarqma sergim
1943 wlis 31 oqtombers saqarTveloSi mcxovreb rusebs am sityvebiT
mimarTa: `damTavrda ganxeTqileba eklesiuri, eWvi warsuls Cabarda. rus
mrevls saqarTveloSi ufleba eZleva ilocos qarTul taZrebSi, miiRos
wmida saidumloebani, vadidoT saqarTvelos RvTis saTnomyofelTa
naTeli krebuli: saqarTvelos ganmanaTlebeli, mociqulTa swori nino
da qarTveli moRvaweni, romelnic ruseTis wmida naTlobamde mravali
wliT adre ukve anaTebdnen msoflioSi qristes madls“[15, 211]
1945 wlis ianvar–TebervalSi patriarqi kalistrate oficialuri
miwveviT imyofeboda ruseTSi. Semdeg patriarqi aleqsi I Camovida
saqarTveloSi. or eklesias Soris aRdga evqaristuli kavSiri, daiwyo
mWidro TanamSromloba. uwmidesi da unetaresi kalistrate omis wlebSi
ioseb stalinis werilebs iRebda, qveynis pirveli piri gamoxatavda
madlierebas patriarqisa da morwmune mrevlis mimarT, romelic
Sewirulobebs agzavnida wiTeli armiis meomrebisaTvis. uwmidesi da
unetaresi kalistrate omis Semdgomac ugzavnida ioseb stalins misaloc
werilebs, saeklesio kalendris yovelwliur nomrebs. `kacTa Soris
46
rCeulo, dido qarTvelo“, _ ase mimarTavda igi mas. am urTierTobaTa
wyalobiT, uwmidesma da unetaresma kalistratem saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesias daubruna iuridiuli statusi.
patriarqis moTxovnebi adgilobrivi xelisuflebisadmi ufro
mZafri da konkretuli gaxda. igi iTxovda sapatriarqo rezidenciis
dabrunebas, sapatriarqo Jurnalis gamocemas, administraciuli wesiT
daxuruli eklesiebis gaxsnas. uwmidesisa da unetaresis, sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis _ kalistrates xelisuflebasTan
gonivruli kompromisebis wyalobiT saqarTvelos samociqulo eklesia
gadaurCa ganadgurebas. patriarqma moaxerxa gaucxoebuli mrevlis
eklesiisaken mobruneba, inteligenciasTan mWidro TanamSromloba,
araqarTuli samrevloebis saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis iurisdiqciaSi Semoyvana, saqarTvelos eklesiisaTvis
saerTaSoriso avtoritetis mopoveba. igi valmoxdili wavida am qveynidan,
gardaicvala 1952 wlis 3 Tebervals. 10 Tebervals uwmidesi da unetaresi
kalistrate sionis sapatriarqo taZarSi dakrZales.
1952 wlis 5 aprils saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis me–9 saeklesio krebam sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqad airCia urbneli mitropoliti melqisedeki (fxalaZe). igi jer
kidev 1943 wels uwmidesma da unetaresma kalistratem gamoarCia
kaTolikos–patriarqis mosaydred da urCia: `gTxovT, Cems mier aRebul
gezsa da mimarTulebas nu SecvliT. es ar ivargebs. eklesiisa da
piradad TqvenTvis ar iqneba saziano.“[24, 43, 1]
patriarq melqisedek III–s urTules periodSi mouwia moRvaweoba.
ioseb stalinis gardacvalebis Semdeg sabWoTa kavSiris politikur
xelmZRvanelobaSi momxdari cvlilebebis Sedegad xelisuflebis
saTaveSi movida nikita xruSCovi, romelmac 20–50–iani wlebis sisxliani
represiebis mTeli simZime mxolod ioseb stalins daakisra da dagmo
misi `pirovnebis kulti“. n. xruSCovis miTiTebiT, axali ieriSi miitanes
eklesiebze. axal partiul belads miaCnda, rom XX saukunis 60–70–ian
wlebSi SesaZlebeli iyo sabWoTa kavSirSi komunizmis aSeneba, aqedan
gamomdinare, sruliad miuRebeli iyo `warsulis mavne gadmonaSTad“
monaTluli qristianuli sarwmunoeba. eklesia–monastrebis daxurva
daiwyo rogorc ruseTSi, aseve _ e.w. mokavSire respublikebSi. n.
47
xruSCovs miaweren Semdeg sityvebs: ukanasknel ukrainel an qarTvel
mRvdels televiziiT gaCvenebT da qveyanaSi masobrivi aTeizmi
daisadgurebso. ideologiuri dargis partiul muSakebs evalebodaT,
gaeZlierebinaT antireligiuri propaganda. 1944 wels sabWoTa kavSirSi
Seiqmna religiis saqmeTa komiteti, romelsac Tavisi rwmunebulebi hyavda
sabWoTa kavSiris yvela mokavSire respublikaSi. rwmunebulTa aparats,
romelic uSiSroebis TanamSromlebiT iyo dakompleqtebuli, evaleboda
mkacrad gaekontrolebina eklesiebSi mimdinare procesebi. rwmunebulis
Tanxmobis gareSe SeuZlebeli iyo diakvnis, mRvdlis, episkoposis
kurTxeva, eparqiebSi sasuliero pirebis gagzavna. religiis saqmeTa
rwmunebulebi iyvnen urwmunoni da xelisuflebis politikis usityvo
gamtarebelni.
XX saukunis 50–iani wlebidan religiis saqmeTa rwmunebulebi
uxeSad ereodnen saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
saqmianobaSi. Zveli Taobis sasuliero pirebi TandaTan tovebdnen
samoRvaweo asparezs, axlebis momzadebisaTvis ki saqarTvelos
samociqulo eklesias ar hqonda arc seminaria da arc akademia. jer
kidev kaTolikos–patriarqs, uwmidessa da unetares leonides surda
sasuliero seminariis gaxsna, rac ganuxorcielebel survilad darCa
kaTolikos–patriarqebis ambrosis, qristefores da kalistrates drosac.
uwmidesma da unetaresma melqisedek III-m mTavrobis winaSe daayena sakiTxi
`saqarTvelos eklesiis uwyebani“-s gamocemis nebarTvis Taobaze. amave
dros man religiis saqmeTa rwmunebul m. meqvabiSvils aseTi Sinaarsis
werili gaugzavna: `pativiscemiT mogaxsenebT, rom saqarTvelos eklesias
mRvdlobis kandidatebis momzadebisaTvis skola ar aqvs, amitom gTxovT,
gviSuamdgomloT mTavrobis winaSe, rom mogvces nebarTva, sionis
taZarTan gavxsnaT uvado kursebi mRvdlebis kandidatebis
mosamzadeblad; amasTan, saWiroa mogveces nebarTva, rom eklesiebSi
kedelze gavakraT gancxadeba kursebis gaxsnis Sesaxeb da movuwodoT
msurvelebs ganucxadon TavianTi survili kursebis gamges“[25, 2691].
oficialurma xelisuflebam patriarqis Txovnis dakmayofilebaze uari
ganacxada, xolo sazogadoebaSi gaavrcela dezinformacia, patriarqs ar
surs sasuliero saswavleblis gaxsnao. xelisuflebis mier iyo
inspirirebuli mcdeloba Sidasaeklesio dapirispirebisa, raTa Sida
48
problemebis fonze eklesias naklebi dro darCenoda realuri saqmeebis
sakeTeblad. miuxedavad amisa, patriarqma melqisedek III-m moaxerxa
eklesiis erTianobis SenarCuneba, moawesriga didubis, xaSuris, daibruna
bodbis, mowameTas eklesiebi. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesia cdilobda msoflios marTlmadidebel eklesiebTan istoriuli
urTierTobis aRdgenas, magram yovel aseT mcdelobas win eRobeboda
oficialuri xelisufleba...
1960 wlis 10 ianvars gardaicvala uwmidesi da unetaresi
melqisedek III. saswrafod Seikriba saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis wmida sinodi. sinodis wevrTa umravlesobam icoda
gansvenebuli kaTolikos–patriarqis, uwmidesi da unetaresi melqisedek
III-is werilobiTi gankargulebis Sinaarsi, romlis Tanaxmadac patriarqis
mosaydred urbneli mitropoliti daviTi (devdariani) cxaddeboda.
sinodis sxdomaze uxucesma mRvdelmTavarma dimitrim (iaSvili)
ganacxada, rom saqarTvelos eklesiisaTvis esoden rTul viTarebaSi
umjobesi iyo mosaydred gamocdili, damsaxurebuli mitropoliti efremi
(sidamoniZe) aerCiaT. sinodis wevrTa umravlesoba daeTanxma mitropolit
dimitris mosazrebas. 11 ianvars urbnelma mitropolitma daviTma uari
ganacxada kaTolikos–patriarqis mosaydreobaze mitropolit efremis
sasargeblod. uwmidesi da unetaresi melqisedek III dakrZales sionis
sapatriarqo taZarSi.
1960 wlis 19–20 Tebervals me–10 saeklesio krebam `sruliad
saqarTvelos eklesiis samRvdeloman dasman wmidaTa mRvdelmTavarTa da
gankargulTa krebulman da yovelman morwmuneTa saqarTvelosaTa, erTiTa
nebiTa, erTiTa guliTa da erTiTa piriTa aRirCies STagonebiTa
RmrTisaTa mTavarepiskoposad mcxeTisa da Tbilisisa da sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqad maRalyovladusamRvdeloesi baTum–
Semoqmedeli da Wyondideli mitropoliti efremi“[26, 902]. imave wlis 21
Tebervals sveticxovlis taZarSi Sesrulda patriarqis aRsaydreba.
uwmidesi da unetaresi efrem II Seudga saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis winaSe arsebuli problemebis mogvarebas.
patriarqi TiToeuli sasuliero piris gardacvalebas mtkivneulad
ganicdida, vinaidan Semcvlelni aRar iyvnen. `ai, Cven, moxucebulebi,
mivdivarT da Semcvlelni aRaravin rCeba. ratom gaurbis qarTveli eri
49
Tavis mSobel eklesias?... gana imitom, rom Rvawli miuZRvis samSoblosa
da eris winaSe?~[26, 902], ._ gulistkiviliT aRniSnavda igi. uwmidesi da
unetaresi efrem II religiis saqmeTa rwmunebulis _ a. SalutaSvilis
saxelze gagzavnil gancxadebaSi werda: `patriarqad arCevis Semdeg,
axlo gavecani ra saqarTvelos eklesiis sinamdviles, vscani, rom Tu ase
gagrZeldeboda misi samwuxaro mdgomareoba, katastrofas ver
gadaurCeboda... gansakuTrebiT cud mdgomareobaSi iyo RvTismsaxurTa
raodenoba. es problema mZime lodiviT adevs qarTul eklesias...
safrTxes umzadebs mas. 1962 wlis 3 ivliss momeca SesaZlebloba,
mqonoda audiencia saqarTvelos ministrTa sabWos TavmjdomaresTan,
baton givi javaxiSvilTan. Cemi moxsenebis Semdeg man brZana: raxan
arsebobs eklesia, mas kidec unda hqondes skolac da gamomcemlobac.
amas ismenda Cems gverdiT mjdomi maSindeli rwmunebuli batoni m.
meqvabiSvili, magram praqtikulad araferi gakeTda.~[27, 576, 4773]
sasuliero saswavleblisa da gamomcemlobis ararsebobis garda,
problemad rCeboda sapatriarqo rezidenciis sakiTxi. uwmidesi da
unetaresi efrem II moiTxovda 1923 wels sapatriarqosaTvis CamorTmeuli
rezidenciis dabrunebas an axlis aSenebis nebarTvas. rTuli viTareba
iyo eparqiebSi, sadac mRvdelmTavrebs aviwroebdnen adgilobrivi
partiuli da Sinagan saqmeTa organos TanamSromlebi, alaverdel
episkopos daviTs (burdilaZe) edavebodnen, Tu 1962 wels ratom mivida
alaverdobis dResaswaulze taZarSi, emuqrebodnen dapatimrebiT. goris
morwmune sazogadoebas surda qalaqSi taZris gaxsna, magram xelis
momwerT samsaxuridan daTxovniT emuqrebodnen. gazrdili saSemosavlo
gadasaxadis gadaxdas ver audiodnen sasuliero pirebi, mRvdelmTavrebi,
TviT patriarqic iZulebuli gaxda weriliT miemarTa mTavrobisaTvis,
raTa sicxade Seetana xelisuflebis sagadasaxado politikaSi.
uwmidesi da unetaresi efrem II-is winaaRmdeg amxedrebdnen
calkeul sasuliero pirebs, morwmuneebs. `dRes ufro mZime
mdgomareobaSi vimyofebiT, vidre kaTolikos–patriarqebis _ kalistrates
an melqisedekis dros iyo. Zalian garTulebul garemocvaSia Cveni
eklesia, SeiZleba gulSematkivari bevri hyavdes, magram aqtiur momqmedT
ver vxedav“[28, 20], _ swerda uwmidesi da unetaresi efrem II cnobil
qarTvel mwerals ipolite varTagavas. religiis saqmeTa rwmunebulis
50
aparatis TanamSromlebi TiToeul sasuliero pirze adgendnen
saSemosavlo uwyisebs. kaTolikos–patriarqi efrem II rwmunebulisagan
ultimatumis eniT daweril aseT mimarTvebs iRebda: `kaTolikos–patriarq
efrem II–s. gTxovT, daavaldebuloT protodiakoni ambrosi axobaZe,
uyoymanoT dafaros saSemosavlo davalianeba. amasTanave, aiZuloT yvela
urCi RvTismsaxuri, dauyovnebliv gadaixados gadasaxadebi“[27, 3640].
`urCi“ protodiakoni ki kaTolikos–patriarqs Tvalcremliani swerda:
naxevrad mSieri davdivar, Casacmelis fulic ara maqvs, rogor
gadavixado es saSemosavlo gadasaxadio.
kvlav gaxSirda eklesia–monastrebis Zarcva. `komunizmis gaSlili
mSeneblobis epoqaSi“ eklesiebi saerTod unda gauqmebuliyo da amitom
xelisuflebis warmomadgenlebi saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis interesebis dakmayofilebas ar apirebdnen.
miuxedavad aseTi Seviwroebisa, uwmidesma da unetaresma efrem II-m
akurTxa 3 axali episkoposi. maT Soris iyo 1963 wels moskovis
sasuliero akademiis kursdamTavrebuli ilia RuduSauri-SiolaSvili,
romelsac Caabara Semoqmedis eparqia. masve miando mcxeTaSi
axladgaxsnili sasuliero saswavleblis xelmZRvaneloba. meufe ilia
yovelTvis gansakuTrebul pativiscemas gamoxatavda uwmidesi da
unetaresi efrem II-is mimarT. ai, ras swerda axalgazrda mRvdelmTavari
mas: `Tqveno uwmidesobav, uwmideso patriarqo da unetareso mamamTavaro
da RvTiT dadgenilo mamao, wmida efrem filosofosi esreT gadmogvcems
grigol RvTismetyvelis sityvebs: `yovelTa meufeman RmerTman maRalman
erTi gpova Sen Rirsi mRvdelmTavari Tavisa Tvisisa, Rirsad msaxuri
naTesavsa amas Cvensa Soris... xmamaRali qadagi WeSmaritebisai... da Tvali
brwyinvale qristeanobisai. diax, Tqveno uwmidesobav, mxolod maRalman
RmerTman da gangebaman uflisaman gamogarCiaT da aRgiyvanaT Rirsi
mamamTavrisa taxtsa zeda. Tqven gagivliaT didi da metad rTuli
cxovrebis gza, gza eqsoriobisa da gansacdelisa. RvTisgan rCeuli da
xeldasxmuli adamianis cxovreba mudam gamoirCeva sxva moqalaqeTa
cxovrebisagan. vin warmoidgenda imas, rom is axalgazrda Wabuki grigol
sidamoniZe, romelic xels awerda saqarTvelos marTlmadidebeli
eklesiis avtokefaliis aqtze, momavalSi iqneboda sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqi? Tqven TviTon SegeZloT amis warmodgena? im dros
51
idumali marjvena RvTisa, faruli yvelasaTvis, ukve iyo Tqven zeda.
uwmideso patriarqo kirion, Cven gvwams, rom dRes ara marto xorciT,
aramed suliTac imyofebi CvenTana. grZnobdi Tu ara, rom is axalgazrda
seminariis studenti, romelsac mokrZalebiT SenTvis mohqonda wignebi,
momavalSi iqneboda Seni memkvidre? Mme mesmis xma idumali. Ddiax, guli
miTqmoda~[27, 3603]
uwmidesma da unetaresma efrem II-m 1963 wels gamosca `axali
aRTqma“, ganaaxla yovelwliuri saeklesio kalendris gamocema. 1963 wels
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo avtokefaliuri eklesia
gawevrianda eklesiaTa msoflio sabWoSi, raTa mas saerTaSoriso
tribuna gamoeyenebina saqarTvelos eklesiis interesebisaTvis. 1962 wlis
agvistoSi Uuwmidesi da unetaresi efrem II sityviT gamovida JenevaSi,
samSvidobo konferenciaze. avtokefaliis aRdgenis Semdeg, es pirveli
SemTxveva iyo, rodesac sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi
sazRvargareT gaemgzavra. amis Semdeg igi levilSi Sexvda qarTuli
emigraciis warmomadgenlebs. uwmidesisa da unetaresis _ efrem II-is dros
saqarTvelos marTlmadidebelma samociqulo eklesiam gaaaqtiura
urTierTobebi marTlmadidebel da aramarTlmadidebel eklesiebTan,
marTlmadidebeli eklesiebis meTaurebisagan principulad moiTxova
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis istoriuli
avtokefaliis aRiareba. patriarqi xSirad stumrobda moskovs, eCmiaZins,
sapasuxo vizitiTac Camodiodnen saqarTveloSi uwmidesi aleqsi I da
somexTa kaTolikosi vazgen I. Uuwmidesma da unetaresma efrem II-m
moaxerxa, gaegrZelebina uwmidesisa da unetaresis _ kalistrates
tradicia mecnierebTan, inteligenciasTan TanamSromlobisa. Tavis
dRiurSi patriarqi werda: `me mjera, cxovreba dawynardeba, maSin
eklesiac sapatio adgils daiWers saqarTvelos sinamdvileSi~.[27, 4773, 32]
uwmidesi da unetaresi efrem II gardaicvala 1972 wlis 8 aprils.
1972 wlis 8 aprilsve Sedga saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis wmida sinodis sxdoma, romelmac urbneli mitropoliti daviTi
(devdariani) saqarTvelos kaTolikos–patriarqis mosaydred gamoacxada.
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi efrem II 13 aprils
dakrZales sionis sapatriarqo taZarSi.
52
1972 wlis 1 ivniss TbilisSi gaimarTa saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis me–11 saeklesio kreba, romelmac
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqad airCia urbneli
mitropoliti daviTi. 2 ivniss sveticxovlis sapatriarqo taZarSi
Sesrulda uwmidesi da unetaresi daviT V–is aRsaydreba, romelsac
daeswrnen moskovisa da sruliad ruseTis patriarqi pimeni, yovelTa
somexTa patriarq–kaTolikosi vazgen I.
kaTolikos–patriarq daviT V–s STambeWdavi sityviT mimarTa cxum
afxazeTis mitropolitma iliam: `qarTvel adamians surs, dainaxos
TqvenSi magaliTi keTili moZRvrisa, mosiyvarule da Tavdadebuli mama,
lampari sarwmunoebisa da yovelive saTnoebisa. Cven gvwams, rom es asec
iqneba, radgan Tqven gaqvT ormocdaaTwliani sulieri cxovrebis didi
gamocdileba. dRes kacTagan miuwvdomelman gangebaman RvTisaman
CagabaraT Tqven sadave Cveni eklesiisa. Tqvens winaSe dReidan aRimarTa
qarTuli eklesiuri da erovnuli problemebi, upirveles yovlisa, Cveni
RvTivdaculi eris sarwmunoebriv–zneobrivi amaRleba. Cveni azriT,
mtkice rwmena da maRali zneoba aris sawindari adamianis bednierebisa.
amas garda, ar unda Sewydes xma Cveni eklesiisa saerTaSoriso
asparezze, sadac Cveni eklesia gamodis, rogorc uZvelesi damoukidebeli
erTeuli. Cvenma eklesiam meti yuradReba unda miaqcios ucxoeTSi
mcxovreb qarTvelebs, romelTac enatrebaT qarTuli ena, qarTuli
locva, mSobliuri miwa, isinic xom saqarTvelos patriarqis sulieri
Svilebi arian... Cvenma eklesiam unda gaaZlieros xma, momwodebeli
mSvidobisa, raTa daemkvidros `qveyanasa zeda mSvidoba da kacTa Soris
saTnoeba“. amisaTvis Tqven gesaWiroebaT ganaTlebuli moZRvrebi,
amisaTvis saWiroa Zlieri sasuliero saswavlebeli, romlis mimarT
Tqveni uwmidesoba gamoiCens mamobriv mzrunvelobas.“[29, 800]. mitropolit
ilias es sityva iyo qarTveli sazogadoebis saukeTeso nawilis
gulisnadebis gamoxatuleba, Tumca isic unda aRiniSnos, rom
sazogadoebis garkveuli nawili ewinaaRmdegeboda mitropolit daviTis
kaTolikos–patriarqad arCevas. Seqmnil dapirispirebas exmianeba me–11
saeklesio krebisadmi Sedgenili mimarTva: `Cven, saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis sinodis wevrebi, aRSfoTebas
gamovxatavT sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis arCevasTan
53
dakavSirebiT Seqmnili mdgomareobis irgvliv, romelic gamoixateba
kerZo Tu koleqtiuri xelmowerili da anonimuri gancxadebebiT,
TavdasxmebiT mosaydre daviT mitropolitisadmi da mravali sxva
arasasiamovno faqtiT. vacxadebT, rom am samwuxaro ambebis moTave da
Camdeni pirebi arian uZvelesi saqarTvelos eklesiis aSkara mtrebi,
romelTac surT mis Sinaur cxovrebaSi Seitanon arev–dareva, Seqmnan
qaosi da dabrkoleba kaTolikos–patriarqis arCevis metad seriozul
sakiTxSi“[27, 3868].
viTareba kidev ufro garTulda, rac, cxadia, xels aZlevda saero
xelisuflebas. maT surdaT Sidasaeklesio dapirispirebis gaRrmaveba da
am dapirispirebaSi mRvdelmTavarTa CarTva. 1972 wlis 10 noembers
maSindeli kirovis raionis prokuraturis warmomadgenelma d. qoriZem
weriliT mimarTa cxum–afxazeTis mitropolit ilias: `gTxovT,
dagviweroT da gamogvigzavnoT axsna–ganmarteba Semdeg sakiTxebze: 1.
Tqveni biografia, 2. ra iciT gansvenebul patriarq efrem II–ze. 3. axali
patriarqis arCevnebi sworad Catarda Tu gaqvT raime SeniSvna. 4.
cnobilia TqvenTvis Tu ara zemdgom organoebSi am sakiTxze Semosuli
saCivrebis ambavi da ra azris brZandebiT amis Sesaxeb?“[27, 3226].
mitropoliti ilia SesaniSnavad grZnobda, ra surda saero
xelisuflebas, amitom prokuraturis warmomadgenels mokle, magram
mravlismetyveli weriliT agrZnobina, rom igi ar apirebda
xelisuflebis mier dagegmil provokaciebSi monawileobas: `baton d.
qoriZes. 1972 wlis 10 noembris Tqven mowerilobaze mogaxsenebT,
yovelgvar TqvenTvis saintereso sakiTxze mimarTeT saqarTvelos
sapatriarqos kancelarias. ilia – cxum–afxazeTis mitropoliti~[27, 3226].
1972–1977 wlebSi oficialurma xelisuflebam kidev ufro gaaZliera
zewola eklesiaze. 1975 wels, aRdgomis dResaswaulze, morwmuneTa
daSinebis mizniT, moxda afeTqebebi sionisa da sveticxovlis taZrebis
ezoSi. mkacri meTvalyureoba dawesda mcxeTis sasuliero seminariis
misaReb kontigentze.
patriarq daviT V–is dros saqarTveloSi oficialuri vizitiT
CamobrZanda bulgareTis patriarqi maqsime, moskovisa da ruseTis
patriarqi pimeni, yovelTa somexTa patriarqi vazgen I. uwmidesi da
unetaresi daviT V stumrobda moskovs, eCmiaZins. patriarqs mZime
54
avadmyofobis gamo bolo wlebSi uWirda Tavisi movaleobis Sesruleba.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia axali problemis
winaSe aRmoCnda: vin unda gamxdariyo saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis axali saWeTmpyrobeli? SeZlebda Tu ara igi
Seqmnili mZime viTarebidan gamosavalis povnas? ra winaaRmdegobebi iyo
gadasalaxavi?
qarTvel morwmune mrevls, sazogadoebas, arCevani gakeTebuli
hqonda axalgazrda, ganaTlebuli mRvdelmTavris, cxum–afxazeTis
mitropolitis ilia RuduSaur–SiolaSvilis sasargeblod, magram
saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi iyvnen iseTebic,
romelnic ewinaaRmdegebodnen sazogadoebis swor arCevans...
1977 wlis 9 noembridan 25 dekembramde kidev erTi urTulesi
gamocdis winaSe dadga Cveni dedaeklesia. momavalma Taobebma unda
icodnen im dros Seqmnili viTarebis sruli suraTi, romelic
aRdgenilia saarqivo masalebis safuZvelze, manamde ki aucilebelia
momavali patriarqis bavSvobidan daviwyoT.
55
Tavi II. sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis, uwmidesisa da
unetaresis ilia II-is cxovrebis gzis dasawyisi
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi, uwmidesi da
unetaresi ilia II, eriskacobaSi irakli giorgis Ze RuduSauri–
SiolaSvili, moxevea. xevi yovelTvis gansakuTrebul rols asrulebda
saqarTvelos istoriaSi. saukuneTa manZilze moxeveni mtkiced idgnen
kavkasionis gadmosasvlelTan, darialTan, da saqarTvelos mtrebs ar
uSvebdnen qveynis siRrmeSi. V saukunis 40–ian wlebSi mefe vaxtang
gorgasalma ilaSqra Crdilo kavkasiaSi, daamarcxa alan–osebi da Caketa
darialis kari. gadmocemis Tanaxmad, mefis laSqarSi Tavi gamouCenia
snoel RuduSas, romelsac mefem pativiscemis niSnad Svili mounaTla.
RuduSas STamomavlebi _ RuduSaurebi _ gansakuTrebul rols
asrulebdnen xevis cxovrebaSi. XVII saukuneSi xevSi ganTqmuli iyo
Siola RuduSauris saxeli, romlis STamomavlebic SiolaSvilebad
iwodebian. Siolas STamomavlebi arian: Sarambali–suRuta–glaxa–Saqro–
gaga (igive giorgi – uwmidesi da unetaresi ilia II-is mama).
xevi cnobilia qristianuli eklesiebis simravliT. myinvarwveris
fonze gergetis sameba waruSlel kvals tovebs mnaxvelze. gasaocari
buneba iSleba samebis taZridan. `SesaZloa imitom, rom me warmoSobiT
mTis kaci var, yvelafers mirCevnia mTis peizaJi. yvelaze Tvalwarmtaci
sanaxaoba CemTvis aris gergetidan wmida samebaSi asvlisas mTis
yvavilebiT mofenili ferdobebis xilva. garSemo saocari silamazea“[30,
370], – aRniSnavs uwmidesi da unetaresi ilia II.
XIX saukunis dasawyisSi ruseTsa da saqarTvelos Soris
erTaderTi damakavSirebeli gza darialze gadioda. XIX saukunis II
naxevris didi qarTveli mwerlis aleqsandre yazbegis (CofikaSvilis)
SemoqmedebaSi mkafiod aisaxa Tavisuflebismoyvare qarTvelebis brZola
damoukideblobisaTvis. qarTvelebisTvis dResac aqtualuria mwerlis
sityvebi, romelic man Tavis gmirs aTqmevina: `ar daiviwyo, rom sadac
Seni mama-papa gaCenila da damarxula, imas gedavebian da ar daanebo!~
56
XIX saukunis 60–ian wlebSi ruseTidan samSobloSi momavalma
`Tergdaleulma“ ilia WavWavaZem ki moxeve lelT Runias piriT
qarTvelobas sanukvari mizani dausaxa - `Cveni Tavi Cvenadve gveyudnes“.
saqarTvelos am gamorCeul kuTxeSi cxovrobdnen momavali
patriarqis mSoblebi: Mmama - giorgi simonis Ze SiolaSvili da deda -
natalia iosebis asuli kobaiZe.
giorgi SiolaSvilis axalSeqmnili ojaxi snoSi damkvidrda. xevSi,
iseve rogorc mTel saqarTveloSi, iwyeboda bolSevikuri eqsperimenti
koleqtivizaciis saxiT. indvidualuri soflis meurneoba azrs kargavda.
sofels gauWirda. giorgi SiolaSvilma 1927 wels ojaxi droebiT
sacxovreblad q. vladikavkazSi (ZaugSi) gadaiyvana, sadac SeiZina saxli.
am qalaqSi XIX saukunis II naxevridan arsebobda mravalricxovani
qarTuli diaspora, romelic sisxlxorceulad iyo dakavSirebuli
dedasamSoblosTan.
giorgi SiolaSvilis ojaxi vladikavkazSi cnobili iyo, rogorc
RvTismoSiSi da Rrmadmorwmune. 1933 wlis 4 ianvars ojaxs axali wevri
Seemata, daibada vaJi, romelsac mamam mefe erekle II–is pativsacemad
irakli daarqva. im dros vladikavkazSi jer kidev iyo wmida ninos
saxelobis qarTuli eklesia, romelic sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis iurisdiqciaSi Sedioda. taZris winamZRvari,
arqimandriti tarasi kandelaki, kaTolikos–patriarq kirion II-is yofili
mdivani, gaWirvebiT, magram mainc axerxebda eklesiis dacvas rogorc
adgilobrivi saero, aseve sasuliero xelisuflebis Semotevebisagan.
patara irakli monaTles wmida ninos saxelobis qarTul
eklesiaSi. misi naTlia _ monazoni zoile dvaliSvili _ didi xnis
ganmavlobaSi mcxeTis dedaTa monastris winamZRvari iyo. naTlias
naTluli xSirad Camohyavda mcxeTaSi. erTxel, sveticxovlobaze, man
ymawvili irakli uwmidessa da unetaress, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarq kalistratesTan miiyvana da daalocvina igi.
momavali patriarqis mravalricxovani ojaxi (deda, mama, Zmebi: Teimurazi,
SoTa, viqtori, da – nino) yoveldRe loculobda. `ar maxsovs Cemi Tavi
uflisadmi rwmenisa da siyvarulis gareSe... TviT Cemi ojaxi iyo
morwmune da mSoblebi bavSvobidanve gvinergavdnen RvTis siyvaruls.
57
saxlSi mudam gvqonda xatebi, aucileblad enTo kandeli, yovel SabaT–
kviras eklesiaSi davdiodiT,“[30, 375], – ixsenebs misi uwmidesoba.
giorgi SiolaSvilis ojaxi mWidrod iyo dakavSirebuli
dedasamSoblosTan, sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarq
kalistrate cincaZesTan. es urTierToba kidev ufro gamyarda 1938 wlis
24 Tebervlis Semdeg, rodesac gauqmda vladikavkazis wmida ninos
saxelobis qarTuli eklesia da daiwyo morwmune qarTvelobis devna–
Seviwroeba. `Cemi bavSvoba, – aRniSnavs misi uwmidesoba, – daemTxva
saqarTvelos eklesiisaTvis metad mZime periods. samRvdeloeba
idevneboda, eklesiebi ixureboda. xalxs wirva–locvaze daswrebisa
eSinoda. Cvens saxls xSirad afarebdnen Tavs devnili sasuliero pirebi,
TveobiT rCebodnen isini CvenTan da waruSlel kvals tovebdnen piradad
Cems azrovnebasa da bunebaze.“[30, 14]
giorgi SiolaSvilis ojaxTan megobrobdnen mahmadiani qistebic.
rogorc uwmidesi da unetaresi ilia II aRniSnavs, xSirad isini maTi
saxlis stumrebisTvis gamoyofil oTaxSic loculobdnen TavianTi wesis
mixedviT, Semdeg ki stumrebi da maspinZlebi sadilze erTad
ikribebodnen. giorgi da natalia SiolaSvilebis RvawliT, 1947 wels
vladikavkazSi aSenda yovladwmida RvTismSoblis safarvelis saxelobis
eklesia. saqarTvelos sapatriarqo arqivSi daculia masalebi, romlebic
adasturebs am faqts.
1952 wels, uwmidesi da unetaresi kalistrates gardacvalebis
gamo, vladikavkazidan Camovida qarTvelTa saTvistomos delegacia,
romelsac giorgi SiolaSvili xelmZRvanelobda.
patara irakli zafxuls ZiriTadad snoSi, sagvareulo saxlSi,
atarebda, ufrosebisgan ismenda xalxur Tqmulebebs, dadioda snosa da
Trusos xeobebSi, aTvalierebda mravalricxovan cixe–koSkebs, eklesia–
monastrebs... igi 1941 wlis seqtemberSi q. orjonikiZis # 22 saSualo
skolis pirveli klasis moswavle gaxda. ojaxuri tradiciidan
gamomdinare, patara irakli did dros uTmobda wirva–locvebs, Tumca es
xels ar uSlida kargad eswavla saskolo sagnebi. gansakuTrebiT
itacebda istoria, geografia, ucxo ena.
1941 wlis 22 ivniss faSisturi germania Tavs daesxa sabWoTa
kavSirs. germanelTa jarebma pirvel TveebSi moaxerxes sabWoTa kavSiris
58
siRrmeSi SemoWra. 1941 wlis Semodgomaze isini miadgnen moskovs, safrTxe
Seeqmna kavkasias. vladikavkazi frontispira qalaqad iqca. Ggiorgi
SiolaSvilma ojaxi Seqmnil safrTxes ganarida da mSobliur snoSi
Camoiyvana. omis damTavrebis Semdeg irakli SiolaSvilma swavla
ganagrZo vladikavkazis 22-e skolaSi, romelic daamTavra 1952 wels. imave
wlis ivnisSi irakli giorgis Ze SiolaSvilis saxelze Zaujikaus
(orjonikiZe – vladikavkazi) 22–e skolam gasca atestati # 946415.
axalgazrda iraklim gadawyvita, swavla gaegrZelebina moskovis
sasuliero seminariaSi, sadac RvTismetyvelebis SeswavlisaTvis
saukeTeso pirobebi iyo _ gamorCeuli pedagogebi, mdidari biblioTeka,
seminariis zomierad mkacri Sinaganawesi. uwmidesi da unetaresi
siyvaruliTa da madlierebiT ixsenebs Tavis pedagogebs, romelnic
gamoirCeodnen saocari pasuxismgeblobiTa da siyvaruliT studentebis
mimarT.
1956–1960 wlebSi irakli SiolaSvili zagorskis sasuliero
akademiis studentia. saqarTvelos sapatriarqo arqivSi daculi
dokumentebi srul warmodgenas gviqmnis irakli SiolaSvilis moskovis
sasuliero seminariasa da akademiaSi swavlis periodze. I kursis niSnebis
furceli, romelic Sevsebulia 1953 wlis 11 maiss, gvamcnobs, rom irakli
SiolaSvils yvela saganSi aqvs `friadi~, II kursze mxolod berZnulSi
aqvs `4“, III kursze igi kvlav friadosania.[27, 1264, 8265] irakli
SiolaSvilma I kursze swavlis dros sakonkursod waradgina Txzuleba,
romelmac pirveli adgili daimsaxura. gamarjvebuli dajildovda 50
maneTiT mitropolit filaretis fondidan, xolo trocki–sergeevis
lavram mas 30 maneTi gadasca. sapatriarqo arqivSi daculia misi CaTvlis
wignaki (niSnebis furclebi), romelsac xels aweren akademiis inspeqtori
v. sariCevi da mdivani n. muraviovi. akademiis kursdamTavrebul
mRvdelmonazon ilias yvela saganSi friadi aqvs.
akademiaSi swavlis pirvelsave wels irakli SiolaSvilma miiRo
gadawyvetileba, uari eTqva saero cxovrebaze da berad aRkveciliyo. 1957
wlis 16 aprils Tbilisis aleqsandre nevelis saxelobis eklesiaSi,
uwmidesisa da unetaresis melqisedek III-is locva-kurTxeviT, episkoposma
zinobma irakli SiolaSvili berad aRkveca da saxelad uwoda ilia.
rodesac meufe zinobma beradaRkvecili ilia sruliad saqarTvelos
59
kaTolikos-patriarqs, uwmidessa da unetares melqisedek III-s warudgina,
gaxarebulma patriarqma am sityvebiT mimarTa mas: aTi SenisTana rom
myavdes, saqarTvelos eklesias aRaraferi gauWirdebao. 18 aprils sionis
sapatriarqo taZarSi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqma,
uwmidesma da unetaresma melqisedek III-m xeli daasxa mas ierodiakvnad.
1959 wlis 10 maiss uwmidesisa da unetaresis melqisedek III-is
werilobiTi nebarTviT ruseTis patriarqma aleqsi I-ma zagorskis wmida
sergis savanis satrapezoSi ierodiakoni ilia mRvdelmonazvnad akurTxa.
sasuliero akademiaSi swavlis dros irakli SiolaSvils kidev
ufro gaumZafrda dedaeklesiisa da samSoblos siyvruli. amis dasturia
misi werili sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis, uwmidesisa da
unetaresis melqisedek III–sadmi. werili imdenad mniSvnelovania, rom
saWirod mimaCnia misi srulad warmodgena: `Tqveno uwmidesobav,
gvakurTxeT... aq, Cven wreSi, vrceldeba xmebi imis Sesaxeb, rom
saqarTvelos eklesiis avtokefalia TiTqos dasasruls uaxlovdeba,
radgan: 1) mTeli rigi eparqiebi umoqmedod, mRvdelmTavris gareSea da
arc arsebobs saTanado kadri; 2) RvTismsaxurebis dros eklesiebSi
morwmuneTa daswreba erTob mcirea; 3) saqarTvelos marTlmadidebel
avtokefaliur eklesias ar aqvs seminaria, gamomcemloba, saeklesio
muzeumi, wignsacavi, biblioTeka.
laparakia imis Sesaxeb, rom cxum–afxazeTis eparqiaSi ar iqneba
daSvebuli axlad xeldasxmuli qarTveli mRvdelmTavari (saubaria
episkopos leonide Jvaniaze _ s.v.). da rom mRvdelmTavarTa Soris arian
iseTebic, romlebic araqarTvelTa Sorisac ki avrceleben ubadruk azrs
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis eparqiebis
gamsxvilebis aucileblobis Sesaxeb.
zemoTmoyvanili ZiriTadi problemebis irgvliv Tqvens mier
miRebuli zomebi, saqarTvelos ssr mTavrobis TavmjdomaresTan
Sexvedris CaTvliT, CvenTvis cnobilia, magram zogierTi mware
sinamdvilis gamo vaZlevT Tavs nebas, rom Tqveni yuradReba mivapyroT
Semdeg garemoebas: sabWoTa mTavrobis saTanado dadgenilebis
safuZvelze, ruseTis, ukrainis, somxeTis, sxva mokavSire respublikebSi
arsebobs sasuliero seminaria–akademiebi, xdeba RvTismsaxurebisaTvis
saWiro literaturis gamocema, xatebis gamravleba, eklesia–monastrebis
60
aRdgena–ganaxleba. saqarTvelos eklesias Tu upiratesoba ara aqvs,
gamonakliss mainc ar warmoadgens, mxolod saWiroa am iuridiuli
uflebis adgilobrivi mTavrobis meSveobiT gamoyeneba, saqarTvelos ssr
xelisufalT, arsebuli wesis dacviT, materialuri SesaZleblobis
farglebSi, waredginos werilobiTi saxis ganacxadi saqarTvelos
avtokefaliuri samociqulo eklesiis sasicocxlo sakiTxebis Sesaxeb da
energiulad iqnas moTxovnili pirvel rigSi, seminariis (ara kursebis)
gaxsnis, saWiro literaturis gamocemis, saeklesio muzeumis, wignsacavis
daarsebis, gelaTis, wilknis, nikorwmindis, yazbegis, ananuris, goris
eklesiebSi RvTismsaxurebis uflebis aRdgena–ganaxlebis Sesaxeb...
saqarTvelos eklesiis da misi meTauris mtersa da orguls Cvens pirad
mtrad vTvliT, magram ganuxorcielebeli gandidebis survilis gamo
ganawyenebulni, patriarqis SorsmWvreteli gonebis TvaliT da keTili
nebiT, SeiZleba Cayenebul iqnan saqarTvelos eklesiis sakeTildReo
saqmianobaSi.
qarTveli eris siamaye, siwminde da dideba `sveticxoveli“ ara
marto Cveni xalxis, aramed ucxoelTa yuradRebasac imsaxurebs da amis
gamo mis wmida midamoebSi Tqveni locva–kurTxeviT saeklesio muzeum–
wignsacavis gaxsna yovelmxriv gamarTlebuli iqneboda. Tqveni
mowodebiT, mosaxleobaSi gabneuli istoriuli Tu siZveleTa dacvis
TvalsazrisiT bevri didmniSvnelovani saeklesio daniSnulebis nivTi,
wigni, wmida xatebi, jvari da sxva aRmoCndeboda eklesiis sakuTrebaSi,
e.i. daculi iqneboda SesaZlebeli ganadgurebisagan. mzad varT am didi
saqmisaTvis gaviRoT piradi biblioTekac. saaRdgomo ardadegebisaTvis
SesaZloa veaxloT Tqvens uwmidesobas da Tqveni miTiTebiTa da locva–
kurTxeviT, arsebuli wesis dacviT, sadResaswaulo qadagebebiT
mivmarToT morwmune sazogadoebas. Rrma pativiscemiT geamborebiT da
gamoviTxov Tqvens wmida locva–kurTxevas. i. SiolaSvili, zagorski 1957
wlis 12 Tebervali“.[25, 2718]
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis umZimesi
mdgomareoba mosvenebas ukargavda axalgazrda students da aseTi Tamami,
magram samarTliani gancxadebiT mimarTavda igi uwmidessa da unetaress
melqisedek III–s.
61
zagorskis sasuliero akademiaSi swavlis dros mRvdelmonazonma
iliam sakvalifikacio Temad airCia `aTonis iverTa monastris istoria“.
rusulenovani masalebis moZiebisa da damuSavebis Semdeg igi Sexvda
zagorskis akademiis reqtors dekanoz k. ruJikcis da sTxova mieca
nebarTva, rom ramdenime TviT wamosuliyo saqarTveloSi qarTulenovani
literaturis srulad Seswavlis mizniT. 1959 wlis 4 ivnisiTaa
daTariRebuli reqtor k. ruJickis momarTva saqarTvelos erovnuli
biblioTekis, centraluri arqivis, Tbilisis saxelmwifo universitetis
xelmZRvanelobis saxelze, raTa TavianTi dawesebulebebis
biblioTekebSi, wignsacavebsa da xelnawerTa ganyofilebaSi samuSaod
daeSvaT sasuliero akademiis IV kursis studenti mRvdelmonazoni ilia
(irakli giorgis Ze SiolaSvili). mRvdelmonazonma iliam ramdenime Tve
imuSava Tbilisis biblioTekebSi, qarTveli mecnierebisagan miiRo
rCevebi.
1960 wlis ivnisSi zagorskis akademiaSi Sedga misi sakvalifikacio
naSromis sajaro dacva. oficialurma oponentebma _ profesorebma n.
muraviovma da a. georgievskim _ maRali Sefaseba misces warmodgenil
naSroms. moskovis zagorskis sasuliero akademiis reqtorma sagangebo
weriliT mimarTa moskovisa da sruliad ruseTis patriarqs uwmides
aleqsi I-s, raTa saukeTeso naSromisaTvis daejildoebina
RvTismetyvelebis kandidati, mRvdelmonazoni ilia. saqarTvelos
sapatriarqo arqivSi daculia zagorskis akademiis mier mRvdelmonazon
ilia SiolaSvilis saxelze gacemuli warCinebis diplomi, romelsac
xels aweren: akademiis reqtori, dekanozi k. ruJicki, inspeqtori,
arqimandriti pitirimi, mdivani a. ostapovi.[27, 1264, 826]
uwmidesi da unetaresi ilia II avtobiografiaSi aRiSnavs:
`sasuliero akademiis samecniero sabWom daadgina, me vyofiliyavi
datovebuli akademiaSi profesorTa stipendiatad, magram Cemi eris
siyvarulma mimatovebina es yvelaferi da momiyvana saqarTveloSi.“[27,
1264, 826,8]. igi eaxla uwmidessa da unetaress, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqs efrem II–s da aseTi gancxadebiT mimarTa: `Tqveno
uwmidesobav! gacnobebT, rom 1960 wels davamTavre moskovis sasuliero
akademia. gTxovT, momceT samsaxuri, gamgzavnoT iq, sadac Tqven scnobT
saWirod.“[27, 1264. 826, 10]. uwmidesma da unetaresma efrem II-m
62
mRvdelmonazoni ilia baTumis sakaTedro taZris mRvdelmsaxurad
daniSna.
uwmidesi da unetaresi ilia II–is mier Sedgenil avtobiografiaSi
vkiTxulobT: `1960 wlis 19 dekembers uwmidesisa da unetaresi efrem II-is
mier aRyvanil viyavi iRumenis xarisxSi, 1961 wlis 16 seqtembers _
arqimandritis pativSi“[31, 1264, 2265]. 1963 wlis 23 agvistos sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis, uwmidesisa da unetaresis _ efrem
II-is TavmjdomareobiT Sedga saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis wmida sinodis sxdoma, romelmac baTumis wmida nikolozis
sakaTedro taZris winamZRvris moadgile, arqimandriti ilia, gamoarCia
Semoqmedel episkoposad. axali episkoposis xeldasxma Sesrulda kviras,
25 agvistos, sveticxovlis sapatriarqo taZarSi. arqimandrit ilias
episkoposad kurTxevas eswrebodnen: sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqi, uwmidesi da unetaresi efrem II, urbneli mitropoliti daviTi
(devdariani), quTaTel–gaenaTeli mitropoliti naomi (SavianiZe), cxum–
afxazeTis episkoposi leonide (Jvania), stefanavaneli episkoposi zinobi
(maJuga).
mravalmxriv sayuradReboa sityva, romelic arqimandritma iliam
Semoqmedel episkoposad kurTxevis Jams warmoTqva: `Tqveno uwmidesobav!
Tqveno maRalyovladusamRvdeloesobav, Tqveno yovladusamRvdeloesobav,
RvTivgangrZnobilno mwyemsmTavarno da moZRvarno! nebiTa RmrTisaTa da
brZanebiTa Tqvenisa uwmidesobis da unetaresobis kaTolikosisTanai
samRvdelo sinodis saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiisa,
mowodebul var mRvdelmTavrobis madlis misaRebad samsaxurisaTvis.
CemTvis friad Znelia, gamovTqva Sinagani sulieri gancdani da
mRelvarebani, romliTac var axla garemoculi, am CemTvis metad
saRmrTo da saidumlo Jams. vgrZnob SiSsa da Zrwolas, magram, amave
dros, sulier sixaruls da imeds, SiSsa da Zrwolas ganvicdi, radgan
ar vgrZnob Tavs saamisod momzadebulad. ukeTu xanSi Sesuli
xvavbaraqiani didi pavle mociquli ityvis: `viqadi mxolod uZlurebiTa
CemiTao“. me arRara meTqmis am siWabukis wlebSi, romel welTa simcires
ar moucia CemTvis saamiso gamocdileba, magram mZime gancdebis dros
manugeSebs da mamxnevebs is madli RvTisa, romelic unda gardamovides
Cems uZlurebas zeda Tqveni saRmrTo marjvenis xeldasxmiT. me mwams, rom
63
is, romelic aris dasabami da dasasruli yovlisa arsisa, is, romelic
gardamoxda zeciT dacemuli kacis aRsadgenad, SemaZlebinebs keTilad
warvmarTo es didi samsaxuri. Tu TaviT TvisiT kacs ver ZaluZs miRebad
am pativisa, mieniWeba mxolod RvTis mier mowodebul (ebraelTa 5,4)...
RmerTi Seeweva da gauwevs mfarvelobas im kacs, romelic Rrmad
morwmunea da guli gamTbari aqvs RvTisa da kacis siyvaruliT. RmerTi
mianiWebs sibrZnes da gulisxmayofasa mas, romelsac aqvs SiSi RvTisa.
amisTana kaczed ityvis brZeni solomoni: `dasabami sibrZnisa SiSi RvTisa
ars“, xolo mRvdelmTavars mudam sWirdeba sibrZne RvTiuri, gonebiT
iyves brZeni da maRali, xolo cxovrebiT _ ubralo da mdabali. iyves
erTguli daraji qristes eklesiisa, iyves Semosili ubiwo cxovrebiT,
viTarca brZanebs mociquli pavle. sityvisamebr brZeni solomonisa,
`romelic vals ubiwod, igi vals uSiSrad“. vxedav ra yovelive amaSi
Seuryevels nebas RvTisa, Tavmdablad movixri suliersa da xorciels
qedsa Cemsa Tqvens winaSe.
mamamTavarTa mamamTavaro! wmida yovladsamRvdelono da mamano da
esreT vqadageb: gmadlobT, morCil var brZanebisa Tqvenisa da araras
mciresa winaaRmdgomsa vityvi. gevedrebiT, Tqveno uwmidesobav da
yovladsamRvdelono, odes damdebT cxovelmyofeli sulis momniWebelTa
xelTa TqvenTa, mrCobil aRvavlendeT winaSe RvTisa locvaTa TqvenTa,
raTa gardamosulman sulman wmidaman aRavsos yovelive naklovanebani
Cemni, raTa viqmne saxed morwmuneTa sityviT svliT, siyvaruliT,
siwmidiT, raTa Jams meored mosvlisasa mokrZalebiT garna kadnierebiT
warvsdge winaSe marTalsa msajulisa gancxadebad: `aha esera, me da
yrmani, romelni momcna me RmerTman“ (ebraelTa 2.13). amin“[31, 1264, 8265]
episkoposi ilia dainiSna sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqis qorepiskoposad. masve daevala 1963 wlidan mcxeTis samoZRvro
kursebis xelmZRvaneloba. axalgazrda mRvdelmTavari energiulad
Seudga mcxeTis samoZRvro kursebis sasuliero seminariad
gadakeTebisaTvis niadagis momzadebas. akademiaSi miRebulma farTo
ganaTlebam mas saSualeba misca, maRal doneze daeyenebina rogorc
disciplina, aseve _ saswavlo procesi. Semoqmedelma episkoposma da
saswavleblis direqtorma seminariaSi samuSaod miiwvia cnobili
mecnierebi, Seadgines saswavlo programebi, saleqcio konspeqtebi,
64
sistematurad tardeboda pedsabWos sxdomebi. igi saswavlebelSi momxdar
mniSvnelovan RonisZiebebs uTanxmebda uwmidessa da unetaress efrem II–s.
`Tqveno uwmidesobav, gvakurTxeT, zeg saSobaoT studentebs vuSvebT
ardadegebze. xval, 12 saaTze, vfiqrob pedsabWos mowvevas. CvenTvis metad
sasiamovno da sasargeblo iqneba, Tu CamobrZandebiT da daeswrebiT.
episkoposi ilia.“
uwmidesi efrem II pedsabWos yvela sxdomas eswreboda. mcxeTis
sasuliero seminaria Semoqmedeli episkoposis ilias Tavdadebuli
SromiT Rirseul saswavleblad iqca. man moaxerxa saswavleblis winaSe
arsebuli uamravi problemis gadalaxva. mcxeTis sasuliero seminariis
avtoritetze metyvelebda is faqti, rom aqaur kursdamTavrebulebs
ugamocdod iRebdnen zagorskis sasuliero akademiaSi. meufe ilia,
SemdegSi uwmidesi da unetaresi ilia II, yovelTvis pativiscemiT
ixsenebda zagorskis akademias, akademia ki amayobda Tavisi
kursdamTavrebuliT. 1978 wlis 16 Tebervals zagorskis sasuliero
akademiis samecniero sabWom igi Tavis sapatio wevrad airCia. patriarqi
moskovSi vizitisas aucileblad stumrobs xolme zagorskis akademias.
1963–1967 wlebSi meufe ilia moRvaweobda Semoqmedis eparqiaSi,
xolo 1967 wlis 1 seqtembridan sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqis, uwmidesisa da unetaresi efrem II-is locva–kurTxeviT,
episkoposi ilia gadayvanil iqna cxum–afxazeTis eparqiis mmarTvelad.
saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi cxum–
afxazeTis eparqia erT–erTi yvelaze rTuli eparqia iyo. XIX saukuneSi,
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis
gauqmebis Semdeg, ruseTis saimperatoro xelisufleba gansakuTrebul
mniSvnelobas aniWebda cxum–afxazeTis eparqiaSi ruseTis eklesiuri
interesebis ganmtkicebas. daiwyo eparqiidan qarTveli sasuliero pirebis
gamoZeveba da maTi rusebiT Canacvlebis procesi. XX saukunis dasawyisSi,
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis
aRdgenisaTvis brZolis gaaqtiurebis fonze, ruseTis xelisuflebam
scada soxumis eparqiis saqarTvelos saegzarqosodan gamoyofa, magram
afxazeTis qarTvelobis winaaRmdegobis gamo es ver moaxerxa.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis
aRdgenis Semdeg cxum–afxazeTis eparqiis rusulma samrevloebma,
65
ruseTis eklesiis xelSewyobiT, uari ganacxades, damorCilebodnen
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis iurisdiqcias,
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis mier daniSnul cxum–afxazeTis
qarTvel mRvdelmTavrebs. viTareba kidev ufro garTulda XX saukunis
20–30–ian wlebSi, rodesac adgilobrivi separatistuli tendenciebis
matarebeli partiuli xelmZRvaneloba, qveyanaSi arsebuli saerTo
antireligiuri brZolis fonze, kidev ufro aviwroebda qarTvel
sasuliero pirebs, eparqiis mRvdelmTavrebs. 1937 wels daapatimres da
gadaasaxles cxum–afxazeTis mitropoliti varlam maxaraZe (igi 1944
wels gadasaxlebaSi gardaicvala). viTareba SedarebiT gamosworda 1943
wlis Semdeg, rodesac ruseTis eklesiam oficialurad aRiara
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis teritoriuli
avtokefalia. cxum–afxazeTis eparqiis rusulenovani samRvdeloeba
iZulebuli gaxda, Serigeboda Seqmnil viTarebas.
1938–1952 wlebSi cxum–afxazeTis eparqias ganagebda mitropoliti
antoni (gigineiSvili), 1957–1964 wlebSi ki _ episkoposi leonide (Jvania).
am dros eparqiaSi moqmedi iyo 7 eklesia: soxumis wmida nikolozis,
Tavisuflebis, sasaflaos eklesia, iloris wmida giorgis, lixnis,
uspenskis, gagris samlocvelo saxli. RvTismsaxurTa umravlesoba
araqarTveli iyo. wirva–locva rusul enaze sruldeboda. mdgomareoba
arc 1965–1967 wlebSi Secvlila, rodesac eparqias mitropoliti
romanozi (petriaSvili) ganagebda. aseTi eparqia Caibara 1967 wels
episkoposma iliam. afxazeTis avtonomiuri respublikis religiis saqmeTa
rwmunebuli iyo gaafxazebuli qarTveli a. lagvilava, romelic
yvelanairad aviwroebda sasuliero pirebs, morwmune mrevls. erT–erT
saidumlo werilSi, romelic man sabWoTa kavSiris religiis saqmeTa
komitetis Tavmjdomaris saxelze gagzavna, igi werda, rom aucilebeli
iyo sofel kamanSi meRoreobis an mefrinveleobis fermis aSeneba. `amiT
dakavdeba is farTobi, romelsac wminda adgilad cnoben da, amave dros,
adgili aRar eqneba morwmuneTa masobriv Sesvlas wyalSi
gansakurneblad“[23, 1880, 1, 29], _atyobinebda igi komisiis Tavmjdomares.
cxum–afxazeTis episkoposma iliam moaxerxa mrevlis Semokreba. Tu
mis mRvdelmTavrobamde mxolod 2 qarTveli sasuliero piri moRvaweobda
eparqiaSi, 1975 wels isini ukve Tormetni gaxdnen. es iyo meufe ilias
66
Sors gamiznuli politika, aseT viTarebaSi afxazi separatistebi ver
moaxerxebdnen cxum–afxazeTis eparqiaSi Tavisi miznebis ganxorcielebas.
1969 wlis 17 maiss uwmidesma da unetaresma, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqma efrem II-m episkoposi ilia mitropolitis
xarisxSi aiyvana. 1972 wels saqarTvelos eklesiis winaSe didi
damsaxurebisaTvis man miiRo meore panaRiis tarebis ufleba, xolo 1975
wels _ skufiaze briliantis jvris tarebis ufleba. mitropoliti ilia
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis saxed iqca.
samwuxarod, saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi
iyvnen adamianebi, romelnic yvelanairad cdilobdnen mitropolit
iliasaTvis xelis SeSlas. 1972 wlis 26 maiss igi iZulebuli gaxda,
piradi gancxadebis safuZvelze, daetovebina mcxeTis sasuliero
seminariis reqtoris Tanamdeboba. Mmitropoliti ilia gulaxdilad
werda reqtorobidan wasvlis mizezebze. `rogorc mogexsenebaT, –
mimarTavda mitropoliti ilia wmida sinods, – 1963 wlidan misi
uwmidesobisa da unetaresobis, sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqis efrem II–is didi SromiTa da mecadineobiT, mcxeTaSi gaixsna
sasuliero seminaria, romlis xelmZRvanelad viyavi daniSnuli. es iyo
axali didi saqme, romelsac sWirdeboda didi energia da gamocdileba.
arc me da arc maswavleblebi ar viSurebdiT Zalas seminariis
gaZlierebisa da ganmtkicebisaTvis. am wlebis ganmavlobaSi Cven SevxvdiT
bevr winaaRmdegobasa da siZneles. miuxedavad amisa, Cven SevZeliT
saswavlebeli myar niadagze dagveyenebina. ar uarvyof imas, rom
seminariis kursdamTavrebulTagan yvelam ver gaamarTla Cveni imedebi da
ver gamoiCina moZRvris maRali Tvisebebi... miuxedavad zogierTi
arasasurveli faqtisa, Cven vxedavT, rom kursdamTavrebulTa umetesi
nawili Tavdadebulad emsaxureba saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis taZrebs. gulistkiviliT unda mogaxsenoT, rom am
cxra wlis ganmavlobaSi, daxmarebis nacvlad mesmoda mxolod
kritika.“[31, 1264, 8265] damafiqrebeli iyo yovelive es.
viTareba kidev ufro garTulda 1976–1977 wlebSi. am dros
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida sinodis
wevrebi iyvnen: TeTriwyaroeli mitropoliti zinobi (maJuga), cxum–
afxazeTis mitropoliti ilia (SiolaSvili), baTum–Semoqmedeli
67
mitropoliti romanozi (petriaSvili), wilkneli mitropoliti gaiozi
(keratiSvili), mangleli episkoposi giorgi (RonRaZe), alaverdeli
episkoposi grigoli (cercvaZe), bodbeli episkoposi ilarioni (samxaraZe).
ierarqiulobis mixedviT, qarTvel mRvdelmTavarTa Soris upiratesi iyo
cxum–afxazeTis mitropoliti ilia, romelic iTvleboda sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis mosaydred, magram 1977 wlis 10
seqtembers mitropolit ilias sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqis, uwmidesisa da unetaresi daviT V–is mdivanma g. mSvidobaZem
aseTi Sinaarsis werili gaugzavna: `mis maRalyovladusamRvdeloesobas,
mitropolit ilias. gacnobebT, rom kaTolikos–patriarqis, daviT V–is
brZanebiT, mis maRalyovladusamRvdeloesobas, mitropolit romanozs,
mieca pirveli adgili mitropolitTa Soris.“[32, 2, 1229]
68
Tavi III. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
me–12 saeklesio kreba, mitropolit ilias sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqad arCeva–aRsaydreba
1977 wlis 9 noembers, dilis 9 saaTze, xangrZlivi, mZime
avadmyofobis Semdeg gardaicvala sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqi, mcxeTa–Tbilisis mTavarepiskoposi, uwmidesi da unetaresi
daviT V (devdariani). saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
avtokefaliuri eklesiis tradiciis Tanaxmad, romelic asaxulia 1945
wels damtkicebul saqarTvelos eklesiis marTva–gamgeobis debulebaSi,
kaTolikos–patriarqis mZime avadmyofobis an gardacvalebis SemTxvevaSi
wmida sinodis yvela wevri ikribeba sapatriarqo rezidenciaSi da,
kaTolikos–patriarqis mdivnis TandaswrebiT, xsnis specialur seifs,
romelSic inaxeba gansvenebuli kaTolikos–patriarqis werilobiTi
gankarguleba kaTolikos–patriarqis mosaydris (movaleobis
Semsruleblis) Taobaze. 9 noembers, dilis 10 saaTidan 19 saaTamde, wmida
sinodis wevrebi _ cxum-afxazeTis mitropoliti ilia, TeTriwyaroeli
mitropoliti zinobi, wilkneli mitropoliti gaiozi, alaverdeli
episkoposi grigoli, mangleli episkoposi giorgi, bodbeli episkoposi
ilarioni _ elodebodnen baTum–Semoqmedel da Wyondidel mitropolit
romanozs, magram igi ar Camovida TbilisSi.
sinodis wevrTa umravlesobis gadawyvetilebiT wmida sinodi
muSaobas Seudga. rogorc gairkva, ar arsebobda uwmidesisa da
unetaresi daviT V–is werilobiTi gankarguleba kaTolikos-patriarqis
mosaydris vinaobis Sesaxeb. 1945 wels damtkicebuli eklesiis marTva-
gamgeobis debulebis Tanaxmad, aseT SemTxvevaSi kaTolikos-patriarqis
mosaydred qirotoniiT uxucesi mRvdelmTavari cxaddeba, romelsac
amtkicebs wmida sinodi. TiTqmis yvelaferi garkveuli iyo. sinodis
sxdomis Tavmjdomared arCeul iqna cxum–afxazeTis mitropoliti ilia,
mdivnad _ bodbeli episkoposi ilarioni.
69
damtkicda wmida sinodis muSaobis dRis wesrigi: 1. sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis mosaydris arCeva; 2. sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis uwmidesisa da unetaresis _ daviT
V–is dakrZalvasTan dakavSirebuli sakiTxebi. wmida sinodis sxdomaze
TeTriwyaroelma mitropolitma zinobma, manglelma episkoposma giorgim,
alaverdelma episkoposma grigolma mxari dauWires cxum––afxazeTis
mitropolit ilias sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis
mosaydred arCevas. wilknelma mitropolitma gaiozma ar dauWira mxari
wamoyenebul kandidaturas da kaTolikos-patriarqis mosaydred
daasaxela baTum–Semoqmedeli da Wyondideli mitropoliti romanozi.
xmaTa umravlesobiT cxum–afxazeTis mitropoliti ilia arCeul iqna
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis mosaydred.
sinodma ganaCina: 1. sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis,
uwmidesi da unetaresi daviT V-is damkrZalavi komisiis Tavmjdomared
dainiSnos sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis mosaydre,
mitropoliti ilia; 2. uwmidesi da unetaresi daviT V daikrZalos sionis
sapatriarqo taZarSi 1977 wlis 15 noembers; 3. wmida sinodis sxdomis
gadawyvetilebani oficialurad ecnobos msoflios marTlmadidebel da
aramarTlmadidebel eklesiaTa meTaurebs, saero xelisuflebas.
wmida sinodis gadawyvetilebani miuRebeli aRmoCnda saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis zogierTi maRalierarqisaTvis,
romelTac scades wmida sinodis gadawyvetilebaTa gadasinjva. Seqmnili
rTuli viTarebis sruli suraTi kargadaa asaxuli saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida sinodis 1977 wlis 12
noembris sagangebo sxdomis mier miRebul gancxadebaSi: `saqarTvelos
marTlmadidebeli avtokefaliuri samociqulo eklesia Tavis marTva–
gamgeobaSi xelmZRvanelobs debulebiT, romelic miRebuli iyo 1945 wlis
28 marts da romlis Secvla Sedis mxolod saeklesio krebis
kompentenciaSi. 1977 wlis 9 noembers gardaicvala sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqi uwmidesi da unetaresi daviT V. gardacvalebis win
igi mZimed avadmyofobda ramdenime dRis ganmavlobaSi. am dros TbilisSi
imyofeboda yvela mRvdelmTavari, garda baTum–Semoqmedeli da
Wyondideli mitropolitis _ romanozisa da alaverdeli episkoposis _
grigolisa. 8 noembers, dRis 15 saaTze, sruliad saqarTvelos
70
kaTolikos–patriarqis mdivanma grigol mSvidobaZem maT daugzavna
depeSebi, romliTac atyobinebda patriarqis avadmyofobas da sTxovda,
saswrafod Camosuliyvnen TbilisSi.
9 noembers, dilis 9 saaTze, kaTolikos–patriarqi daviT V
gardaicvala. 10 saaTze CamobrZanda alaverdeli episkoposi grigoli.
rogorc saeklesio marTva–gamgeobis debulebis 21–e paragrafis me–2
SeniSvnaSia miTiTebuli, kaTolikos–patriarqis gardacvalebis an mZime
avadmyofobis SemTxvevaSi, saeklesio marTva–gamgeobisaTvis mis adgils
iWers is mRvdelmTavari, romlis Sesaxebac kaTolikos–patriarqis
mdivanTan inaxeba misi uwmidesobisa da unetaresobis werilobiTi
gankarguleba, magram aseTi gankarguleba ar aRmoCnda da saWiro Seiqmna,
saswrafod mowveuliyo wmida sinodis sxdoma. 9 noembers, mTeli dRis
ganmavlobaSi, sinodi elodeboda baTum-Semoqmedeli da Wyondideli
mitropolitis romanozis CamobrZanebas, magram, radgan igi ar
CamobrZanebula da arc raime cnoba mosula misgan, saRamos 19 saaTze,
wmida sinodis wevrTa umravlesobis gadawyvetilebiT, Sedga sinodis
oficialuri sxdoma, romelsac unda aerCia sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis mosaydre da gadaewyvita uwmidesi da unetaresi
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis _ daviT V–is
dakrZalvasTan dakavSirebuli sakiTxebi.
sinodis sxdomaze erTxmad iqnen arCeuli: sxdomis Tavmjdomared
cxum-afxazeTis mitropoliti ilia, mdivnad _ bodbeli episkoposi
ilarioni. rodesac sinodis sxdomaze daisva sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqis mosaydris arCevis sakiTxi, kandidatad
dasaxelebuli iyo cxum-afxazeTis mitropoliti ilia, romelsac
mxolod wilknelma mitropolitma gaiozma ar dauWira mxari da
wamoayena baTum-Semoqmedeli da Wyondideli mitropolitis _ romanozis
kandidatura. rac Seexeba danarCen mRvdelmTavrebs, maT erTxmad
dauWires mxari mitropolit ilias. episkopos ilarions surda Tavi
Seekavebina xmis micemisagan, magram radgan amis ufleba ara hqonda
saeklesio marTva–gamgeobis debulebis me–16 muxlis Tanaxmad, amitom xma
misca mitropolit ilias.
9 noembers Catarebuli wmida sinodis sxdoma iyo kanonieri,
saeklesio marTva-gamgeobis debulebis me–15 muxlis dacviT, sadac
71
naTqvamia: `sinodis sxdoma kanonieria, Tu mas daeswreba Tavmjdomare da
mowveul wevrTa naxevari“, xolo sxdomas eswreboda ara Tu naxevari,
aramed yvela wevri, garda erTisa (mitropolit romanozisa). amitom
mitropolit romanozis, mitropolit gaiozisa da episkopos ilarionis
gancxadeba, romelSic isini amtkiceben, TiTqosda TviTneburad iyo
mowveuli sinodis sxdoma, romelzec cxum-afxazeTis mitropolitma
iliam Tavi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis mosaydred
gamoacxada, usafuZvloa. wmida sinodis sxdoma kanonier safuZvelze
Catarda da mitropolit ilias Tavi ki ar gamoucxadebia mosaydred,
aramed aseTi iyo sinodis wevrTa umravlesobis gadawyvetileba.
10 noembers TbilisSi Camosuli mitropoliti romanozi
sapatriarqoSi gamocxadda mogvianebiT da ganacxada, rom igi, rogorc
uxucesi mRvdelmTavari da Wyondideli mitropoliti, ierarqiuli
pativiT yvela mRvdelmTavarze maRla dgas da amis safuZvelze moiTxova
kaTolikos–patriarqis mosaydris Tanamdeboba. rogorc saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis marTva–gamgeobis debulebis 23–e
muxlis me–2 SeniSvnaSia aRniSnuli, `mwyemsmTavarni pativdebul iqnebian
qirotoniis uxucesobis mixedviT“. es imas niSnavs, rom is sasuliero
piri iTvleba uxuces mRvdelmTavrad, romelic ufro adre iyo nakurTxi
episkoposis xarisxSi. mitropoliti ilia episkoposad nakurTxi iyo 1963
wlis 25 agvistos, xolo mitropoliti romanozi _ 1965 wlis 21
Tebervals; mitropolitis xarisxi ilias mieniWa 1969 wels, romanozs _
1972 wels; rac Seexeba eparqiis, an asakis (mitropoliti romanozi 1977
wels iyo 90 wlis) mixedviT uxucesobas, es araa gaTvaliswinebuli
marTva-gamgeobis debulebaSi.
wmida sinodi sinanuliT aRniSnavs mitropolit romanozis,
mitropolit gaiozis, episkopos ilarionis gancxadebis usafuZvlobas,
TiTqos mitropolit ilias mosaydreoba dauSvebelia imitom, rom igi
dabadebulia saqarTvelos sazRvrebis iqiT, Crdilo oseTis avtonomiuri
olqis q. orjonikiZeSi. jer erTi, saeklesio marTva–gamgeobis debulebis
mixedviT, am faqts ara aqvs araviTari mniSvneloba da, meorec,
mitropoliti ilia da misi mSoblebi saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis wevrebi iyvnen mudam, radgan orjonikiZeSi
arsebobda qarTuli eklesia, romelic eqvemdebareboda saqarTvelos
72
sapatriarqos da Tavad mitropoliti ilia monaTlulia am eklesiaSi
arqimandrit tarasi kandelakis mier, romelic SemdegSi gaxda wilkneli
episkoposi da dakrZalulia sveticxovlis galavanSi.
mitropolitma romanozma, mitropolitma gaiozma da episkoposma
ilarioma agreTve ganacxades, rom maT SeuZliaT akurTxon axali
episkoposebi, daugzavnon depeSebi msoflio saeklesio centrebs imis
Sesaxeb, rom TiTqos Catarebuli sinodis sxdoma iyo arakanonieri da
mosaydrec arCeuli iyo ukanonod.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida sinodi
Tvlis, rom maTi aseTi antieklesiuri da kanonTa sawinaaRmdego
moqmedeba did zians ayenebs saeklesio cxovrebis normalur
mimdinareobas“[23, 1880, 1, 310, 8-9]
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis SigniT
arsebuli daZabuloba igrZnoboda uwmidesisa da unetaresis, sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis daviT V-is dakrZalvis dResac (1977
wlis 15 noembers) sionis sapatriarqo taZarSi, sadac wiravda sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis mosaydre, cxum-afxazeTis
mitropoliti ilia. Tanamwirvelni iyvnen smolenskisa da kaliningradis
mitropoliti aleqsi (ruseTis patriarqi aleqsi II), qsanTiis
mitropoliti antoniosi, TeTriwyaroeli mitropoliti zinobi, mangleli
episkoposi giorgi, alaverdeli episkoposi grigoli, zarais episkoposi
iosi. wirvas eswreboda yovelTa somexTa patriarq–kaTolikosi vazgen I.
wirvis dasrulebis Semdeg gansvenebul patriarqs sityviT mimarTa
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis mosaydrem, cxum-afxazeTis
mitropolitma iliam: `dRes Cven locviTa da cremliT vacilebT Cvens
mamamTavars, romlis ukvdavi suli moevlina im wiaRs, sadac ganisveneben
Cveni didni kaTolikos–patriarqni: kirioni, leonide, ambrosi,
qristefore, kalistrate, melqisedeki da efremi... mimdinare weliwadi
misTvis iyo saiubileo – mas Seusrulda samRvdelo xarisxSi ayvanidan
50 weli. am xnis ganmavlobaSi mas ganucdia araerTi sasixarulo dRe,
RvTisagan moniWebuli, magram masTan erTad mas mravaljer Seusvams
simwrisa da mwuxarebis fiala. am did adamians dRes emSvidobeba
qarTveli eri, Cveni daoblebuli eklesia.“[31, 1263, 2266]
73
uwmidesi da unetaresi daviT V dakrZales sionis sapatriarqo
taZarSi...
1977 wlis 16 noembers, dRis 12 saaTze, daiwyo saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida sinodis sxdoma, romelsac
eswrebodnen: sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis mosaydre,
cxum-afxazeTis mitropoliti ilia (SiolaSvili), TeTriwyaroeli
mitropoliti zinobi (maJuga), baTum–Semoqmedeli da Wyondideli
mitropoliti romanozi (petriaSvili), wilkneli mitropoliti gaiozi
(keratiSvili), mangleli episkoposi giorgi (RonRaZe), alaverdeli
episkoposi grigoli (cercvaZe), bodbeli episkoposi ilarioni (samxaraZe).
sxdomas, sinodis wevrTa mowveviT, oqmis Sesadgenad eswreboda
kaTolikos–patriarqis mdivani grigol mSvidobaZe.
`dRis wesrigi: 1. mosaydre mitropolit ilias moskovSi
gamgzavrebis mizezi da iqauri TaTbiris Sinaarsis moxseneba; 2. wilkneli
mitropolitis gaiozis mier mTavrobis saxelze gagzavnili teqstis
ganxilva; 3.. saeklesio krebisa da kaTolikos–patriarqis intronizaciis
(aRsaydrebis) TariRis dadgena; 4. sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqad asarCevi kandidatis dasaxeleba.
pirvel sakiTxze sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis
mosaydre mitropolitma iliam sinods moaxsena zagorskSi religiis
moRvaweTa TaTbiris Sesaxeb, sadac dagmobil iqna neitronuli bombis
momzadebisa da gavrcelebis ganzraxva.
meore sakiTxze wilknelma mitropolitma gaiozma waikiTxa
mTavrobis saxelze gagzavnili gancxadebis sruli teqsti.
gadawyda, me-12 saeklesio kreba gaimarTos 1977 wlis 23 dekembers.
axladarCeuli sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis
intronizacia (aRsaydreba) Sesruldes 25 dekembers sveticxovlis
sapatriarqo taZarSi.
meoTxe sakiTxze sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqad
asarCev kandidatad manglelma episkoposma giorgim daasaxela cxum–
afxazeTis mitropoliti ilia. mas mxari dauWires alaverdelma
episkoposma grigolma, TeTriwyaroelma mitropolitma zinobma.
mitropolitma romanozma ar daasaxela kandidati da moiTxova, aerCiaT
74
axali mosaydre. mitropoliti gaiozi ar scnobs sinodis sxdomas
kanonierad. episkoposi ilarioni ar asaxelebs patriarqobis kandidats.
mosaydre mitropoliti ilia Tanxmobas acxadebs sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqobis kandidatad mis dasaxelebaze.“[23,
1880, 1, 310, 10-11]
movlenebis ufro gamZafrebas gvamcnobs alaverdeli episkoposis
grigolis (cercvaZe) Canawerebi: `1977 wlis 17 noembers CemTan, eklesiaSi,
movida ucnobi axovani axalgazrda, gamomiZaxa, TqvenTan calke saubari
msurso... wamoiwyo saubari: sinodi, romelic guSin Sedga, mTavrobis mier
gauqmebuliao, mTavrobas ar surs cxum–afxazeTis mitropolit ilias
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqad arCevao... mas surda Cemi
dayolieba, uari meTqva sinodis sxdomaze Cems mier wamoyenebul
kandidatze. me vupasuxe, rac sinodze gadawyda, imas xazi ar gadaesmeva-
meTqi... bolos saubari imiT daamTavra, mokle xanSi mogivaT depeSa
imisaTvis, rom sinodis xelaxali sxdoma Sedgeso. me vupasuxe, rac vTqvi
imasve vityvi–Tqo. maincdamainc nasiamovnebi ar wasula. “[23, 1880, 1, 310, 10-
11]
qarTveli sazogadoeba daZabuli adevnebda Tvalyurs saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi Seqmnil rTul viTarebas da
erTmniSvnelovnad uWerda mxars cxum–afxazeTis mitropolit ilias.
yoveli axali dRe axali WorebiTa da miTqma–moTqmis gamZafrebiT
iwyeboda. am usiamovnebaTa kulminacia iyo 1977 wlis 18 dekemberi.
rogorc sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis mdivnis, grigol
mSvidobaZis, sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis mosaydris,
mitropolit iliasadmi gagzavnili Setyobinebidan irkveva: `18 dekembers,
saRamos 19 saaTze, saqarTvelos sapatriarqos SenobaSi ZaliT SeWrila
wmida sinodis gadawyvetilebiT ukmayofilo gansxvavebuli poziciis sami
mRvdelmTavari. maT gautexiaT patriarqis kabinetis karebi, kancelariis
oTaxSi gauRiaT mdivnis saweri magida da seifi _ patriarqis kabinetSi,
dauxeviaT saqmiani qaRaldebi, maT Soris _ mosaydris arCevis oqmi,
gamouyenebiaT sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis beWedi,
usargebliaT qarTuli da rusuli sabeWdi manqaniT. rogorc darCenili
Savi nawerebidan Cans, maT daugzavniaT provokaciuli depeSebi mTavrobis
warmomadgenlebisTvis, ruseTis sapatriarqoSi, somxeTis eklesiaSi,
75
daumtvreviaT patriarqis kabinetis gasaRebi da CausvamT axali.“[27, 298,
2449] gagzavnil depeSebSi isini aRniSnavdnen, TiTqos saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis mosaydris Tanamdebobidan gadayenebuli iyo cxum-
afxazeTis mitropoliti ilia, xolo me–12 saeklesio krebis Catarebis
TariRi _ gadatanili.
sazogadoebis, inteligenciis aqtiuri Carevis Semdeg kaTolikos-
patriarqis mosaydris, mitropolit ilias mowinaaRmdegeni iZulebulni
gaxdnen, ukan daexiaT. yvela Relavda, simSvides inarCunebda
mitropoliti ilia, romelmac xelmeored dagzavna Setyobinebebi
marTlmadidebel eklesiaTa meTaurebTan, saero xelisuflebaSi, imis
Sesaxeb, rom saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis me–12
saeklesio kreba, sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis arCevnebi
da axladarCeuli kaTolikos-patriarqis aRsaydreba namdvilad
gaimarTeboda 1977 wlis 23–25 dekembers.
daZabuli, uZilo Rameebis Semdeg, rogorc iqna, gaTenda 23
dekemberi. TbilisSi stumrad Camovidnen: moskovisa da sruliad ruseTis
patriarqi, uwmidesi pimeni, yovelTa somexTa kaTolikosi vazgen I,
sazRvargareTis marTlmadidebel eklesiaTa delegaciebi. .23 dekembers,
sionSi, me-12 saeklesio krebis gaxsnamde, saqarTvelos kompartiis
centraluri komitetis pirveli mdivnis e. SevardnaZis saxelze aseTi
Sinaarsis depeSa gaigzavna: `29 noembers xelisuflebis warmomadgenelma
T. onofriSvilma oficialurad gamogvicxada _ sapatriarqo taxtze
mitropolit ilia SiolaSvilis kandidatura oficialurad
damtkicebulia da, Tu eklesiaSi samsaxuri gvinda, SevwyvitoT masze
saCivrebis wera, wmida sinodma mas unda davuWiroT mxario. sarwmuno
wyaroebidan SevityveT, rom Tqvengan araviTar amgvar gadawyvetilebas
adgili ar hqonia... sakiTxi seriozulia. gTxovT, saswrafod migviRoT
wmida sinodis gansxvavebulad moazrovne wevrebi, raTa piradad
mogaxsenoT saqmis realuri viTareba“[27, 298, 295]
imave dRes depeSebi gaigzavna saqarTvelos ssr umaRlesi sabWos
prezidiumis Tavmjdomaris pavle gilaSvilisa da ministrTa sabWos
Tavmjdomaris zurab patariZis saxelze, romlebSic saubari iyo
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis mravalsaukunovani
samarTlebrivi normebis darRvevaze. imave dRis 15 saaTze baTum-
76
Semoqmedeli da Wyondideli mitropolitis _ romanozis saxeliT depeSa
gaigzavna moskovSi, sabWoTa kavSiris komunisturi partiis centraluri
komitetis generalur mdivanTan leonid breJnevTan: `Zvirfaso leonid
ilias Zev! _werda mitropoliti romanozi, _ saqarTvelos kaTolikos–
patriarqis, daviT V–is gardacvalebis Semdeg saqarTvelos kaTolikos–
patriarqis mosaydred gamocxadda mitropoliti ilia (SiolaSvili). igi
jer kidev 1972 wlidan qarTveli disidentebis mxardamWeri da
wamqezebelia. moviTxov, moixsnas misi kandidatura.“[27, 298, 295]
saocrad ulogiko iyo mitropolit romanozis qmedeba. 1977 wlis
16 noembris wmida sinodis sxdomaze igi acxadebda, rom mitropolit
ilias patriarqobis SemTxvevaSi iyo imis saSiSroeba, saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefalia gauqmebuliyo da
ruseTs daqvemdebareboda. amitom 90 wlis asakSi igi mzad iyo, etvirTa
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis saWeTmpyrobeloba;
xolo 23 dekembers l. breJnevisadmi gagzavnil depeSaSi igive pirovneba
man qarTveli disidentebis wamqezeblad gamoacxada.
aseTi rTuli viTarebis fonze daiwyo muSaoba me-12 saeklesio
krebam, romelsac eswreboda 45 delegati. kreba gaxsna sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis mosaydrem, cxum-afxazeTis
mitropolitma iliam, romelmac aRniSna: `dRes am uZveles sapatriarqo
taZarSi Seikriba me–12 saeklesio kreba. ganvlo 45 dRem, rac RvTiv
ganisvena uwmidesma da unetaresma, sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqma daviT V–m, romelic win uZRoda Cvens eklesias 5 wlis
ganmavlobaSi, dado didi Sroma da Rvawli, raTa saTanado simaRleze
yofiliyo Cveni eklesia. 40 dRe iglova Cvenma xalxma. dRes me–12
saeklesio krebam unda airCios uZvelesi samociqulo eklesiis
winamZRvari. Cvens krebas pativi dasdo moskovisa da sruliad ruseTis
patriarqma, uwmidesma pimenma, rogorc moZme eklesiis mamamTavarma,
monawileoba miiRos Cvens zeimSi. dRes Cven vdgevarT im uZveles
eklesiaSi, sadac idgnen da mamamTavrobdnen didni kaTolikos–
patriarqni, uwmidesni da unetaresni: kirioni, leonide, ambrosi,
qristefore, melqisedeki, efremi, daviTi. Cveni mRvdelmTavrebi,
samRvdeloeba, morwmune eri mudam iqneba erTad, rom gadawyvitos is
didi sakiTxebi, romlebic Cveni eklesiis winaSe dgas. qristesmieri
77
siyvaruliT mogesalmebiT da me–12 saeklesio krebas gaxsnilad
vacxadeb.“[27, 1229, 52]
saeklesio krebas miesalma da nayofieri muSaoba usurva
moskovisa da sruliad ruseTis patriarqma uwmidesma pimenma.
krebam daamtkica 4 komisiis Semadgenloba. alaverdelma
episkoposma grigolma kidev erTxel daadastura wmida sinodis
gadawyvetileba, saqarTvelos kaTolikos–patriarqad asarCev kandidatad
dasaxelebuliyo cxum–afxazeTis mitropoliti ilia. krebis
Tavmjdomarem, mitropolitma iliam, krebis monawileebs mimarTa, rom,
survilis SemTxvevaSi, maT Tavisuflad SeeZloT CaeweraT sxva
kandidatis saxeli darigebul biuletenze.
gaimarTa faruli kenWisyra. xmis damTvleli komisiis
Tavmjdomarem, arqimandritma ioane ananiaSvilma, gamoacxada, rom
kaTolikos–patriarqis mosaydre mitropoliti ilia erTxmad iyo
arCeuli sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqad. krebaze
Seadgines sagangebo sigeli, romelsac xels awerdnen krebis monawileni.
`mis maRalyovladusamRvdeloesobas, cxum–afxazeTis mitropolit
ilias!
wyalobiTa RmrTisaTa da madliTa da gangebiTa sulisa wmidisaTa,
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis damoukideblobis
aRniSvnidan me–12 adgilobrivma krebam, romelic Sedga 1977 wlis 23
dekembers TbilisSi, sionis sapatriarqo taZarSi, SemadgenlobiTa
saqarTvelos eklesiis yovladsamRvdelo mRvdelmTavarTa, samRvdeloTa,
samonazvno wesTa da eriskacTa, moZme marTlmadidebel eklesiaTa
warmomadgenelTa, mRvdelmTavarTa, samRvdeloTa dasTa TandaswrebiT
aRirCia Tqveni siwmide sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqad,
mcxeTa-Tbilisis mTavarepiskoposad.“[32, 2, 1429] saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis meTaurs ewoda uwmidesi da
unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi, mcxeTa-Tbilisis
mTavarepiskoposi ilia II.
me–12 saeklesio krebis gadawyvetileba imave dRes gaxda cnobili
sruliad saqarTvelosaTvis. yvelas surda exila axalgazrda,
inteleqtuali, gamorCeuli garegnobis mwyemsmTavari, romelic
moaxerxebda eklesiis winaSe arsebul problemaTa mogvarebas da
78
saqarTvelos uZveles samociqulo eklesias daubrunebda istoriul
misias. A
axali patriarqis arCeva XX saukunis 70–iani wlebis `uZraobis
xanas“ daemTxva. TvalnaTliv Canda sabWoTa imperiis politikuri da
ekonomikuri krizisi, magram oficialuri komunisturi ideologiis
mesveurni kvlav amtkicebdnen ganviTarebuli socializmisa da komunizmis
naTeli momavlis sikeTes. qristianuli sarwmunoeba kvlav `warsulis
mavne gadmonaSTad“ iTvleboda. oficialur sainformacio saSualebebSi
didi adgili eTmoboda antireligiur Temebs. saqarTveloSi gamomavali
oficialuri gazeTebi _ `komunisti“, `zaria vostoka“, `soflis cxovreba~
_ mokle informaciiT gamoexmaurnen saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis me–12 saeklesio krebis mier sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqad ilia II-is arCevas. SedarebiT
vrceli masala gamoaqveyna gazeT `samSobloSi~ Jurnalistma lamara
Teliam.
25 dekembers sveticxovlis sapatriarqo taZrisaken zRva xalxi
daiZra. aseTi xalxmravloba mcxeTaSi 1917 wlis 12 (25) marts
avtokefaliis aRdgenis Semdeg aRar yofila. oficialuri xelisufleba,
wesrigis dacvis sababiT, Seecada specialuri saSvebis mqone pirTa garda
taZarSi aravin SeeSva, magram xalxis talRam gaarRvia milicielTa
kordoni da taZarSi Sevida.
xalxis xmauri miwynarda. sveticxovlis zarebi uwmidesisa da
unataresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is
mobrZanebas iuwyeboda. masTan erTad mobrZandnen: TeTriwyaroeli
mitropoliti zinobi, wilkneli mitropoliti gaiozi, mangleli
episkoposi giorgi, alaverdeli episkoposi grigoli; stumrebi: moskovisa
da sruliad ruseTis patriarqi, uwmidesi pimeni, yovelTa somexTa
umaRlesi patriarq-kaTolikosi vazgen I, qarTuli inteligenciis,
mecnierebis, kulturis TvalsaCino warmomadgenlebi, umaRlesi
saswavleblebis studentebi, erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobis
liderebi. daiwyo saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
141-e meTauris sazeimo kurTxeva. qarTveli patriarqebis jvar-panaRiebi,
sapatriarqo gvirgvini da kunkul-bartyula uwmidessa da unetares ilia
79
II-s miarTves manglelma episkoposma giorgim da alaverdelma episkoposma
grigolma.
axladarCeul patriarqs sityviT mimarTes moskovisa da sruliad
ruseTis patriarqma, uwmidesma pimenma da yovelTa somexTa patriarq-
kaTolikosma vazgen I-ma. Uuwmidesma da unetaresma sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqma ilia II-m Tavisi gamosvla am sityvebiT daiwyo:
`saocrebamde usazRvroa gangeba RvTisa. Aarc mis mowyalebas aqvs
sazRvari. WeSmaritad, am gangebam da mowyalebam daayena Tqvens winaSe
Cemi simdable, rogorc saqarTvelos samociqulo eklesiis mamamTavrisa.
me Segnebuli maqvs is umZimesi da, amave dros, sapatio movaleoba,
romelic dRes RvTis am wmida taZris TaRebqveS damakisra maRalma
RmerTma. muxls viyri am pativisaTvis misi Zlierebis winaSe da Tayvans
vcem maradiuli naTliT mosil xsenebas misas. Tavs vxri saqarTvelos
eklesiisa da misi mrevlis _ qarTveli xalxis winaSe, romelsac
sasoebiT unda emsaxuros Cemi Zali da goneba im sarwmunoebiT, romeli
sarwmunoebis dacvisa da SenarCunebisaTvis zRva sisxli gaiRo ricxviT
mcire Cvenma xalxma.. Cveni eklesiis momavali saqmianobis mTavari sakiTxi
unda iyos qarTvel xalxSi sasoebisa da utexi nebis ganmtkiceba. Cvens
xalxs mudam moepoveboda energia sasoebisa da winsvlisaTvis da es
energia axlac Warbad aqvs mas; gamovlindes da sikeTes moxmardes es
energia, _ ai Cveni mizani... Cvens erSi marTlmadidebeli qristianuli
sarwmunoebis ganmtkiceba, rogorc yovelTvis, axlac iqneba Cveni
eklesiis saqmianobis mTavari sazrunavi... imisaTvis, rom RvTiuri gziT
warvmarToT Cveni momavali saqmianoba, gvWirdeba Sinagani mTlianoba.“[27,
2, 1429]
uwmidesma da unetaresma jvari gardasaxa sveticxovelSi Sekrebil
aTasobiT adamians da stumrebTan erTad eklesiidan gavida.
sveticxovelSi Sekrebili xalxi ar iSleboda. yvela grZnobda, rom
istoriuli movlenis monawile gaxda. aTeisturi komunisturi
xelisuflebisagan devnili, Seviwroebuli da sazogadoebisgan
CamoSorebuli saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
avtokefaliuri eklesia Tavisi istoriuli rolis aRdgenisaTvis
emzadeboda. es _ momavalSi, magram pirveli dReebisa da Tveebis
sirTules yvela acnobierebda.
80
sazeimo dReebma gadafara ormocdaxuTdRiani rTuli problemebi,
Tumca bevri safiqralic gaCnda: vis SeeZlo gadaeWra sveticxovlis
sapatriarqo taZris mTavari WaRis jaWvi, romlis Camovardnas 25
dekembers tragedia mohyveboda? ramdeni xiluli da uxilavi mteri iyo
Casafrebuli axalgazrda patriarqis winaaRmdeg?
saqarTvelos samociqulo eklesias finansuradac AZalian uWirda.
yovelTa somexTa kaTolikosma vazgen I-ma am sityvebiT mimarTa
uwmidessa da unetaress ilia II–s: Tqven rom giyurebT, maxsendeba Cemi
patriarqobis pirveli wlebi... Caiara sazeimo dReebma da mkacri realoba
mZime aRmoCnda. Tvis bolos imis saxsaric ki ar gvqonda, rom
mgaloblebisaTvis mcire xelfasi migveca, magram, RvTis SewevniT,
gadavlaxeT yvela problema... es ambavi SemTxveviT ar gamixsenebia,
darwmunebuli var, axalgazrda patriarqi, uwmidesi da unetaresi ilia II
yvela problemas Tavs gaarTmevs da saqarTvelos eklesiis saqmianobas
met siTamames SesZens.
25 dekembers uwmidesma da unetaresma, sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqma ilia II-m saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis saxeliT gamarTa sazeimo miReba, romelsac
eswrebodnen saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida
sinodis wevrebi, samRvdeloeba, mowveuli stumrebi. qarTuli
inteligenciis saxeliT uwmidessa da unetares ilia II–s sityvebiT
mimarTes profesorebma: aleqsandre aleqsiZem, gaioz imedaSvilma, poetma
ioseb noneSvilma. `Tqven Tqveni morwmunebrivi siwmidiT, _ aRniSna prof.
g. imedaSvilma, _ saTno cxovrebiT, codniTa da eklesiisadmi uangaro,
Tavdadebuli moRvaweobiT didi xnis winaTve gqondaT mopovebuli xalxis
siyvaruli da pativiscema. amitom iyo, rom wilad gxvdaT eklesiisa da
xalxis siyvaruli da pativiscema... eklesiisa da xalxis neba–survilis
srul TanxmobaSi erTsulovnad agirCies daoblebuli qarTuli eklesiis
mamamTavrad... dRes yoveli fenis, ganaTlebisa da profesiis qarTveloba
Tqveni uwmidesobisa da unetaresobisadmi nugeSiT mondobili sasoebs,
rom odesme didebuli eklesia kvlav Cadges eris samsaxurSi. “[27, 2, 1429]
yvela gamomsvlelis natvra iyo, kvlav Zlieri exila saqarTvelos
samociqulo eklesia.
81
uwmidesma da unetaresma, sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqma ilia II–m sazeimo miRebaze mosul sazogadoebas mimarTa
mokle saprogramo sityviT, romelSic Camoayaliba is amocanebi,
romlebic unda gadaewyvita saqarTvelos samociqulo eklesias: `Cven
yvela aseT saqmeSi RvTis nebas vxedavT, mis mowyalebas, misi marjvenis
Zlierebas, samarTals misas, mis naTliT mosil siyvaruls imaT mimarT,
visac Cahbera man sicocxle Tavisi wmida sulis micemiT. RvTaebis am
warmoudgenlad mravalmxrivma didma sikeTem misgan boZebuli Zlierebis
kverTxiT damayena Cemi sayvareli qarTveli xalxis winaSe, rogorc
msaxuri am xalxisa da aRmasrulebeli yovlad maRali nebisa xalxis
sulieri cxovrebis amaRlebaSi. me tvirTis zidva damakisra misma
gasaocarma mowyalebam, mokvdavi gonebisaTvis warmoudgenelma Zlierebam
momca Zala da sasoeba, rom zeimiT vzido es tvirTi, rogori mZimec ar
unda iyos is... Cveni eklesiis saqmianoba ar unda warmovidginoT, rogorc
raRac mxolod morwmune xalxTan karCaketiloba. Cven yvelaferi unda
gvwamdes progresuli sawyisebiT, amisaTvis Cveni eklesiac unda idges
mTel xalxTan erTad, romeli xalxic sikeTesa da aRmavlobas
emsaxureba... unda gvaxsovdes, rom Cven im qveynis Svilebi varT, sadac
daflulia uflis kvarTi, im qveyanaSi dabadebulni da aRzrdilni,
romeli qveyanac wilad xvda yovladwmida RvTismSobels, im winaparTa
STamomavalni varT, romelTac qristianoba uqadages andria
pirvelwodebulma da svimon kananelma... aseTi warsuli gvavalebs, rom
mudam vizrunoT Cveni eklesiis siwmindis amaRlebisaTvis. ra Tqma unda,
ioli rodia RvTisa da eris winaSe valis moxda, magram gana SeiZleba
raime tvirTis simZimeze fiqri maSin, rodesac viciT, es tvirTi RvTisgan
miviReT? am tvirTTan erTad mogvca sasoeba gangebam. yoveli taxti
patriarqisa unda emsaxuros RmerTis didebis saqmes. vidre vicocxleb,
Cems Tvalwin iqneba is TvaliT uxilavi, magram realuri taxti,
romelzec damsva uflis Zlierma marjvenam. Cems gulzed weria is
valdebulebani, romlebic misma mowyalebam damakisra da bedniers mxdis
imaze fiqri, rom yovlad maRali mowyalebiT da qristes moZRvrebis
moyvaruli qarTveli xalxis TanadgomiT, yvelafers gavakeTebT, rac
maRali RmerTis madlma da Zalam damakisra.“[27, 2, 1429, 9]
82
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis 141–e
meTauris arCevas gamoexmaura marTlmadidebeli da aramarTlmadidebeli
eklesiebis sainformacio saSualebani. qristianuli msoflio kargad
icnobda uwmidessa da unetaress, sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqs ilia II-s, romelic 1963 wlidan, rogorc saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis sagareo ganyofilebis
Tavmjdomare, monawileobda marTlmadidebel da aramarTlmadidebel
eklesiaTa samSvidobo forumebSi. mas piradi guliTadi urTierTobebi
akavSirebda konstantinopolis, aleqsandriis, antioqiis, ierusalimis,
ruseTis, eladis, serbeTis da sxva marTlmadidebel eklesiaTa
meTaurebTan.
26 dekembers saqarTvelos umaRlesi sabWos prezidiumis
Tavmjdomarem p. gilaSvilma oficialurad miiRo uwmidesi da unetaresi
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi ilia II, moskovisa da
sruliad ruseTis patriarqi pimeni, yovelTa somexTa kaTolikosi vazgen
I. uwmidesma da unetaresma ilia II-m saqarTvelos kompartiis centraluri
komitetis pirvel mdivans e. SevardnaZes qarTveli xalxis
interesebisaTvis brZolaSi TanamSromloba SesTavaza. `vitvirTe ra
saWeTmypobeloba saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiisa,
wmida sinodisa da piradad Cemi saxeliT miiReT uRrmesi pativiscema da
keTili survilebi“[31, 1264, 8265] _!swerda misi uwmidesoba e. SevardnaZes.
!
Caiara sazeimo dReebma. dadga 1978 weli. sionis sapatriarqo
taZari, romelic mxolod did saeklesio dResaswaulebze ivseboda
ZiriTadad xandazmuli adamianebiT, yoveli kviris orSabaTs, samSabaTs,
SabaTsa da kviras axalgazrdebiT, inteligenciis warmomadgenlebiT iyo
savse. es xalxi usityvo protests ucxadebda komunistur ideologias da
sarwmunoebaSi cdilobda sulieri Svebis mopovebas. uwmidesi da
unetaresi maTTvis gasagebi eniT esaubreboda mrevls marTlmadidebeli
sarwmunoebis sidiadeze. Aadamianebi, romlebic erTxel mainc movidodnen
taZarSi, aq rCebodnen da mrevlad iqceodnen... rogori mSvidi, bednieri
da kmayofili iyo TiToeuli maTgani, uwmidesisa da unetaresis siTboTi
da siyvaruliT aRtacebuli.
yvela grZnobda, rom saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis istoriaSi axali era iwyeboda. 1995 wels uwmidesma da
83
unetaresma ilia II-m ase gaixsena patriarqobis pirveli rTuli, magram
saintereso wlebi: `dRes me mxolod Cveni eklesiis cxovrebis zogierT
aspeqts Sevexebi, gavixseneb, ra urTierToba iyo eklesiasa da
inteligencias Soris, romelic TiTqmis iseTive zewolas ganicdida da
iseve idevneboda, rogorc sasuliero pirni. miuxedavad amisa, SeiZleba
iTqvas, rom Cvenma inteligenciam qarTveli kacis suli gadaarCina. amitom
Cveni mizani iyo mWidro kavSiri eklesiasa da inteligencias Soris.
saxelmwifo cdilobda, ar momxdariyo es daaxloeba. inteligencias
hqonda sulierebisaken swrafva, magram gamocdileba aklda. maxsovs,
sapatriarqoSi Cveni gamoCenili istorikosebi moviwvieT saqarTvelos
eklesiis istoriis akademiuri gamocemis mosamzadeblad, davamuSaveT
gegma da gavanawileT Temebi, magram, rodesac damuSavebuli nawilebi
warmomidgines, mivxvdi, rom maTi gamocema ar SeiZleboda, radgan es
araeklesiuri adamianebis mier dawerili istoria iyo... miuxedavad amisa,
swrafva daaxloebisaken ar SeCerebula. sapatriarqoSi grZeldeboda
Sexvedrebi mecnierebTan. xSirad sakiTxebi, romelTac Cven am Sexvedrebze
ganvixilavdiT, imdenad saintereso iyo, rom universitetis profesor–
maswavleblebi maT Sesaxeb studentebs leqciebze uyvebodnen... Cvenma
mecnierebma didi misioneruli Rvawli gaswies da me madlobeli var maTi
mZime mdgomareobaSi gamoCenili TanadgomisaTvis.“[33, II, 111]
84
Tavi IV. pirveli siZneleebi, problemebi da maTi gadaWris
gzebis Zieba
XX saukunis 70–ian wlebSi saqarTvelo sabWoTa kavSiris erT–
erTi mokavSire respublika iyo. garegnulad suverenuli, Tavisufali
respublika realurad mkacrad centralizebuli mmarTvelobis sistemiT
xasiaTdeboda. adgilobrivi marionetuli xelisufleba _ saqarTvelos
kompartiis centraluri komitetis, saqarTvelos ssr umaRlesi sabWosa
da saqarTvelos ssr ministrTa sabWos saxiT _ moskovTan SeuTanxmeblad
verc erTi sakiTxis gadawyvetas ver axerxebda. qveyana aSenebda e.w.
`ganviTarebul socializms“. gabatonebuli ideologia iyo marqsizm–
leninizmi. sazeimo msvlelobebi imarTeboda 1 maiss, mSromelTa
solidarobis dRes, da 7 noembers, ruseTis xelisuflebaSi bolSevikebis
mosvlis `istoriuli“ dRis aRsaniSnavad. sazeimod aRiniSneboda
faSistur germaniaze gamarjvebis dRe, 9 maisi, da sabWoTa kavSiris
konstituciis miRebis dRe, 5 dekemberi. is adamianebi, romelTac
axsovdaT 1918–1921 wlebis saqarTvelos damoukidebeli respublika, an
emigraciaSi imyofebodnen, an, 20–50–iani wlebis daundobel
angariSsworebas gadarCenilni, ocnebasac ver bedavdnen Tavisufal
saqarTveloze. saqarTvelos politikuri xelmZRvaneloba amayad
acxadebda, rom qveyanaSi daZleuli iyo `warsulis mavne gadmonaSTebi“,
mosaxleobis religiuroba. axali ideologiuri wnexis pirobebSi
gaizardnen Taobebi, romelTa mexsierebidan cdilobdnen amoeSalaT
istoriuli warsuli, qarTuli erovnuli cnobiereba,
saxelmwifoebriobisa da qristianuli sarwmunoebisadmi erTguleba;
saSualo skolebidan da umaRlesi saswavleblebidan gandevnil iyo
saqarTvelos istoriis swavleba, axalgazrdebisaTvis gaucxoebuli iyo
85
XIX–XX saukuneebis saxelmwifoebrivi da sarwmunoebrivi
TavisuflebisaTvis mebrZol winaparTa _ solomon II–is, aleqsandre
batoniSvilis, solomon leoniZis, filadelfos kiknaZis, dosiTeoz
quTaTelis, eqvTime gaenaTelis, spiridon kedias, noe ramiSvilis, noe
Jordanias, kote afxazis, qaquca ColoyaSvilis, grigol lorTqifaniZis,
uwmidesi ambrosis, mitropolit nazaris, zurab avaliSvilis, grigol
robaqiZis, viqtor nozaZisa da sxvaTa saxelebi. XIX saukunis erovnul–
ganmaTavisuflebeli moZraoba socialur moZraobad moinaTla. qveyanaSi
gabatonebuli iyo rusuli ena da idevneboda qarTuli, garuseba _
internacionalizmad, xolo saqarTvelos istoriis, qarTuli enis
uflebebisaTvis brZola nacionalizmad cxaddeboda, mkacri cenzura iyo
yvela sferoSi. miuxedavad aseTi rTuli viTarebisa, sabWoTa politikuri
sistemis krizisi aSkara iyo. ioseb stalinis gardacvalebis Semdeg (1953
wlis 5 marts), romelic sabWoTa politikuri sistemis stabilurobis
garanti iyo 31 wlis ganmavlobaSi, kidev ufro garTulda viTareba.
qveynis saTaveSi mosulma axalma xelmZRvanelobam, nikita xruSCovis
meTaurobiT, 1956 wlis sagangebo dadgenilebiT dagmo ioseb stalinis
pirovnebis kulti da 20–50–iani wlebis represiebi mxolod mas daabrala.
n. xruSCovs am nabijiT sistemis gadarCena surda, magram moxda piriqiT,
daCqarda sabWoTa politikuri sistemis ngrevis procesi. 1956 wlis 9
marts TbilisSi mSvidobiani manifestaciis barbarosulma darbevam,
sisxlianma angariSsworebam qarTul sazogadoebaSi azrovnebis wesis
Secvla daaCqara, saqarTvelos saxelmwifoebrivi Tavisuflebis
miviwyebuli idea gamoacocxla, komunisturi sistemis kritika,
saqarTvelos saxelmwifoebrivi damoukideblobisaTvis brZola gaxda
erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobis mTavari mizani.
XX saukunis 60–70–ian wlebSi es moZraoba sabWoTa ideologebisa
da misi specsamsaxurebisaTvis disidentur (sxvagvarad moazrovneTa)
moZraobad moinaTla. disidenturi moZraobisaTvis saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi momxdari cvlilebebi,
axalgazrda, ganaTlebuli kaTolikos–patriarqis mosvla iyo didi
sixarulisa da imedebis momcemi, amitom qarTveli mamuliSvilebi
uyoymanod dadgnen uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis, ilia II–is gverdiT. patriarqi Sinaganad
86
erovnul–ganmaTavisuflebeli idealebis erTguli iyo. amis dasturia
saqarTvelos sapatriarqos arqivSi, misi uwmidesobis
studentobisdroindel saarqivo masalebSi, axalgazrda mRvdelmonazon
ilias mier lamazad gadawerili memorandumis teqsti, romliTac 1922
wels uwmidesma da unetaresma ambrosi xelaiam mimarTa genuis
saerTaSoriso konferenciis monawileebs. garda amisa, Cveni saxelovani
patriarqi axalgazrdobidanve xSirad ixsenebda uwmidessa da unetares,
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarq anton II–s: `axla Tvalwin
myavs warmodgenili kaTolikos–patriarqi anton II erekles Ze, magondeba
misi tirili da godeba daoblebul saqarTveloze, igi imeddakarguli da
damwuxrebuli rwyavda ruseTis miwas Tavisi mduRare cremlebiT.“[27, 2,
1004] _ werda Tavis dRiurSi mRvdelmonazoni ilia.
uwmidesi da unetaresi ilia II-is sityva, darbazobaze Tqmuli 1977
wlis 25 dekembers, kargi gzavnili iyo Tavisuflebis idealebis erTguli
TanamemamuleebisaTvis. aseT viTarebaSi daiwyo uwmidesisa da unetaresis,
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis ilia II–is moRvaweoba. erT-
erTma sasuliero pirma uwmidessa da unetares ilia II-s mimarTa, rom man
sudaragadafarebuli eklesia Caibara. viTareba iyo mZime, magram ara
uimedo. am dros mcxeTa–Tbilisis eparqiaSi moqmedi iyo mcxeTis
sveticxoveli, samTavrosa da olRas monastrebi, Tbilisis sioni,
qaSueTis wmida giorgis, didubis RvTismSoblis, kukiis wmida ninos,
mTawmindis mama daviTis, samebis, aleqsandre nevelis, mixeil tverelis,
ioane RvTismetyvelis, wmida barbares eklesiebi. ar funqcionirebda
anCisxatis, karis, feriscvalebis, wmida nikolozis, metexis
RvTismSoblis, veris eklesiebi; naZaladevSi, iveriis RvTismSoblis
eklesiaSi, higienis saxli (abano) iyo gaxsnili. eklesias ar hyavda
mrevli, TiTqmis ar arsebobda qarTulenovani sasuliero wignebi,
qarTuli xatebi, jvrebi, Semcirebuli iyo mgalobelTa gundebi. wmida
sinodis wevri eqvsi mRvdelmTavris asaki meryeobda 70-90 wlebs Soris,
xandazmuli iyo sasuliero pirTa umravlesobac. pirvel xanebSi
patriarqis Semmosvelni aleqsandre nevelis eklesiidan mosuli rusi
stiqarosnebi iyvnen. uwmidesi da unetaresi ilia II sionis sapatriarqo
taZarSi Sekrebil xalxs, romelic jer mrevli ar iyo, aswavlida,
rogor unda elocaT, romeli locvebi unda eswavlaT, rogor unda
87
gadaeweraT pirjvari, ratom iyo aucilebeli wirva–locvaze bolomde
daswreba, ratom unda daecvaT marxva, eTqvaT aRsareba da mieRoT wmida
ziareba, ratom iyo taZarSi saWiro siwynare wirva–locvis dros, ratom
iyo aucilebeli taZarSi salocavad moculi qalisTvis TavsaburaviT
yofna... adamianebi gaubedavad, magram mainc modiodnen eklesiaSi da
erTferovani cxovrebidan uecrad sxva samyaroSi gadmodiodnen, sadac
aforiaqebulni sulier simSvides poulobdnen, cxovrebaze xelCaqneulni
imediT aRivsebodnen. saocari sanaxavi iyo orSabaTs, samSabaTs, SabaTs
da kviras sionis sapatriarqo taZari. axalgazrdebi sasoebiT
Sehyurebdnen TavianT sulier winamZRols, wirva–locvis damTavrebis
Semdeg nela miuyvebodnen leseliZis, erekle II –is quCebs, rusTavelis
gamzirs.
patriarqma pirvel saaxalwlo epistoleSi am sityvebiT mimarTa
qarTvels xalxs: `sarwmunoeba – es naTelia mSvidobis gzaze,
sarwmunoeba Tavadaa mSvidoba da sasoeba maradiuli, sarwmunoeba wyaro
aris siyvarulisa, romelic amaRlebs kacis gulsa da gonebas. igi xidi
aris, miwidan cisken mimavali. dadeqiT mtkiced am xidze... Cven
sixaruliT vuCvenebT yvelas am xidisaken mimaval gzas, im saqmeTa nusxas,
romelic unda akeTos maradiulobisaken am xidiT mimavalma adamianma,
mivuTiTebT bednierebis im WeSmarit wyaroze, saidanac unda svas sulisa
da xorcis masazrdoebeli cxovelmyofeli wyali, davexmarebiT sulieri
amaRlebis gziT ixilos is naTeli, romelic mzisgan ki ar modis, aramed
romlisganac mzem miiRo naTeli Tavad.“[33, I, 337-338]
komunisturi ideologiisagan sulSexuTuli xalxisaTvis,
romelsac miwier samoTxes hpirdebodnen, es iyo sruliad axali.
adamianebi TandaTan daubrundnen TavianTi winaprebis mier sisxliTa da
TavganwirviT SenarCunebul qristianul sarwmunoebas, nominaluri
morwmuneebidan WeSmarit morwmuneebad gadaiqcnen. saero cxovrebaSi
samSoblo, misi istoriuli gmirebi, mSobliuri ena daviwyebas eZleoda.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis meTauri ki maTi
ardaviwyebisaken mouwodebda mrevls: `roca gadavxedavT Cvens warsuls,
gvaocebs, Tu amden winaaRmdegobaSi viT SeinarCuna qarTvelma xalxma
Tavisi ena, qristianuli sarwmunoeba da kultura, rogor ar moispo es
yvelaferi da viT gauZlo JamTan Widils. Cveni dRemde arsebobis da
88
sulieri simtkicis saidumloeba qristianul sarwmunoebaSi mdgomareobs...
wmida nino, daviT aRmaSenebeli, Tamar mefe, didi rusTaveli, dimitri
Tavdadebuli, sirieli mamebi, Tornike erisTavi; mefe–mowameni: arCili da
luarsabi; sjulisaTvis Tavdadebulni: dedofali qeTevani, mRvdeli
Tevdore, gmirni marabdelni, daviT guramiSvili, 300 aragveli, eqvTime
TayaiSvili, ilia WavWavaZe; kaTolikos–patriarqni: kirioni, ambrosi,
kalistrate da mravali sxva mnaTobni da svetni arian saqarTvelosi...
Cven unda viyoT ganmgrZelebelni im didi saqmisa, rasac Seewirnen isini.
“[33, I, 343]. oficialuri xelisuflebisa da misi ideologiisaTvis
sruliad miuRebeli iyo warsulis, awmyosa da momavlis aseTi xedva. Tu
saqarTvelos warsulidan am didebuli adamianebis magaliTebs win
wamovwevdiT, aRar rCeboda adgili ioseb stalinis, sergo orjonikiZis,
kamos (ter–petrosianis), filipe maxaraZis, levan RoRoberiZis, mixeil
kalininis, sergei kirovis, aleqsandre Jdanovis, kompartiis sxva beladTa
cxovrebis SeswavlisaTvis, romelTa Sromebsa da `sagmiro saqmeebze“
mogviTxrobdnen savaldebulo polit–seminarebze, kompartiis istoriis
leqciebze.
1978 wlis aprilis dasawyisSi saqarTveloSi didi mRelvareba
gamoiwvia saqarTvelos ssr axali konstituciis proeqtis ganxilvam.
axal proeqtSi, moskovis miTiTebiT, amoRebul iqna is muxli, romelic
saqarTvelos respublikaSi qarTuli enis saxelmwifoebriv statuss
akanonebda. sxvadasxva organizaciaSi saqarTvelos ssr axali
konstituciis proeqtis ganxilva arsebuli politikuri sistemis mZafr
kritikaSi gadaizarda. A
am dros erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobis axalgazrduli
birTvi, z. gamsaxurdias, m. kostavas, g. Wanturias, m. giorgaZis, T. CxeiZis,
z. WavWavaZis saxiT, sionis sapatriarqo taZris mrevli iyo. xelisufleba
grZnobda, rom saqarTveloSi qarTuli enis dasacavad gamosuli
adamianebis Zlieri mokavSire iyo saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesia.
gaTenda 1978 wlis 14 aprili. dilis 9 saaTze Tbilisis
universitetis ezoSi aTasobiT studenti Seikriba da daiZra rusTavelis
gamzirisaken, mTavrobis sasaxlisaken, sadac saqarTvelos ssr umaRlesi
sabWos sagangebo sesias unda daemtkicebina saqarTvelos ssr axali
89
konstitucia. axalgazrdebi moiTxovdnen qarTuli enis saxelmwifo enad
gamocxadebas. meliqiSvilis quCaze universitetis studentebs SeuerTdnen
Tbilisis sxvadasxva umaRlesi saswavleblis studentebi, inteligenciis
warmomadgenlebi; filarmoniasTan maT gaarRvies miliciis kordoni,
meore winaaRmdegoba daZleul iqna rusTavelis ZeglTan, aTasobiT
demonstranti skandirebiT: `saqarTvelo“, `samSoblo“, `deda ena“ –
mTavrobis saxlTan mivida... quCebSi daZabuloba igrZnoboda,
brezentgadaxurul manqanebSi samxedro teqnika, jari idga... ufrosi
Taoba tiroda, maT axsovdaT 1956 wlis 9 marti da eSinodaT misi
ganmeorebisa...
veeberTela sabWoTa imperiaSi es iyo uprecedento SemTxveva.
moskovi iZulebuli gaxda, ukan daexia, saqarTvelos ssr konstituciis
75–e muxliT saqarTvelos sabWoTa socialistur respublikaSi qarTuli
ena saxelmwifo enad dakanonda. es iyo didi gamarjveba da sixaruli.
demonstrantebi sionis sapatriarqo taZrisaken daiZrnen. am dros ki
saqarTvelos sapatriarqo (dRemde daudgenelia mizezebi) xanZris alSi
iyo gaxveuli. xanZris Sedegad daiwva vercxlis xati, XVII saukunis wmida
ninos xati, wmida nikolozis xati, 4 samRvdelmTavro kverTxi, barZim–
feSxumebi, muxis kankeli, magida, skamebi; kaTolikos–patriarqebis _
kirion II-is, leonides, ambrosis, qristefores, kalistrates,
melqisedekis, efrem II-is, daviT V-is _ suraTebi (originalebi). patriarqi
gadarCa... misi uwmidesoba TiTqmis erTi weli rezidenciis gareSe iyo,
magram amas xeli ar SeuSlia misTvis, kvlav Cveuli SeupovrobiT
gaegrZelebina saqmianoba.
saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesias 1917 wels
hqonda oficialuri sainformacio organo - Jurnali `sveticxoveli“,
romelic male daixura. uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqebis _ ambrosis, qristefores, kalistrates, efremisa
da daviTis _ survili, saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo
eklesias hqonoda Tavisi sainformacio Jurnali, mravali dabrkolebisa
da winaaRmdegobis gamo ganuxorcielebel ocnebad darCa.
1978 wels, uwmidesisa da unetaresis, ilia II-is locva–kurTxeviT,
gamovida feradi ilustrirebuli Jurnali `jvari vazisa“. Tavdapirvelad
ganzraxuli iyo, Jurnali yovelTviuri yofiliyo, magram xelisuflebis
90
mZafri winaaRmdegobis gamo gadawyda yovelwliurad ori nomris
gamoSveba. Jurnals unda gaeSuqebina saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis istoria, wmida sinodis sxdomebi, Teologiis,
marTlmadidebel eklesiebTan urTierTobis sakiTxebi. Jurnals agreTve
hqonda reziumeebi inglisur da rusul enebze. ocdaaTi wlis manZilze
Jurnalis ucvleli redaqtoria qalbatoni TinaTin kobalaZe. `jvari
vazisas~ 1978 wlis pirveli nomeri mTlianad mieZRvna saqarTvelos me-12
saeklesio krebas, uwmidesisa da unetaresi ilia II-is aRsaydrebas.
SezRuduli tiraJis gamo sionis sapatriarqo taZarSi specialur
magidaze ewyo Jurnalis nomrebi da mkiTxvelebi iwerdnen maTTvis
saintereso statiebs.
pirvel xanebSi yoveldRiuri locvebi, fsalmunebi morwmune
mrevls xeliT hqonda gadawerili. 1978–1979 wlebSi es locvebi daibeWda,
magram moTxovnileba imdenad didi iyo, rom isini bibliografiul
iSviaTobad iqca. uwmidesisa da unetaresis ilia II-is locva–kurTxeviT,
1978–1987 wlebSi saeklesio kalendarSi ibeWdeboda yoveldRiuri
locvebi da fsalmunebi. unikaluri qarTuli anbani _ asomTavruli da
nusxaxucuri _ mxolod specialistebisa da RvTismsaxurebisaTvis iyo
gasagebi. xalxi daSorebuli iyo Zvel qarTul teqstebsa da
damwerlobas. `qarTvel mrevlSi iSviaTad Tu moiZebneba adamiani, –
mimarTa uwmidesma da unetaresma ilia II–m mrevls, _ romelsac SeeZleba
medaviTneoba gauwios moZRvars... vTxov qarTvel morwmuneT, gamoiCinon
sibejiTe da gulmodgineba, Seiswavlon asomTavruli da xucuri
damwerloba, ar moSalon xidi, gadebuli saxelovan warsulsa da
bednier momavals Soris.“[33, I, 47]. sul male eklesiebSi gamoCnda
asomTavruliT da nusxaxucuriT dawerili yoveldRiuri locvebi,
fsalmunebi. qarTveli morwmuneebisaTvis asomTavruli da nusxaxucuri
anbani axlobeli da gasagebi gaxda...
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia, oficialuri
xelisuflebis winaaRmdegobis miuxedavad, iZulebiTi izolaciidan
gamodioda. 1978 wlis 24 noembers cnobilma qarTvelma kinoreJisorma
revaz TabukaSvilma italiidan gadmoasvena 1911 wels q. CivitavekiaSi
sxvis gadasarCenad zRvaSi daRupuli didi qarTveli mecnieris, mixeil
TamaraSvilis, neSti. 26 noembers, kviras, xelovnebis muzeumis darbazSi
91
gaimarTa samoqalaqo panaSvidi, romelsac aTasobiT qarTveli daeswro.
panaSvidze mobrZanda uwmidesi da unetaresi ilia II. misma uwmidesobam
didubis panTeonSi warmoTqmul sityvaSi xazgasmiT aRniSna, rom
istoriulad qarTveli eri da saqarTvelos eklesia mudam erTad idga da
ase iqneba momavalSic. es iyo saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis meTauris xalxSi gasvlis pirveli warmatebuli
nabiji... bevr adamianze patriarqis uSualobam, siwmidem ise imoqmeda, rom
eklesias miaSura. sul male sionis sapatriarqo taZarSi gamoCnda
qarTuli xatebi, jvrebi. uwmidesis locva–kurTxeviT, mxatvarma
aleqsandre banZelaZem daiwyo didubis RvTismSoblis eklesiis moxatva.
1979 wels sionis sapatriarqo taZarSi gamoCnda yovladwmida
RvTismSoblis, macxovris, wmida ninos, wmida giorgis, wmida keTilmsaxur
Tamar mefis, wmida qeTevan wamebulis, Rirsi mama ioane zedaznelis, wmida
mowameebis _ daviTisa da konstantines _ axali xatebi.
1978 wlis zafxulSi, rodesac saqarTveloSi uwmidesisa da
unetaresi ilia II–s mowveviT stumrad CamobrZanda aTonis mTis
gubernatori, doqtori dimitrios camisi, patriarqma oficialur
xelisuflebas acnoba, rom aucilebeli iyo, sapatio stumari miewviaT
Tbilisis universitetSi, korneli kekeliZis saxelobis xelnawerTa
institutSi, saxelmwifo muzeumSi. xelisufleba iZulebuli gaxda,
dasTanxmeboda, ramac uwmidessa da unetaress saSualeba misca,
Sexvedroda Tbilisis saxelmwifo universitetis profesor–
maswavleblebs, studentebs, stumrisaTvis daeTvalierebinebina
saqarTvelos istoriis kabineti, sadac maT esaubra saqarTvelos
istoriis kaTedris gamge, profesori mariam lorTqifaniZe. xelnawerTa
institutisa da saxelmwifo muzeumis TanamSromlebi pirvelad Sexvdnen
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqs, romlisadmi pativiscema,
siyvaruli da avtoriteti yoveldRiurad izrdeboda qarTvel xalxSi.
saqarTvelos marTlmadidebelma samociqulo eklesiam, saero
xelisuflebis RonisZiebaTa paralelurad, aRniSna iakob xucesis mier
wmida SuSanikis wamebis aRweridan 1500 wlisTavi, patriarqis locva–
kurTxeviT daiwera wmida SuSanikis xati. eklesiam xelisuflebas
mosTxova, gadmoeca misTvis metexis RvTismSoblis saxelobis taZari,
92
sadac aris wmida SuSanikis saflavi da imxanad ki axalgazrduli
Teatri iyo ganTavsebuli.
yoveli marTlmadidebeli avtokefaliuri eklesiisaTvis
gansakuTrebuli mniSvneloba aqvs wmida mironis momzadebas. saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesia VIII saukunidan amzadebs wmida
mirons. mironis momzadeba sazeimo viTarebaSi xdeba sveticxovlis
sapatriarqo taZarSi. bolSevikuri mmarTvelobis periodSi mironis
momzadeba mokrZalebulad aRiniSneboda, amitom vrceldeboda xmebi,
TiTqos mironi sxva qveynidan SemohqondaT.
1978 wels, uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis locva–kurTxeviT, gansakuTrebulad sazeimo
viTarebaSi momzadda wmida mironi. saqarTvelos sxvadasxva kuTxidan
mcxeTaSi Camosul aTasobiT morwmunes SeeZlo TviTmxilveli yofiliyo
marTlmadidebeli samociqulo avtokefaliuri eklesiis wiaRSi mironis
kurTxevis msaxurebisa. ori kviris manZilze sadReRamiso wirva–locva ar
wydeboda sveticxovlis sapatriarqo taZarSi. gaifanta uazro Worebi.
momzadebuli mironi moaTavses sagangebo WurWelSi. uwmidesisa da
unetaresis manqana, romelsac marTavda protodiakoni RvTiso
SalikaSvili, Tbilisisaken daiZra. manqanaSi wmida mironiT savse
WurWelic iyo moTavsebuli. manqanam gaiara ramdenime kilometri da
amotrialda. Tanmxlebi manqanebidan Tavzardacemuli gadmovidnen wmida
sinodis wevrebi, samRvdeloeba, morwmune mrevli. damtvreuli manqanidan
uvnebeli gadmovida misi uwmidesoba, wmida mironis WurWelic
dauzianebeli iyo. rom ara RvTis neba, yvelaferi sxvagvarad
dasruldeboda.
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqi grZnobda, rom aucilebeli iyo, qarTveli xalxis garkveul
nawilSi komunisturi xelisuflebis mier eklesiebze Seqmnili
stereotipi `istoriuli kulturis Zeglisa~ gaefanta da misi namdvili
daniSnuleba mkafiod da naTlad ganemarta. `taZari adgilia adamianis
eklesiuri kurTxevisa, – aRniSnavda misi uwmidesoba, – karibWea
maradiulobisa, savanea RvTisa; aqauri madlmosili garemo aRazevebs,
akeTilSobilebs suls, ganwmeds da ganaTavisuflebs codvebisagan,
taZari oazisia, romelSic Cveni yoveldRiuri cxovrebis oromtrialiT,
93
RelviT da amaoebiT daclili suli Sinagan mSvidobasa da siwynares
povebs.“[33, I, 48].
. oficialurma xelisuflebam religiur dResaswaulebs
daupirispira e.w. saxalxo `daviT garejoba“, `mcxeToba“, `alaverdoba“,
`TeleToba“. mTeli dRis ganmavlobaSi SezarxoSebuli xalxi zurna–
dudukis fonze wmida taZrebis ezoebSi raRacas zeimobda, Tu ras, verc
erTi mozeime ver ityoda. uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqi 1978 wlis seqtemberSi kaxeTSi gaemgzavra
alaverdobaze. axmetis partiulma xelmZRvanelobam scada, aTasobiT
morwmunisaTvis gza gadaeRoba, magram uSedegod. es iyo pirveli
alaverdoba, romlis drosac sakaTedro taZarSi sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqi da wmida sinodis wevrebi aRasrulebdnen
RvTismsaxurebas. saocari viTareba iyo. warmarTul–gaxalxurebuli
dResaswauli Tavis namdvil saxes ibrunebda. ase moxda TeleTSi,
mcxeTaSi, lomisaze. es iyo qarTveli xalxis qristianuli rwmenisken
Semobrunebis rTuli, magram Seuqcevadi procesis dasawyisi.
oficialuri xelisuflebis mcdeloba, saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesia sazogadoebisagan izolirebuli darCeniliyo,
sruli kraxiT damTavrda. uwmidesma da unetaresma ilia II–m
gansakuTrebuli yuradReba dauTmo axalgazrdobas. komunistur–
komkavSiruli propagandiT sulSexuTulma axalgazrdebma sulis
simSvide, samSoblos interesebis dacvis, winaparTa tradiciebis
pativiscemis Zala eklesiaSi ipoves.
1978 wlis 6 marts saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis oficialuri delegacia moskovidan TbilisSi brundeboda.
moskovis aeroportSi qarTulad xmamaRla naTqvamma sityvam patriarqi
moabruna. `uwmideso, – mimarTa ucnobma axalgazrdam, daiCoqa mis win da
werili gadasca, _ sul ori Tve gavida Tqveni kurTxevidan da sasaxelod
gauZeliT did gamocdas. Tqveni yoveli wirva, yoveli qadageba Cvens
guls malamod ecxeba. sioni Cveni sulisa da gonebis wmida taZaria,
akademiaa, romelSic adamiani ara marto gonebis sazrdos iRebs, aramed _
sulier sazrdosac. Tqven xarT is sulieri moZRvari, romelmac bevri
gzasacdenili adamiani moaqcieT; imedi gqondeT, qarTveli axalgazrdebi
mudam mxarSi amogidgebiT.“[27, 2254]. es gulaxdili werili-aRsareba
94
adasturebda uwmidesisa da unetaresis mier gadadgmuli pirveli
nabijebis siswores.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis meTaurma
mWidro TanamSromloba daiwyo qarTuli mecnierebisa da kulturis
sxvadasxva sferos warmomadgenlebTan. aTeistur epoqaSi aRzrdil
adamianebs igi miniSnebiT aswavlida sasuliero pirebTan urTierTobis
niuansebs. uwmidesi da unetaresi ilia II daeswro kote marjaniSvilis
saxelobis TeatrSi speqtakl `STamomavlobas“. speqtaklSi STambeWdavi
saxe Seqmna didma qarTvelma msaxiobma veriko anjafariZem. speqtaklis
dasasruls misma uwmidesobam daloca msaxiobebi. aRfrTovanebulma
veriko anjafariZem ase mimarTa mis uwmidesobas:
– arc ki vici, rogor unda mogmarToT. CemTvis gansakuTrebiT
axlobeli gaxdiT Cemi didi ojaxuri tragediis Semdeg. (Svilis
gardacvalebis Semdeg patriarqma did msaxiobs urCia, didi rwmena
gadagalaxvinebs did mwuxarebaso).
uwmidesma daloca suxiSvilebis ansambli, ansambli `rusTavi“...
uwmidesisa da unetaresis, saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis avtoritetis amaRlebis, qveyanaSi mosaxleobis
religiurobis gazrdis fonze oficialuri saxelisuflebo struqturebi
fiqrobdnen, rogori unda yofiliyo maTi antireligiuri muSaobis
strategia da taqtika. am mizniT rekomendaciebis SemuSaveba daevala
saqarTvelos ideologiur muSakTa sagangebo jgufebs, romelTac 1979–
1984 wlebSi Sekrebebi gamarTes moswavle axalgazrdobis sasaxleSi.
gamomsvlelTa umravlesoba cdilobda, oponireba gaewia saqarTvelos
istoriis saRvTismetyvelo koncefciisaTvis, daegmo axalgazrdobis didi
nawilis eklesiisaken ltolva. miRebul iqna gadawyvetileba, Seqmniliyo
komkavSiruli Stabebi, romelnic saeklesio dResaswaulebis dros
eklesiebSi mosul axalgazrdebs gamoavlendnen da farTo `axsna–
ganmartebiT samuSaoebs“ Caatarebdnen. xelisuflebis miTiTebiT,
saxelmwifo samsaxurSi myof adamianebs samsaxuridan gaSvebiT, xolo
umaRlesi saswavleblebis studentebs _ saswavleblidan garicxviT
emuqrebodnen. oficialur xelisuflebas saqarTvelos marTlmadidebel
samociqulo eklesiaze zemoqmedebisaTvis Seqmnili hqonda sagangebo
saxelmwifo struqtura sabWoTa kavSiris religiis saqmeTa komitetis
95
saxiT, romelic 1943 wels, xolo misi filiali - saqarTvelos ssr
ministrTa sabWosTan arsebuli marTlmadidebeli eklesiis rwmunebulis
Tanamdeboba _ 1947 wlis 22 agvistos dafuZnda mTavrobis dadgenilebis
safuZvelze. rwmunebulTa aparats evaleboda saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesiasa da saqarTvelos mTavrobas
Soris urTierTobis koordinacia, sasuliero pirTa aRricxva, moqmedi
eklesiebis registracia, sabWoTa kanonmdeblobiT religiuri
organizaciebisaTvis miniWebul uflebaTa dacva. rwmunebulTa
samoqalaqo samsaxuris ukan sabWoTa kavSiris uSiSroebis ganyofileba
idga, romelic mkacrad akontrolebda eklesiis saqmianobas.
1947 wlidan 1990 wlamde saqarTveloSi religiis saqmeTa
rwmunebulebi iyvnen: k. qadagiSvili, m. bujiaSvili, m. meqvabiSvili, d.
enuqiZe, d. SalutaSvili, T. onofriSvili, g. maisuraZe, a. wiklauri... 1976–
1978 wlebSi saqarTvelos ssr religiis saqmeTa rwmunebuli iyo Tengiz
onofriSvili. am dros saqarTveloSi ZalaSi iyo 1977 wlis 16 marts
damtkicebuli debuleba `religiur gaerTianebaTa Sesaxeb“. debulebis
Tanaxmad, axali eklesiis gaxsna SesaZlebeli iyo im SemTxvevaSi, Tu amas
moiTxovda religiuri sazogadoebis 20 wevri. Tu sasuliero pirs ar
hqonda religiis saqmeTa rwmunebulis mier gacemuli registraciis
mowmoba, mas ekrZaleboda mRvdelmsaxureba.
rwmunebulTa aparati cdilobda, srulad ekontrolebina
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis saqmianoba, didi
saSemosavlo gadasaxadebi daewesebina sasuliero pirebisaTvis,
gaevrcelebina maTTvis arasasurvel sasuliero pirebze Seuracxmyofeli
Worebi, raTa sazogadoebas uaryofiTi ganwyoba Seqmnoda maTze.
rwmunebulma Tengiz onofriSvilma ver moaxerxa xelisuflebis
moTxovnebis warmatebiT Sesruleba, amitom igi gaaTavisufles da es
misia g. maisuraZes daakisres. rogorc misi Canawerebidan irkveva, igi 1980
wels daswrebia mcxeTis sasuliero seminariaSi misaReb gamocdebs da
gulistkivili gamouTqvams: `samwuxarod, wina wlebTan SedarebiT,
seminariaSi mosuli kontingenti amjerad gacilebiT ukeT momzadebuli
aRmoCnda. maT Soris arian umaRles saswavlebeldamTavrebulni~[23, 1880,
1, 382, 2]. ukeTesi iqneboda, Tu seminariaSi gaunaTlebeli, saeWvo
96
warsulis mqone adamianebi Cairicxebodnen, radgan maT SantaJs
xelisufleba ufro advilad SeZlebda.
rwmunebulis davalebiT, mcxeTis muzeum–nakrZalis direqtorma
1982 wlis ianvarSi SiomRvimis monasterSi Caketa monastris winamZRvari
mama ioakime asaTiani. movusminoT mama ioakimes: `mimdinare wlis 6 ianvari
iyo, Sobis wina dRe. uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis locva–kurTxeviTa da brZanebiT, SiomRvimis
monastrisaken gavemgzavre salocavad (am dros monasteri me–18
profteqnikuri saswavleblis filiali iyo s.v.). dRis 15 saaTze
monastris galavans mivadeqi. rodesac monasterSi Sevedi, kari
mojaxunda. garedan viRacam boqlomi daado. yvirodnen da uSveri
sityvebiT mlanZRavdnen. ase gavatare mTeli Rame. gaTenda. Cemi sayvareli
eklesia sapyrobilis magivrobas miwevda, mcioda, mwyuroda, mSioda da
miWirda gaZleba. pirvelis naxevarze raRac xmebi Semomesma, avtexe
yvirili, Svelas viTxovdi. karTan movida viRac samxedro, rogorc
TviTon miTxra, aviaciis maiori, romelic col-SvilTan erTad
amosuliyo monasterSi. Svela vTxove. keTilSobili adamiani aRmoCnda da
mkiTxa, Tu riT SeeZlo Cemi daxmareba. Sevevedre, TbilisSi Casuliyo da
sapatriarqoSi eambna yvelaferi. oficeri sakuTari manqaniT wavida.
amasobaSi kidev erTi damTvalierebeli _ demur boboxiZe _ movida. masac
vTxove, Casuliyo mcxeTaSi da enaxa sveticxovlis moZRvrebi. male
sapatriarqodan movidnen... mcxeTaSi d. boboxiZe muzeum–nakrZalis
direqtorTan gaugzavniaT, romelsac SiomRvimis yaraulebisaTvis mokle,
magram bevrismTqmeli werili miuweria: `awi kmara da gauSviTo“[23, 1880, 1,
551, 1-5].
religiis saqmeTa rwmunebulebi cdilobdnen, uxeSad Careuliyvnen
eklesiis Sida saqmeebSi. 1986 wlis 21 noembers religiis saqmeTa
rwmunebuli aseTi Sinaarsis werils ugzavnis uwmidessa da unetares
ilia II–s: `Cvens xelT arsebuli monacemebidan gamomdinare, aucileblad
miviCnevT Tqveni yuradReba mivapyroT religiuri kultebis Sesaxeb
sabWoTa kanonmdeblobis darRvevebis faqtebze, romlebic sakmaod
moxSirda saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis msaxurTa mxriv...
zemoaRniSnulidan gamomdinare, rwmunebulTa aparats saWirod miaCnia,
rom saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis sapatriarqom aRniSnul
97
darRvevaTa uaxloes vadebSi aRmosafxvrelad gaataros Semdegi saxis
RonisZiebani:
1. aekrZaloT eklesiaTa mRvdelmsaxurebsa da sapatriarqos Tanam-
Sromlebs, uSualod mimarTon respublikisa Tu sakavSiro instanciebs da
awarmoon maTTan mimowera rwmunebulis aparatis gverdis avliT;
2. SeizRudos mRvdlebis sxvadasxva eklesiebSi gadayvan–
gadmoyvana, Tu es gansakuTrebuli aucileblobiT ar iqneba gamowveuli;
3. mkacrad aekrZalos yvela RvTismsaxursa Tu eklesiis
winamZRvars religiuri sazogadoebis safinanso–sameurneo saqmeebSi
CarTva.
4. mkacrad iqnes gafrTxilebuli yvela mRvdelmTavari da sxva
kultis msaxurni, raTa Sewydes aramoqmed da araregistrirebul
eklesiebSi saxalxo Tu saeklesio dResaswaulebSi monawileoba.“[23, 1880,
1, 551, 5-6]..
religiis saqmeTa rwmunebulis davalebiT, quTaTel–gaenaTel
mitropolit Sio avaliSvils quTaisis mxareTmcodneobis muzeumis
gelaTis filialis TanamSromlebi sastikad ewinaaRmdegebodnen, rom
administraciuli wesiT daxurul eklesiaSi 8 Tebervals daviT IV
aRmaSeneblis saflavze paraklisi gadaxdiliyo. ase iyo yvelgan, magram
miuxedavad aseTi didi survilisa, rwmunebulTa aparati veRar axerxebda
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis samoqmedo
asparezis SezRudvas. religiis saqmeTa rwmunebulis erT–erT gulaxdil
CanawerSi vkiTxulobT: `mxolod ukiduresad reaqciuli eklesiis
msaxurni, ucxoel antisabWoelebTan erTad, moiTxoven, rom Cvens
qveyanaSi religiur gaerTianebebsa da maT wevrebs ufleba mieceT
imoqmedon ise, rogorc es maT moesurvebaT“[27, 1200, 7720].
ase azrovnebdnen religiis saqmeTa rwmunebulTa aparatSi.
1980–iani wlebidan uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqi oficialuri xelisuflebisagan daJinebiT
moiTxovda sasuliero akademiis gaxsnis nebarTvas. rogorc misi
uwmidesoba aRniSnavs, am saqmeSi mas didi daxmareba gauwia religiis
saqmeTa rwmunebulma, batonma anzor wiklaurma.
XX saukunis 80–iani wlebis meore naxevridan, erovnul–
ganmaTavisuflebeli moZraobis aRmavlobis periodSi, araerTxel daisva
98
sakiTxi religiis saqmeTa rwmunebulis aparatis gauqmebis Sesaxeb. 1990
wlis 22 aprils saqarTvelos ministrTa sabWom aseTi dadgenileba
gamosca: `gauqmdes saqarTvelos ssr ministrTa sabWosTan arsebuli
religiis saqmeTa rwmunebulis aparati yvela Tavisi funqciiT.
respublikis teritoriaze ganlagebuli marTlmadidebeli eklesiisa da
saqarTvelos sapatriarqos yvela sakulto nageboba gamocxaddes
saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis sakuTrebad“[27, 16420].
uwmidesi da unetaresi ilia II saocari mimteveblobiT da
araCveulebrivi madlierebis grZnobiT yovelTvis magaliTs aZlevs ers.
1995 wels mcxeTaSi, sveticxovlis sapatriarqo taZarSi, saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis gafarToebuli krebaze, man
aRniSna, rom saqarTvelos ministrTa sabWosTan arsebuli religiis
saqmeTa rwmunebulis aparati eklesiis SezRudvisa da daCagvrisaTvis iyo
Seqmnili, magram `ar SemiZlia ar gavixseno, _ brZana uwmidesma, _
religiis saqmeTa ori rwmunebuli: Tengiz onofriSvili da anzor
wiklauri. Tengiz onofriSvili mRvdlis SviliSvili iyo, romlis
suraTic man erTxel saidumlod maCvena. anzor wiklaurs, romelic
axlaxan gardaicvala, didi wvlili miuZRvis Tbilisis sasuliero
akademiis gaxsnaSi. erTica da meorec istorikosebi iyvnen da kargad
esmodaT eklesiis roli Cveni qveynis cxovrebaSi“[33, II, 110].
99
Tavi V. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
urTierToba marTlmadidebel eklesiebTan da aramarTlmadideblur
konfensiebTan. avtokefaliuri moZraobis warmatebiT dagvirgvineba
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
avtokefaliis aRdgenisa da pirveli saeklesio krebis mier sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqad kirion II–is arCevis Semdeg
uwmidesma da unetaresma kirion II-m daiwyo seriozuli muSaoba, raTa
marTlmadidebel da aramarTlmadidebel msoflios mkafio warmodgena
SehqmnodaT, ra moxda saqarTveloSi, da ar aRmoCeniliyvnen ruseTis
sapatriarqos mier gavrcelebuli tendenciuri informaciebis tyveobaSi.
pirvel yovlisa, iyo survili ruseTis eklesiasTan megobruli
urTierTobis damyarebisa, magram 1917 wlis agvistoSi ruseTis
axladarCeulma patriarqma tixonma saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis maRalierarqebs mcxeTaSi 1917 wlis 12 (25) marts
miRebuli dokumentis gauqmebisa da sinanulisaken mouwoda. amitom 25
wlis manZilze saqarTvelosa da ruseTis marTlmadidebel eklesiaTa
Soris evqaristuli kavSiri ar arsebobda.
1943 wlis 31 oqtombers, daZabuli molaparakebebis Semdeg, ruseTis
patriarqma sergim oficialurad aRiara saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis teritoriuli avtokefalia, 1917 wlis 12 (25)
martis sveticxovlis damoukideblobis aqtis kanoniereba da rusi
mrevlisadmi mimarTvaSi daadastura saqarTvelos marTlmadidebel
samociqulo eklesiasTan evqaristuli kavSiris aRdgena. ruseTis
marTlmadidebeli eklesiis mier saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis avtokefaliis aRiarebis dokuments xels awerdnen
patriarqi sergi da sinodis mudmivi wevrebi, mitropolitebi: aleqsi,
nikolozi, mTavarepiskoposebi: andrei, aleqsi, ioane.
100
1946 wels saqarTveloSi oficialuri megobruli vizitiT
CamobrZanda ruseTis patriarqi uwmidesi aleqsi I. 1958 wels igi meored
Camovida saqarTveloSi. 1945–1948 wlebSi uwmidesi da unetaresi
kalistrate stumrobda moskovs. 1951–1970 wlebSi moskovSi araerTxel
Catarda sabWoTa kavSirSi arsebul religiur konfesiaTa meTaurebis
Sexvedra, samSvidobo konferenciebi. am SexvedrebSi monawileobdnen
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqni:
melqisedek III, efrem II, daviT V, ilia II. ruseTisa da saqarTvelos
marTlmadidebel eklesiaTa Soris keTilganwyobili urTierToba
damyarda.
1977 wlis 25 dekembers uwmidesisa da unetaresis ilia II-is
aRsaydrebaze moskovisa da sruliad ruseTis patriarqi pimeni am
sityvebiT miesalma saqarTvelos eklesiis meTaurs: `ruseTis
marTlmadidebeli eklesia, aRsavse uRrmesi pativiscemiT Tavisi
erTmorwmune, moZme qarTuli eklesiisadmi, guliT xarobs am uwmides
taZarSi gamefebuli sixaruliTa da zeimiT. es sixaruli wmidaa da
naTeli. Cvenc sixarulma mogviyvana aq, raTa erTxel kidev davudasturoT
keTilmorwmune qarTvel ers da mis Rirseul mwyemsmTavars sruliad
ruseTis eklesiis samwysos siyvaruli“[34, 1978, 12].
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqi ilia II patriarq pimenis am pozicias pativiscemiTa da ruseTis
eklesiisadmi siyvaruliT pasuxobda. 1978 wlis maisSi man monawileoba
miiRo ruseTSi patriarqobis aRdgenidan 60 wlisTavisadmi miZRvnil
sazeimo RonisZiebaSi. aq igi Sexvda da momavali urTierTobebis
gaRrmavebis sakiTxebze esaubra msoflio sapatriarqos warmomadgenlebs,
mitropolitebs _ melitonsa da barTolomeoss (axlandel msoflio
patriarqs), ierusalimis eklesiidan – mitropolit germanes, rumineTis
eklesiidan _ mitropolit Teoqstites (SemdgomSi patriarqs),
bulgareTis patriarq maqsimes, eladis eklesiis warmomadgenels _
mitropolit varnavas, kviprosis eklesiis meTaurs _ mTavarepiskopos
qrizostomoss, Cexoslovakiis eklesiis meTaurs _ doroTes, poloneTis
eklesiis meTaurs _ mitropolit vasils, amerikisa da kanadis
marTlmadidebeli eklesiis meTaurs _ mTavarepiskopos Teodosis,
somxuri eklesiis meTaurs _ patriarq–kaTolikos vazgens I–s. ruseTis
101
eklesiis meTauris, uwmides pimenisadmi mimarTul misalmebaSi man
aRniSna: `rusuli eklesiis aTaswlovani istoria _ es aris qristes
jvris mtvirTelobis aTaswlovani gza. es aris wmindanTa dasebi, es aris
qristianuli siyvaruli, es aris brZola WeSmariti rwmenisa da
mamulisaTvis. es aris sulier faseulobaTa Seqmna da zrunva maTi
SenarCunebisaTvis“[30, 234].
uwmidesi da unetaresi ilia II yovelTvis pativiscemiT ixsenebda
ruseTis patriarqebs _ uwmides aleqsi I-sa da uwmides pimens. man 1990
wels patriarq pimenis dakrZalvaze ase daaxasiaTa igi: `rodesac Cven
uwmidesi patriarqis _ pimenis cxovrebas Soridan vuyurebT, vxedavT
mxolod mis sidiades, gvaxsendeba sadResaswaulo RvTismsaxurebani,
wirva–locvani, magram ver vxedavT im mZime gansacdelsa da devnas,
romelic man gadaitana, ver vxedavT im Tavganwirul msaxurebas, mis
uZilo, locviT gaTenebul Rameebs, mis cremlebsa da tanjvas, im mZime
jvars, romelic mas Tavisi mxrebiT mihqonda“[30, 237].
uwmidesma da unetaresma ilia II-m axladarCeul patriarq aleqsi
II–s tradiciuli megobroba da urTierTTanamSromloba SesTavaza.
XX sauunis 90–ian wlebSi bolSevikebis mier modernizebuli
ruseTis sabWoTa imperia _ sabWoTa kavSiri _ daiSala. es procesi
yofili sabWoTa respublikebisaTvis, maT Soris _ saqarTvelosaTvis,
sakmaod mtkivneuli aRmoCnda. ruseTis politikuri wreebis waqezebiTa da
mxardaWeriT gaZlierda separatistuli tendenciebi saqarTvelos
istoriul miwa–wyalze, afxazeTsa da cxinvalis regionSi. ruseTma
faqtobrivad am teritoriebis aneqsia moaxdina, Tumca saerTaSoriso
sazogadoebriobas jiutad umtkicebs, rom igi regionSi icavs mSvidobasa
da stabilurobas. Ees xdeba im fonze, rodesac 300 000 qarTveli
gamoZevebulia afxazeTis teritoriidan, 14 aTasze meti adamiani ki
daxoces sakuTar miwa–wyalze. daxvrites mama andria, daarbies eklesiebi.
ruseTis marTlmadidebeli eklesia Tavis bundovan gancxadebebSi
TiTqos gmobda Zaladobas, magram, samwuxarod, am yvelaferSi iribad
qarTvelebs adanaSaulebda. ruseTis patriarqma aleqsi II–m TbilisSi
yofnisas Tavi aarida am problemebze msjelobas. cxum–afxazeTisa da
cxinvalis eparqiebidan separatistebis mier gamoZevebulia qarTveli
samRvdeloeba da am dros ruseTis eklesia, saqarTvelos sapatriarqos
102
gverdis avliT, cdilobs iq rusi sasuliero pirebis damkvidrebas da
amas amarTlebs mosaxleobis religiuri moTxovnilebiT. iseT
viTarebasTan gvaqvs saqme, rom, rogorc ruseTis saxelmwifo, aseve
eklesia, sajarod aRiareben saqarTvelos teritoriul mTlianobas,
saqarTvelos eklesiis teritoriul avtokefalias, magram sinamdvileSi
piriqiT iqcevian. am TvalsazrisiT rad Rirs Tundac is faqti, rom
cxinvalis separatistuli ukanono SeiaraRebuli formirebis aRlumze
monawileobs ruseTis vladikavkazis eparqiis winamZRoli?
ruseTis `patriot mecnierTa“ wreebSi gaCnda mosazrebani axali
aTonis monastris ruseTis eklesiisaTvis dabrunebis aucileblobis
Sesaxeb. sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi, uwmidesi da
unetaresi ilia II mkacrad gmobs yovelive amas. ruseTis patriarq aleqsi
II–sadmi gagzavnil werilSi igi aRniSnavs: `me miviRe sakmaod ucnauri da
gaugebari werili da aucileblad miviCnie, gamecno igi TqvenTvis, miT
umetes, rom igi ruseTisa da saqarTvelos avtokefaliuri eklesiebis
urTierTobebs exeba.... upirveles yovlisa, gvaocebs, ratom erevian
mecnierebi ori Zmuri avtokefaliuri eklesiis urTierTobaSi? vin misca
maT amis uflebamosileba? me ar vfiqrob, rom es Tqvengan miecaT.
mtkiceba axali aTonis monastris ruseTis eklesiisaTvis dabrunebisa im
motiviT, rom igi rusi ostatebis, rusi xalxisa da ruseTis
marTlmadidebeli eklesiis xarjebiT aSenda, arasworia. me SemiZlia
mravali magaliTi moviyvano imis Taobaze, rom bevri qarTuli taZari da
Senoba moskovSi, peterburgsa Tu ruseTis sxva qalaqebSi qarTveli
mefeebisa da Tavadebis mier aris aSenebuli; Cven rom dRes erTmaneTs
msgavsi pretenziebi wavuyenoT, es ar Seuwyobs xels Cveni xalxebisa da
eklesiebis megobrobas... garda amisa, minda SegaxsenoT, rom rodesac 1943
wels ruseTis eklesiam aRiara saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis teritoriuli avtokefalia, saqarTveloSi
arsebuli yvela rusuli samwyso da monasteri saqarTvelos eklesiis
iurisdiqcias gadaeca“[33, II, 421-422]. patriarqma aseve mkacrad dagmo
vladikavkazisa da stavropolis mitropolit gedeonis mcdeloba
`samxreT oseTis xalxisaTvis sulieri daxmarebis aRmoCenis Sesaxeb“ da
dasZina: `upirveles yovlisa, meufe gedeonma unda icodes, rom yofili
samxreT oseTis teritoria saqarTvelos uZvelesi teritoriaa, Tavisi
103
gancxadebiT igi mtrobas sTess ara mxolod qarTvelebsa da osebs,
aramed qarTvelebsa da rusebs Sorisac~[33, II, 424]..
samwuxarod, ruseTis eklesiam mkafio pasuxi ver gasca, Tu ratom
xdeba yovelive es, verc 1992 wlis oqtomberSi, rodesac uwmidesma da
unetaresma ilia II–m mimarTa ruseTis patriarq aleqsi II–s da sTxova,
gamoeyenebina Tavisi avtoriteti afxazeTSi datrialebuli sisxlisRvris
SesaCereblad, da verc Semdgom.
ruseT–saqarTvelos politikuri urTierTobebis istoriaSi
yvelaze rTuli ar yofila arc amoucnobniSnebiani TviTmfrinavebiT
saqarTvelos mosazRvre teritoriebis permanentuli dabombva, arc
ekonomikuri blokada da arc ormagi standartebis politika, bevrad
ufro mZime da Seuracxmyofeli iyo 2006 wlis Semodgomaze qarTvelTa
damamcirebeli deportacia ruseTis sxvadasxva qalaqidan da maTi devna
eTnikuri niSnis mixedviT. SeiZleba iTqvas, rom ori qveynis urTierToba
saSiS zRvars gascda. am viTarebaSi ruseTis sapatriarqos mier
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis, uwmidesisa da unetaresi ilia II–is
miwveva moskovSi marTlmadidebeli enciklopediis me–13 tomis
prezentaciaze dasaswrebad, scildeboda enciklopediis prezentaciis
farglebs. viziti 2007 wlis 1–5 marts Sedga. mravalricxovani qarTuli
delegacia, romelsac patriarqi xelmZRvanelobda, fiqrobda, msjelobda,
rogori Sedegebi eqneboda am vizits. yvela Relavda, mSvidad mxolod
misi uwmidesoba iyo. man pirvelsave oficialur Sexvedraze mkafiod
ganacxada: `Cven CamovediT friad sapasuxismgeblo dros, rodesac
ruseTsa da saqarTvelos Soris urTierTobebi sagrZnoblad garTulda...
vimedovnebT, rom es urTierTobebi uaxloes momavalSi gaumjobesdeba da
mivxvdebiT, rom mezobel saxelmwifoebs Soris urTierTobebi unda iyos
stabiluri da megobruli. Cven erTmaneTs vWirdebiT. arsebobs SesaniSnavi
brZnuli gamonaTqvami: diliT, amomaval mzeze adre xedav mezobels...
ruseTs unda sWirdebodes erTiani, megobruli saqarTvelo.~[35, 18-19].
..patriarqma 4 marts moskovis macxovris sakaTedro taZarSi,
uwmides aleqsi II-sTan erToblivi RvTismsaxurebis Semdeg, mTeli
msoflios gasagonad ganacxada: `problemebi, romlebic warmoiSvnen
afxazeTsa da cxinvalis regionSi, RvTis madliT, gadawydeba qarTuli
saxelmwifos, saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
104
wiaRSi, xolo arCevnebi, romelic dRes tardeba afxazeTSi, saidanac 300
aTasi mkvidri mcxovrebi gamoZevebulia, ar SeiZleba CaiTvalos
legitimurad.~[35, 35]. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis meTaurma kidev erTxel dagvanaxa, rom politika rTuli
xelovnebaa, magram, rogorc azvirTebul okeaneSi gemis brZen winamZRols
SeuZlia misi samSvidoboze gayvana, mis uwmidesobas Seswevs Zala
urTules diplomatiur labirinTebSi mSvidad gaiaros da Tavisi qveynisa
da deda eklesiis interesebi daicvas udidesi taqtiTa da RirsebiT.
uwmidesi da unetaresi kirion II, saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis meTauri 1917–1918 wlebSi, gansakuTrebul
mniSvnelobas aniWebda konstantinopolis msoflio sapatriarqosTan
urTierTobis aRdgenas. 1811 wlis Semdeg, rodesac ruseTis imperatorma _
aleqsandre I–ma gaauqma saqarTvelos eklesiis avtokefalia,
konstantinepolis msoflio sapatriarqosTan gawyda mravalsaukunovani
kavSiri. uwmidesi da unetaresi kirion II msoflio patriarq basil III–s
werilSi mokled mouTxrobda 1811–1917 wlebis saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis istorias da acxadebda:
`gulisxmavyof brZanebasa mociqulisasa Tanaxmad erTobisa mas sulisasa
sakvirvelisasa... siyvaruliT mogikiTxav, unetareso mamao, da wrfeliTa
guliTa giTxra: `qriste ars Cvens Soris“. Rvawli Cemda iqnebis dacvai
doRmatTa marTlmadideblobisaTa, romelTa arca gamcemel yofil ars
eklesiai Cveni, gzad Cemda iqmnebis zrunvai keTildgomisaTvis wmidaTa
RmerTisa eklesiaTa da keTili warmatebisaTvis erisa Cemis zRuded Cemda
iqmnebis kanoni.~[15, 206]. konstantinopolis msoflio sapatriarqo,
ruseTis eklesiis gavleniT, erideboda saqarTvelos marTlmadidebel
samociqulo eklesiasTan urTierTobas XX saukunis 20–60–ian wlebSi.
erTaderTi SemTxveva ukavSirdeba 1928 wels, rodesac msoflio
sapatriarqom saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesias axal
stilze gadasvlis gamo mxardaWera sTxova.
bolSevikuri mmarTvelobis xanaSi sxva marTlmadidebel
avtokefaliur eklesiebTan piradi kontaqtebi gaZnelebuli iyo.
konstantinopolis sapatriarqo sabWoTa kavSiris mier mtrulad
Seracxili samxedro organizaciis, `natos“ wevri qveynis _ TurqeTis
teritoriaze mdebareobda da oficialuri xelisufleba saqarTvelos
105
marTlmadidebel samociqulo eklesias msoflio sapatriarqosTan
Tavisufal urTierTobas ukrZalavda. dRes xSirad kamaToben imis
Taobaze, Tu ramdenad iyo gamarTlebuli 1962 wels sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis, uwmidesi da unetaresi efrem II-is
Tanxmoba saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
eklesiaTa msoflio sabWoSi gawevrianebis Sesaxeb. am organizaciis
egidiT mowyobil samSvidobo forumze saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis warmomadgenlebs miecaT saSualeba, msoflios
marTlmadidebel eklesiaTa meTaurebisaTvis mkafiod ganemartaT
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis istoriuli
avtokefaliis mniSvneloba da moeTxovaT maTgan am avtokefaliis
aRiareba. 1963 wels Semoqmedeli episkoposi ilia monawileobda kunZul
rodosze gamarTul marTlmadidebel eklesiaTa samSvidobo forumSi,
romelzec saqarTvelos eklesia yvelaze axalgazrda avtonomiur
eklesiad gamoacxades. amas mohyva meufe ilias mwvave reaqcia. man
ganumarta damswreT, rom saqarTvelos marTlmadidebeli eklesia aris
uZvelesi samociqulo avtokefaliuri eklesia da moiTxovs Sesabamis
pativiscemas. rodosidan dabrunebulma episkoposma iliam vrcel
moxsenebiT baraTSi uwmidessa da unetares efrem II-s auxsna saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis irgvliv Seqmnili viTareba.
uwmidesma da unetaresma efrem II-m mas daavala, emuSava saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis saerTaSoriso
aRiarebisaTvis, mecnierebTan TanamSromlobiT moeZia avtokefaliis
istoriuli mtkicebulebani. daiwyo am mimarTulebiT daZabuli muSaoba.
1970 wlis 2 marts uwmidessa da unetares efrem II-s samuSao dRiurSi
Cauweria: `konstantinepolis msoflio patriarqi Cvens eklesiasTan ar
aris keTilad ganwyobili, cnobilma viRacam (?) yurSi borotad
CauCurCula, Cvens patriarqobas ar scnobs... Cven Cvens gzas
vagrZelebT.~[27, 3797].
msoflio sapatriarqosTan saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis istoriuli avtokefaliis aRiarebis sakiTxebze
intensiuri molaparakebebi gagrZelda uwmidesi da unetaresi ilia II-is
locva–kurTxeviT. 1978 wlis 1–4 ivniss, patriarqis mowveviT, TbilisSi
imyofeboda msoflio sapatriarqos delegacia, romelsac xelmZRva-
106
nelobda qalkedonis mitropoliti melitoni. delegaciis
SemadgenlobaSi iyvnen filadelfiis mitropoliti barTolomeosi
(axlandeli msoflio patriarqi) da SvedeTis mitropoliti pavle.
saqarTvelos sapatriarqoSi gaimarTa pirveli seriozuli molaparakeba
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis
aRiarebis sakiTxebze. 1978 wlis 16 ivniss uwmidesma da unetaresma,
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqma ilia II-m sapatriarqo
rezidenciaSi Sexvedra mouwyo qarTvel mecnierebs. Sexvedras
eswrebodnen profesorebi: m. lorTqifaniZe, n. lomouri, o. jafariZe, p.
zaqaraia, S. lomsaZe, i. sixaruliZe, g. mamulia, n. asaTiani, r. siraZe, a.
bogveraZe, d. gogolaZe, T. beraZe, i. lolaSvili, b. lominaZe. uwmidesma
da unetaresma ilia II-m qarTvel mecnierebs sTxova, intensiurad emuSavaT
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis istoriaze. manve
aRniSna, rom mosagvarebeli iyo saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis avtokefaliis aRiarebis sakiTxi. saWiro iyo, myari
istoriuli mtkicebulebebis mqone sabuTebiT daemtkicebinaT berZnuli
sapatriarqoebisTvis, rom saqarTvelos eklesiis meTauri V saukunidan
kaTolikosis, xolo XI saukunidan _ kaTolikos–patriarqis tituls
atarebda. mecnierebma aRuTqves saqarTvelos kaTolikos–patriarqs, rom
yvelafers gaakeTebdnen saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis interesebis dasacavad. marTlac, umokles droSi Seiqmna n.
lomouris, b. lominaZis, d. gogolaZis, a. bendianiSvilis naSromebi
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis istoriis calkeul
sakiTxebze.
1979 wlis 2–8 maiss uwmidesi da unetaresi, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqi ilia II Tanmxleb pirebTan erTad stambulSi
imyofeboda konstantinopolis msoflio patriarqis _ uwmidesi
dimitriosis miwveviT. `TiTqmis rvaasi welia, rac konstantinopolSi ar
yofila saqarTvelos kaTolikos–patriarqi, – ganacxada misma
uwmidesobam, _ bednieri var, rom wilad mxvda da RvTis locva–
kurTxeviT Camovedi am qalaqSi, romelic saukuneTa ganmavlobaSi iyo
centri eklesiuri, kulturuli da samecniero cxovrebisa da
moRvaweobisa. Cveni eklesia mudam grZnobda, Tu ra didi mniSvneloba
eniWeboda da eniWeba msoflio sapatriarqos, is mudam unda yofiliyo im
107
Zalad, romelic daakavSirebda avtokefaliur eklesiebs.~[34, 1979, 2, 12-13]. .
saqarTvelos kaTolikos–patriarqi Sexvda msoflio sapatriarqos
mmarTvel mRvdelmTavrebs, gaimarTa azrTa gaziareba marTlmadidebel
eklesiaTa urTierTobis sakiTxebze. uwmidesma da unetaresma ilia II-m
Sexvedraze ganacxada: `rodesac werils an milocvas gvigzavnis
konstantinopolis msoflio sapatriarqo, sworad ar aris moxsenebuli
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi, ise rogorc wodebulia V
saukunidan... saeklesio forumebsa da konferenciebze saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesia kanonierad unda ikavebdes Tavis
adgils... roca xdeba kuTvnili VI adgilis darRveva, es gavlenas axdens
saqarTvelos samociqulo eklesiaze da mis avtoritetze mTel
msoflioSi... Cven gvsurs, rom es sakiTxi erTxel da samudamod
mowesrigdes... ar viTxov axali ramis mocemas an damtkicebas, Cven gvinda
aRvadginoT winandeli Cveni mdgomareoba, romelic, samwuxarod, 1811 wels
davkargeT.“[34, 1979, 2, 11].
konstantinopolis sapatriarqos saxeliT gamosulma qalkedonis
mitropolitma melitonma aRuTqva saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis meTaurs, rom es sakiTxebi dadebiTad gadaiWreboda
dasabuTebuli istoriuli masalebis gacnobis safuZvelze.
daZabuli molaparakebebi 11 weli gagrZelda. saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesia avtokefaliisa da diptixis
sakiTxebSi araviTar kompromisze ar midioda. 1982 wlis 3 ivliss
msoflio patriarq dimitriosisadmi gagzavnil werilSi, romelsac xels
awerdnen uwmidesi da unetaresi ilia II da saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida sinodis 13 mRvdelmTavari,
naTqvami iyo: `Tu konstantinopolis msoflio sapatriarqo sadavod
miiCnevs saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis adgils
diptixSi, im SemTxvevaSi saqarTvelos sapatriarqos gauWirdeba
monawileoba miiRos msoflio sapatriarqos mier mowyobil
RonisZiebebSi.“[27, 10417].
saqarTvelos sapatriarqom gaaprotesta is faqti, rom 1981 wels
saberZneTisa da kviprosis eklesiebis mier Sedgenil kalendarSi
saqarTvelos eklesia ar iyo moxseniebuli istoriulad mis kuTvnil me-6
adgilze. mis uwmidesobas moubodiSes, rom iZulebuli iyvnen daecvaT
108
msoflio sapatriarqos mier avtokefaliuri eklesiebisaTvis gankuTvnili
rigi. uwmidesma da unetaresma ilia II-m, qarTvel mecnierebTan
konsultaciis Semdeg, msoflios marTlmadidebeli eklesiebis meTaurebs
daugzavna dasabuTebuli, istoriuli dokumentebiT gajerebuli
werilebi, romlebic saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis istoriul avtokefaliasa da diptixSi marTlmadidebel
eklesiaTa Soris misi kuTvnili me–6 adgilis kanonierebas amtkicebda.
patriarqma ilia II-m moZme eklesiebisgan werilobiTi mxardaWera
moiTxova. misi uwmidesobis moTxovnas dadebiTad gamoexmaurnen moskovisa
da sruliad ruseTis patriarqi uwmidesi pimeni (1982 w. 29. IX), praRisa da
Cexoslovakiis mitropoliti doroTeosi (1982 w. 16.VII), bulgareTis
patriarqi maqsime (1982 w. 16.V), aleqsandriisa da sruliad afrikis papi
da patriarqi uwmidesi nikoloz VI (1982 w. 1.IX). mravalmxriv sagulisxmo
iyo ierusalimis patriarqis diodorosis pasuxi: `Zmuri siyvaruliT
miviReT CvenTvis Zalze sayvareli Tqveni uwmidesobisa da unetaresobis
werili, romelmac mogvagona da ukan mogvaxeda eklesiuri faqtebisaken,
gviCvena uZvelesi droidanve dadgenilad sruliad marTlmadidebel
eklesiaTa Soris saqarTvelos eklesiis istoriuli avtokefalia...
dabejiTebiT mogaxsenebT, rom adgilobriv marTlmadidebel eklesiaTa
erTsulovnebiT saqarTvelos mowamebrivma, magram, amave dros, didebulma
sapatriarqom unda miiRos Tavisi Sesabamisi adgili konstantinopolis
msoflio sapatriarqos diptixSi.“[27, 1374, 8701]. uwmidessa da unetares
ilia II–s werils dauyovnebliv upasuxa msoflio patriarqmac: `miviRe da
Sesaferisi yuradRebiT gavecaniT Cveni wmida sinodis krebaze CvenTvis
Zalze sayvareli da sasurveli Tqveni unetaresobis da wmida sinodis
Zmur werils, romelic Seexeba wmida diptixSi Tqveni eklesiis adgils
istoriuli da kanonieri monacemebiT. gacnobebT, rom igi gansaxilvelad
gadaegzavna sinodis sabWos.“[27, 8701].
1988 wlis agvistoSi sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqis, uwmidesi da unetaresi ilia II–is mowveviT, TbilisSi Camob-
rZanda konstantinopolis msoflio patriarqi uwmidesi dimitriosi,
romelmac moiloca qarTuli eklesia–monastrebi, xelovnebis muzeumSi
daaTvaliera qarTuli saeklesio siwmindeni. msoflio patriarqi gaaoca
eklesia–monastrebSi mrevlis, ZiriTadad axalgazrdobis, simravlem.
109
saqarTvelos sapatriarqoSi wmida sinodis wevrebTan da qarTvel
mecnierebTan gaimarTa msjeloba saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis istoriuli avtokefaliis cnobisa da
marTlmadidebel eklesiaTa diptixSi VI adgilis dakavebis Sesaxeb.
gadawyda, aRniSnul sakiTxebze gagrZelebuliyo molaparakebebi.
1988–1989 wlebSi saqarTvelos samociqulo eklesiis istoriuli
avtokefaliis aRiarebis sakiTxebze molaparakebebs awarmoebdnen
mitropolitebi: qrizosTomosi da damaskinosi. uwmidesi da unetaresi
ilia II gansakuTrebul mniSvnelobas aniWebda yvela sityvas, romelic
aRiarebis teqstSi unda Sesuliyo. molaparakebebi iyo rTuli, magram
konstruqciuli. 1990 wlis 7 ianvars (Zv. st. 25 dekembers), sionis
sapatriarqo taZarSi wirvis damTavrebis Semdeg, mitropolitma
qrizosTomosma oficialurad gamoacxada msoflio sapatriarqos
gadawyvetileba saqarTvelos samociqulo eklesiis istoriuli
avtokefaliisa da misi meTauris sapatriarqo titulis aRiarebis Sesaxeb.
1990 wlis 4 marts saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis meTaurma, uwmidesma da unetaresma ilia II–m konstantinopolSi
msoflio patriarq dimitriosis xelmoweriT miiRo ori sigeli:
`1. saqarTvelos uwmidesi marTlmadidebeli eklesiis
avtokefaliis cnobisa da mtkicebis sigeli“, romlis Tanaxmadac
msoflio sapatriarqom miiRo gadawyvetileba `cnos
da daamtkicos saqarTvelos wmida eklesiis avtokefalia da
damoukidebeli struqtura“.
2. konstantinopolis mTavarepiskoposis, axlisa romisa da
msoflio patriarqis _ dimitriosis _ ganCinebiT, saqarTvelos uwmidesi
eklesia pativdebuli iqna sapatriarqo RirsebiTa da adgiliT, rogorc
adridanve ixsenieboda uZveles qronikebsa da sxva saeklesio wyaroebSi.
patriarqis titulia: `mTavarepiskoposi mcxeTa–Tbilisisa da
kaTolikos–patriarqi sruliad saqarTveloisa.“[34, 1990, 3, 5-8].
misma uwmidesobam guliTadi madloba moaxsena msoflio
sapatriarqos istoriuli samarTlianobis aRdgenisaTvis da gamoTqva
rwmena, rom diptixis sakiTxic aseve samarTlianad gadawydeboda.
saqarTvelo mouTmenlad eloda misi uwmidesobis samSobloSi
dabrunebas. erTi weli sruldeboda 1989 wlis 9 aprilis tragediis
110
sisxliani dReebidan, erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraoba mkafiod
ayenebda saqarTvelos saxelmwifoebrivi damoukideblobis aRdgenis
sakiTxs. rogorc 1917 wlis 12 (25) marts saqarTvelos samociqulo
eklesiis avtokefaliis aRdgena win uswrebda saxelmwifoebrivi
damoukideblobis gamocxadebas, ise moxda 73 wlis Semdegac.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis istoriuli
avtokefaliis cnobis sigelebiT xeldamSvenebuli sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqi dabrunda samSobloSi. Tbilisis aeroportidan
sapatriarqo rezidenciamde bednierebisagan acremlebuli, erT muStad
Sekruli qarTveloba acilebda Tavis Rirseul sulier winamZRols. 28
marts sionis sapatriarqo taZarSi warmoTqmul sityvaSi uwmidesma da
unetaresma ilia II-m miuloca qarTvel ers istoriuli dRe da aRniSna:
`amjerad xelT gvaqvs is sabuTebi, romelTac saqarTvelo 1500 wlis
manZilze eloda... isini imdenad didi mniSvnelobis sabuTebia, rom
verasdros, RvTis wyalobiT da RvTis locva–kurTxeviT, veravin veRar
Seaxebs xels saqarTvelos eklesias.“[34, 1990, 3, 4]. sxva rom araferi
gaekeTebina mis uwmidesobas, marto es eyofoda istoriaSi Sesasvlelad.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia msoflio
sapatriarqosTan urTierTobas yovelTvis gansakuTrebul mniSvnelobas
aniWebda. 1991 wlis 29 aprils TurqeTis xelisuflebam stambolis meris
moadgilis meSveobiT gamoiZaxa msoflio patriarqi dimitriosi da
mouwyo dakiTxva. TurqeTis xelisufleba XV saukunidan ar scnobs
msoflio sapatriarqos da konstantinopolis msoflio patriarqebs
adgilobrivi berZnuli Temis eklesiis meTaurebs uwodebs. sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqma TurqeTis prezident Turgut
ozalisadmi gagzavnil werilSi xma aRimaRla msoflio sapatriarqos
pativisa da Rirsebis dasacavad, dagmo msoflio patriarqis dakiTxvis
faqti da gamoTqva rwmena, rom msgavsi incidenti ar ganmeordeboda.
uwmidesma da unetaresma gaamxneva msoflio patriarqi. `saqarTvelos
sapatriarqo mudam TqvenTan iqneba~, – ganucxada mas uwmidesma da
unetaresma ilia II-m. es moxda im dros, rodesac demokratiuli
msoflios religiur konfensiaTa liderebi TurqeTis xelisuflebis
ganawyenebas moeridnen da Seqmnil viTarebaSi dumili amjobines. Tavis
mxriv, msoflio sapatriarqom mkacrad dagmo ruseTis imperiuli
111
politika afxazeTsa da cxinvalis regionSi da mouwoda ruseTis
sapatriarqos, Tavi Seikavos religiuri separatizmis mxardaWerisgan.
1994 wlis maisSi konstantinopolis msoflio patriarqi
barTolomeos I patriarqis rangSi pirvelad ewvia saqarTvelos. qveyanaSi
Seqmnili rTuli socialur–politikuri viTarebis miuxedavad,
saqarTvelos eklesiam Rirseuli maspinZloba gauwia mas. 2003 wlis 19–24
seqtembers msoflio patriarqi barTolomeos I kvlav stumrobda
saqarTvelos. man imogzaura quTais–gaenaTis, xonis, baTumisa da sxalTis
eparqiebSi. moiloca qarTuli siwmideebi. samebis sakaTedro taZris
daTvalierebis Semdeg uwmidesma barTolomeos I–ma ganacxada: `es taZari
iqneba didi warmateba Tqveni kaTolikos–patriarqisa, romelsac bevri
ram aqvs gakeTebuli, magram es iqneba gvirgvini misi moRvaweobisa“[36,
2003, 38]. patriarqma barTolomeosma aRniSna, rom `rac ufro meti
problemebis winaSe dgas saqarTvelo, miT ufro metad izrdeba xalxis
rwmena da maTi mxurvale damokidebuleba marTlmadideblobisadmi. es
imas niSnavs, rom qarTveli xalxi problemebTan SesabrZoleblad Zalas
iRebs Semoqmedi RmerTisgan.“[36, 2003, 38].
msoflio patriarqis miwveviT uwmidesi da unetaresi ilia II
araerTxel Cavida konstantinepolSi, ewvia istoriul kabadokias,
moiloca istoriuli saqarTvelos _ tao–klarjeTis _ eklesia–
monastrebi, gaamxneva TurqeTis respublikaSi mcxovrebi qarTveloba.
saqarTvelos samociqulo eklesiisa da aleqsandriis
sapatriarqos urTierTobebi 1917–1970–ian wlebSi mxolod saaxalwlo,
saaRdgomo da saSobao milocvebiT Semoifargleboda. aleqsandriis
uZveles eklesiasTan saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis daaxloebis procesi daiwyo 1976 wlidan, rodesac aleqsandriis
papi da patriarqi nikoloz VI soxumSi Sexvda saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis sagareo ganyofilebis
Tavmjdomares, cxum–afxazeTis mitropolit ilias. mitropolitma iliam
didi STabeWdileba moaxdina aleqsandriis patriarqze. 1981 wlis 20–31
ivliss aleqsandriisa da sruliad afrikis papi da patriarqi
oficialuri vizitiT estumra saqarTvelos. uwmidesma da unetaresma
aleqsandriis patriarqTan erTad moiloca saqarTvelos moqmedi
eklesia–monastrebi. uwmidesi nikoloz VI saqarTvelos marTlmadidebeli
112
samociqulo eklesiis meTaurs dahpirda mxardaWeras saqarTvelos
eklesiis istoriuli avtokefaliis aRiarebis saqmeSi. im dros, rodesac
qarTveli swavlulebisaTvis sazRvargareTul qarTul samonastro
centrebSi muSaoba auxdeneli ocneba iyo, aleqsandriis patriarqma
ganacxda: `didi siamovnebiT miviReb Tqven mier movlinebul qarTvel
mecnierebs, romlebic aleqsandriisa da kairos samonastro
biblioTekebSi dacul qarTul xelnawerebs Seiswavlian da maT
fotopirebs gadaiReben.“[34, 1981, 2, 9].
darbazobaze unetaresma nikoloz VI-m ganacxada: `kaTolikos–
patriarq ilia II–is saxe saSualebas maZlevs vTqva, rom dRes
saqarTvelos eklesiaSi batonobs sibrZne, siyvaruli da Zliereba. igi
Zalze energiulad uZRveba eklesiis saWes da RvTis Svilebi uflis mier
dakanonebuli gziT mihyavs.“[34, 1981, 2, 13].
1984 wlis 18–30 maiss uwmidesi da unetaresi ilia II oficialuri
vizitiT estumra aleqsandriis sapatriarqos, daaTvaliera adgilobrivi
siwmideni, moiloca wmida ekaterines monasteri sinas mTaze, daaTvaliera
monastris unikaluri biblioTeka, sadac qarTuli xelnaweri wignebic
aris daculi. uwmidesma da unetaresma ilia II–m madloba gadauxada
aleqsandriis patriarqs da aRniSna: `Cvens xalxebs didi niWi mohmadla
ufalma, amitomac ufro mZime iyo da aris jvari Cveni erebisa; TiTqos
saqristianos sazRvrebis darajad daadgina ufalma isini, amitomac arian
umetesad gvemulni da jvarcmulni, magram, RvTis SewevniT, kvlavac
mkvdreTiT aRmdgarni da amaRlebulni.“[34, 1984, 2, 12].
aleqsandriis uZveles sapatriarqosa da saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesias Soris guliTadi, megobruli
urTierToba damyarda. aleqsandriis papma da patriarqma nikoloz VI–m
gansakuTrebiT Seiyvara saqarTvelo. 1981 wlidan moyolebuli igi yovel
zafxuls Camodioda saqarTveloSi. saqarTvelosaken misi aseTi ltolva
axlobelTa gaocebasac iwvevda. uwmidesi da unetaresi ilia II qarTuli
stumar–maspinZlobis wesis dacviT xvdeboda sasurvel stumars. uwmidesi
nikoloz VI-is poziciam gadamwyveti roli Seasrula saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis istoriuli avtokefaliis
aRiarebis saqmeSi. 1984 wlis zafxulSi unetaresma nikoloz VI–m am
113
sityvebiT mimarTa qarTvel mrevls: – me albaT, metad veRar SegvxvdebiT,
magram locvebiT mudam TqvenTan viqnebi.
aleqsandriis papi da patriarqi nikoloz VI 1984 wlis 9 ivliss
gardaicvala. misi saqme ganagrZes unetaresma parTeniosma da petre VII–m.
uwmidesi da unetaresi ilia II-is mizani iyo yvela
marTlmadidebel eklesiasTan Zmuri, megobruli urTierTobis damyareba,
magram mTavari mainc pirveli oTxi sapatriarqo iyo: konstantinopolis,
aleqsandriis, antioqiisa da ierusalimis. saqarTvelos samociqulo
eklesia uZvelesi droidanve mWidrod iyo dakavSirebuli ierusalimisa
da antioqiis eklesiebTan. V saukuneSi palestinaSi moRvaweobda petre
qarTveli, romelmac daaarsa qarTuli monasteri. aqedan moyolebuli XIX
saukunemde qarTvelebi mravlad iyvnen wmida miwaze arsebul qarTul
monastrebSi. vaxtang gorgaslis dros ukve aSenda didi monasteri,
romelic XI saukunis 30–50–ian wlebSi ganuaxlebia jvris monastris
saxeliT giorgi – proxore qarTvels. XIV saukuneSi qarTvelebi
golgoTas flobdnen da macxovris saflavis kliteni qarTvelTa
sakuTreba iyo. istoriulma qartexilebma qarTvelebis poziciebi
Seasusta ierusalimSi, gansakuTrebiT _ XIX saukuneSi, saqarTvelos
samociqulo eklesiis ruseTis eklesiis daqvemdebarebaSi yofnis dros.
saqarTvelos samociqulo eklesiis yoveli mcdeloba ierusalimis
sapatriarqosTan urTierTobis aRdgenisa XX saukunis 20–60–ian wlebSi
uSedego aRmoCnda. mxolod 1977 wlis Semdeg daiwyo ierusalimis
sapatriarqosTan intensiuri molaparakebebi. 1980 wlis 29 maisidan 5
ivnisamde misi uwmidesoba sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi
ierusalimis patriarqis, benediqte I–is miwveviT ierusalimSi imyofeboda.
mTeli msoflio gaaoca im faqtma, rom qarTvel patriarqs aRtacebis
SeZaxilebiTa da cremlebiT Sexvdnen qarTveli ebraelebi, romlebic
gamoxatavdnen udides siyvarulsa da pativiscemas misi uwmidesobisa da,
misi saxiT, sruliad saqarTvelos mimarT. israelis religiis saqmeTa
ministrma uwmidesTan Sexvedraze ganacxada: – verc erTi qveyana ver
Seedreba saqarTvelos ebraelebTan Tbili, megobruli urTierTobis
TvalsazrisiT. saukuneTa manZilze am urTierTobebSi ar yofila
araviTari gaugebroba. madloba Tqven amisaTvis.
114
am oficialur Sexvedraze pirvelad daisva jvris monastris
dabrunebis sakiTxi. ierusalimis patriarq benediqtesTan Sexvedraze
uwmidesma da unetaresma ilia II–m ganacxada: `Cveni Camosvlis mizania,
aRdges is Zveli, tradiciuli urTierTobani, rac gvqonda adre.
warsulSi Cveni qveynebis avbediTobam Sewyvita es Zmuri urTierToba da
dRes ki, vfiqrob, dadga dro ierusalimis eklesiam Seasrulos is didi
misia, rac deda eklesias ekuTvnis~[34, 1980, 1, 10]. 300 wlis Semdeg es iyo
pirveli SemTxveva, rodesac wmida qalaq ierusalims saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis meTauri estumra.
1981 wlis 17–20 seqtembers saqarTveloSi oficialuri vizitiT
imyofeboda misi unetaresoba, wmidisa qalaqisa ierusalimis patriarqi
diodoros I, romelmac ganacxada, rom `es Sexvedra iyo istoriuli
imitom, rom pirvelad didi xnis Semdeg Cven, ori eklesiis mamamTavrebs
kvlav mogveca erToblivi Tanamwirvelobis SesaZlebloba.“[34, 1981, 2, 17].
qarTvelologiisaTvis didi didi mniSvneloba hqonda ierusalimis
patriarqis dapirebas, romelic man k. kekeliZis saxelobis xelnawerTa
institutSi stumrobisas akademikos elene metrevels misca, rom igi
instituts miawvdida jvris monasterSi daculi im qarTuli
xelnawerebis mikrofilmebs, romlebic aqamde ar iyo Seswavlili.
saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesiasa da ierusalimis
sapatriarqos Soris aRdga istoriuli urTierTobani.
1987 wlis oqtomberSi uwmidesi da unetaresi ilia II kvlav
estumra wmida qalaq ierusalims. am vizitis dros msofliom
TvalnaTliv dainaxa qarTveli eris tolerantobisa da sxva erebisadmi
sanimuSo pativiscemis nayofi. qarTveli ebraelebi kvlav didi
siyvaruliT Seegebnen sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqs _
didi xnis win Tbilisidan, quTaisidan, zestafonidan, onidan, kulaSidan
wasuli ebraelebi modiodnen SvilebiT, SviliSvilebiT da aRtacebulni
ovaciebs umarTavdnen uwmidessa da unetaress. ierusalimis mTavarma
Jurnalma statiaSi _ `saqarTvelos kaTolikos–patriarqis ilia II–is
piligrimoba ierusalimSi“ _ ase daaxasiaTa saqarTvelos eklesiis
saWeTmyrobeli: `kaTolikos–patriarqi ilia II aris gulRia, dinamiuri
pirovneba. man saqarTvelos uZvelesi eklesia, Tbilisi, rogorc sabWoTa
kavSiris erT–erTi respublikis centri, Zveli mcxeTa, rogorc
115
sasuliero dedaqalaqi, axali ayvavebis gziT waiyvana. aRsrulda
patriarqis survili, ierusalimSi ukve qarTveli berebi da monazvnebi
arian. RvTis SewevniT wmida miwaze qarTvelebs aqvT adgili, sadac
aSendeba monasteri. marTalia, jvris monasteri jerjerobiT isev
berZnebis xelSia, magram RvTis SewevniT daubrundeba mis kanonier
mflobels~. 2000 wels qristeSobis did dResaswaulze misi uwmidesoba
mravalricxovan mrevlTan erTad kvlav CabrZanda ierusalimSi.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiisaTvis
didmniSvnelovani movlena iyo antioqiis sapatriarqosTan istoriuli
urTierTobis aRdgena. saqarTveloSi qristianobis saxelmwifo religiad
gamocxadebis Semdeg (IV–V s.s.). qarTuli samwyso antioqiis sapatriarqos
iurisdiqciaSi Sedioda. antioqiis patriarqebs Sua saukuneebSi pretenzia
hqondaT qarTul samwysoze, magram XI saukunis 50–ian wlebSi giorgi
mTawmindelis dasabuTebuli pasuxis Semdeg, romelmac antioqiis
patriarqs Seaxsena saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis samociqulo
warmomavloba, pretenziebi Sewyda. XV–XIX saukuneebSi, mahmadianTa
mZlavrobis xanaSi, antioqiis sapatriarqo, romelic bizantiis imperiaSi
Sedioda, umZimes viTarebaSi aRmoCnda, Tumca sapatriarqom moaxerxa
Tavis gadarCena da aRmosavleTis (siria, libani) qristianuli centris
funqcia SeinarCuna. marTlmadidebel eklesiaTa Soris didi avtoritetis
mqone antioqiisa da sruliad aRmosavleTis patriarqi, unetaresi egnate
IV 1981 wlis oqtomberSi oficialuri vizitiT estumra saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesias. uwmidesma da unetaresma,
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqma ilia II-m sapatio stumars
daaTvalierebina Tbilisisa da mcxeTis RirsSesaniSnaobani, Sesrulda
erToblivi wirva. sazeimo miRebaze gamoiTqva rwmena, rom urTierToba,
romelic am or eklesias saukuneTa manZilze hqonda, kidev ufro
gaRrmavdeboda.
uwmidesma da unetaresma ilia II–m, rogorc saeklesio politikis
udidesma specialistma, yovelTvis kargad icoda, rom marTlmadidebel
msoflioSi eqvsi berZnuli sapatriarqo yvela mniSvnelovani sakiTxis
gadaWrisas gadamwyvet rols asrulebda. garda amisa, sazRvargareT
arsebuli qarTuli istoriuli samonastro centrebis umravlesoba am
eqvsi sapatriarqos teritoriazea. amitom Cveni eklesiisaTvis didi
116
mniSvneloba hqonda megobruli urTierTobebis gaRrmavebas aTenisa da
sruliad eladis, kviprosis eklesiebTan. jer kidev cxum–afxazeTis
mitropolitobis dros, 1976 wlis 17–20 ivniss, igi iyo uSualo
maspinZeli aTenisa da eladis eklesiaTa mravalricxovani delegaciisa,
romelSic 7 mitropoliti da 11 mRvdeli Sedioda. mitropolit ilias
aseTi Canaweri aqvs gakeTebuli: `pirvelad erTgvari eWvis TvaliT
gviyurebdnen, igrZnoboda raRac daZabuloba da undobloba berZnebis
mxridan, Semdeg TiTqos galRva yinuli... maT gamoTqves survili CvenTan
TanamSromlobisa, moiTxoves studentebis gacvla. saqarTvelos eklesiam
xelidan ar unda gauSvas es momenti. studentebis gagzavniT mivaRwevT
sam mizans: 1. SeviZenT berZnuli enis specialistebs; 2. qarTuli eklesia
maTi meSveobiT ufro daukavSirdeba berZnul eklesias; 3. am studentebis
meSveobiT Cveni eklesia da qarTveli mecnierebi daukavSirdebian aTonis
iverTa monasters da iq dacul qarTul xelnawerebs“[27, 2585].
uwmidesisa da unetaresis ZalisxmeviT eladis eklesiasTan
damyarda megobruli urTierToba. 2002 wels aTenisa da sruliad eladis
mTavarepiskoposi qristodulosi Camovida saqarTveloSi, Sexvda mis
uwmidesobas, wmida sinods, qarTvel mecnierebs, gamoxata aRfrTovaneba
saqarTveloSi qristianuli sarwmunoebis aRmavlobis gamo da
saqarTvelos eklesiasTan urTierTobis kidev ufro gaRrmavebis survili
gamoTqva. man aRniSna: Cveni dRevandeli Tanamwirveloba aris umaRlesi
gamoxatuleba moZme eklesiebis saWeTmpyrobelTa erTianobisa da
warmoadgens beWeds gaazrebuli, ormxrivi siyvarulisa da
urTierTrwmenisa.
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis RvawliTa da
locva–kurTxeviT saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesias
sxvadasxva dros estumrnen bulgareTis patriarqi maqsime, rumineTis
patriarqi Teoqstite, Cexoslovakiis eklesiis meTauri doroTeosi,
varSavisa da poloneTis mitropoliti vasili, serbeTis patriarqi pavle;
amerikisa da kanadis marTlmadidebeli eklesiis meTaurebi: jer _
Teodosi, Semdeg _ hermane. uwmidesi da unetaresi iliac II stumrobda
msoflio marTlmadidebel eklesiebs, xvdeboda ara marto eklesiaTa
meTaurebs, aramed _ qveynis politikur liderebsac. misi uwmidesoba
Tavis misasalmebel sityvas yvelgan saqarTvelos istoriis, saqarTvelos
117
samociqulo eklesiis unikalurobisa da TavisTavadobis raobis axsniT
iwyebda. gasuli saukunis 70–90–ian wlebSi msofliom Zalian cota ram
icoda saqarTveloze, qarTvel xalxze. saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis meTauri iyo qarTveli eris is sulieri
winamZRoli, romelsac msofliosaTvis unda gaecno yovelive es. am
Sexvedrebma, patriarqis saocarma pirovnulma xiblma msoflios
marTlmadidebeli eklesiebis TvalSi kidev ufro aamaRla saqarTvelos
eklesiis avtoriteti. amitom iyo, rom 1990 wels, rodesac msoflio
sapatriarqom aRiara saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis istoriuli avtokefalia, yvelam mxari dauWira da sagangebo
molocvebi gamougzavna mis uwmidesobas.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia istoriulad,
qveynis geostrategiuli mdebareobidan gamomdinare, gansakuTrebul
mniSvnelobas aniWebda gansxvavebul religiur konfensiebTan
urTierTobas, romelic urTierTpativiscemis principebs eyrdnoboda. Sua
saukuneebSi monRolebis, iranelebisa da osmalebis winaaRmdeg brZolaSi
qarTveli mefeebi da kaTolikos–patriarqebi cdilobdnen dasavleT
evropis qveynebTan mokavSireobiT ganemtkicebinaT saxelmwifoebrioba da
daecvaT marTlmadidebluri qristianuli sarwmunoeba. am miznebs
emsaxureboda qarTvel mefeTa da kaTolikos–patriarqTa werilebi,
gagzavnili romauli kaTolikuri eklesiis meTaurebisadmi. romis
kaTolikurma eklesiam isargebla aRmosavleTis qveynebis mZime
politikuri da ekonomikuri mdgomareobiT da `propaganda de fides“
organizaciis meSveobiT aRmosavleTis qveynebSi, maT Soris _
saqarTveloSic, kaTolikobis mqadageblebad gamogzavna misionerebi,
romelnic cdilobdnen mosaxleobis darwmunebas imaSi, rom Tu
marTlmadideblobas datovebdnen da gadavidodnen kaTolikobaze, romis
papi daicavda maT iran–osmaleTis Zalmomreobisagan. XV saukunis 30–ian
wlebSi qarTvelma sasuliero pirebma xeli ar moaweres ferara–
florenciis krebis oqms, romelic saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis kaTolikurTan gaerTianebas iTvaliswinebda.
bevri ubedureba gadaitana saqarTvelom XVI–XIX saukuneebSi:
masobrivi xocva–Jleta, eklesia–monastrebis rbeva, magram mtkiced
SeinarCuna marTlmadidebluri sarwmunoeba. XVI–XVIII saukuneebSi iran–
118
osmaleTis mier dapyrobil qarTul miwa–wyalze romis papis mier
gamogzavnilma misionerebma moaxerxes qarTvelTa mcire nawilis
kaTolikur sarwmunoebaze gadayvana... XIX saukuneSi somxebma, ruseTis
saimperatoro xelisuflebaSi TavianTi momxreebis meSveobiT, imperator
nikoloz II-s gamoacemines kanoni, romlis Tanaxmadac qarTveli
kaTolikeebi somxeTis monofizituri eklesiis iurisdiqciaSi unda
gadasuliyvnen, e.i. gasomxebuliyvnen. am viTarebaSi qarTveli
marTlmadideblebi gamoesarClnen istoriuli Znelbedobis Jams
sarwmunoebaSecvlil TanamoZmeebs. es dava gagrZelda XX saukunis
pirvel meoTxedSic. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis avtokefaliis aRdgenis Semdeg uwmidesma da unetaresma,
sruliad saqarTvelos kaTolikos patriarqma kirion II-m werili
gaugzavna romis paps. `gangebaman RmrTisaman, – aRniSnavda uwmidesi
kirion II, _ ara ucxo qmna eklesiai Cueni hromTaTvis didisa, petre da
andria pirvelwodebulTa, maT mowafeTa qristeisaTa, romelTa Tesli
ubiwod ganabnies, marTalsa sarwmunoebisai ars siyvaruli da Tvisobai
orTa amaT eklesiisTai.~[15, 209]. uwmidesi kirion II esarCleboda qarTvel
kaTolikeebs, romelnic idevnebodnen rusul–somxuri politikis gamo
sakuTar samSobloSi. `vsasoeb, viTarmed uwmidesobai Seni ara
ugulebelyofs qarTvel kaTolikeTa erovnul–sarwmunoebriv xasiaTs~[15,
209], _ werda misi uwmidesoba. marTlmadidebeli qarTveli patriarqi
gamoesaCrla ra kaTolikuri aRmsareblobis qarTvelebs, romis paps
megobroba da TanamSromloba SesTavaza.
saqarTvelosa da romaul–kaTolikur eklesiaTa Soris
urTierToba epistolarul formas ar gascilebia 1917–1977 wlebSi. 1978
wels saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis sagareo
ganyofilebis Tavmjdomare, cxum–afxazeTis mTavarepiskoposi nikolozi
(maxaraZe) eswreboda romis papis pavle II-is dakrZalvas, xolo 1980 wlis
5–6 ivniss uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqi ilia II oficialuri vizitiT imyofeboda vatikanSi, sadac
Sexvda romis paps. Uuwmidesisa da unetaresis CanawerebSi vkiTxulobT:
`papi ioane pavle II Semxvda karebTan. gadavexvieT erTmaneTs, qarTulad
mivmarTe: `qarTveli erisa da saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis saxeliT guliTadad mogesalmebiT. saqarTvelos
119
eklesia didi sixaruliTa da kmayofilebiT Sexvda im faqts, rom papi
polonelia, mcire eris warmomadgeneli. igi ufro gaigebs mcire erebis
problemebs Tanamedrove msoflioSi~. papi yuradRebiT mismenda
(Tarjimani Targmnida), Semdeg sxva magidasTan mivida, saidanac moitana
rukebis atlasi, gadaSala evropis ruka, sadac saqarTveloc Canda.
daxeda da mere mommarTa: Cveni qveynebi Zalian hgvanan erTmaneTs Tavisi
warsuliT. moxaza saqarTvelo da Tqva: samxreTiT Zlieri muslimanuri
qveynebia. me davumate: maTgan bevri gansacdeli gvinaxavs. paps
ainteresebda eklesiisa da xelisuflebis, konstantinopolisa da
ruseTis sapatriarqosTan urTierTobis sakiTxebi.~[27, 145, 1839].
saqarTvelos eklesiis delegaciam daaTvaliera vatikanis
biblioTeka, papis piradi samlocvelo, vatikanis RirsSesaniSnaobani.
gadawyda, rom qarTveli mecnierebi daeSvaT vatikanis arqivebSi qarTul
dokumentebze samuSaod. romis papma mis uwmidesobas gadasca vatikanis
arqivebSi daculi im sabuTebis mikrofilmebi, romelnic saqarTvelos
istorias exeboda. uwmidesma da unetaresma ilia II-m ganacxada: Cveni
eklesiebis gayofis miuxedavad, yovelTvis gvqonda kulturuli da
mecnieruli TanamSromloba, saqarTvelos eklesia da qarTveli xalxia
is didi xidi, romelic aerTianebda evropisa da aziis or did kulturas.
gamarTlda uwmidesi da unetaresi ilia II-is mosazreba. polonuri
warmoSobis axalma papma didi roli Seasrula aRmosavleT evropis
qveynebSi komunisturi ideologiisa da socialisturi sistemis rRvevis
saqmeSi. saqarTvelos saxelmwifoebrivi damoukideblobis aRdgenis
Semdeg TbilisSi gaixsna vatikanis saelCo, kavkasiaSi romaul–
kaTolikuri eklesiis saepiskoposo.
1999 wels saqarTvelos prezidentisa da patriarqis mowveviT
saqarTveloSi oficialuri vizitiT Camovida romis papi. uwmidesma da
unetaresma ilia II-m Tbilisis aeroportSi romis papTan Sexvedris dros
ganacxada, rom es viziti didi mniSvnelobisaa rogorc
saqarTvelosaTvis, ise _ mTlianad kavkasiisaTvis. uwmidesma da
unetaresma ilia II-m da romis papma ioane pavle II-m SeimuSaves erToblivi
mimarTva, romelSic aRniSnuli iyo: `Cven vimyofebiT kavkasiis regionSi,
saqarTveloSi, am gansakuTrebuli geopolitikuri da istoriuli
mniSvnelobis mqone regionSi, romelic aerTianebs evropisa da aziis,
120
dasavleTisa da aRmosavleTis kulturebs. dRes am regionSi, iseve
rogorc msoflios sxvadasxva qveyanaSi, situacia metad daZabulia. am
umniSvnelovanes etapze msoflio valdebulia moaxdinos Tavisi sulieri,
inteleqtualuri da fizikuri Zalebis mobilizeba globaluri
katastrofis Tavidan asacileblad. romis eklesiasa da saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesiebs Soris urTierToba ZiriTadad
politikur, kulturul sferoSi viTardeba~[27, 16469].
miuxedavad amgvari urTierTobisa, 2003 wlis 15 seqtembers
vatikanma, saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis gverdis
avliT, moindoma qarTul saxelmwifosTan gansakuTrebuli
xelSekrulebis gaformeba, romelic 27 muxlisgan Sedgeboda da
saqarTveloSi kaTolikuri eklesiis uflebebis gafarToebisaken iyo
mimarTuli. saqarTvelos sapatriarqom specialuri gancxadebiT
gaaprotesta es faqti da aRniSna, rom vatikans aseTi xelSekruleba arc
erT marTlmadideblur saxelmwifosTan ara aqvs gaformebuli. xalxi
quCaSi gamovida, xelisufleba iZulebuli gaxda, xelSekruleba aRar
gaeformebina. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia pativs
scems im mcirericxovan qarTvel TanamemamuleTa religiur grZnobebs,
romelTa winaprebic istoriuli Znelbedobis Jams kaTolikur
sarwmunoebaze gadavidnen, magram arasodes daxuWavs Tvals romaul–
kaTolikuri eklesiis warmomadgenelTa aqtiuri prozelitizmis
politikaze da moTminebiT Seaxsenebs Tavis Tanamemamuleebs, rom
Znelbedoba iyo maTi winaprebis kaTolikobaze gadasvlis mizezi. erTiani
qarTuli erovnul–saxelmwifoebrivi cnobierebis safuZveli saqarTve-
loSi yovelTvis iyo marTlmadidebluri sarwmunoeba da eklesia.
mravalsaukunovania qarTveli da somexi xalxebis urTierToba. am
urTierTobebSi negatiurs pozitiuri sWarbobs. VII saukunis dasawyisidan
qarTul da somxur eklesiebs Soris moxda evqaristuli kavSiris
gawyveta, vinaidan somxurma eklesiam ar miiRo 451 wlis qalkedonis
saeklesio krebis gadawyvetilebani; miuxedavad amisa, qarTveli da somexi
xalxi erTad ibrZoda arabi, Turq–selCuki, monRoli, iraneli da
osmalo dampyroblebis winaaRmdeg. Sua saukuneebSi qarTuli saxelmwifo
da qarTveli mefeebi _ bagrat IV, daviT IV, giorgi III, Tamari, giorgi
121
brwyinvale, aleqsandre I, vaxtang V, vaxtang VI, erekle II, Teimuraz II _
yovelnairad exmarebodnen mtrebisgan Seviwroebul somxebs, romlebic
tovebdnen TavianT samSoblos da saqarTvelos afarebdnen Tavs. Tu XVI–
XVIII saukuneebSi irani da osmaleTi marTlmadidebel qristianebs
sastikad sdevnida, samagierod, srul Tavisulebas aZlevda kaTolikeebsa
da monofizit somxebs, riTac isargebles eCmiaZinis somexTa kaToli-
kosebma da daiwyes religiuri eqspansia saqarTveloSi. maT aq miiTvises
mravali eklesia–monasteri da gadaakeTes isini somxur yaidaze.
XVI–XVIII saukuneebSi qarTvelTa gasomxeba ZiriTadad osmalTa
mier okupirebul qarTul teritoriebze xdeboda. XIX saukuneSi
kavkasiaSi damkvidrebul ruseTs yvelaze saimedo dasayrdenad somxebi
miaCnda da xels uwyobda qarTveli mahmadianebis TavianTi miwa-wylidan
gaZevebis xarjze TurqeTidan somxebis gadmosaxlebas (ZiriTadad samcxe–
javaxeTSi). XIX saukuneSi ori somxuri sakaTolikoso (eCmiaZinisa da
kilikiis) da ori somxuri sapatriarqo (ierusalimisa da
konstantinopolis) didi somxeTis aRdgenis ideiT iyo gatacebuli. Tu es
ver moxerxdeboda osmaleTis imperiis xarjze, maSin saqarTvelos axal
somxeTad gadaqceva iyo ganzraxuli. amitom XIX saukuneSi kavkasiis
centrad gamocxadebul TbilisSi datrialda somxuri kapitali,
gaaqtiurda mravalricxovani somxuri diaspora. maT isargebles
saqarTvelos eklesiis avtokefaliis gauqmebiTa da rusi egzarqosebis
xelSewyobiT da kidev ufro gaaZlieres religiuri eqspansia, qarTvelTa
gasomxeba. amis winaaRmdeg xma aimaRles episkoposma kirionma, ivane
gvaramaZem, mixeil TamaraSvilma, ilia WavWavaZem, akaki wereTelma, iakob
gogebaSvilma, vaJa–fSavelam... miuxedavad amisa, qarTvelobam mainc
gauwoda daxmarebis xeli somxebs 1914–1918 wlebis pirveli msoflio omis
dros osmaleTSi datrialebuli masobrivi xocva–Jletisas da aTasobiT
ltolvili Seifara...
1917 wlis 25 seqtembers TbilisSi yovelTa somexTa kaTolikosis
gevorq V-is (Tbilelis) depeSa movida. igi uwmidessa da unetares kirion
II-s ulocavda kaTolikos–patriarqad arCevas. saqarTvelos eklesia
Tvlida, rom, konfensiuri sxvaobis miuxedavad, somxur samociqulo
eklesiasTan normaluri urTierToba aucilebeli iyo. uwmidesma da
122
unetaresma kirion II-m weriliT mimarTa yovelTa somexTa kaTolikos
gevorq V–s. es werili, erTi mxriv, daxvewili diplomatiisa da meore
mxriv, marTlmadidebeli patriarqis aramarTlmadidebeli eklesiis
meTaurisadmi damokidebulebis brwyinvale nimuSia. uwmidesi kirion II
werda: `mimovixilav garemosa Cemsa da TvalTa gonebisa Cemisa Sevayeneb
RvTismoSiSsa ersa zeda haikanisasa Zmuri naTesaobiT qarTlosian–
haosianTa... mogikiTxav, uwmideso meufeo, raTa wrfiTa da RvawliTa
CueniTa aRdgenil iqnas erToba Cvendami rwmunebulTa erTa. erTobas
vityvi ara sarwmunoebriv–dogmatursa, aramed moqalaqeobriv–
ganmaTleblobisasa, raTa daemyaros Cuen Soris Zmobai da urTierTs
gulisxmavyoT. da raiTa samSoblos Sina Cuenisa daamkvidros sasufeveli
RmrTisai.~[37, 49].
1922 wels TbilisSi Camovida aq dabadebuli da Tbilisis nersesis
saxelobis somxuri seminariis yofili studenti kaTolikosi gevorq V.
igi Sexvda da qarTul enaze esaubra uwmidessa da unetares ambrosis.
1923–1940–ian wlebSi qarTul-somxuri saeklesio urTierToba
epistolaruli xasiaTisa iyo. 1945 wlidan intensiuri gaxda
urTierTobebi uwmides kalistratesa da Tbilisis somxuri eparqiis
yofil episkoposs, imxanad yovelTa somexTa kaTolikos gevorq VI-s
Soris. somxuri eklesiis axali meTauri kaTolikosi vazgen I xSirad
stumrobda saqarTvelos. gasaocari iyo misi intuicia da diplomatiuri
niWi. ukve 1962 wlidan igi saaxalwlod misaloc baraTebs ugzavnida jer
iRumen, Semdeg arqimandrit, Semdeg ki _ mRvdelmTavar ilia SiolaSvils.
vazgen I 1961 wels pirvelad Sexvda arqimandrit ilias da ganWvrita
misi didi momavali. 1977 wlis 25 dekembers kaTolikosma vazgen I-ma
mcxeTaSi ganacxada: `qarTuli eklesia msoflios erT–erTi yvelaze
unikaluri Zeglia... Zegli, romelic qarTveli eris suls ganasaxierebs.
me mwams am sulis ukvdaveba, rogorc mwams ukvdaveba TviT qarTveli
erisa.~[34, 1978, 1, 15].
1978 wlis 12_14 maiss uwmidesi da unetaresi ilia II somxeTs
stumrobda. eCmiaZinSi kaTolikosma vazgen I-ma Tavis xalxs Semdegi
sityvebiT mimarTa: `CvenTan imyofeba uwmidesi da unetaresi, sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqi ilia II. unda aRiniSnos, rom igi
123
axali arCeulia patriarqad. am umaRlesi da uwmidesi msaxurebisaTvis
sagrZnoblad axalgazrdaa, mxne, jan–RoniT savse da, rac mTavaria, didi
codniTa da gamocdilebiT SeiaraRebuli... Tavis samSobloSi mas yurs
ugdeben, misi swamT, misi sjeraT, mas afaseben. aseTi didi siyvaruli
Tavisi erisa bevrs ar ergeba wilad. es man didi sulieri simaRliT
moipova.~[27, 2217]. uwmidesma da unetaresma ilia II-m madloba moaxsena
somexTa kaTolikoss da uTxra, rom is, rac XII saukuneSi daviT
aRmaSenebelma gaakeTa saqarTvelosaTvis, is Tqven somxeTis eklesiaSi
XX saukunis 50–70–ian wlebSi SeZeliTo.
uwmidesi da unetaresi ilia II amis Semdeg araerTxel estumra
somxeTs iseve, rogorc kaTolikosi vazgen I stumrobda saqarTvelos.
1978 wlis noemberSi libanis dedaqalaq beiruTSi, sadac somexTa
meore religiuri centri, kilikiis somexTa sakaTolikosoa, mahmadianma
teroristebma somxebis masobrivi xocva–Jleta moawyves. misma
uwmidesobam oficialur gancxadebaSi dagmo es vandaluri aqti da somex
xalxs sruli mxardaWera gamoucxada. `Cven, qarTvelebi, – aRniSna man, –
istoriis dasabamidan vcxovrobT uZvelesi kulturisa da tradiciis
mqone somexi xalxis mezoblad. am xnis manZilze erTad gadagvitania
mravali gansacdeli, mterTa Semoseva da sxva bedukuRmarTobani, da ar
SegviZlia gulgrili davrCeT maT TanamemamuleTa tragediis mimarT.~[37,
45].
patriarqis am gancxadebam saqarTveloSi mcxovrebi somxebis didi
kmayofileba gamoiwvia. amis dasturi iyo axalqalaqeli x. ovsepianis
gamoxmaureba: `vbedav da mogaxsenebT udides madlobas Tqven,
saqarTvelos didebul kaTolikos–patriarqs. somexi xalxi arasodes ar
daiviwyebs Tqvens maRaladamianuri da moqalaqeobrivi siyvaruliT savse
TanagrZnobas.~[37, 49].
uwmidesi da unetaresi ilia II gamoesarCla eCmiaZinis
sakaTolikosos 1980 wels, rodesac sazRvargareTeli somexi kaTolikeni
lanZRavdnen da amcrobdnen mis mniSvnelobas. yovelive amas kargad
xedavda kaTolikosi vazgen I da cdilobda, saqarTvelos samociqulo
eklesiasTan urTierTobaSi daecva taqti da yofiliyo misi
pativismcemeli. uwmidesma ilia II-m saTanado pativi miago kaTolikos
124
vazgen I–is xsovnas 1994 wels eCmiaZinSi da sagulisxmo sityva warmoTqva:
`didia mwuxareba somxeTis samociqulo eklesiisa da somexi xalxisa, igi
emSvidobeba Tavis Rirseul da brZen mamamTavars, romelic 39 wlis
manZilze, urTules pirobebSi, iyo saWeTmpyrobeli eCmiaZinis uZvelesi
sakaTolikoso taxtisa... im dros, rodesac SezRuduli iyo kavSiri
ucxoeTTan, man moaxerxa urTierToba daemyarebina iq myof samwysosTan,
gaeRrmavebina maTSi samSoblos siyvaruli, gaemTlianebina eri... SevTxov
ufals, raTa misi ukvdavi suli daawesos im savaneSi, romelSic somexi
xalxis didebuli winaparni ganisveneben.~[27, 8441].
kaTolikos vazgen I-is gza ganagrZo kilikiuri warmoSobis axalma
kaTolikosma garegin I–ma, romelmac 1997 wels imogzaura saqarTveloSi,
moixibla Cveni qveyniT, misi didebuli taZrebiT, istoriiT. samwuxarod,
igi male gardaicvala. amis Semdeg somxur eklesiaSi gaZlierda
tendencia qarTuli eklesia–monastrebis miTvisebis, istoriis
falsifikaciisa. somxuri sakaTolikosos xelSewyobiT, erevanSi gamodis
ruka–cnobarebi, samecniero wignebi, romlebSic gayalbebulia
saqarTvelos istoria, somxuradaa gamocxadebuli 650–ze meti qarTuli
eklesia. somxur saeklesio internetsaitebze vrceldeba iseTi
informaciebi, romlebic xels ar uwyobs ori mezobeli xalxisa da
eklesiis megobrul urTierTobas.
qarTvel xalxs istoriulad axasiaTebs sjulSemwynarebloba da
tolerantoba. amis dasturia Tundac is, rom naxevarmilionian somxur
diasporas saqarTveloSi aqvs saxelmwifos mier dafinansebuli skolebi,
Teatri, presa, umaRles saswavlebelSi _ somxurenovani ganyofileba,
somxuri eparqia. istoria ar gvapatiebs Cveni ori qveynisa da xalxis
urTierTobis garTulebas. Mmecnierebma, politikurma da religiurma
moRvaweebma unda gaviTvaliswinoT mravalsaukunovani megobrobis
gamocdileba da SevinarCunoT urTierTndoba da urTierTpativiscema.
istoriulad saqarTvelo Tavis Tavs evropis nawilad miiCnevda da
cdilobda, mWidrod dahkavSireboda evropul civilizacias. miuxedavad
imisa, rom religiur–konfensiuri TvalsazrisiT evropis ganviTarebuli
qveynebi _ inglisi, safrangeTi, germania, espaneTi, italia, portugalia _
sruliad gansxvavebulni iyvnen saqarTvelosagan, monRolebis, iranisa da
125
osmaleTis damangreveli laSqrobebis winaaRmdeg brZolaSi saqarTvelos
mainc evropis qveynebis daxmarebis imedi hqonda. marTalia, XVI–XX
saukuneebSi es daxmareba sityvier mxardaWras ar gascilebia, magram
qarTvelobis orientacia ar Secvlila. sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqi uwmidesi da unetaresi ilia II, saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesia evropis qveynebTan kontaqtebs im
dros axerxebda, rodesac sabWoTa kavSiri Caketili saxelmwifo iyo da
sazRvargareTis qveynebTan urTierToba _ sagrZnoblad SezRuduli.
1979 wlis 15 ianvars iamaikis dedaqalaq kingstonSi uwmidesi da
unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi ilia II arCeul
iqna eklesiaTa msoflio sabWos prezidentad. aman mas saSualeba misca
monawileoba mieRo msoflios sxvadasxva qveynis politikur da religiur
liderTa SexvedrebSi. uwmidesi da unetaresi yvelgan saubrobda
saqarTveloze, mis istoriaze, uZveles samociqulo eklesiaze. am
SexvedrebiT man megobruli urTierToba daamyara msoflios
marTlmadidebeli avtokefaliuri eklesiebis meTaurebTan da moiwvia
isini saqarTveloSi. am Sexvedrebma da piradma kontaqtebma gadamwyveti
roli Seasrules marTlmadidebel eklesiaTa mier saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis istoriuli avtokefaliis
aRiarebis saqmeSi. uwmidesi da unetaresi ilia II 1963–1997 wlebSi
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis eklesiaTa
msoflio sabWoSi wevrobis periods ase afasebs: `sabWoTa izolaciis
dros eklesiaTa msoflio sabWoSi yofnam Cvens eklesias saSualeba
misca, rom igi msoflios gaecno, rogorc damoukidebeli eklesia. ase
rom, eklesiaTa msoflio sabWoSi marTlmadidebeli eklesiebis yofna
erTgvarad maTi misioneruli moRvaweobis gagrZelebasac
warmoadgenda“[38, 526].
uwmidesi da unetaresi germaniis federaciul respublikaSi,
safrangeTSi, italiaSi, SveicariaSi, niderlandebSi, amerikis SeerTebul
StatebSi, inglisSi sxvadasxva dros Sexvda protestantuli,
luTeranuli, anglikanuri eklesiebis meTaurebs, am qveynebis politikur
moRvaweebs, mecnierebis, xelovnebis warmomadgenlebs. misma Sexvedrebma
axali stimuli misca evropaSi qarTvelologiuri mecnierebis
126
ganviTarebas. evropis qveynebis politikuri da religiuri liderebi
aRtacebas ver faravdnen: maT winaSe manamde ucnobi qristianuli
aRmosavleTis didi civilizaciisa da uZvelesi marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis meTauri iyo. momxiblavi garegnoba, daxvewili
manerebi, evropuli civilizaciisa da Tanamedrove msoflio wesrigis
zogadi principebis Rrma codna maT qarTuli marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis meTaurisadmi udidesi pativiscemiT ganawyobda.
uwmidesi da unetaresi stumrobda aziis qveynebsac. igi Sexvda da
saqarTvelos samociqulo eklesia gaacno egviptis koptTa patriarqs
Senuda III–s, malabariis indoelTa monofizit patriarq–kaTolikoss
basil marToma maTe I–s, eTiopiis monofizit patriarqs abuna Tekle–
haimanots, siriel iakobistTa patriarqs mari iakob III–s, aRmosavleTis
monofizit patriarqs maqsime V–s. uwmidesma da unetaresma qarTuli
stumarTmoyvareobiT umaspinZla saqarTveloSi sapasuxo vizitiT Camosul
sxvadasxva qveynis religiur da politikur liderebs, mecnierebis,
xelovnebis TvalsaCino warmomadgenlebs. saqarTvelos, qarTvelebis
Sesaxeb sainformacio masalebs beWdavdnen evropis, aziis, afrikis,
amerikis qveynebis wamyvani gamocemebi.
uwmidesi da unetaresi ilia II msoflioSi cnobili religiuri
lideria, mas dialogi SeuZlia ara marto aramarTlmadidebluri
qristianuli konfensiebis warmomadgenlebTan, aramed sxva aRmsareblobis
adamianebTanac. amis dasturia kavkasiis muslimanTa lideris Seix alax
Suqur faSa zadesa da uwmidesi da unetaresi ilia II-is megobruli
urTierToba, romelic aisaxeba qarTveli da azerbaijaneli xalxis
megobrobaSi.
2001 wels iranis islamuri respublikis prezidentis muhamed
haTamis miwveviT uwmidesi da unetaresi ilia II oficialuri vizitiT
imyofeboda iranSi, Sexvda prezident haTamsa da iranis islamuri
respublikis sulier liders ali hameines. patriarqma Semdegi sityvebiT
mimarTa maT: `me vfiqrob, rom Cveni qveynebis _ iranisa da saqarTvelos _
religiuri liderebi da sasuliero moRvaweni, Cveni xelisufalni da
sazogadoeba mzad arian, raTa msoflios vuCvenoT magaliTi imisa, rom
religiuri gansxvavebulobisa da warsulSi dapirispirebis miuxedavad,
127
Segvwevs unari urTierTpativiscemisa, unari mSvidobiani da megobruli
Tanaarsebobisa.“[30, 286].
miuxedavad imisa, rom patriarqi saocrad Semwynarebelia, igi
arafers ar Tmobs, rodesac saqme exeba samSoblosa da marTlmadidebel
eklesias. amis magaliTia saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis msoflio eklesiaTa sabWosTan urTierToba. rodesac am
organizaciam gansxvavebul konfensiaTa sxvadasxva sferoSi
TanamSromlobis SesaZleblobaTa ganxilva gadazarda erTiani msoflio
eklesiis Seqmnis mcdelobaSi, erToblivi locvebis Catarebis
SesaZleblobasa da marTlmadidebeli eklesiisaTvis miuRebel
gadawyvetilebebSi, 1997 wlis 20 maiss, uwmidesisa da unetaresis
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis locva–kurTxeviTa da
wmida sinodis ganCinebiT, saqarTvelos marTlmadidebelma samociqulo
eklesiam uari Tqva ekumenur moZraobaSi monawileobaze da gamovida
eklesiaTa msoflio sabWodan. `saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesia uars ambobs ekumenur moZraobaSi monawileobaze da
gamodis eklesiaTa msoflio sabWodan da evropis eklesiaTa
konferenciidan... marTlmadideblebi ar miiReben monawileobas ekumenur
msaxurebaSi, saerTo locvebsa da RvTis TayvaniscemaSi.“[27, 1937, 158].
patriarqis am gadawyvetilebas imxanad sxvadasxva Sefaseba mieca,
magram drom aCvena misi marTebuloba. Aam nabijiT Cvenma eklesiam
Tavidan aicila globalizaciisaTvis damaxasiaTebeli tendenciebis
saeklesio sferoSi SeWra da daicva marTlmadidebeli eklesiis siwminde.
Tavisi Tamami nabijebiT saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesia XX saukunis 70–80–ian wlebSi saqarTvelos
politikuri, sulieri da kulturuli cxovrebis centrSi aRmoCnda.
oficialuri xelisuflebis warmomadgenlebi aRiarebdnen, rom isini
veRar axerxebdnen eklesiis saqmianobis srul kontrols, mis garkveul
CarCoebSi moqcevas. 1977–1990–ian wlebSi Tbiliss stumrobdnen msoflios
marTlmadidebeli da aramarTlmadidebeli eklesiebis meTaurebi,
politikuri moRvaweebi. isini xvdebodnen uwmidessa da unetaress,
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqs. Tu 1923–1977 wlebSi TvalSi
sacemi ar iyo is faqti, rom sapatriarqo rezidencia sul 3–4 oTaxisgan
128
Sedgeboda, axla ukve aSkara uxerxuloba iqmneboda. sabWoTa
ideologiuri samsaxurebi kvlav acxadebdnen, rom qveyanaSi sindisis
Tavisufleba garantirebuli iyo sabWoTa konstituciiT, rom eklesias
yvelaferi hqonda, rac sWirdeboda. magram 1977–1988 wlebSi patriarqs
sapatriarqo rezidencia ar hqonda, sionis sapatriarqo taZris garSemo
usaxuri saxlebi iyo Camwkrivebuli. xelisuflebam erTxans grigol
orbelianis moedanze arsebuli sazRvargareTTan megobrobisa da
kulturuli urTierTobis sazogadoebis Senoba dauTmo sapatriarqos
ucxoeli sapatio stumrebis misaRebad.
jer kidev 1967 wels, cxum–afxazeTis episkoposad yofnis dros,
meufe iliam wmida sinodis saxeliT saqarTvelos ssr mTavrobis
Tavmjdomares mosTxova sapatriarqosaTvis daebrunebinaT 1923 wels
CamorTmeuli rezidencia. 1977 wlidan oficialuri xelisufleba
grZnobda, rom Seqmnili uxerxuli viTarebis gamosworeba mxolod
sapatriarqosaTvis rezidenciis gamoyofiT SeiZleboda. uwmidesma da
unetaresma ilia II-m 1984 wlis 2 Tebervals ganmeorebiTi TxovniT
mimarTa saqarTvelos kompartiis centraluri komitetis pirvel mdivans
e. SevardnaZes da moiTxova sapatriarqosaTvis istoriuli Senobis
dabruneba. mTavroba yoymanobda. bolos, saqarTvelos ministrTa sabWos
1984 wlis 10 noembris dadgenilebiT, saqarTvelos samociqulo eklesias
gadaeca naxevrad avariul mdgomareobaSi myofi sportkomitetis yofili
Senoba. 1990 wels, erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobis mesveurTa
kategoriuli moTxovnis Sedegad, oficialuri xelisufleba iZulebuli
gaxda, aRedgina istoriuli samarTlianoba da 1923 wels saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiisaTvis ukanonod warTmeuli
sapatriarqo rezidencia, sadac moRvaweobdnen uwmidesi da unetaresi
kaTolikos–patriarqni _ kirioni, leonide, ambrosi _ daubruna kanonier
mflobels. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
sapatriarqos istoriulma rezidenciam daibruna Tavisi funqcia. aq
Tamamad SeiZleba sapatio stumrebis, saero da sasuliero pirebis miReba
da Rirseuli maspinZloba.
129
Tavi VI. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
avtokefaliuri eklesiis eparqiebis aRorZineba, kavSiri sazRvargareTis
qarTul samonastro centrebTan. sinodis ganCinebani. axali wmindanebi
saqarTvelos marTlmadidebeli avtokefaliuri samociqulo
eklesiis marTva-gamgeoba istoriulad V saukunidan XI saukunemde
amgvari iyo: eklesiis meTaurs ewodeboda kaTolikosi, romelsac
eqvemdebarebodnen saqarTvelos sxvadasxva provinciis saepiskoposoebis
mmarTveli mRvdelmTavrebi – episkoposebi. wyaroTa monacemebiT
dadgenilia, rom V–VII saukuneebSi marto aRmosavleT saqarTveloSi 33
moqmedi eparqia iyo. saqarTvelos gaerTianebisa da misi teritoriebis
gavrcobis Semdeg eparqiaTa raodenoba gaizarda 55–mde. XVI–XVIII sauku-
neebSi, saqarTvelos erTiani feodaluri saxelmwifos provinciul
samefo-samTavroebad daSlis Semdeg, iran–osmaleTis agresiis pirobebSi,
moqmed eparqiaTa raodenoba Semcirda. ruseTis mier saqarTvelos samefo–
samTavroebis dapyrobis periodSi (XIX saukunis dasawyisi) aRmosavleT
saqarTveloSi iyo 13, xolo dasavleT saqarTveloSi _ 9 moqmedi eparqia.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis
gauqmebis Semdeg rusi egzarqosebis mizani iyo moqmed eparqiaTa
raodenobis Semcireba, saeparqio qonebis dataceba. maT es amocana
warmatebiT Seasrules.
XX saukunis dasawyisSi saqarTvelos saegzarqosoSi sul 5 eparqia
iyo, dasavleT saqarTveloSi _ imereTisa da soxumis, aRmosavleT
saqarTveloSi ki _ Tbilisis, alaverdisa da goris. saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis aRdgenis Semdeg,
pirveli saeklesio krebis mier damtkicebuli marTva-gamgeobis
debulebis mixedviT, saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis eparqiaTa raodenoba ganisazRvra 13–iT. Mmas mogvianebiT kidev
ori eparqia daemata. debulebis Tanaxmad, Tbilisis, quTaisis, Wyondidis,
130
cxum–bediis eparqiebi cxaddeboda samitropolito eparqiebad. eparqiebSi
iqmneboda saeparqio sabWo, saeparqio sasamarTlo, romelTac
Tavmjdomareobda eparqiis mmarTveli mRvdelmTavari. eparqiebi iyofoda
olqebad. TiToeul olqSi 10–15 samrevlo Sedioda. 1920 wels, meore
saeklesio krebaze, mcire Sesworebebi iqna Setanili saeparqio
mmarTvelobaSi _ gaerTianda mcxeTisa da Tbilisis eparqiebi.
1921 wlidan, bolSevikuri mmarTvelobis xanaSi, saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesia umZimes mdgomareobaSi aRmoCnda.
agresiuli aTeizmis zeobis Jams, 1922–1939 wlebSi, centraluri
xelisuflebisagan waqezebuli provincieli bolSevikebi da
komkavSirlebi sastikad sdevnidnen eparqiaTa mRvdelmTavrebs,
samRvdeloebas. mRvdelmTavrebs aiZulebdnen, daetovebinaT TavianTi
eparqiebi. daapatimres da gadaasaxles episkoposi efremi (sidamoniZe,
SemdgomSi kaTolikos–patriarqi efrem II), gadasaxlebaSi gardaicvala
mitropoliti varlam maxaraZe, 1924 wlis agvistoSi daxvrites quTaTel–
gaenaTeli mitropoliti nazari. mis mimarT wayenebuli braldeba aseTi
iyo – rogor gabeda Tavisi eparqiis sofel rodinaulSi axali eklesiis
kurTxeva.
miuxedavad imisa, rom saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo
eklesiaSi oficialurad 15 eparqia iyo, realuri viTareba sul sxva
suraTs gviCvenebda. 1929 wels oficialurad gauqmda alaverdis eparqia,
daiketa alaverdis monasteri, 1930 wels gauqmda Wyondidis eparqia, 1930
wels daiketa gelaTi, 1934 wels gauqmda baTum–Semoqmedis eparqia,
gaauqmes bodbis, ninowmidisa da wilknis eparqiebi. eparqiaTa
mRvdelmTavrebma Tavi dedaqalaqSi moqmed eklesiebs Seafares. 1947 wels
saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi 5 mRvdelmTavariRa
iyo (efrem sidamoniZe, melqisedek fxalaZe, tarasi kandelaki, dimitri
lazariSvili, gabriel CaCaniZe). eparqiebSi sakaTedro taZrebis gauqmebis
gamo maTi umravlesoba TbilisSi iyo. mdgomareoba ukeTesobisken arc
1950–1970 wlebSi Secvlila.
1977 wels, rodesac sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi
gaxda ilia II, saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi
arsebuli 15 eparqiidan mRvdelmTavrebi hyavda Semdeg eparqiebs: 1.
131
alaverdis (episkoposi grigol cercvaZe), 2. baTum–Semoqmedis
(mitropoliti romanoz petriaSvili), 3. manglisis (episkoposi giorgi
RonRaZe), 4.Owilknis (mitropoliti gaioz keratiSvili), 5. TeTriwyarosa
(mitropoliti zinobi maJuga) da 6. bodbisas (episkoposi ilarion
samxaraZe). bodbeli swiravda Tbilisis samebis eklesiaSi, mangleli _
didubis RvTismSoblis eklesiaSi, wilkneli _ sveticxovelSi,
TeTriwyaroeli _ Tbilisis aleqsandre nevelis saxelobis eklesiaSi.
arc erTi moqmedi eklesia ar iyo nikorwmindis, agarak–walkis, bodbis,
awyuris, cageris, wilknis eparqiebSi...
uwmidesma da unetaresma sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqma ilia II-m kargad icoda, rom saqarTvelos samociqulo
eklesiis aRorZineba eparqiebidan unda daewyo. aucilebeli iyo
axalgazrda, ganaTlebuli sasuliero pirebis mRvdelmTavris xarisxSi
ayvana da saeparqio cxovrebis gamococxleba. 1978 wels, uwmidesisa da
unetaresis locva–kurTxeviTa da wmida sinodis ganCinebiT,
episkoposebad akurTxes da eparqiebSi gagzavnes: cxum–afxazeTis
kaTedraze nikolozi (maxaraZe), Wyondidelad _ episkoposi ioane
(ananiaSvili), mawyverelad _ episkoposi Sio (avaliSvili), bodbelad _
episkoposi Tadeozi (ioramaSvili), baTum–Semoqmedelad _ episkoposi
daviTi (Wkadua), urbnelad _ episkoposi konstantine (meliqiZe). 1978 wlis
seqtembridan episkoposi Tadeozi gadayvanil iqna wilknelad, xolo
bodbelad akurTxes aTanase (CaxvaSvili). TiToeulis kurTxeva sazeimo
viTarebaSi Catarda mravalricxovan morwmuneTa TandaswrebiT. uwmidesma
da unetaresma gadasca maT samRvdelmTavro kverTxi da Seaxsena, ra didi
pasuxismgebloba ekisreboda TiToeul maTgans.
1978 wlis dekemberSi, wmida sinodis sxdomaze, uwmidesisa da
unetaresis ilia II-is winadadebiT gadawyda, rom saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi aRdgeniliyo istoriuli
tradicia, romelic iTvaliswinebda mTavarepiskoposis xarisxis miniWebas.
amave sxdomaze awyuris eparqias ewoda `axalcixisa da mesxeT–
javaxeTisa“, cagerisas _ `cagerisa da leCxum–svaneTisa“. Uuwmidesma da
unetaresma mitropolitis xarisxSi aiyvana mangleli episkoposi giorgi
(RonRaZe) da alaverdeli episkoposi grigoli (cercvaZe). pirveli
132
mTavarepiskoposebi gaxdnen: nikolozi (maxaraZe), ioane (ananiaSvili), Sio
(avaliSvili). Ooficialuri xelisuflebisaTvis sruliad miuRebeli iyo
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis eparqiebis
aRorZineba. igi cdilobda religiis saqmeTa rwmunebulis meSveobiT
Seeferxebina axalnakurTxi episkoposebis registracia, registraciis
gareSe ki maT ufleba ar hqondaT wasuliyvnen da eRvawaT TavianT
eparqiebSi.
religiis saqmeTa rwmunebuli sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqisadmi gagzavnil werilSi ukmayofilebas gamoTqvamda
episkoposTa raodenobis `gaumarTlebeli zrdis“ gamo. 1979 wlis 5
aprils uwmidesma da unetaresma rwmunebuls dausabuTa miRebuli
gadawyvetilebis marTebuloba: `Tanaxmad karTagenis krebis me–12
kanonisa, romlis mixedviTac episkoposis gansjis SemTxvevaSi, rodesac
saeklesio krebis mowveva ver xerxdeba, aucilebelia 12 episkoposis
Sekreba, rom maT Sesabamisi msjavri gamoitanon.
saqarTvelos eklesiaSi ki, amJamad 3 mitropoliti, 3 mTavarepiskoposi da
4 episkoposia.“[27, 1988].
1979 wels, wmida sinodis gadawyvetilebiT, mitropoliti Sio
(avaliSvili) gadaiyvanes quTaTel–gaenaTelad, xolo axalcixisa da
samcxe–javaxeTis episkoposis xarisxSi ayvanil iqna qristefore
(wamalaiZe), nikorwmindis episkoposad akurTxes ambrosi (qaTamaZe). axali
mRvdelmTavrebis kurTxevis Semdeg dRis wesrigSi dadga provinciebSi
1921–70 wlebSi administraciuli wesiT daxuruli eklesiebis kvlav
amoqmedebis sakiTxi. sabWoTa kavSiris kanonmdeblobis Tanaxmad,
morwmuneebi qmnidnen da registraciaSi atarebdnen religiur
sazogadoebas. religiuri sazogadoebis 20 srulwlovani wevri eklesiis
amoqmedebis Sesaxeb sagangebo gancxadebiT mimarTavda adgilobriv
aRmasrulebel xelisuflebas, romelic mas agzvnida saqarTvelos
ministrTa sabWosTan arsebul rwmunebulTa aparatSi. gancxadeba iqidan
moskovSi igzavneboda da mxolod moskovis Tanxmobis SemTxvevaSi hqonda
eparqiis mRvdelmTavars ufleba, gaegzavna eklesiaSi sasuliero piri.
xelisuflebis warmomadgenlebi cdilobdnen religiuri sazogadoebis
wevrebis daSinebas, magram, roca sasurvel Sedegs ver aRwevdnen,
133
iZulebulni xdebodnen gaecaT nebarTva eklesiis amoqmedebis Sesaxeb. Tu
oficialuri nebarTva ar iyo gacemuli, eklesiaSi RvTismsaxurebis
Catareba kanondarRvevad iTvleboda.
1978 wlis 1 noembers quTais–gaenaTis eparqiis wyaltubos raionis
sof. zeda maRlakSi macxovris eklesiaSi dainiSna mRvdeli giorgi
kuWuxiZe. rwmunebulma kategoriulad moiTxova mRvdel kuWuxiZis ukan
gamowveva manamde, sanam maRlakis eklesia oficialurad ar iqneboda
registrirebuli. 1979 wels gaz. `axalgazrda komunistSi“ gamoqveynda
anonimi avtoris werili `vis uxmobs nikorwmindis zarebi?“, romelSic
mkacrad iyo dagmobili nikorwmindis eklesiis amoqmedeba da kriminalad
iyo gamocxadebuli am saqmis moTave, sof. nikorwmindis mcxovrebi Sura
gociriZe. adgilobrivma xelisuflebam nikorwmindaSi saswrafod gaxsna
saxalxo universiteti, romlis daniSnuleba iyo antireligiuri muSaobis
gaZliereba.
eparqiebSi Seqmnili rTuli viTareba kargad Cans Wyondideli
mTavarepiskoposis ioanes (ananiaSvili) 1981 wlis 6 seqtembris moxsenebiT
baraTSi, romelic man sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqs
uwmidessa da unetares ilia II–s gamougzavna. meufe ioane imxanad
leCxum–svaneTis eparqiasac ganagebda. igi werda: `mestiaSi rodesac
Cavedi, adgilobriv xelmZRvanelobas vuCvene dokumenti, sadac miweria,
rom var Wyondidisa da leCxum–svaneTis mTavarepiskoposi. maT
gaukvirdaT da miTxres, Cven ar gvindao. Turme raionSi Casul mRvdlebs
aiZulebdnen, saswrafod daetovebinaT iqauroba. mestiis raionis TiTqmis
yvela sofeli daviare, xalxi yvelgan eklesiis gaxsnas mTxovda, magram
adgilobrivi xelisufleba TavSekavebul agresias amJRavnebda da
mTxovda, male dametovebina raioni.“[27, 5344].
aseTive rTuli problemebis winaSe aRmoCndnen quTaTel–
gaenaTeli, axalcixeli, bodbeli mRvdelmTavrebi. miuxedavad am
sirTuleebisa, 1979 wels saqarTvelos eklesiam bodbis monastris ezodan
axal sacxovrebel adgilze gadaiyvana 13 ojaxi, SekeTda taZari,
mowesrigda wmida ninos saflavi; keTilmoewyo quTaisis petre–pavles
eklesiis ezo; sagarejoSi restavracia Cautarda RvTismSoblisa da wmida
dodos eklesiebs; walkaSi gaixsna RvTismSoblis eklesia; manglisSi
134
daiwyo saeparqio rezidenciis mSenebloba; baTumSi aSenda axali eklesia;
axalcixeSi gaixsna eparqiaSi erTaderTi marTlmadidebeli wmida marines
eklesia da daiwyo misi ezos keTilmowyoba; aRdgeniTi samuSaoebi daiwyo
TeklaTis, menjis eklesiebSi. oficialur xelisuflebas aRizianebda
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis aseTi warmatebebi,
amitom scada aprobirebuli saSualebiT (Worebi, Sida dapirispirebis
inspirireba) eklesiisaTvis saxelis gatexa. aTeistur sazogadoebaSi
advili iyo mosaxleobis dezinformacia ber–monazvnebisadmi uaryofiTi
ganwyobis Sesaqmnelad. Aam mizniT oficialurma xelisuflebam presiTa
da televiziiT dawvrilebiT gaaSuqa mitropolit gaiozis sasamarTlo
procesi. xelisuflebis ciliswamebis msxverpli gaxda ramdenime
maRalierarqi.
uwmidesisa da unetaresis ilia II–is ucxoeTSi vizitis dros
ramdenime avantiuristma xelisuflebis waqezebiT patriarqis
sawinaaRmdego gamosvlebi moindoma, magram morwmune mrevlis risxvam
isini aiZula xeli aeRoT am ganzraxvaze. oficialur xelisuflebas es
yvelaferi patriarqis dasaSineblad sWirdeboda, magram aman mxolod
ukuSedegi gamoiwvia. qarTveli eri kidev ufro mtkiced dadga deda
eklesiisa da misi meTauris gverdiT. es ar iyo is xalxi, romelic
taZarSi wirva–locvaze gaucnobiereblad modioda, es iyo WeSmaritad
morwmune mrevli, romelmac gaiTavisa qristianuli rwmenis sidiade da
mzad iyo mis dasacavad.
1977–1990 wlebSi saqarTveloSi, iseve rogorc mTel msoflioSi,
didi socialur–politikuri cvlilebebi moxda. 80–iani wlebidan
sabWoTa kavSirSi, e.w. `perestroikis~ periodSi, demokratiuli
Rirebulebebis gaRrmavebis lozungiT, qveynis politikurma
xelmZRvanelobam totalitaruli reJimis liberalizacia daiwyo. es
momenti kargad gamoiyena saqarTvelos marTlmadidebelma samociqulo
eklesiam da eparqiebSi daiwyo administraciuli wesiT daxuruli 20–50–
iani wlebis ngrevas gadarCenili eklesiebis amoqmedeba. uwmidesma da
unetaresma ilia II-m 1995 wels miiRo gadawyvetileba, saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi moqmedi 15 eparqiis 27–mde, xolo
2007 _ wels 36–mde gazrdis Sesaxeb.
135
XVI–XX saukuneebSi qarTveli xalxis Tavs datexilma
kataklizmebma saqarTvelos saxelmwifos teritoriebi sagrZnoblad
Seamcira. Tu XII–XIII saukuneebSi saqarTvelos teritoria 205 aTas
kvadratul kilometrs udrida, XIX saukuneSi igi 102 aTas kvadratul
kilometramde Semcirda, xolo 1921 wlidan 1990 wlamde periodSi ki 69,7
aTas kvadratul kilometrs Seadgenda. saqarTvelos sazRvrebs gareT
darCa istoriuli tao–klarjeTi, lazeTi, hereTi (saingilo), lore–
taSiri. dReisaTvis saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis eparqiebi srulad moicavs istoriul saqarTvelos. uwmidesisa
da unetaresiis locva–kurTxeviT, nekresis eparqiis sulieri samwysoa
istoriuli hereTi (saingilo), axalcixis eparqia ganivrco axalcixis,
tao–klarjeTisa da lazeTis eparqiad, dmanisis eparqias daemata
istoriuli lore–taSiri. amJamad saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo avtokefaluri eklesiis eparqiebia:
1. mcxeTa–Tbilisisa, romelsac xelmZRvanelobs sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqi. Tu 1977 wels am eparqiaSi moqmedi
iyo 11 eklesia–monasteri, amJamad moqmedia 130;
2. rusTavisa da marneulisa, romelsac xelmZRvanelobs
mitropoliti aTanase (CaxvaSvili). 1977 wels am teritoriaze arc eparqia
iyo da arc moqmedi eklesia, 2007 wlisaTvis ki 18 moqmedi eklesiaa;
3. quTais–gaenaTisa, romelsac ganagebs mitropoliti kalistrate
(margalitaSvili). 1977 wels eparqiaSi moqmedi iyo 5, amJamad moqmedia
90–mde eklesia–monasteri 130-ze meti sasuliero piriT;
4. manglisisa da walkis eparqiaSi moqmedi iyo 2 eklesia, 2007
wlisaTvis moqmedia 12 eklesia da 3 monasteri; eparqias ganagebs
mitropoliti anania (jafariZe);
5. Terjolisa da tyibulis eparqia axalia. igi Seiqmna 2007 wels.
eparqias xelmZRvanelobs mitropoliti giorgi (SalamberiZe). eparqiis
teritoriaze Tavidan moqmedi iyo 1 eklesia, amJamad moqmedebs 15;
6. ruisisa da urbnisis eparqia, romelsac meTaurobs mitropoliti
iobi (aqiaSvili). 1977 wels eparqiaSi moqmedi iyo 2 eklesia, 2007
wlisaTvis ki 100-mde eklesia–monasteria, sadac 200-mde sasuliero piri
moRvaweobs;
136
7. cxum–afxazeTis eparqias xelmZRvanelobs mitropoliti danieli
(daTuaSvili). 1977 wels moqmedi iyo 3 eklesia, afxazeTSi datrialebuli
tragediis Semdeg ki eparqia devnil mdgomareobaSia;
8. Wyondidis eparqia moicavs martvilisa da abaSis raionebs. mas
xelmZRvanelobs mTavarepiskoposi petre (caava). eparqiaSi didi
aRSeneblobiTi saqmianoba mimdinareobs: aSenda saepiskoposo saxli,
gaixsna mamaTa monasteri (martvilSi). eparqiaSi moqmedia 20-mde eklesia,
romlebSic RvTismsaxurebas eweva 25-mde sasuliero piri;
9. alaverdis eparqia, romelsac meTaurobs mitropoliti daviTi
(maxaraZe). Tu 1977 wels eparqiaSi 3 moqmedi eklesia iyo, 2007 wlisaTvis
maTi raodenoba gaizarda 40–mde;
10. dasavleT evropis eparqia aerTianebs evropis qveynebSi
mcxovreb Cvens Tanamemamuleebs. eparqia Seiqmna 2002 wlis 17 oqtombers.
mas xelmZRvanelobs mitropoliti abraami (garmelia). eparqiis
samrevloebi aris avstriaSi, belgiaSi, germaniaSi, safrangeTSi,
italiaSi, inglisSi _ sul 14 samrevloa;
11. nekresisa da hereTis eparqia, romelsac meTaurobs
mitropoliti sergi (CekuriSvili). 1977 wels eparqiis teritoriaze
moqmedi iyo 1 eklesia, amJamad moqmedia 7 eklesia–monasteri;
12. TianeTisa da fSav–xevsureTis eparqia istoriuli JaleT-
xarWaSnis eparqiis adgilze Seiqmna wmida sinodis 2003 wlis 18 agvistos
ganCinebiT. 1977 wels TianeTsa da fSav–xevsureTSi ar iyo arc erTi
moqmedi eklesia, amJamad ki moqmedia 5. eparqias xelmZRvanelobs
mTavarepiskoposi Tadeozi (ioramaSvili);
13. argveTisa da ubisis eparqia Seiqmna wmida sinodis 2002 wlis
17 oqtombris ganCinebiT. 1977 wels eparqiis teritoriaze moqmedebda ori
samlocvelo saxli, amJamad moqmedia 10 eklesia da 2 monasteri. Eeparqias
xelmZRvanelobs mTavarepiskoposi vaxtangi (axvlediani);
14. Semoqmedis eparqia 1917 wels aRdga. eparqias amJamad
xelmZRvanelobs mitropoliti iosebi (kikvaZe). 1977 wels eparqiaSi
moqmedi iyo 2 eklesia, 2007 wels ki 42 eklesiaa da 7 monasteri;
137
15. niqozisa da cxinvalis eparqias xelmZRvanelobs mitropoliti
isaia (Wanturia). 1977 wels arc eparqia arsebobda da arc moqmedi
eklesiebi. 2007 wlisaTvis moqmedia 5 eklesia da 1 monasteri;
16. borjomisa da bakurianis eparqia, romelsac winamZRolobs
mTavarepiskoposi serafime (jojua). 1977 wels aq arc eparqia iyo da arc
moqmedi eklesia. 1995 wels Seiqmna borjomisa da axalqalaqis eparqia,
2002 wlis 17 oqtombers ki, wmida sinodis ganCinebiT, axalqalaqi da
kumurdo calke eparqiad gamoiyo. borjomisa da bakurianis eparqiaSi
moqmedia 15–mde eklesia–monasteri;
17. nikorwmidis eparqia aRdga 1917 wels, magram eparqiam realuri
funqcionireba daiwyo 1979 wlidan, rodesac amoqmedda nikorwmidis
eklesia. eparqias 1996 wlidan ganagebs mTavarepiskoposi elise (joxaZe).
2007 wlisaTvis eparqiaSi moqmed eklesiaTa ricxvi 6-s aRwevs;
18. foTisa da xobis eparqia 1995 wels gamoeyo Wyondidis eparqias.
1996 wlidan eparqias xelmZRvanelobs mitropoliti grigoli
(berbiWaSvili). 1977 wels eparqiaSi moqmedi iyo mxolod 1 eklesia da 1
samlocvelo saxli, 2007 wlisaTvis ki moqmedia 8 eklesia, Sendeba 5;
19. axalqalaqisa da kumurdos eparqia wmida sinodis 2002 wlis 17
oqtombris ganCinebiT Seiqmna, mas xelmZRvanelobs mitropoliti
nikolozi (faCuaSvili). Aaq 1977 wels ar iyo arc erTi moqmedi eklesia.
2007 wels moqmedia 3 eklesia da 2 monasteri;
20. axalcixis, tao–klarjeTisa da lazeTis eparqias
xelmZRvanelobs mitropliti Teodore (WuaZe). Tu aq 1977 wels arc erTi
moqmedi eklesia ar iyo, 2007 wlisaTvis moqmedia 19 eklesia da 9
monasteri. Sendeba 4 axali eklesia;
21. xonisa da samtrediis eparqia Seiqmna wmida sinodis 1995 wlis 5
aprilis ganCinebiT. eparqias xelmZRvanelobs mTavarepiskoposi saba
(gigiberia). 1977 wels aq arc erTi moqmedi eklesia ar hqondaT, 2007 wels
ki 12 moqmedi eklesiaa;
22. wilknis eparqia aRdga 1917 wels. eparqiis winamZRolia
mTavarepiskoposi zosime (SioSvili). 1977 wels eparqiaSi ar iyo arc erTi
moqmedi eklesia, amJamad moqmed eklesiaTa raodenoba aTze metia;
138
23. baTumisa da qobuleTis eparqia 1917 wlidan arsebobda baTum–
Semoqmedis eparqiis saxiT. 1995 wlidan Semoqmedis eparqiis gamoyofis
gamo mas ewoda baTumisa da sxalTisa. 2007 wlidan ki didaWarisa da
xulos calke eparqiad Camoyalibebis gamo ewoda baTumisa da qobuleTis
eparqia, romelsac ganagebs mitropoliti dimitri (SiolaSvili). Tu 1977
wels eparqiaSi 3 moqmedi eklesia iyo, 2007 wlisaTvis maTi raodenoba 29–
mde gaizarda. Sendeba 8 eklesia;
24. vanisa da baRdadis eparqia wmida sinodis 1995 wlis 5 aprilis
ganCinebiT Seiqmna. eparqias xelmZRvanelobs mTavarepiskoposi antoni
(buluxia). 1977 wels eparqiis teritoriaze ar iyo arc erTi moqmedi
eklesia, 2007 wlisaTvis maTi raodenoba 22 gaxda;
25. zugdidisa da caiSis eparqia Seiqmna istoriuli caiSis
eparqiis safuZvelze wmida sinodis 1995 wlis 5 aprilis ganCinebiT. 1998
wlidan eparqias ganagebs mitropoliti gerasime (SaraSeniZe). 1977 wels
eparqiaSi moqmedi iyo 2 eklesia, 2007 wlisaTvis ki aq 6 eklesia–
monasteria;
26. bodbis eparqia saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis sakaTolikoso sabWos gadawyvetilebiT aRdga 1925 wels. 1999
wlidan eparqiiis winamZRolia episkoposi daviTi (tikaraZe). 1977 wels aq
moqmedi iyo 2 eklesia, amJamad maTi raodenoba aTze metia;
27. samTavisisa da goris eparqias ganagebs mTavarepiskoposi andria
(gvazava). 1977 wels eparqiis teritoriaze ar iyo arc erTi moqmedi
eklesia, amJamad maTi raodenoba TxuTmetze metia;
28. stefanwmidisa da xevis eparqia Seiqmna wmida sinodis 2002 wlis
17 oqtombris ganCinebiT. eparqia moicavs yazbegis raions, romelsac
ganagebs episkoposi iegudieli (tabataZe). 1977 wels eparqiis teritoriaze
ar iyo arc erTi moqmedi eklesia, amJamad maTi raodenoba aTs aRemateba;
29. cagerisa da lentexis eparqia 1917 wels iwoda cagerisa da
leCxum–svaneTisad, mas 2002 wlis 27 oqtombridan xelmZRvanelobs
episkoposi stefane (kalaijiSvili). Tu 1977 wels eparqiaSi ar iyo arc
erTi moqmedi eklesia, axla maTi raodenoba 10_ze metia;
30. mestiisa da zemo svaneTis eparqia Seiqmna wmida sinodis 2002
wlis 17 oqtombris ganCinebiT. eparqias xelmZRvanelobs episkoposi
139
ilarioni (qitiaSvili). 1977 wels eparqiaSi ar iyo arc erTi moqmedi
eklesia, amJamad moqmedia 8–ze meti;
31. gurjaanisa da veliscixis eparqia Seiqmna wmida sinodis 2002
wlis 14 seqtembris ganCinebiT. eparqias 2003 wlis 18 agvistodan ganagebs
episkoposi eqvTime (leJava). 1977 wels eparqiis teritoriaze ar iyo arc
erTi moqmedi eklesia, 2007 wlisaTvis maTi raodenoba gaizarda 10–mde;
32. sagarejosa da ninowmidis eparqia ninowmidis istoriuli
eparqiis safuZvelze aRdga 1995 wlis 5 aprilidan. eparqias
xelmZRvanelobs episkoposi luka (lomiZe). 1977 wels eparqiaSi ar iyo
arc erTi moqmedi eklesia, 2007 wlisaTvis maTi raodenoba 11–mde
gaizarda;
33. dmanisis eparqia 2003 wlis 18 agvistos Seiqmna, xolo 2006
wlidan mas daemata agarak–taSiris teritoriac, romelic 1921 wlidan
somxeTis respublikis sazRvrebSia moqceuli. eparqias ganagebs
episkoposi zenoni (iarajuli). 1977 wels eparqiis teritoriaze ar iyo
arc erTi moqmedi eklesia, 2007 wlisaTvis ki moqmedia 8 eklesia–
monasteri;
34. bolnisis eparqia istoriuli curtavis eparqiis safuZvelze
Seiqmna 1995 wels. 2007 wlidan eparqias ganagebs episkoposi efremi
(gamrekeliZe). 1977 wels aq arc erTi moqmedi eklesia ar iyo, dReisaTvis
moqmedia 5 eklesia da 3 monasteri;
35. senakisa da Cxorowyus eparqia Seiqmna wmida sinodis 2003 wlis
18 agvistos ganCinebis safuZvelze. eparqias ganagebs episkoposi Sio
(mujiri). Tu 1977 wels eparqiis teritoriaze moqmedi iyo 21 eklesia,
amJamad maTi raodenoba gaizarda aTamde;
36. xulosa da sxalTis eparqia Seiqmna 2007 wels. eparqias
xelmZRvanelobs episkoposi spiridoni (abulaZe). 1977 wels eparqiis
teritoriaze ar iyo arc erTi moqmedi eklesia, amJamad moqmedia 10–ze
meti eklesia–monasteri.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis eparqiebis
aRorZineba uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis ilia II-is didi Rvawlis Sedegia. Uuwmidesi da unetaresi
xSirad stumrobs eparqiebs, mcire warmatebasac ufasebs mmarTvel
140
mRvdelmTavrebs, mwyemsmTavruli sityviT mimarTavs mrevls, deda
eklesiisa da samSoblos siyvarulisaken mouwodebs maT. saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis siZlierisa da simtkicis
safuZveli moqmed eklesiaTa siZlierea.
istoriulad saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi
didi mniSvneloba hqonda samonastro cxovrebas. pirveli monastrebi IV–
V saukuneebidan arsebobda. monastrebi ara marto religiuri, aramed
kulturul–saganmanaTleblo centrebis funqciasac asrulebdnen. Sua
saukuneebSi qarTvelebs samonastro centrebi hqondaT saberZneTSi,
kviprosze, wmida miwaze. qveyanaSi Semosuli mteri monastrebs arbevda.
cnobilia qvaTaxevisa da daviT garejis monastrebis mterTagan rbeva,
ber–monazvnebis xocva–Jleta, magram monastrebi mainc aRorZindebodnen
xolme. ber–monazvnebi yvelaze dafasebulni iyvnen Cveni sulieri
cxovrebis istoriaSi.
XIX saukuneSi qarTul monastrebs ruseTis Sida guberniebidan
gadmosuli berebi daepatronen... 1917 wels, saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis aRdgenis Semdeg,
daiwyo samonastro cxovrebis aRorZineba, magram saqarTvelos
demokratiuli respublikis mTavrobis mier miRebuli sakanonmdeblo
aqtebiT daiwyes saeklesio miwebis CamorTmeva da monastrebSi mcxovrebi
ber–monazvnebis Seviwroeba, ris gamoc uwmidesma da unetaresma sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqma leonidem mkacri saprotesto
werili miswera saqarTvelos mTavrobis Tavmjdomares _ noe Jordanias.
1921 wlidan, bolSevikuri saokupacio xelisuflebis waqezebiT, daiwyo
eklesia–monastrebis Zarcva–rbeva. daxoces SiomRvimis, qvaTaxevis,
beTaniis, armazis, kabenis monastrebis berebi. sabuTebi yvelgan ise
gaaformes, TiTqos kriminaluri danaSauli iqna Cadenili. daixura
monastrebis umravlesoba. uwmidesisa da unetaresi kalistrates
ZalisxmeviT, saxelmwifom istoriuli Zeglis mcvelis Tanamdebobaze
daniSna beTanieli berebi: ioane (maisuraZe) da giorgi (mxeiZe), zedazenze
_ eqvTime (kereseliZe).
XX sauunis 60–70–ian wlebSi saqarTveloSi samonastro cxovreba
Zalian Sesustebuli iyo. TiTo–orola monasterSi (Sio mRvime, samTavro,
141
TeklaTi, mowameTa) naxevrad aralegalurad moRvaweobdnen ber–
monazvnebi. oficialuri xelisufleba gansakuTrebiT uaryofiTad iyo
gamsWvaluli maT mimarT. uwmidesisa da unetaresis, sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis ilia II-is gaazrebuli,
Tanmimdevruli saqmianobiT SesaZlebeli gaxda samonastro cxovrebis
aRorZineba saqarTveloSi. Tu gasuli saukunis 70–ian wlebSi
monastrebSi ZiriTadad asakovani adamianebi iyvnen, amJamad 70-ze met
moqmed monasterSi ZiriTadad axalgazrda morCilni da ber-monazvnebi
moRvaweoben. saqarTvelos yvela moqmed eparqiaSi aris mamaTa da dedaTa
monastrebi.
uwmidessa da unetaress surda, faravnis taZarTan, saidanac
mociqulTa swori wmida nino vazis jvriT gamoemarTa mcxeTisaken,
daarsebuliyo mamaTa da dedaTa monastrebi. gasuli saukunis 70–ian
wlebSi mTeli samcxe–javaxeTis teritoria sabWoTa kavSir–TurqeTis
sazRvrispira raionebad iyo gamocxadebuli. awyuris iqiT gadasvla
mxolod specialuri saSviT SeiZleboda. garda amisa, faravnis tbispira
sofel fokaSi arc erTi qarTuli ojaxi ar cxovrobda. sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqi oficialurad Caewera sofel fokaSi,
raTa daubrkoleblad emogzaura am teritoriebze. misi didi ZalisxmeviT
moxerxda fokaSi dedaTa da mamaTa monastrebis daarseba. es mxolod
erTi magaliTia. mravali aseTi dabrkoleba gadaitana saqarTvelos
marTlmadidebelma samociqulo eklesiam, magram, uwmidesisa da
unetaresis RvawliT, samonastro cxovreba aRorZinda ara marto
saqarTveloSi _ Cveni mamebi da dedebi moRvaweoben ucxoeTSi arsebul
qarTuli warmomavlobis eklesia–monastrebSic.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis winsvla
bolo ocdaaTi wlis ganmavlobaSi kargad Cans Semdegi monacemebidan:
Tu 1977 wels 50–mde moqmed eklesia–monasterSi RvTismsaxurebas eweoda
7 mRvdelmTavari da 80–mde sasuliero piri, 2007 wlisaTvis 1500–ze met
eklesiasa da 60–ze met monasterSi moRvaweobs 36 mRvdelmTavari da 2000–
ze meti sasuliero piri. winaaRmdegobaTa daZlevis gzebis Zieba,
locvaSi gatarebuli mravali uZilo Rame gadaitana misma uwmidesobam
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis am simaRleze
142
asayvanad. `mZimea gvirgvini mwyemsmTavrisa, ermac da bermac Tavidanve
mkafiod gamoxatuli ndobiTa da pativiscemiT migiRoT. friad
mimzidveli garegnobis axalgazrda mRvdelmTavari mTeli Tavisi arsebiT
asxivebT saTno adamianur bunebas. xalxSi Tqvens gasvlas,
inteligenciasTan saqmian Sexvedra–dialogebs Tavidan bolomde gasdevda
sulierebis Tavankara saTaveebTan dabrunebis aucileblobis azri da
wadili... Tqven saqarTvelos eklesia izolaciidan, karCaketilobidan
gamoiyvaneT.“[27, 11880]. am sityvebis avtors, ilia ruruas, rogorc
religiis saqmeTa rwmunebulis moadgiles, samsaxurebrivad evaleboda
eklesiisa da patriarqis kontroli... patriarqis sulierebam da sidiadem
daCrdila masSi oficialuri funqcioneri da saqarTvelos sulieri
winamZRolis saqmeTa piruTvnel Semfaseblad aqcia igi.
saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesias, adreuli Sua
saukuneebidan XIX saukunis CaTvliT, sazRvargareT mravali eklesia–
monasteri hqonda. aq moRvawe qarTveli berebi qmnidnen originalur
sasuliero naSromebs, Targmnidnen qarTulidan berZnulad, an
berZnulidan qarTulad iTargmneboda qristianul literaturaSi
cnobili Txzulebebi. Tu aseTi mdidari da mravalferovani iyo Sua
saukuneebis qarTuli kultura, amaSi didia sazRvargareT arsebuli
qarTuli eklesia–monastrebis wvlili. axlo aRmosavleTSi ganTqmuli
iyo sabawmindis, sinas, jvris, Savi mTis, xolo dasavleTSi _ aTonisa da
petriwonis monastrebi. Sua saukuneebSi wmida miwaze qarTvelebs
gansakuTrebuli privilegiebi hqondaT _ golgoTaze qristes saflavis
eklesiis kliteni maT epyraT da gaSlili droSebiT cxenze
amxedrebulebs SeeZloT ierusalimSi Sesvla. miuxedavad imisa, rom XV
saukuneSi erTiani saqarTvelo sam samefod da erT samTavrod daiSala,
samefoTa mefe-mTavarni sazRvargareTul qarTul samonastro centrebs
yuradRebas ar aklebdnen.
iran–osmaleTis mZlavrobis xanaSi (XVI–XVIII s.s.) saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis poziciebi Sesustda. XVI–XX
saukuneebSi, saqarTvelos mimarT osmalTa mier ganxorcielebuli
agresiis Sedegad, istoriuli saqarTvelos teritoriis naxevarze meti _
143
tao–klarjeT–lazeTi _ da iq arsebuli qarTuli eklesia–monastrebi
saqarTvelos sazRvrebs gareT aRmoCnda.
XVI saukuneSi osmalTagan Seviwroebulma konstantinopolis
msoflio sapatriarqom avtokefalia da marTlmadideblur diptixSi
saqarTvelos samociqulo eklesiis istoriulad kuTvnili me–5 adgili
politikurad gaZlierebuli ruseTis eklesias misca.
ruseTis mier saqarTvelos dapyrobisa da saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis gauqmebis Semdeg
sazRvargareTul qarTul samonastro centrebs TandaTan ucxoelebi
(berZnebi da somxebi) daepatronen da gulmodgined daiwyes monastrebSi
arsebuli qarTuli kvalis waSla. (amis TvalsaCino magaliTia am bolo
dros ierusalimis jvris monasterSi SoTa rusTavelis freskis garSemo
atexili skandalic).
miuxedavad imisa, rom XIX saukunesa da XX saukunis dasawyisSi
saqarTvelos samociqulo eklesia ruseTis sinodis daqvemdebarebaSi
imyofeboda, qarTveli sasuliero pirebi mainc wmida miwisaken,
aTonisaken, miiswrafodnen. qarTvel samRvdeloebaSi gansakuTrebuli
pativiscemiT sargeblobdnen sazRvargareTul qarTul samonastro
centrebSi namsaxurebi berebi. saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis mcdeloba, 1917 wels avtokefaliis aRdgenis Semdeg
aRedgina kavSiri sazRvargareTul qarTul samonastro centrebTan,
uSedego aRmoCnda. 1921–1970 wlebSi, sabWoTa `rkinis fardis“ pirobebSi,
es kidev ufro garTulda. sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqebi
_ uwmidesi da unetaresi efrem II da daviT V _ sarekomendacio werilebs
ugzavnidnen ierusalimisa da konstantinopolis patriarqebs, raTa
aTonis iverTa monastersa da ierusalimis jvris monasterSi gadaRebis
ufleba miecaT kinoreJisor irakli onofriSvilisa da guram
pataraiasaTvis, daeSvaT iq samuSaod qarTvel mecnierTa jgufi (irakli
abaSiZe, giorgi wereTeli, akaki SaniZe). uwmidesma da unetaresma ilia II-m
Tavisi mRvdelmTavrobis periodSi, rogorc saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis sagareo ganyofilebis
xelmZRvanelma, miznad daisaxa sazRvargareTul qarTul monastrebTan
kavSiris aRdgena. misTvis gansakuTrebiT axlobeli iyo aTonis iverTa
144
monasteri. am monastris istorias miuZRvna man Tavisi sakvalifikacio
Sroma da vrcel daskvnaSi mkafiod gansazRvra aTonis iverTa monastris
roli saqarTvelos istoriaSi. cxum–afxazeTis mitropolitad yofnis
dros igi araerTxel Sexvda qarTvel mecnierebs da maTTan erTad
imsjela, ra unda gakeTebuliyo aTonis iverTa monasterTan
dasakavSireblad. 1970 wels mitropoliti ilia saqarTvelos
mecnierebaTa akademiis k. kekeliZis saxelobis xelnawerTa institutis
direqtors, akademikos elene metrevels swerda: `qalbatono elene,
gamaxara Tqvenma werilma da z. aleqsiZis `epistoleTa wignma“. gmadlobT
yuradRebisaTvis. mec minda gagaxaroT sasiamovno ambiT. arqimandrit
abelis saSualebiT vipoveT gza, romliTac davukavSirdebiT iveriis
monastris xelnawerebs. miviRe werili Tesalonikis universitetis
profesor taxikosisgan, romelic gvpirdeba daxmarebas.~[27, 3203].
1978 wlis seqtemberSi uwmidesma da unetaresma ilia II-m
saqarTveloSi mowveul aTonis mTis gubernators dimitrios camiss
vizitis iseTi programa SesTavaza da qarTuli stumarTmaspinZlobis
iseTi madli aCvena, rom aRfrTovanebulma gubernatorma Tbilisidan
gamgzavrebis win ganacxada: `adamianis cxovrebaSi iSviaTad, magram mainc
arsebobs wuTebi, rodesac ar SeiZleba gamoiTqvas grZnobebi, romlebic
mas eufleba. yvela sityva, romelic SeiZleba me vTqva, Raribi da
uferuli iqneba Cems gancdebTan SedarebiT.“[34, 1978, 2, 13]. baton camisis
saxiT saqarTvelos marTlmadidebelma samociqulo eklesiam Zlieri
mxardamWeri ipova.
1979 wlis 5 dekembers uwmidesma da unetaresma ilia II-m aTonis
iverTa monastris sabWos mimarTa: `aRsdges is kavSiri, romelic
arsebobda saqarTvelosa da iveriis monasters Soris. am mizniT Cven
gamovTqvamT survils, rom warmovgzavnoT TqvenTan saqarTvelos
mecnierebaTa akademiidan sami mecnieri, romelnic gadaiReben iveriis
monastris biblioTekaSi dacul qarTuli xelnawerebis
mikrofilmebs.“[27, 2335]. uwmidesi da unetaresi ilia II saqarTvelos
oficialur xelisuflebas ganumartavda aTonis iverTa monastris
mniSvnelobas saqarTvelosaTvis da sTxovda mxardaWeras, raTa
monasterSi gagzavniliyo oTxi qarTveli beri, Tan dasZenda: `Tu es
145
SevZeliT, Cvens mecnierebsa da eklesias eqnebaT mudmivi kavSiri am
savanesTan da iq dacul Zvirfas qarTul nivTebs eyoleba Tavisi
kanonieri patroni da gulSematkivari.~[27, 1560].
uwmidesisa da unetaresis locva–kurTxeviT, saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi 1983 wels gansakuTrebulad
sazeimo viTarebaSi aRiniSna aTonis iverTa monastris daarsebidan 1000
wlisTavi. monastris sabWosadmi gagzavnil milocvaSi xazgasmiT
aRiniSna, rom aTonis iverTa monasteri maradJams iyo da darCeba
saqarTvelos samociqulo deda eklesiis sulis ganuyofel nawilad.
uwmidesisa da unetaresis ilia II-s ZalisxmeviT, aTonis monastrebis
berebi araerTxel estumrnen saqarTvelos, moiloces qarTuli eklesia–
monastrebi, Sexvdnen qarTvel sasuliero pirebs, mecnierebs. patriarqTan
Sexvedrebma isini gansakuTrebuli madlierebiT aRavso. 1987 wlis 11
TebervliT daTariRebul werilSi isini aRniSnavdnen: `Svilieri
grZnobiT vusurvebT Tqvens Rirseul unetaresobas janmrTelobas da
RvTaebriv Zlierebas, raTa macxovnebeli sityva uqadagoT saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis samwysos. viTxovT Tqvens
RvTaebriv locvebs da yvelani, saerTo krebis warmomadgenlebi, aTonis
wmida mTis ocive wmida monastris winamZRvrebi, vrCebiT uRrmesi
pativiscemiT.“[27, 10106].
uwmidesisa da unetaresis surviliT saqarTveloSi CamoabrZanes
aTonis karis RvTismSoblis xatis asli.
XX saukunis qarTvel patriarqTa da saero mecnierTa ocneba,
hqonodaT kavSiri aTonis wmida mTaze arsebul qarTul monastrebTan da
iq dacul qarTul xelnawerebTan, realobad iqca. dRes aTonze araerTi
qarTveli beri moRvaweobs.
uwmidesi da unetaresi aseTive didi mondomebiT Seudga
ierusalimis jvris monasterTan saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis kavSiris aRdgenas. ierusalimis patriarqTan,
uwmides benediqtesTan Sexvedrisas is pirvelad Seexo jvris monastris
saqarTvelos eklesiisaTvis dabrunebis sakiTxs. molaparakebebi
gagrZelda patriarq diodorosis I-is drosac. patriarqma ilia II-m kargad
icoda, rom ierusalimis sapatriarqosaTvis Zneli gadasawyveti iyo es
146
sakiTxi. misi uwmidesoba saqarTvelos saero xelisuflebas meti
mxardaWerisaken mouwodebda. igi 1987 wlis 5 noembers saqarTvelos ssr
ministrTa sabWos Tavmjdomaris pirvel moadgiles, zurab CxeiZes swerda:
`ierusalimSi oficialuri vizitis dros Sevxvdi patriarq diodoros I-s
da davayene ierusalimis jvris monastris gadmocemis sakiTxi. rogorc
mosalodneli iyo, berZnebi Cvens Txovnas enTuziazmiT ar Sexvedrian,
Tumca Segvpirdnen sakiTxis ganxilvas. saWiroa mTavrobis daxmareba.
warmatebis SemTxvevaSi Tqven daimsaxurebT Cveni xalxis samudamo
madlierebas.“[27, 11375, 135].
ierusalimis jvris monastris sakiTxis mogvarebaze muSaobs
patriarqis locva-kurTxeviT Seqmnili mecnierTa da biznesmenTa jgufi.
israelis mTavroba, qarTveli ebraeloba saqarTvelos marTlmadidebel
samociqulo eklesias srul mxardaWeras ucxadebs. aseT viTarebaSi
ierusalimis jvris monastris berZenma berebma SezRudes monasterSi
qarTvelTa SeSveba, gaurkvevel viTarebaSi dazianda rusTavelis freska.
am samwuxaro faqtebis miuxedavad, imedi unda viqonioT, rom istoriuli
samarTlianoba aRdgeba da jvris monasteri aucileblad daubrundeba
saqarTvelos...
uwmidesma da unetaresma sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqma ilia II-m 1979 wlis 9–15 maiss, bulgareTSi vizitis dros,
moinaxula petriwonis qarTvelTa monasteri, romelic 1083 wels Zmeb
bakurianisZeTa mier aris daarsebuli. bulgareTis patriarqma uwmidesma
maqsimem ganacxada, rom mzad iyo nebismier dros mieRo qarTveli berebi
amJamad baCkovos monastrad wodebul petriwonSi.
uwmidesma da unetaresma ilia II-m 1977–2007 wlebSi moiloca
sazRvargareT arsebuli yvela eklesia–monasteri, sadac ki qarTvelebs
uRvawiaT, sadac qarTuli siwmindeebia daculi, pativi miago Cvens
saxelovan da istoriis miRma darCenil usaxelo gmirebs, romelnic
emsaxurebodnen dedaeklesias, dedasamSoblos. uwmidesma da unetaresma
moaxerxa dakavSireboda 1927 wlidan saqarTvelos sapatriarqos
iurisdiqciidan gasul parizis wmida ninos saxelobis eklesiis
winamZRvar dekanoz ilia melias.
147
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqi qarTveli salxis sulieri erTianobis simboloa.
sazRvargareTul qarTul M monastrebTan saukuneTa manZilze gawyvetili
kavSiris aRdgeniT man saqarTvelos samociqulo eklesias Zveli sidiade
da qristianul aRmosavleTSi gamorCeuli misia daubruna.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia istoriulad
gamorCeuli iyo qarTvel wmindanTa simravliT. Cveni eklesia Rvawlsa da
Tavdadebas ar ukargavda arc sasuliero da arc saero pirebs. Taobebi
izrdebodnen da izrdebian qarTvel wmindanTa cxovrebis magaliTze. XIX
saukuneSi rusi egzarqosebi cdilobdnen, qarTvelobas daeviwyebina
erovnul wmindanTa dResaswaulebi. XX saukuneSi, bolSevikuri
aTeisturi mmarTvelobis xanaSi, gansakuTrebiT 20–70_ian wlebSi,
rodesac eklesiis saqmianobis areali SezRuduli iyo, xolo wmida
sinodis Semadgenloba _ arasruli (5–7 mRvdelmTavari), axali
wmindanebis kanonizaciaze fiqri araseriozulad aRiqmeboda. uwmidesma
da unetaresma ilia II-m SesaniSnavad icoda, rom eklesiis sisusteze
metyvelebda is faqti, rom ori saukunis manZilze mas wmindanad aravin
Seuracxavs. Aamitom, uwmidesisa da unetaresis locva–kurTxeviT, 1979
wlidan saqarTvelos sapatriarqoSi Seiqmna sasuliero da saero
mecnierTa komisia, romelsac unda emsjela saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis mier axlo momavalSi
wmindanebad Sesaracx pirTa Sesaxeb.
XX saukunis 80–iani wlebis erovnul–ganmaTavisuflebeli
moZraoba sabWouri azrovnebisa da Rirebulebebis msxvreviT daiwyo. am
mxriv pirveli seriozuli nabiji saqarTvelos marTlmadidebelma
samociqulo eklesiam gadadga. 1987 wlis 20 ivliss, uwmidesisa da
unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis ilia II-is
locva–kurTxeviTa da wmida sinodis ganCinebiT, qarTveli erisa da
saqarTvelos eklesiis winaSe gansakuTrebuli damsaxurebisaTvis ilia
WavWavaZe Seiracxa wmindanad da ewoda mas `wmida ilia marTali“.
uwmidesma da unetaresma SesaniSnavad axsna am didi pirovnebis Rvawli:
`ilia WavWavaZis moRvaweoba iwyeba saqarTvelosaTvis sabediswero Jams,
rodesac Cvenma qveyanam dakarga saxelmwifoebrivi damoukidebloba,
148
rodesac saqarTvelos eklesias mohkveTes Tavi da daumorCiles ruseTis
eklesiis uwmides sinods, rodesac qarTveli inteligencia da
Tavadaznauroba iyo umoqmedo da kmayofili ruseTis imperatorisgan
boZebuli TanamdebobebiT da Cin–medlebiT. am dros RvTis gangebiT
mogvevlina ilia WavWavaZe, rogorc winaswarmetyveli, rogorc `xma
mRaRadebeli udabnosa Sina“, rogorc sityva marTali da WeSmariti,
rogorc mqadagebeli da winamZRvari. man aRasrula Tavisi Tavdadebuli
cxovrebiT mcneba uflisa: `romel hnebavs Semdgomad Cemda, uarhyavn Tavi
Tvisi da aRiRen jvari Tvisi da Semomidgebian me“ (maTe 16,24). man
aRasrula ufro metic, mxolod Tavisi jvari ki ara, mTeli eris jvari
itvirTa.~[27, 1669, 10639].
ilia WavWavaZis wmindanad Seracxvas didi gamoxmaureba mohyva
saqarTveloSi. mweralTa gazeTma `literaturulma saqarTvelom“ 1987
wlis 23 noembers dabeWda interviu uwmidessa da unetares ilia II–sTan
saTauriT `marTali viTarca finiki aRiyuavnes“. patriarqma kidev erTxel
aRniSna, rom qarTuli eklesiis mier ilia WavWavaZis wmindanad Seracxva
aRiarebaa ara marto ilias pirovnebisa, aramed im didi saqmisa da
idealebisa, romelTac igi mTeli cxovrebis manZilze erTgulad
emsaxureboda.
erovnul–saxelmwifoebrivi da eklesiuri TavisTavadobis
idealebis erTgulebisaTvis, uwmidesisa da unetaresi ilia II-is locva–
kurTxeviTa da wmida sinodis ganCinebiT, 1995–2007 wlebSi wmindanebad
Seiracxnen kaTolikosebi: petre I da samoeli; kaTolikos–patriarqebi:
melqisedek I, kirion II da ambrosi (xelaia); quTaTeli mitropoliti
nazari da samRvdelo krebuli misi; episkoposebi: zosime kumurdoeli,
aleqsandre (oqropiriZe), gabrieli (qiqoZe); mitropolitebi: dosiTeoz
quTaTeli da eqvTime gaenaTeli; imerTa mefe solomon II, cotne dadiani,
saqarTvelos erovnuli Rirsebis dasacavad msxverplad Sewiruli
dimitri yifiani, eqvTime TayaiSvili; mRvdel–monazonni: Teodore
aWareli, ilarion qarTveli, ioane (maisuraZe), giorgi (mxeiZe), grigoli
(feraZe), aleqsi (SuSania), eqvTime (kereseliZe), klarjeTis udabnos
Rirsni mamani da dedani, Tevdore kvelTeli, wmida mowameni qarTvelni,
sparseTSi mowyvetilni... uwmidesma da unetaresma ilia II-m wmindanTa
149
dasSi SeracxviT xelaxla gaaciskrovna maTi didni saqmeni da gaaZliera
zeciuri saqarTvelo. TiToeuli wmindanis xsenebis dRes patriarqi
morwmune qarTvelobas Seaxsenebs maT Rvawlsa da Tavdadebas
samSoblosa da dedaeklesiisaTvis. saqarTveloSi Seiqmna axladSeracxil
wmindanTa xatebi, maT saxelze Sendeba eklesiebi. patriarqis locva–
kurTxeviT, Znelbedobis Jams gafermkrTalebuli didi saeklesio
dResaswaulebi kvlav sazeimo da tradiciuli gaxda.
saqarTvelos kaTolikos–patriarqi uwmidesi da unetaresi ilia II
gansakuTrebul mniSvnelobas aniWebs samociqulo avtokefaliuri
eklesiis marTva–gamgeobis, Sidasaeklesio kanonmdeblobis srulyofis
sakiTxebs. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
avtokefaliis aRdgenis Semdeg, XX saukuneSi, cameti saeklesio kreba
Catarda, romelnic mieZRvna saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis kaTolikos–patriarqebis arCevnebs, eklesiis marTva–gamgeobis
debulebaTa damtkicebas. Ees debulebebi damtkicda 1917, 1927, 1945, 1995
wlebSi. uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqis ilia II-is moRvaweobis periodSi Catarda me-12 saeklesio
kreba (1977w.) da me-13 gafarToebuli kreba (1995 w.), romelmac daamtkica
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis marTva–gamgeobis
axali debuleba. uwmidesisa da unetaresis didi Zalisxmevis Sedegia is,
rom postsabWoTa sivrceSi saqarTvelo erTaderTi qveyanaa, romlis
eklesiam 2002 wlis 14 oqtombers gaaforma konstituciuri SeTanxmeba
(konkordati) saxelmwifosTan, romlis Tanaxmadac saqarTvelos
saxelmwifo aRiarebs saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis gansakuTrebul mniSvnelobas. am SeTanxmebis Tanaxmad, `eklesia
warmoadgens istoriulad Camoyalibebul sajaro samarTlis subieqts,
romelic Tavis saqmianobas warmarTavs saeklesio samarTlis normebiT.
saqarTvelos kanonmdeblobis Sesabamisad, eklesiis sakuTreba da sxva
qonebrivi uflebebi daculia kanoniT. saxelmwifo eklesiis sakuTrebad
cnobs saqarTvelos mTel teritoriaze arsebul marTlmadideblur
taZrebs, monastrebs (moqmedsa da aramoqmeds), maT nangrevebs, agreTve
miwis nakveTebs, romlebzec isinia ganlagebuli. saxelmwifo eklesiis
sakuTrebad cnobs saxelmwifo dacvaSi (muzeumebsa da sacavebSi) myof
150
saeklesio saganZurs, saxelmwifo da eklesia erToblivad zrunaven
istoriul-kulturuli da arqeologiur-arqiteqturuli faseulobebis
mqone saeklesio nagebobebisa da saeklesio saganZuris dacvisa da movla-
patronobisaTvis. saxelmwifo adasturebs XIX-XX saukuneebSi
(gansakuTrebiT 1921-1990 wlebSi), saxelmwifoebrivi damoukideblobis
dakargvis periodSi, eklesiisaTvis materialuri da moraluri zianis
miyenebis faqts, rogorc CamorTmeuli qonebis nawilis faqtobrivi
mflobeli, iRebs valdebulebas materialuri zianis nawilobriv
kompensaciaze~.[12, 2006, 206-208]. Aam SeTanxmebis xelmoweriT aRmoifxvra
is usamarTloba, romelsac bolSevikuri xelisufleba axorcielebda
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis mimarT (devna-
Seviwroeba, iuridiuli statusis CamorTmeva) da eklesiasa da
saxelmwifos Soris harmoniuli urTierTobis winapiroba gaxda.
151
Tavi VII. erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraoba. saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesia _ qarTvelTa erTianobis
simbolo
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia qarTveli
xalxis Tavisuflebis simboloa. Sua saukuneebSi mravalricxovan
mtrebTan brZolaSi saero pirebTan erTad sasuliero pirebic
monawileobdnen. dedaeklesia ara marto sulierad amxnevebda samwysos,
aramed saWiroebis SemTxvevaSi brZolis wina xazzec idga. mravalma
sasuliero pirma mowamebrivi sikvdiliT ixsna samSoblo
gansacdelisagan. Tevdore kvelTelis magaliTi naTeli dasturia
sasuliero pirTa Tavdadebisa da simtkicisa.
uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqis ilia II-is bavSvobam da studentobam saqarTvelos sazRvrebs
gareT Caiara, magram misi ojaxi vladikavkazSi saqarTvelos siyvaruliT
iyo aRsavse. giorgi simonis Ze SiolaSvilma umcros vaJiSvils qarTl–
kaxeTis gmiri mefis _ erekle II–is pativsacemad irakli daarqva.
bunebrivia, patara irakli xSirad moismenda ojaxSi samSoblosaTvis
Tavdadebuli `patara kaxis“ brZolebis Sesaxeb. vladikavkazis
qarTvelobisaTvis mniSvnelovani iyo wmida ninos saxelobis qarTuli
eklesia da qarTuli skola. garda amisa, iqidan mSobliur snomde xom
erTi saaTis gza iyo gasavleli. SiolaSvilebis ojaxi zafxuls
tradiciulad xevSi _ snoSi atarebda. momavali patriarqis
msoflmxedvelobis formirebisaTvis didi mniSvneloba hqonda wmida
qalaq mcxeTaSi sauflo kvarTis dResaswaulebze daswrebas.
152
sasuliero seminariasa da akademiaSi swavlis dros axalgazrda
irakli SiolaSvils kidev ufro gaumZafrda samSoblos siyvaruli.
sapatriarqos arqivSi irakli SiolaSvilis seminariisdroindel
sabuTebSi inaxeba mis mier lamazi kaligrafiiT Sesrulebuli sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis _ ambrosis mier genuis
saerTaSoriso konferenciaze gagzavnili werilis asli. axalgazrda
seminarieli araerTxel acremlebula uwmidesisa da unetaresis,
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis anton II–is tragikuli
cxovrebis gamo. igi gaocebuli iyo uwmidesi da unetaresi kirion II–is
gautexelobiTa da samSoblosaTvis TavdadebiT. mis mexsierebaSi
samudamod aRibeWda kaTolikos–patriarqi kalistrate, romelmac
daloca imxanad ymawvili, momavali kaTolikos–patriarqi. student
irakli SiolaSvilis M sakvalifikacio Temac _ `aTonis iverTa
monastris istoria“ _ samSoblosa da dedaeklesias eZRvneboda.
saqarTveloSi dabrunebuli momavali kaTolikos-patriarqi didi
yuradRebiT usmenda saqarTvelos eklesiis cocxal matianeebs:
kaTolikos–patriarq efrem II-s, evagre diasamiZes, parTen afciaurs, naom
SavianiZes. cxum–afxazeTSi, TiTqmis garusebul eparqiaSi, Tavisi
mRvdelmTavrobis periodSi, man 12 qarTveli sasuliero piri Caiyvana da
moqmed eklesiebSi gadaanawila. rogorc Cans, misma oponentebma icodnen
mitropolit ilias popularoba qarTvel disidentebSi, amitom
siamovnebiT afrines moskovSi depeSa momavali patriarqis komunisturi
sistemisadmi uaryofiTi ganwyobis Sesaxeb.
moskovis mizani, 1956 wlis 9 martis sisxliani angariSsworebiT
daeSinebina xalxi, uSedego aRmoCnda. sisxliani tragediis Semdeg sul
male TbilisSi gamoCnda proklamaciebi: `dgeba Cveni eris yofna–
aryofnis sakiTxi, droa SeverTdeT erTi droSis qveS Cveni samSoblos
dampyroblis winaaRmdeg sabrZolvelad.“[20, 183]. dampyrobeli sabWoTa
imperia kidev ufro aZlierebda zewolas mokavSire respublikebze,
internacionalizmis droSiT daundoblad ebrZoda erovnuli cnobierebis
safuZvlebs: saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesias,
qarTul enasa da literaturas. zogadsaganmanaTleblo skolebidan
gandevnil iqna saqarTvelos istoriis saswavlo sagani.
153
aseTi daufaravi rusifikacia qarTveli inteligenciis
ukmayofilebisa da erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobis aRmavlobis
safuZveli gaxda. XX saukunis 60–ian wlebSi ramdenime aralegaluri
organizacia moqmedebda, romelTa mizani qarTveli xalxis erovnuli
interesebisaTvis brZola iyo. erovnuli moZraobis mesveurni sasuliero
pirebTan kontaqtis meSveobiT cdilobdnen TavianTi rigebis gaZlierebas,
magram, radgan sasuliero pirTa umravlesobas sakuTar Tavze hqonda
gamocdili 1920–50–iani wlebis represiebi, gadasaxleba, terori, maTi
erovnul moZraobaSi CarTva saTuo iyo. axalgazrda sasuliero pirebi
erovnuli moZraobisaTvis didi monapovari iqneboda. jer
mRvdelmonazoni, Semdeg episkoposi, mitropoliti da sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqi uwmidesi da unetaresi ilia II did
saqmes akeTebda _ axali sasuliero kadrebis momzadeba, sazRvargareTul
qarTul samonastro centrebTan urTierTobis aRdgena, brZola
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis
saerTaSoriso aRiarebisaTvis Tu cxum–afxazeTis eparqiaSi saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis iurisdiqciis ganmtkiceba...
TiToeuli misi nabiji Tavisuflebisa da damoukideblobisaTvis
mebrZoli qarTveli axalgazrdobis STagonebis safuZveli gaxda.
patriarqis mogzauroba saqarTvelos sxvadasxva kuTxeSi, samSoblos
siyvaruliT gamTbari qadagebebi yvela qarTvelis guls salbunad
edeboda. uwmidesma da unetaresma aRadgina saqarTvelos marTlmadidebel
samociqulo eklesiaSi qarTvel mefeTa da wmindanebad Seracxul saero
da sasuliero moRvaweTa xsenebis dReebis gansakuTrebulad sazeimo
viTarebaSi aRniSvna. aTasobiT axalgazrda kvlav daubrunda Tavis
istoriul fesvebs da gatacebiT daiwyo mravaltanjuli saqarTvelos
istoriisa da literaturis Seswavla. gasuli saukunis 70–80_ian wlebSi
yvelaze prestiJul specialobebad istorikosoba da filologoba iqca.
uwmidesma da unetaresma ilia II-m saqarTvelos erovnul–
ganmaTavisuflebeli moZraoba saqarTvelos samociqulo eklesiis
aRorZinebiT daiwyo. XX saukunis 70–80–ian wlebSi qarTvel
axalgazrdebSi popularuli gaxda ara yamirsa da bamze gamgzavreba
SromiTi semestrebSi, aramed istoriuli mniSvnelobis eklesia–
154
monastrebis aRdgeniT samuSaoebSi monawileoba. JamTa siavisagan
mitovebul siwmideTa aRdgenam da movla–patronobam axalgazrdoba kidev
ufro daaaxlova dedaeklesiasTan. axalgazrdebi ukve kategoriulad
moiTxovdnen daviT garejis samonastro kompleqsis siaxloves moqmedi
rusuli samxedro poligonis gauqmebasa da administraciuli wesiT
daxuruli eklesiebis amoqmedebas, saqarTvelos istoriis, qarTuli
literaturis saswavlo kursis gaZlierebas skolebsa da umaRles
saswavleblebSi, sabWoTa ideologiis mier Tavsmoxveuli komunisturi
dResaswaulebis _ 7 noembris, 1 maisis, 25 Tebervlis, leninis dabadebis
dRis _ gauqmebasa da saqarTvelos istoriisaTvis mniSvnelovani
TariRebis _ daviT aRmaSeneblis, Tamar mefis xsenebis dRis,
saqarTvelos gaqristianebis, damoukideblobis aRdgenis dRis, 26 maisis,
_ aRniSvnas. erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobisa da saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis ZalisxmeviT, saqarTveloSi
azrovnebis wesis Secvlis procesi Seuqcevadi gaxda. istoriis asparezze
kvlav gabrwyindnen komunisturi ideologiisagan gafermkrTalebuli
gmirebi da mowameni: saqarTvelos didni mefeni, kaTolikos–patriarqni,
wmindanebi, erovnuli TavisuflebisaTvis brZolebSi daRupulTa an
emigraciaSi aRsrulebulTa saxelebi... sabWoTa imperiis ngrevis procesi
kidev ufro TvalsaCino gaxda.
XX saukunis 70-iani wlebis movlenebTan dakavSirebiT uwmidesi da
unetaresi ilia II aRniSnavs: `Cvenma eklesiam gansakuTrebuli roli
Seasrula erovnuli moZraobis aRmavlobis saqmeSi. Cvenma axalgazrda
politikosebma swored aq daiwyes TavianTi moRvaweoba... rodesac
eklesiaSi inteligenciisa da axalgazrdobis mosvlis Sesaxeb vsaubrob,
minda ganvmarto, amis mizezi iyo ara imdenad rwmena, ramdenadac Zieba
rwmenisa. maT ukve aRar swamdaT komunisturi ideebisa da eklesias
moaSures, rwmena da suliereba maT eklesiam misca“[33, II, 112]. am
viTarebaSi sabWoTa specsamsaxurebma aamoqmedes XX saukunis 20–ian
wlebSi Cadebuli naRmebi da erovnuli TavisTavadobisaTvis mebrZol urC
respublikebSi xeli Seuwyves ukanonod Seqmnil avtonomiur warmonaqmnTa
separatistul moZraobas. Tavisuflebisa da demokratiuli
155
RirebulebebisaTvis mebrZol qarTvelobas afxazi da osi seperatistebis
meSveobiT upirispirdebodnen ruseTis reaqciuli Zalebi.
saqarTvelos saxelmwifoebrivi damoukideblobis aRdgenis idea
kidev ufro popularuli gaxda 1988 wlis noembris masobrivi aqciebis
Semdeg. 1989 wlis mart–aprilSi, afxazeTis avtonomiur respublikaSi
politikuri viTarebis gamwvavebis fonze, Tbilissa da saqarTvelos sxva
qalaqebSi daiwyo masobrivi gamosvlebi, romlebic mimarTuli iyo
sabWoTa kavSiris politikuri xelmZRvanelobis winaaRmdeg. 1989 wlis 4
aprilidan saprotesto aqciebis centrad Tbilisi, mTavrobis sasaxlis
wina moedani iqca. saqarTvelos saxelmwifoebrivi damoukideblobis
aRdgenis moTxovna iyo mTavari, ramac moskovis ganrisxeba gamoiwvia.
moskovis sakavSiro mTavrobis miTiTebiT, adgilobrivma marionetulma
xelisuflebam miiRo gadawyvetileba 8 aprils mTavrobis sasaxlis wina
moednis momitingeTagan ZaliT ganTavisuflebis Sesaxeb. dedaqalaqSi
situacia umarTavi gaxda. momitingeTa raodenoba izrdeboda. Tbilisis
vazianis aeroportSi samxedro TviTmfrinavebiT aTasobiT jariskaci
Camoiyvanes. dedaqalaqis quCebSi samxedro teqnika gamoCnda. Ramis 12
saaTze tankebi sionis eklesiasTan, sanapiro quCaze gamovidnen. uwmidesma
da unetaresma ilia II-m gadawyvita misuliyo mTavrobis sasaxlesTan.
`Ramis 3 saaTze me mivedi mTavrobis sasaxlesTan da iq myofni
gavafrTxile, rom saSiSroeba realuri iyo. vTxove, salocavad
Sesuliyvnen iqve axlos mdebare qvaSueTis wmida giorgis saxelobis
eklesiaSi. demonstracia mSvidobiani iyo, isini aravis ar emuqrebodnen
da amitomac veravin warmoidgenda, rom maT winaaRmdeg xelketebs, niCbebs
da momwamvlel gazs gamoiyenebdnen. Tumc ar vicodi, ra unda
momxdariyo, magram saSinelma winaTgrZnobam momicva da gadavwyvite,
maTTan erTad davrCeniliyavi, rom maTi xvedri gameziarebina“[27, 2547], –
aRniSnavda misi uwmidesoba. mTavrobis saxlis win saSineli
angariSsworeba daiwyo, kbilebamde SeiaraRebuli rusi jariskacebi
daundoblad arbevdnen momitingeebs. uwmidesi da unetaresi ilia II
xalxma samSvidoboze gaiyvana.
gaTenda 9 aprili. Tbilisi sabWoTa jarebis mier iyo
okupirebuli. xalxi Savi droSebiT gamovida quCebSi da ase gamoxata
156
protesti momxdaris gamo. daiRupa 21 da moiwamla aTasobiT adamiani. 9
aprils uwmidesma da unetaresma ilia II-m sionis sapatriarqo taZarSi
daRupulTa mosaxsenebeli pirveli panaSvidi gadaixada da maT
samSoblos TavisuflebisaTvis msxverplad Sewirulebi uwoda. _ Cven
vglovobT, magram amave dros, vmadlobT RmerTs, rom gvyolia mravali
gmiri, romlebic mzad arian Tavi Seswiron samSoblos. maTi saxelebi
ukvdavia, _ Tqva man.
panaSvidis dros xalxi tiroda. saRamos sionis sapatriarqo
taZarSi ToTxmeti gardacvlili moasvenes. es iyo umZimesi dReebi yvela
qarTvelisaTvis, umZimesi iyo misi uwmidesobisaTvis, romelsac, rTuli
viTarebis miuxedavad, unda gaemxnevebina sruliad saqarTvelo. verc
komendantis saaTma da verc represiebma ver Searyia qarTveli xalxis
swrafva Tavisuflebisaken. Tbilissa da saqarTvelos sxvadasxva qalaqSi
adamianebi masobrivad tovebdnen sabWoTa kavSiris kompartiis rigebs,
mandatebs ki koconze wvavdnen.
9 aprilis movlenebis Semdeg saqarTveloSi komunisturi
xelisufleba nominaluri gaxda. sabWoTa ideologiam sruli kraxi
ganicada. sabWoTa kavSiris masobrivi informaciis saSualebebis
mcdeloba, gaevrcelebinaT dezinformacia, TiTqos 9 aprils
gaafTrebuli momitingeebis agresiisagan saqarTvelos kaTolikos–
patriarqi, uwmidesi da unetaresi ilia II rusma samxedroebma ixsnes,
TviTon uwmidesisa da unetaresis mkacrma gancxadebam CaSala:
`centralur presaSi araerTxel daiwera, TiTqos demonstrantebs CemTvis
Seuracxyofa moeyenebinoT da jarebma Cemi dacvis mizniT gamomiyvanes, es
swori ar aris. piriqiT, roca mSvidobiani demonstrantebis winaaRmdeg
tankebi daiZrnen, Cems win axalgazrdebma kedeli aRmarTes, raTa xifaTi
ara SemmTxveoda ra“[34, 1989, 2, 6].
uwmidesi da unetaresi sinanuliT aRniSnavda: `dadga dro ufrosi
Taobis jer arnaxuli daundobeli lanZRvisa im sababiT, TiTqos man
daRupa saqarTvelo. is ki gvaviwydeba, rom XIX–XX saukuneebSi Cveni eris
cxovrebaSi momxdari faqtebi Sedegi iyo swored qarTvelTa sulieri
donis dakninebisa, sulmokleobisa, urTierTmtrobisa“[33, II, 113].
patriarqi grZnobda, rom sxvadasxva politikur partiebad daqsaqsul
157
qarTvel erSi gaRrmavdeboda urTierTdapirispireba, romelic Cveni
qveynisaTvis mZime SedegebiT dasruldeboda. misi iniciativiT, 1990 wlis
19 marts sxvadasxva politikuri partiis liderebma sionis sapatriarqo
taZarSi erTianobis fici dades: `am dRes imZlavra CvenSi miZinebulma
siyvarulma, SeerTda daqsaqsuli qarTuli suli, sinanulis madliT
ganibana da Tanadgomisa da TanagrZnobis surviliT aRvsili erTgulebis
ficiT warsdga RvTis winaSe .... RmerTma isminos maTi, RmerTma dalocos
da Sekras saqarTvelo. “[33, I, 115].
uwmidesi da unetaresi ilia II Tavis qadagebebsa da epistoleebSi
afrTxilebda qarTvelobas, yofiliyo mimtevebeli, didsulovani da
winaparTa Rvawlis damfasebeli, rom Sejibri da qiSpoba, vin ufro kargi
qarTvelia, vis ufro uyvars Cveni samSoblo, Seuwynarebloba
gansxvavebuli Sexedulebebis mimarT da gacxarebuli polemikis dros
erTmaneTis Semkoba samSoblos moRalatis iarliyiT saqarTvelos
momavlisaTvis did safrTxes warmoadgenda. `Tavisufleba ar aris
yvelafris ufleba, aramed igia mudmivi TviTkontroli da misi
saSualebiT codvis monobisagan Tavis daRweva; Tavisufleba mSvenieria,
sasurveli da axlobeli, magram igi, amave dros, saSiSicaa, radgan
TiToeul Cvengans did pasuxismgeblobas akisrebs. Tavisufleba adamians
aZlevs arCevanis, iniciativis gamoCenis, Sexedulebebis Secvlis
saSualebas... magram, amave dros, pasuxsac sTxovs yvela mis moqmedebasa
da gadawyvetilebaze“[30, 429], _ aRniSnavda uwmidesi da unetaresi ilia II.
1989 wlis 9 aprilidan 1990 wlis oqtombramde saqarTveloSi,
faqtobrivad, orxelisuflebianoba iyo. nominalurad kvlav
funqcionirebda sabWoTa struqturebi: kompartiis centraluri komiteti,
umaRlesi sabWos prezidiumi da ministrTa sabWo, magram realuri
Zalaufleba erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobis xelSi iyo. maTi
moTxovniT, 1990 wlis martSi saqarTvelos uzenaesma sabWom, specialuri
dadgenilebiT, 1921 wlis TebervalSi sabWoTa ruseTis mier
saqarTveloSi jarebis Semoyvana Seafasa rogorc aneqsia da qveynis
okupacia. amave dadgenilebis safuZvelze, saokupacio xelisuflebis mier
Seqmnili struqturebi faqtobrivad ukanonod gamocxadda da maT
TviTlikvidaciisaken gadadges nabiji. 1990 wlis gazafxulamde
158
saqarTvelos erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraoba erTiani iyo, xolo
1990 wlis 13–15 marts mowveul erovnul forumze gamoikveTa
saqarTvelos damoukideblobisaTvis brZolis ori gansxvavebuli xedva.
erovnul–ganmaTavisuflebel moZraobaSi Tavi iCina dapirispirebam,
romelic kargad gamoiyenes jer kidev Zlierma sabWoTa specsamsaxurebma.
erovnuli moZraobis ori ZiriTadi mimarTuleba urTierTbraldebebiT
cdilobda upiratesobis mopovebas. maT liderebs surdaT, rom
saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesias arCevani gaekeTebina
am or mimdinareobas Soris. uwmidesi da unetaresi ilia II miiCnevda, rom
eklesia aris eris mTlianobis simbolo, rom qarTvelebi, ganurCevlad
maTi politikuri Sexedulebebisa, eklesiis sulieri Svilebi arian.
eklesia ar unda gamxdariyo politikur dapirispirebaTa adgili.
patriarqis sityvebiT, `WeSmarit Tavisuflebas zecad ahyavs adamiani,
aniWebs ra mas mSvidobas, sixarulsa da bednierebas, magram Tavisuflebis
mopovebisaTvis brZolaa saWiro, brZola, pirvel rigSi, sakuTar TavTan
da masSi fesvgadgmul mankierebebTan. es rTuli procesia da sicocxlis
bolomde grZeldeba.~[30, 429].
samwuxarod, patriarqis sityvas ismendnen, magram eiforiaSi myofi
adamianebi sxva gadawyvetilebebs iRebdnen. 1990 wlis 28 oqtombris
mravalpartiuli arCevnebis Semdeg saqarTveloSi damarcxda komunisturi
xelisufleba da gaimarjva erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobis im
frTam, romelsac saTaveSi zviad gamsaxurdia edga. 14 noembers
saqarTvelos uzenaesi sabWos Tavmjdomared zviad gamsaxurdia airCies.
uzenaesi sabWos am istoriul sxdomas miesalma uwmidesi da unetaresi
ilia II. axalma erovnulma xelisuflebam daiwyo komunisturi sistemis
demontaJi: 1991 wlis 31 marts saqarTveloSi Catarda referendumi
saqarTvelos saxelmwifoebrivi damoukideblobis moTxovniT, rasac
mosaxleobis umravlesobam mxari dauWira; 1991 wlis 9 aprils
saqarTvelos uzenaesma sabWom saqarTvelos saxelmwifoebrivi
damoukideblobis aRdgena gamoacxada; zviad gamsaxurdia 26 maiss gaxda
saqarTvelos pirveli prezidenti. rogorc man ganacxada, iwyeboda
saqarTvelos golgoTa. jer kidev arsebulma sabWoTa imperiam
saqarTvelos winaaRmdeg aamuSava mis xelT arsebuli yvela berketi:
159
sainformacio omi, eTnokonfliqtebis inspirireba afxazeTsa da Sida
qarTlSi, araqarTvelebiT dasaxlebul regionebSi ZirgamomTxreli
saqmianoba. amas daerTo xelisuflebis gareT darCenil opoziciur
partiaTa mkveTri dapirispireba erovnul xelisuflebasTan.
uwmidesi da unetaresi ilia II grZnobda Seqmnili viTarebis
seriozulobas. igi sapatriarqo rezidenciaSi xvdeboda erovnul–
ganmaTavisuflebeli moZraobis, inteligenciis, xelisuflebis
warmomadgenlebs, mouwodebda, rom molaparakebaTa gziT gadaewyvitaT
arsebuli uTanxmoebani. sapatriarqoSi Sexvedrebze miwveuli politikur
partiaTa warmomadgenlebi ismendnen misi uwmidesobisa da unetaresobis
azrs, rom `dRes WeSmarit rwmenas urwmunoeba ki ar upiripirdeba,
aramed, cru sarwmunoeba, romelsac WeSmaritebis didi pretenzia aqvs.
namdvil Tavisuflebas TviTneboba da TavaSvebuloba cvlis, romelic
isev urcxvad iCemebs Tavisuflebis saxels..“[30, 429], magram kvlavac imaves
agrZelebdnen. uwmidesi da unetaresi afrTxilebda gauTavebeli
mitingebiTa da urTierTbraldebebiT damZimebul qarTvelobas: `gonierni
maSin viqnebiT, Tu saqmis keTebas daviwyebT ara lanZRviT, aramed
erTmaneTis gverdSi amodgomiT, erTmaneTis mosmeniT, urTierTgagebiT,
kargi ideebis gaziarebiT. sxva gza ar arsebobs, sxva gza
damRupvelia.“[33, I, 114].
samwuxarod, qarTveli xalxi ver iTvaliswinebda istoriis mware
gakveTilebs. jer kidev XV saukunis 40–50–ian wlebSi, rodesac bizantiis
imperia ukanasknel dReebs iTvlida, msoflio politikur asparezze
axali agresiuli osmaleTi gamodioda. imis nacvlad, rom mosalodneli
saSiSroeba gaeTvaliswinebinaT, qarTveli mefe–mTavarni
urTierTdapirispirebis WaobSi gadaeSvnen da Sedegad XVI–XVIII
saukuneebSi provinciebad daSlili, iran–osmaleTis saTareSod qceuli
saqarTvelo miviReT. 1990–1991 wlebSi, rodesac sabWoTa imperiam
saqarTvelos saxiT pirveli Tavisuflebismoyvare urCi respublika miiRo
da mis winaaRmdeg brZola gaaCaRa, qarTvelobas erTsulovneba da
monoliTuroba sWirdeboda. antiqarTuli isteriis koconi gizgizebda
afxazeTsa da cxinvalis regionSi, qarTveloba urTierTdapirispirebisa
da mitingebis ferxulSi Caeba. erovnuli xelisuflebis seriozuli
160
Secdoma iyo opoziciasTan TanamSromlobaze uaris Tqma, Tumca
opoziciac verasodes gaimarTlebs Tavs imiT, rom 1991 wlis 4 seqtembris
incidentiTa da saprotesto moZraobis aRmavlobiT did erovnul saqmes
vakeTebdiTo.
uwmidesma da unetaresma ilia II-m kidev erTxel scada
saqarTveloSi Seqmnili umZimesi politikuri viTarebis ganmuxtva.
`miuxedavad imisa, rom sulsa da xasiaTSi gvizis siCqare, sulswrafoba
unda daviokoT, xom faqtia, rom vCqarobT, bevr Secdomas vuSvebT“[33, I,
114], _ aRniSnavda igi. man 1990 wlis seqtemberSi mTavrobisa da
opoziciis warmomadgenlebi Tavis rezidenciaSi miiwvia
mosalaparakeblad. mis uwmidesobas Tavisi xeliT Camouweria
molaparakebaze gansaxilveli sakiTxebi: `1. orive mxarem SeinarCunos
poziciebi; 2. SeCerdes gamosvlebi; 3. prezidentma gaakeTos gancxadeba,
rom xalxi wavides saxlebSi; 4. dainiSnos uzenaesi sabWos sesia; 5.
televiziaSi dainiSnos opoziciis saaTi; 6. ganTavisufldnen
politpatimrebi; 7. aRiarebul iqnes opozicia.“[27, 6605]. samwuxarod,
SeTanxmeba ver moxerxda...
1991 wlis oqtomber–noemberSi saqarTveloSi daiwyo umarTavi
procesebi, romlebic gadaizarda 1991–1992 wlebis dekember–ianvris
samoqalaqo dapirispirebaSi. zviad gamsaxurdias xelisufleba samxedro
ZaliT iqna damxobili. qveyanaSi daiwyo samoqalaqo omi. uwmidesisa da
unetaresis ilia II-is mcdeloba, SeeCerebina es procesi, uSedego
aRmoCnda. uwmidesma da unetaresma 1991 wlis 23 dekembers kidev erTxel
mimarTa qarTvel ers: `umZimesia dRevandeli mdgomareoba, saqarTvelo
misulia daRupvis piramde, iRvreba qarTvelTa sisxli, saqarTvelos
emuqreba samoqalaqo omi. vxedavT ra daZabul situacias, movuwodeT
dapirispirebul mxareebs dialogisaken, raTa mSvidobiani gziT
gadawyvetiliyo problemebi, Tavidan agvecilebina ZmaTa sisxlisRvra.
dialogi marTlac Sedga, magram nayofi ver gamoiRo. vgrZnobT ra
momaval mZime Sedegebs, saqarTvelos eklesiis, samRvdeloebisa da
morwmune eris saxeliT, kidev erTxel mogmarTavT dapirispirebul
mxareebs: gamoiCineT sibrZne da goniereba, igrZeniT pasuxismgebloba
RvTisa da eris winaSe da yvelaferi gaakeTeT imisaTvis, rom mSvidobiani
161
molaparakebis gziT gadawyvitoT sadavo sakiTxebi, momavali Taoba
daafasebs Tqvens keTilgonierebas.“[33, I, 275]. samwuxarod, eris sulieri
mamis Segoneba arc amjerad Seismines.
samoqalaqo dapirispirebam saqarTveloSi ara marto materialuri,
aramed sulieri cxovrebis Rrma krizisic gamoiwvia. `ZmaTa
sisxlisRvriT gamowveuli tkivili bolomde gacnobierebuli ar aris, –
aRniSnavda misi uwmidesoba, – tragedia moxda, magram Seqmnili
mdgomareobidan gamosasvlel swor gzas ver vipoviT, Tu movlenebs
miukerZoeblad ar gavaanalizebT da yvelasaTvis samwuxaro Sedegis
mizezebs ar aRmovfxvriT. saqarTvelos istoriaSi moxda metad savalalo
faqti: eri daiyo. qalaqebsa da soflebSi, samsaxurebSi, mosaxleoba
daupirispirda erTmaneTs, daupirispirda Taobebi, ojaxis wevrebi“[33, I,
425].
uwmidesi da unetaresi ilia II xelaxla Seudga eris sulieri
gamTlianebis rTul process. amave dros, patriarqma saqarTvelosaTvis
Tavsmoxveuli inspirirebuli konfliqtebis pirobebSi, rodesac qveyana
realurad dadga istoriuli teritoriebis warTmevis safrTxis winaSe,
qveynis saTaveSi samoqalaqo dapirispirebis fonze mosul xelisuflebas
ki aranairi avtoriteti ar hqonda, TviTon ikisra axali qarTuli
saxelmwifos saero da sasuliero meTauris misia. man jer kidev 1992
wlis oqtomberSi mimarTa ruseTis patriarq aleqsi II-s da afxazeTSi
datrialebul tragediaSi brali dasdo ruseTis im Zalebs, romelnic
ver eguebodnen saqarTvelos saxelmwifoebriv damoukideblobas.
uwmidesma da unetaresma ilia II-m gaeros generalur mdivans _ baton
butros galis mosTxova, msoflio Tanamegobrobas daecva saqarTvelo
ruseTis agresiisagan, xolo ruseTis prezident boris elcins _ qmediTi
RonisZiebebis gatareba, raTa aRkveTiliyo ruseTis federaciis
teritoriidan SeiaraRebuli boevikebis Semosvla, ruseTis samxedro
bazebidan sabrZolo teqnikis Semotana da daufaravi agresia
saqarTvelos winaaRmdeg.
sruliad saqarTvelos kaTlikos–patriarqi, uwmidesi da unetaresi
ilia II grZnobda, rom, Tu saqarTveloSi samxedro xelisuflebis Semdeg
arCevnebis gziT mosuli axali xelisufleba ar gadadgamda qmediT
162
nabijebs erovnuli Serigebis, qveynis ekonomikis gajansaRebis,
saerTaSoriso aRiarebisa da saqarTveloSi mcxovrebi yvela erisa da
erovnebis mSvidobiani Tanacxovrebisaken, saqarTvelos axladSeqmnil
saxelmwifos momavali ar eqneboda. patriarqi afrTxilebda im adamianebs,
romelTac Tavisufleba yvelafris uflebad miaCndaT: `gana SeiZleba
WeSmarit Tavisuflebaze saubari iq, sadac uars amboben zneobriv
cxovrebaze da mis nacvlad propaganda eweva `yvelaferi nebadarTulia“-s
princips? nuTu normaluri yofa eTqmis im garemos, sadac adamianis
katastrofuli sulieri dacemis process Tavisuflebisaken swrafvad
saxelsdeben da saSineli codvis monobas adamianis bunebriv
mdgomareobad acxadeben?~[30, 429].
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia 1991–1992
wlebis dekember–ianvris movlenebis, 1992–1993 wlebSi samoqalaqo
dapirispirebis, afxazeTsa da cxinvalis regionSi datrialebuli
tragikuli Amovlenebis Semdeg sxvadasxva politikuri Sexedulebis
mixedviT daqucmacebul saqarTveloSi erTiani erovnuli da
saxelmwifoebrivi cnobierebis simbolo iyo.
saqarTvelosaTvis erT–erT mtkivneul problemad afxazeTis
sakiTxi iqca. afxazeTi istoriulad saqarTvelos ganuyofeli nawilia.
XIX saukuneSi ruseTis imperiis mizani iyo saqarTvelos daqucmaceba,
erTiani erovnuli da saxelmwifoebrivi cnobierebis mospoba da
garusebuli mxaris ruseTis SidaguberniebTan integrireba. ruseTis
xelisufleba mTeli SavizRvispireTis teritoriaze asaxlebda Sida
guberniebidan wamoyvanil mosaxleobas, riTac aviwrovebda adgilobriv
mcxovreblebs. igi yovelTvis cdilobda qarTvelebisa da afxazebis
dapirispirebas. is, rac XIX saukuneSi ver moaxerxa ruseTma, XX saukunis
dasawyisidan warmatebiT ganaxorciela. afxazebis garkveul nawilSi
gaCnda qarTvelTagan gaucxoebis tendencia. garusebuli afxazebisaTvis
miuRebeli aRmoCnda 1918–1921 wlebis saqarTvelos demokratiuli
respublika, magram im dros saqarTvelos mTavrobam moaxerxa
separatistuli tendenciebis aRkveTa da saqarTvelos saxelmwifoebrivi
mTlianobis SenarCuneba. 1921 wlis TebervalSi sabWoTa ruseTis mier
saqarTvelos dapyrobisa da avtonomiebad daqucmacebis Semdeg afxazeTis
163
avtonomiur respublikaSi, moskovis waqezebiT, antiqarTulma moZraobam
mizanmimarTuli xasiaTi SeiZina. am dros araerTi wigni da statia
daibeWda afxazebis, gaafxazebuli qarTvelebisa da rusebis avtorobiT,
romlebSic gayalbebuli iyo afxazTa da qarTvelTa urTierTobis
sakiTxebi. gayalbebuli istoria iqca afxaz separatistTa ideologiur
safuZvlad. qarTvel istorikosebs ufleba ar hqondaT, pasuxi gaecaT
istoriis gamyalbeblebisaTvis. Seiqmna paradoqsuli viTareba _
afxazeTis avtonomiuri respublikis teritoriaze mcxovrebi 300000–ze
meti qarTveli ganicdida diskriminacias 80 aTasi afxazisagan. afxazoba
privilegiad iqca. bevrma qarTvelma ver gauZlo wnexs da gaafxazda.
gulia, lasuria, labaxua, kania, wereTeli, abaSiZe, vaxania, janjalia da
sxva ZirZveli qarTuli warmoSobis gvarTa mqoneni afxazebad
mogvevlinen. cxum–afxazeTis eparqia istoriulad saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis ganuyofeli nawili iyo, magram
qarTuli mosaxleobis mciredmorwmuneobis gamo afxazeTis teritoriaze
mZlavrobda rusuli mrevli, romelsac ar surda saqarTvelos
sapatriarqos iurisdiqciaSi yofna. religiis saqmeTa rwmunebuli
afxazeTis avtonomiur respublikaSi a. lagvilava aqtiurad
TanamSromlobda separatistul ZalebTan da cdilobda saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis iurisdiqciis Sesustebas.
saqarTveloSi erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobis
aRmavlobis paralelurad afxazeTSi kidev ufro Zlierdeboda
separatistuli tendenciebi. moskovis mxardaWeriT afxazebs hqondaT
sakuTari televizia, afxazuri universiteti. 1989 wlis 9 aprilis
movlenebis Sefasebisas, rodesac qarTvel deputatebs moskovSi sruli
mxardaWera gamoucxades baltiispireTis respublikebma, ukrainam,
moldovam, saqarTvelos delegaciaSi myofma afxazebma da osebma ruseTis
reaqciuli Zalebis pozicia daikaves. xelovnurad Seqmnili
xidCatexiloba saxeze iyo. saqarTvelos saxelmwifoebrivi
damoukideblobis aRdgenis Semdeg (1991 w. 9 aprili) afxazeTis
separatistulma Zalebma ruseTis mxardaWeriT daiwyes jer provokaciebi,
xolo 1992–1993 wlebSi _ farTomasStabiani saomari operaciebi. maT
isargebles saqarTveloSi Seqmnili mZime socialur–politikuri
164
mdgomareobiT da ruseTis regularuli samxedro nawilebisa da
Crdilokavkasieli boevikebis daxmarebiT daiwyes qarTvelTa masobrivi
xocva–Jleta. misma uwmidesobam sagangebo weriliT mimarTa afxazebs:
`saqarTvelos samociqulo eklesiis saxeliT, kidev erTxel gamovTqvam
did gulistkivils imis gamo, rom saqarTveloSi, kerZod _ afxazeTSi,
kvlav iRvreba sisxli gareSe Zalebis CareviT. es is Zalebi arian,
romelnic asazrdoeben centridanul elementebs, isini ki, utopiuri
ideebiT Sepyrobilni, miznad isaxaven Cveni qveynis dayofas; magram es
cdebi amaoa. afxazeTi iseTive ganuyofeli nawilia saqarTvelosi,
rogorc qarTli, imereTi, samegrelo... saukuneTa manZilze Cven da afxazi
xalxi vcxovrobdiT erTad da kvlavac vicxovrebT, Cven gvakavSirebs ara
marto erTi miwa-wyali, aramed _ naTesauri kavSiri da
urTierTpativiscema. mamaSviluri siyvaruliT mivmarTav yvelas: nu
CaidenT danaSauls, romlisac mere SegrcxvebaT, vicxovroT dalocvil
saqarTveloSi erTad, mSvidobiTa da TanxmobiT“[34, 1995, 1, 102].
ruseTis reaqciul Zalebs saukeTeso SesaZlebloba miecaT, Suri
eZiaT saqarTveloze 1993 wlis 27 seqtembers. isini soxumSi SeiWrnen da
arnaxuli barbarosoba daatriales afxazeTis miwa–wyalze: daxoces
aTasobiT qarTveli, daarbies eklesia–monastrebi, komanSi daxvrites
mRvdeli andria yuraSvili, 300 aTasi qarTveli, cxum–afxazeTis
samRvdeloebasTan erTad, sakuTari samSoblodan gamoaZeves da
ltolvilebad aqcies. ruseTis saero da sasuliero xelisufleba
yvelanairad cdilobs, saerTaSoriso sazogadoebrivi azris winaaRmdeg,
xelyos saqarTvelos teritoriuli mTlianoba da saqarTvelos
CamoaSoros es ZirZveli qarTuli kuTxe. uwmidesi da unetaresi ilia II
yvela oficialur Sexvedraze xazgasmiT aRniSnavs, rom problemebi,
romelnic ruseTsa da saqarTvelos urTierTobebSi arsebobs,
dakavSirebulia afxazeTisa da cxinvalis regionTan; saqarTvelo
arasodes Seurigdeba am teritoriebis dakargvas; ruseTs samxreTi
sazRvrebis stabilurobisaTvis erTiani saqarTvelo unda sWirdebodes.
patriarqi Tavis epistoleebSi araerTxel Seexo afxazeTis
sakiTxs. misi uwmidesoba mouwodebs gansacdelSi Cavardnil
qarTvelobas, ar gaborotdes: `siyvaruli aduRabebs da amTlianebs
165
sruliad saqarTvelos. albaT esaa umTavresi mizezi imisa, rom
warsulSic da axlac Sinauri Tu gareSe mteri ar mogvklebia – boroti
Zala ebrZvis siyvarulis matarebel ers, raTa es niWi daakargvinos,
radgan icis, miznis miRwevis SemTxvevaSi, ufals gangvaSorebs.“[33, II, 141].
misi uwmidesobisa da unetaresobis locva–kurTxeviT, cxum–afxazeTis
eparqiis samRvdeloeba gadanawilebulia im eparqiebSi, romlebSic
ltolvilebi cxovroben. patriarqi xvdeba maT, amxnevebs da afasebs maT
Tavdadebas, samSoblos TavisuflebisaTvis zvarakad SewirulTaTvis
ixdis sulis mosaxsenebel panaSvidebs. uwmidesi da unetaresi ilia II
mianiSnebs afxazeTidan devnilebs, rom erTianoba, uflisa da samSoblos
siyvaruli aris is mTavari, ramac unda dagvabrunos afxazeTSi.
qarTvelTa urTierTdapirispirebam da gautanlobam didi roli
Seasrula afxazeTSi datrialebul tragediaSi. istoriis gakveTilebi
imisaTvis gvWirdeba, rom aRar gavimeoroT Secdomebi. uwmidesisa da
unetaresis locva–kurTxeviT araerTi wigni gamovida afxazeTze, mis
warsulsa da momavalze, Catarda samecniero konferenciebi, romelTa
mizani erTia _ pasuxi gaeces istoriis gamyalbeblebs, moinaxos
afxazeTTan megobruli urTierTobisa da ndobis aRdgenis gzebi, raTa
qarTvelebma da afxazebma megobrulad icxovron erTian saqarTveloSi,
rogorc es iyo istoriulad.
uwmidesi da unetaresi ilia II gansakuTrebuli yuradRebiTaa
gamsWvaluli samegrelos regionis mimarT. samegrelos mosaxleoba
bolSevikur–aTeisturi mmarTvelobis xanaSic axerxebda
marTlmadidebluri sarwmunoebis tradiciebis dacvas. 1992–1993 wlebis
samoqalaqo omma yvelaze didi ubedureba samegrelos daatexa Tavs.
samxedro gadatrialebis Semdeg saqarTvelos xelisuflebaSi mosuli
adamianebi verasodes gaimarTleben Tavs istoriis winaSe im
ganukiTxaobisa da TanamoZmeTa Zarcva–rbevis gamo, romelic am kuTxis
mcxovrebTa TiTqmis yvela ojaxs Seexo. uwmidesma da unetaresma ilia II-
m sagangebod mimarTa saqarTvelos uZvelesi kuTxis _ samegrelos
mkvidrT: `qristesmier sayvarelno sulierno Svilno, mravalgzis yofila
saqarTvelo gansacdelSi, magram, RvTis madliT da ZaliT, bolos mainc
gamarjvebuli gamosula gaWirvebidan. msgavs SemTxvevebSi Cveni qveynis
166
ZirZveli kuTxe, samegrelo, gansakuTrebiT icavda saqarTvelos
mTlianobasa da damoukideblobas... saWiroa Cveni eris erTsulovneba,
saqarTvelos mTlianoba, urTierTmimtevebloba, Cven yvelam kidev erTxel
davinaxeT da sakuTar Tavze gamovcadeT, rom ar arsebobs sxva gza,
garda Sendobisa da mitevebisa, boroteba aZlierebs da amZlavrebs
borotebas. misi mkurnali mxolod siyvaruli da urTierTpativiscemaa,
esaa qristianoba... unda gvaxsovdes, rom erisaTvis gadamwyvet istoriul
periodSi mudam mZafrdeboda brZola keTilsa da borots Soris. axlac
aseTi Jami udgas saqarTvelos.... aman ar unda SegvaSinos, ar unda
dagvabrkolos. me mjera, sikeTe aucileblad gaimarjvebs da mSvidoba,
rwmena da siyvaruli kvlav daisadgurebs Cvens gulebsa da mTel
saqarTveloSi.“[33, II, 427].
uwmidesma da unetaresma ilia II-m patriarqobis periodSi samjer
imogzaura samegreloSi (1989, 1998, 2007 wlebSi), moiloca yvela eklesia–
monasteri, foTSi, zugdidSi, senakSi, martvilSi Sexvda sazogadoebrobis
warmomadgenlebs, inaxula afxazeTis konfliqtis dros tragikulad
aRsrulebuli Jiuli Sartavas mSoblebi, anugeSa isini da kidev erTxel
gaixsena afxazeTis omSi daRupulni, samSoblosa da sarwmunoebisaTvis
mebrZolni, romelTa Rvawlic didia RvTisa da samSoblos winaSe. Tu
1977 wels samegrelos regionSi mxolod erTi _ Wyondidis eparqia iyo,
patriarqis RvawliT, 2007 wlisaTvis moqmed eparqiaTa raodenoba 5–mde
gaizarda. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida
sinodis ganCinebiT, wmindanebad Seiracxnen am kuTxis Rirseuli Svilebi:
daviT aRmaSeneblis aRmzrdeli da moZRvari giorgi Wyondideli, cotne
dadiani, sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi uwmidesi da
unetaresi ambrosi, beri aleqsi SuSania. uwmidesi da unetaresi ilia II
cdilobs Seumsubuqos, ganuqarvos samegrelos mkvidrT gadatanili
mwuxareba da tkivili.
uwmidesma da unetaresma ilia II-m saqarTvelos marTlmadidebel
samociqulo eklesiaSi samsaxuri daiwyo 1960 wels aWaraSi, baTumis
sakaTedro taZarSi. iq msaxurebis periodSi man kidev ufro axlos
gaicno aWara, am kuTxis tragikuli istoria Sua saukuneebSi. swored
aWaridan gadmovida qristes mowafe andria pirvelwodebuli aRmosavleT
167
saqarTveloSi qristianuli sarwmunoebis saqadageblad. Sua saukuneebSi
aWaraSi gamorCeuli iyo Tuxarisis, asizis, forTas, anCis, ninowmidis,
tbeTis, banas, sotiropolis saepiskoposoebi; magram XVI saukunidan,
osmalTa mZlavrobiT, am kuTxeSi daiwyo qristianuli kerebis mospoba da
mosaxleobis gamahmadianeba. XIX saukunis 70–ian wlebSi aWara
dedasamSoblos daubrunda. mosaxleobis didi nawili gamahmadianebuli
iyo. qarTveli xalxis saukeTeso Svilebi _ ilia WavWavaZe, akaki
wereTeli, iakob gogebaSvili, niko nikolaZe, giorgi wereTeli, giorgi
yazbegi, dimitri baqraZe, zaqaria WiWinaZe _ yvelafers akeTebdnen, raTa
aWaris qarTvelobas, sarwmunoebrivi gaucxoebis miuxedavad, moexerxebina
mWidro kavSiri danarCen saqarTvelosTan.
1917 wlis 9–17 seqtembers Catarebulma saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis pirvelma saeklesio krebam miiRo
gadawyvetileba baTum–Semoqmedis eparqiis Seqmnis Sesaxeb. eparqia
arsebobda 1930–ian wlebamde, xolo 50–iani wlebidan isev aRorZinda.
eparqias sxvadasxva dros ganagebdnen mitropolitebi: daviT kaWaxiZe,
efrem sidamoniZe, romanoz petriaSvili. 1963 wels, wmida sinodis
ganCinebiT, arqimandriti ilia aRyvanil iqna baTum–Semoqmedeli
episkoposis xarisxSi; meufe ilia 1967 wlis 1 seqtembramde ganagebda
aRniSnul eparqias. am dros xelisufleba yvelanairad cdilobda, xeli
SeeSala aWaraSi qristianobis aRorZinebisaTvis. rodesac mitropoliti
ilia gaxda sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi, Tavis samuSao
dRiurSi, upirveles saqmeTa Soris, aWaraSi qristianobis
ganmtkicebisaTvis zrunva CainiSna. uwmidesisa da unetaresis locva–
kurTxeviT, eparqiaSi sxvadasxva dros moRvawe mRvdelmTavrebi _ Sio
(avaliSvili), konstantine (meliqiZe), iobi (aqiaSvili), dimitri
(SiolaSvili) _ gansakuTrebul mniSvnelobas aniWebdnen mosaxleobaSi
misionerul saqmianobas.
1989 wlis 19 aprils aWaraSi momxdar stiqiur ubedurebas
msxverpli da ngreva mohyva. uwmidesi da unetaresi ilia II Cavida aWaraSi,
moinaxula stiqiis zona, anugeSa xalxi: `me movaled CavTvale Tavi,
movsuliyavi am adgilze da TanagrZnoba meTqva TqvenTvis... aWara
saqarTvelos uZvirfasesi kuTxea. aq iyvnen pirveli qristianebi.
168
gaxsovdeT, arasodes ar gvWirdeboda erTianoba ise, rogorc gvWirdeba
dRes. erTad unda viyoT. im tragediis wuTebidan mTeli saqarTvelo
TqvenTan iyo, aseve _ eklesiac. ase unda viyoT sul... unda giTxraT, rom
guSin saocari dRe iyo. xuTi aTasze meti kaci moinaTla baTumSi. visac
gsurT, aqac mognaTlavT, gamovgzavni mRvdelmTavrebs, Tu saWiro iqneba,
mec Camoval da mognaTlavT. naTloba es aris sulis gadarCena...“[34, 1998,
1, 60].
uwmidesisa da unetaresis am mimarTvas saocari feriscvaleba
mohyva _ aWaraSi daiwyo qristianobisaken mosaxleobis Semobrunebis
procesi. saqarTvelos sulieri mwyemsmTavris sityvebi – xSirad
gansacdeli mSvidobisa da keTildReobis winamorbediao – aWaris
mosaxleobisaTvis did nugeSad iqca.
uwmidesi da unetaresi 1990–2007 wlebSi araerTxel ewvia aWaras.
gansakuTrebiT STambeWdavi iyo 2003 weli, rodesac msoflio patriarq
barTolomeos I-Tan erTad imogzaura aWaraSi. uwmidesma barTolomeos I-
ma gancvifreba ver damala, imdenad didi iyo sxvaoba misi pirveli
vizitis Semdeg. uwmidesisa Uda unetaresis, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis ilia II-is locva-kurTxeviT, aWaraSi 1726 wels
qristes rwmenis erTgulebisaTvis muslimani Turqebis mier wamebuli
qarTvelni wmindanebad Seiracxnen. wmindanTa dass Seemata agreTve
abuseriZe tbeli.
aWaram bevr gansacdels gauZlo da dedasamSoblos, qristianuli
rwmenis darajad darCa.
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqi ilia II yovelTvis gansakuTrebuli yuradRebiTa da interesiT
adevnebda Tvals istoriuli saqarTvelos im nawilis cxovrebas,
romelic dRes TurqeTis saqarTvelod _ tao–klarjeT-lazeTad aris
cnobili. Sua saukuneebis saqarTvelos politikur–sulieri da
kulturul–saganmanaTleblo cxovrebis istoriaSi gansakuTrebulia
tao–klarjeTis roli. TiToeulma wignierma qarTvelma icis artanujis,
opizis, xanZTis, Satberdis, parexis, berTas, wyarosTavis, anCis, oSkis,
iSxanis, xaxulis, banas eklesia–monastrebi, pativs scems iq moRvawe
sasuliero pirebs, romelTac udidesi roli Seasrules saqarTvelos
169
istoriaSi. tao–klarjeTis eklesia–monastrebis, wmida xatebis,
unikaluri saeklesio wignebis gareSe xom warmoudgenelia saqarTvelos
istoria. tao–klarjeTis teritoriaze iyo 14 saepiskoposo: mawyverelis,
kumurdoelis, iSxnelis, anCelis, mtbevaris, wurwyabelis, eruSnelis,
valaSkertelis, anelis, karelis, banelis da dadeSnelis, arzrumelis...
XVII saukunis 60–ian wlebSi es saepiskoposoebi gaauqmes osmalebma.
`episkoposni ivltodian kvaladca, romelTa ara inebes gamahmadianeba:
qarTls, imereTs, odiSs, gurias, kaxeTs“[39, 287], _ dananebiT werda
vaxuSti bagrationi.
XIX saukuneSi istoriuli tao–klarjeTis nawili daubrunda
saqarTvelos... 1921 wels ki, sabWoTa ruseTsa da qemalisturi TurqeTis
mTavrobas Soris dadebuli SeTanxmebiT, tao–klarjeTi da lazeTi
TurqeTis saxelmwifos SemadgenlobaSi gadavida...
sabWoTa imperiis periodSi istoriul tao-klarjeTTan
dakavSireba TiTqmis warmoudgeneli iyo. gasuli saukunis 70–ian wlebSi
kinooperatorebma guram pataraiam da irakli onofriSvilma naxevrad
aralegalurad mainc moaxerxes tao–klarjeTis siwmindeTa gadaReba.
uwmidesisa da unetaresis ilia II–is locva-kurTxeviT wmida sinodma 1978
wels miiRo gadawyvetileba, rom mawyverelis eparqiis nacvlad
Seqmniliyo axalcixisa da samcxe–javaxeTis eparqia, xolo wmida sinodis
2002 wlis 17 oqtombris ganCinebiT, axalcixis episkoposis samwysos
daemata tao–klarjeTisa da lazeTis eparqia, romelic aerTianebs am
teritoriaze istoriulad arsebul 14 saepiskoposos. sinodis am
ganCinebiT saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
iurisdiqcia ganivrco istoriuli saqarTvelos mTel teritoriaze.
saqarTvelosa da TurqeTs Soris damyarebuli keTilmezobluri
urTierTobis pirobebSi SesaZlebeli gaxda turistul jgufebSi
gaerTianebul momlocvelT moelocaT tao–klarjeTis qarTuli
siwmindeni, Sexvedrodnen TurqeTis qarTvelobas.
2003 wels uwmidesi da unetaresi ilia II sinodis wevrebTan erTad
estumra tao–klarjeTs, moiloca xaxulis, oSkis, iSxnis monastrebi.
msoflio patriarq barTolomeos I–Tan, aleqsandriisa da sruliad
afrikis papsa da patriarq petre VII–sTan erTad imyofeboda istoriul
170
kabadokiaSi. Ppirvelad, mravali saukunis Semdeg, wirva–locva aRevlina
wmida elenesa da konstantines saxelobis taZarSi. wirvas umetesad
qarTveli mrevli eswreboda. yvelani grZnobdnen istoriuli momentis
sidiades. aRelvebuli iyo uwmidesi da unetaresi ilia II-c. `wmida mamebi
amboben, rom arsebobs sulTa kavSiri, – brZana man, – da Cven gvwams, rom
dRes, CvenTan erTad, aq imyofebian wmida ninos, wmida giorgis, wmida
basili didisa da sxvaTa, kabadokiel mamaTa da dedaTa sulebi.
aRvavlenT locvebs, rom mSvidoba, sixaruli, siyvaruli sufevdes Cvens
Soris.“[34, 2005, 2, 14].
msoflios asamde televizia iRebda liturgiis msaxurebas,
milionobiT adamiani uyurebda am eklesia–monastrebis istoriul
patronebs _ sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqsa da im
qarTvelebs, romlebic mas axldnen. TurqeTis qarTvelobas
dedasamSoblosTan siaxlovis, qarTvelobiT gamowveuli siamayis grZnoba
kidev ufro gaumZafrda. Uuwmidesisa da unetaresis locva–kurTxeviT,
saqarTveloSi gaimarTa TurqeTSi mcxovrebi qarTvelebis (Cveneburebis)
xalxuri simRerisa da cekvis koncerti. TurqeTis qarTveloba
dedasamSoblos, winaparTa miwis yivils grZnobs... uwmidesi da unetaresi
ilia II arasodes ar iviwyebs maT: `gansakuTrebuli siyvaruliTa da
mxurvale grZnobebiT mogmarTavT Tqven, Cveno Zmebo, mcxovrebno
samSoblos sazRvrebs gareT, mogmarTavT Tqven, muslimanebo da
qristianebo, Cven sisxliTa da xorciT erTni varT, miuxedavad
gansxvavebuli religiuri Sexedulebebisa. gaxsovdeT, rom Tqveni
winaprebi ganisveneben saqarTvelos wmida miwaSi; nu daiviwyebT, vina
xarT, gaxsovdeT RvTisgan dalocvili qarTuli ena da saukuneTa
manZilze SenarCunebuli wminda qarTuli tradiciebi... Cven marad
gvaxsovxarT da dRedaRam vloculobT TqvenTvis, Cveni eris
gamTlianebisTvis.~[33, II, 406].
istoriuli ukuRmarTobiT 1921 wlidan aRmosavleT kaxeTis nawili
_ hereTi (saingilo) _ saqarTvelos sazRvrebs gareT darCa. es kuTxe
saqarTvelos istoriaSi cnobili iyo qristianuli sarwmunoebisadmi
TavdadebiTa da Crdilo kavkasiaSi warmoebuli misioneruli saqmianobiT.
aq moqmedi qurmuxisa da giSis saepiskoposoebi did rols asrulebdnen
171
qristianuli saqarTvelos istoriaSi. XVI saukuneSi iranelTa
mxardaWeriT am teritoriaze mZlavroben lekebi, `lekianobasTan“
brZola gagrZelda XVIII–XIX saukuneebSic.
1917 wels, saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
avtokefaliis aRdgenis Semdeg, istoriuli hereTis _ saingilos samwyso
bodbelis eparqiaSi Sedioda. 1921 wlidan, agresiuli aTeizmis xanaSi,
azerbaijanis komunisturma xelisuflebam araerTi eklesia–monasteri
daangria saingiloSi, daxoces sasuliero pirebi. miuxedavad imisa, rom
ingiloTa nawili mahmadiania, isini TavianT Tavs qarTvelebad Tvlian da
imedis Tvali saqarTvelosken aqvT mopyrobili. uwmidesma da unetaresma
ilia II-m saingiloSi samoRvaweod gauSva sasuliero pirebi, xolo 1997
da 2005 wlebSi kavkasiis muslimanTa sabWos Tavmjdomaris Seix alax
Suqur faSa zades miwveviT orjer imogzaura saingiloSi. uwmidesma da
unetaresma moiloca kaxis, belaqnis, zaqaTalis raionebSi arsebuli
qarTuli eklesia–monastrebi, Sexvda da esaubra mosaxleobas, gadasca
maT saeklesio wignebi, xatebi. uwmidesi da unetaresi ase aRwerda
saingiloSi stumrobas: `yvela sofelSi, sadac ki mivediT, xalxi
anTebuli gulebiT, anTebuli sanTlebiTa da pur–mariliT gvxvdeboda.
bevri maTgani sixarulisgan tiroda. mTavari is iyo, rom dedasamSoblos
mowyvetilma iqaurma qarTvelebma, romlebic Cveni qveynis avbedobis gamo
axla sxva saxelmwifos moqalaqeebi arian, igrZnes, rom isini upatrononi
ar arian... xSirad mesmoda, rogor ambobdnen: Cven araferi ar gvinda, Cven
mxolod gvindoda dagvenaxa saqarTvelos patriarqio. ra Tqma unda, maT
bevri ram sWirdebaT, magram yvelaze metad isini Cvens yuradRebasa da
gulis siTbos saWiroeben.“[34, 1988, 4, 24].
patriarqis gadawyvetilebiT, 2002 wlis 17 oqtombers Seiqmna
nekresisa da hereTis eparqia, romelic istoriuli hereTis teritoriasac
moicavs.
2001 wels iranis prezidentis muhamed haTamis miwveviT iranSi
vizitisas misma uwmidesobam moinaxula fereidani, Sexvda iqaur
qarTvelobas da gaamxneva isini. Ppatriarqis fereidnidan dabrunebis
Semdeg saqarTvelos moaSura araerTma iqaurma qarTvelma. samSobloSi
Camosuli fereidnelebis patroni da maspinZelia misi uwmidesoba da
172
unetaresoba ilia II. fereidneli qarTvelebi mis uwmidesobas ocnebis
saqarTvelodan Camosuls uwodeben. misi uwmidesoba xSirad imeorebs
fereidnelTa saocar locvas _ `RmerTs ebarebodeT“.
uwmidesi da unetaresi ilia II gansakuTrebuli yuradRebiT
muSaobda mesxeTis problemebze. XX saukunis 70–ian wlebSi am kuTxeSi
wirva–locvebi aResruleboda somxur monofizitur da kaTolikur
eklesiebSi, xolo marTlmadidebeli eklesia saerTod ar
funqcionirebda. mesxeT–javaxeTi, rogorc sabWoTa kavSir-TurqeTis
sasazRvro zona, mowyvetili iyo danarCen saqarTvelos. awyuris iqiT
gadasvla specialuri saSvis gareSe SeuZlebeli iyo. uwmidesi da
unetaresi ilia II ninowmindis raionis sofel fokaSi Caewera, raTa
daubrkoleblad gadasuliyo samcxe–javaxeTSi. misi ZalisxmeviT
moxerxda wmida marines saxelobis marTlmadidebluri eklesiis
amoqmedeba axalcixisa da samcxe-javaxeTis eparqiaSi. 1988 wlis ivlisSi
patriarqma sasuliero da saero pirebTan erTad imogzaura samcxe–
javaxeTSi. Tu ras warmoadgenda maSindeli mesxeTi, kargad Cans misi
uwmidesobis sityvidan: `Cvens periodSi gaugebrobiTa da warsuli
kulturisadmi nihilisturi damokidebulebiT, rac mtrebs gadaurCa, Cven
gavanadgureT. faqtia, rom dRevandlamde, Tu ar miviRebT mxedvelobaSi
axalcixeSi ukanasknel periodSi eparqiis aRdgenas, am uZveles
kulturul samyaroSi erTi eklesiac ar moqmedebda... saqarTvelo iqaa,
sadac RmerTs qarTul enaze adideben. ase rom, Cven gvaqvs saerTo
sazrunavi: samSoblos bedniereba, xalxis keTildReoba. amaSi eklesias
Zalian bevri SeuZlia.“[34, 1988, 4, 41-42].
uwmidesma da unetaresma ilia II-m samcxe–javaxeTis yvela eklesia–
monasteri moiloca, Sexvda qarTvel kaTolikeebs, monofizit somxebs. man
am sityvebiT mimarTa qarTvelebs: `yovelTvis unda gaxsovdeT, rom es
miwa–wyali Tqveni sapatronoa, radgan igi Tqveni iyo da aris. Tqven
cxovrobT iq, sadac daiwyo Cveni qristianoba, qarTuli kultura... unda
gaxsovdeT isic, rom rwmena, romelic gadmogces winaprebma, arasodes ar
unda daiviwyoT. am rwmenam gadagarCinaT Tqven da mTlianad saqarTvelo.
amitom garja, movla–patronoba da TvalisCiniviT gafrTxileba sWirdeba
yvelafers. vinc es daiviwya da miatova mama–papis kera, naanderZevi
173
sarwmunoeba, is gadagvarda; rwmenis dakargvas erovnebis dakargva
mosdevs.“[33, II, 275-276].
uwmidesma da unetaresma ilia II-m mtkice gadawyvetileba miiRo,
rom faravnis tbasTan, iq, saidanac mociqulTa swori wmida nino
wamovida vazis jvriT mcxeTaSi, daefuZnebina monasteri. im dros es
gadawyvetileba ocnebas ufro hgavda, vidre realobas, magram, RvTis
SewevniT, moxerxda rogorc mamaTa, aseve dedaTa monastrebis dafuZneba.
uwmidesi da unetaresi ixsenebs: `1988 wlis ivlisSi samcxe–javaxeTSi
vimogzaure da wmida adgilebi da taZrebi davaTvaliere, gadavwyvite, rom
am mxareSi ramdenime taZari da monasteri unda aSendes, magram yvelaze
metad Cveni yuradReba faravnis tbam miipyro, sadac gansakuTrebiT
igrZnoba wmida ninos Zala da madli. saero xelisuflebisagan miviRe
nebarTva imis Taobaze, rom tbis im napirze, sadac wmida nino
brZandeboda, saeklesio centri aSendes. aqvea sofeli foka, romelSic me-
11 saukuneSi agebuli wmida ninos saxelobis mSvenieri bazilika dgas,
naxevrad dangreuli, qarTuli asomTavruli warwerebiT damSvenebuli.
samwuxarod, sofelSi arc erTi qarTveli ar cxovrobs, rom am wmida
eklesiaSi sanTeli mainc aanTos. wmida ninos saqarTveloSi Semosvlis
dResaswauli, romelic pirvel ivniss dawesda, yovel wels zeimiT unda
CavataroT faravnis tbasTan.“[30, 97].
javaxeTis ZirZvel miwaze qarTuli wirva–locva aRdga. uwmidesi
da unetaresi ilia II 2007 wlis ivlisSi kvlav imyofeboda samcxe–
javaxeTSi, moiloca iqauri siwmindeni da kmayofili darCa iqauri
eklesia–monastrebis saqmianobiT. qarTveli morwmuneni yovelwliurad
mogzauroben wmida ninos gzaze.
uwmidesi da unetaresi ilia II xSirad stumrobs imereTs, raWa–
leCxums, svaneTs. quTaisi, cageri, mestia da ambrolauri siyvaruliTa da
mowiwebiT egebeba Tavis sulier winamZRols. patriarqis sityva, misi
mowodeba rwmenis sidiadis, samSoblos siyvarulis, winaparTa
tradiciebis dacvis Taobaze Zvirfasia TiToeuli qarTvelisaTvis.
patriarqis locva–kurTxeviT, mcxeTaSi, mtkvrisa da aragvis SesarTavTan,
sveticxovlobas sruldeba didi naTloba, inaTleba aTasobiT qarTveli.
`naTlobiT adamiani xelaxla ibadeba, eklesiis wevri da qristes nawili
174
xdeba, Tavisufldeba rogorc adamismieri pirvelqmnili Secodebisagan,
ise _ yvela sxva codvisagan, aRsdgeba masSi xateba RvTisa, eniWeba
suliwmidis madli da yvela sikeTe misi“[30, 117]..
patriarqi warmoSobiT mTis Svilia, mTebi da aqafebuli Tergi
Tavisken izidavs mas. rodesac saqme xevSi wasvlas exeba, misTvis ar
arsebobs daRla da moucleloba. xevSi ar aris sofeli, salocavi,
sadac patriarqis RvawliT wirva–locva ar aResrulebodes. darialis
xeobaSi, ruseT–saqarTvelos saxelmwifo sazRvris siaxloves, uwmidesis
locva–kurTxeviT Sendeba wmida mTavarangelozTa _ miqaelisa da
gabrielis _ saxelobis samonastro kompleqsi, romelic Tavisi
daniSnulebiT mravalmxrivi datvirTvis iqneba: igi iqceva karibWed da,
amave dros, pirvel maspinZlad CrdiloeTidan saqarTveloSi
SemosulTaTvis da yvela Tavidanve igrZnobs, rom isini qristianul
qveyanas estumrnen.
uwmidesi da unetaresi aucileblad Seivlis xolme sofel snoSi,
sagvareulo sasaflaoze sanTlebs aanTebs, parakliss gadaixdis, didi
winapris _ Siola RuduSauris saxelobis sulierebisa da kulturis
centrSi Sexvdeba soflis mcxovrebT, moilocavs gergeTis samebas,
monastris ezodan Tvals moavlebs maradiuli TovliT dafarul
myinvarwvers, stefanwmidas, darialis xeobaSi xmauriT mimaval Tergs,
gaixsenebs did TergdaleulT da axali energiiT aRvsili gamoeSureba
sataxto qalaqisaken. 2007 wlis oqtomberSi uwmidesma da unetaresma ilia
II-m xevSi akurTxa wmida vaxtang gorgaslis saxelobis axladaSenebuli
eklesia, isaubra saxelovani winapris did Rvawlze.
uwmidesi da unetaresi ilia II sulierad, zneobrivad
ganspetakebuli Zlieri saqarTvelos simboloa. ocdaaTi welia igi
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis saWeTmpyrobelia.
urTulesi, umZimesi ocdaaTi wlis manZilze patriarqi erTgulad
emsaxureba im idealebs, romlebic wmida ilia marTalma `mamulis, enis
da sarwmunoebis“ droSiT gaaerTiana. XX saukunis miwuruls, 1991 wels,
saqarTvelom aRidgina saxelmwifoebrivi damoukidebloba, gaxda mravali
saerTaSoriso organizaciis sruluflebiani wevri. dRis wesrigSi dadga
Crdilo atlantikuri aliansis – natos _ wevroba, kidev ufro daCqarda
175
qveynis evropizacia da amerikanizacia. saqarTvelo Tavisi
geostrategiuli mdebareobiT gansakuTrebul mniSvnelobas iZens
msoflio globalur proeqtebSi, globalizacia ki dRis wesrigSi ayenebs
axalgazrda qarTul demokratiul saxelmwifoSi iseTi sakanonmdeblo
bazis Seqmnas, romelic srul harmoniaSi iqneba dasavleTis
ganviTarebuli qveynebis RirebulebebTan. aseT viTarebaSi sul ufro
mZlavrobs erovnuli Rirebulebebisadmi nihilisturi damokidebuleba,
vinaidan nihilistebi da kosmopolitebi miiCneven, rom, rac male
ganTavisufldeba qarTveli sazogadoeba tradiciuli erovnuli
faseulobebisagan, miT ufro gagviadvildeba evro–amerikul sivrceSi
integracia. amis dasturia saqarTvelos istoriisa da qarTuli
literaturis swavlebis axali programebisa da saxelmZRvaneloebis
Seqmna, romlebSic yuradReba maxvildeba mxolod zogadsakacobrio
Rirebulebebze. qarTuli enis samoqmedo arealis TandaTan Semcireba,
fundamenturi mecnierebebis dayvana mxolod turistul–saeqskursio
momsaxureobis ganaTlebis donemde, savalalo Sedegebs gamoiRebs.
globalizaciis pirobebSi Cven Tavs verc Zlieri ekonomikiT, verc
samxedro SesaZleblobebiTa Tu mravalricxovnebiT ver davimkvidrebT.
marTlmadidebeli eklesiis, marTlmadideblobis, saqarTvelos istoriis,
qarTuli literaturis, unikaluri qarTuli tradiciebis erTguleba da
pativiscema aris Cveni erovnuli gadarCenis safuZveli. es kargad esmis
sruliad saqarTvelos kaTolikos–paatriarqs, uwmidessa da unetares
ilia II-s. igi eklesiis dangrevis da masSi reformatoruli ideebis
mqadagebel kosmopolitebs Seaxsenebs: `samSoblo adamianis sicocxlis
ganuyofeli nawilia, usamSoblo adamiani suliT Ratakia da sacodavi,
samSoblos siyvaruliT mwifdeba da yalibdeba adamianis sulieri
samyaro, misi miswrafebani. samSoblos gafrTxileba sWirdeba.~[33, I, 191].
176
Tavi VIII. ganaTleba, mecniereba, saRvTismetyvelo literatura,
Jurnal-gazeTebi
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia istoriulad
qristianuli sarwmunoebis dacvasTan erTad bevrs akeTebda ganaTlebisa
da mecnierebis ganviTarebisaTvis. IV saukunidan rogorc saqarTveloSi,
aseve sazRvargareTis qarTul samonastro centrebSi arsebobda
Teologiur–filosofiuri da mTargmnelobiTi skolebi. eklesia–
monastrebis raodenobis zrdasTan erTad izrdeboda samonastro
skolebis raodenobac. IV–XI saukuneebSi eklesia–monastrebTan arsebul
skolebs XII–XIII saukuneebSi daemata wmida mefe daviT aRmaSeneblis mier
gelaTSi daarsebuli da `sxva aTinad da meore ierusalimad“ wodebuli
gelaTis akademia. saganmanaTleblo kerebi iyo iyalToSi, gremSi,
SiomRvimeSi. XVIII saukuneSi vaxtang VI–is mier Seqmnil `swavlul kacTa
komisiis“ wevrTa umravlesoba sasuliero piri iyo. uwmidesi da
unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi anton I
samarTlianad iTvleba did enciklopedistad, romlis saxelTanac
dakavSirebulia qarTuli ganaTlebis evropul yaidaze gardaqmna,
Telavisa da Tbilisis sasuliero seminariebis daarseba. moqmed eklesia-
monastrebTan arsebul skolebSi sasuliero pirebi aswavlidnen saero da
sasuliero ganaTlebis safuZvelebs. saqarTvelos provinciebSi
sasuliero pirTa ojaxebSi iyo wignebi, Jurnal–gazeTebi.
XIX saukuneSi, avtokefaliis gauqmebis Semdeg, qarTveli
samRvdeloeba kvlav agrZelebda misionerul–saganmanaTleblo
saqmianobas. niWieri axalgazrdebi jer Tbilisis sasuliero seminarias
177
amTavrebdnen, Semdeg ki sasuliero ganaTlebis gasaRrmaveblad
mieSurebodnen yazanis, kievis, peterburgis sasuliero akademiebSi. XIX–
XX saukuneebis qarTveli samRvdeloebis umravlesoba sasuliero
akademiadamTavrebuli iyo da gamoirCeoda Rrma sulierebiTa da
inteleqtiT. sakmarisia gavixsenoT episkoposebi: gabrieli (qiqoZe),
aleqsandre (oqropiriZe), antoni (giorgaZe), petre (konWoSvili), daviTi
(kaWaxiZe); kaTolikos–patriarqni: kirion II, leonide, ambrosi,
qristefore III, kalistrate, melqisedeki, efrem II, romelTac
marTlmadideblur samyaroSi icnobdnen, rogorc gamoCenil Teolog–
mecnierebs.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
avtokefaliis aRdgenis Semdeg kaTolikos–patriarqebi _ kirion II,
leonide, ambrosi, qristefore, kalistrate da melqisedeki _
cdilobdnen, mcxeTaSi an TbilisSi sasuliero seminaria gaexsnaT, magram
komunisturi xelisuflebis uaryofiTi poziciis gamo es ver moxerxda.
oficialurma xelisuflebam yvelaferi gaakeTa imisaTvis, rom
sazogadoebis TvalSi eklesia mxolod naTlobasTan an micvalebulis
wesis agebasTan gaigivebuliyo da sazogadoebisagan srul izolaciaSi
yofiliyo.
1963 wels uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis efrem II-is ZalisxmeviT mcxeTaSi gaxsnili
saRvTismetyvelo saswavlebeli saqarTvelos samociqulo eklesiis did
warmatebad Sefasda. ramdenime weliwadSi misi xelmZRvanelis,
Semoqmedeli episkoposis _ ilias RvawliT saswavlebeli seminariad
gadakeTda. magram es sakmarisi ar iyo.
uwmidesi da unetaresi ilia II patriarqad aRsaydrebis pirveli
dReebidanvee Seudga ganaTlebasa da mecnierebaze zrunvas. igi
gansakuTrebiT dainteresda zogadsaganmanaTleblo skolebSi Seqmnili
viTarebiT, araerTxel Sexvda rogorc praqtikos maswavleblebs, aseve _
pedagogikis, fsiqologiis dargis mecnierebs. uwmidesma aRniSna, rom 70–
90–iani wlebis skolebSi yuradReba ZiriTadad gadatanili iyo ama Tu im
saganSi faqtologiuri masalis meqanikur dazepirebaze, arada
aucilebelia Rrma azrovnebis swavleba: `Rrma azrovnebasTan ziareba
bavSvs gauadvilebs sxva sagnebis aTvisebas. amasTan, Cven aRvzrdiT
178
ganaTlebul axalgazrdebs, romlebic icxovreben da imoqmedeben ara
emociebiT, Tavisufalni iqnebian maqsimalizmisagan da Cvenze ufro
gonierad, rwmeniT, da simarTliT warmarTaven cxovrebas“[33, I, 117].
uwmidesi da unetaresi miiCnevs, rom moswavleebTan maswavleblis
urTierTobis warmateba damokidebulia siyvaruliTa da rwmeniT
aRzrdaze. patriarqi moiTxovda sabWoTa skolis programebisa da
saxelmZRvaneloebis seriozul gadamuSavebas, xolo pedagogebisTvis _
meti Tavisuflebis micemas, raTa maT saSualeba hqonodaT, srulad da
SemoqmedebiTad gamoevlinaT TavianTi SesaZleblobebi, vinaidan
daTrgunuli, SeSinebuli pedagogi Tavisufal, laR Taobas verasodes
aRzrdis. PTumca, misi uwmidesobis azriT, skola verasodes SeZlebs imis
Sevsebas, rac axalgazrdas ojaxma unda misces. maRali zneobrioba,
mimtevebloba, moyvasis siyvaruli, samarTlianoba – es yvelaferi
mozardma ojaxSi unda SeiTvisos da, Tu mSobelni piradi magaliTiT ar
gamoirCevian, yovelgvari mcdeloba amao iqneba. jansaRi momavali Taobis
aRzrdis surviliTaa nakanaxevi misi uwmidesobis mowodeba mSoblebisa
da pedagogebisadmi: `saqarTvelom jer kidev uZvelesi droidan SeiTvisa
maRali kulturis sxvadasxva nakadi. misTvis axali ar iyo kacobriobis
sulis yvelaze mtkivneuli da amaRlebuli problemebi: sulis
srulyofisa da adamianis ganRmrTobisa sarwmunoebisa da siyvarulis
saSualebiT.“[33, I, 144]. uwmidesi da unetaresi miiCnevs, rom saqarTvelos
kargi momavali sazogadoebis ganaTlebasa da codnazea damokidebuli. im
adamianebis gasagonad, romelnic codnasa da rwmenas erTmaneTs
upirispireben, igi maqsime aRmsareblis sityvebiT pasuxobs: `codna, RvTis
SiSisagan aulagmavi, Sobs qedmaRlobas“.
XX saukunis saganmanaTleblo sistema ZiriTadad sabWour
ideologiur dogmebze iyo dafuZnebuli, politizirebuli iyo yvela
saswavlo disciplina. saqarTvelosa da sabWoTa kavSirSi Semavali
respublikebis saswavlo sagnebis nusxasa da swavlebis Sinaarss
gansazRvravda sabWoTa kavSiris ganaTlebis saministro. oficialuri
xelisufleba seriozulad fiqrobda erovnuli cnobierebis mospobis
gziT axali sabWoTa xalxis formirebas. aqedan gamomdinare, idevneboda
is saswavlo sagnebi, romelTa swavleba erovnul suliskveTebas
aamaRlebda axalgazrdobaSi. saqarTveloSi SezRuduli iyo qarTuli
179
agiografiis swavleba. saskolo programidan ramdenjerme amoiRes ioane
sabanisZis `abo tfilelis wameba“. samagierod, Seitanes saqarTvelos
sakolmeurneo cxovrebis amsaxveli nawarmoebi _ konstantine
lorTqifaniZis `kolxeTis ciskari“. qarTvel klasikosTa Semoqmedebis
swavlebisas maswavleblebs miTiTeba eZleodaT, yuradReba
gaemaxvilebinaT ara nawarmoebis Rirebulebebze, aramed _ ideur mxareze.
saqarTvelos mravalsaukunovani istoria faqtobrivad aRar iswavleboda
(daswreba ar iyo savaldebulo), maSin, rodesac sabWoTa kavSirad
wodebuli ruseTis istorias IV klasidan X klasis CaTvliT 500 saaTi
hqonda daTmobili.
istoria momavlis winaswarmetyvelebaa warsuliT. gardasul
gmirTa sidiadis, zneobrivi magaliTebis, samSoblosa da
sarwmunoebisaTvis Tavdadebis Cveneba momavali Taobebis sulieri
ganspetakebis saukeTeso saSualebaa. garda amisa, samSoblos istoriis
swavlebiT axalgazrdoba did winaparTa saqmeebis damfasebeli da
gamgrZelebli xdeba. uwmidesi da unetaresi grZnobda sabWoTa
ganaTlebis sistemis xarvezebs da cdilobda, aRmoefxvra sabWoTa
periodSi skolasa da eklesias Soris sagangebod Seqmnili gaucxoeba.
saqarTvelos sapatriarqoSi Seiqmna saswavlo komiteti, romelsac
saTaveSi Caudga sionis sapatriarqo taZris winamZRvari, protopresviteri
giorgi gamrekeli. saswavlo komitetma Tavis garSemo Semoikriba niWieri,
perspeqtiuli da morwmune specialistebi, romelTac miznad daisaxes
SeemuSavebinaT axali programebi da saxelmZRvaneloebi
zogadsaganmanaTleblo skolebisTvis.
erovnul–ganmaTavisuflebeli moZraobis aRmavlobis paralelurad
sazogadoebaSi TandaTan imsxvreoda sabWoTa ideologiuri dogmebi. 1989
wlis 9 aprilis Semdeg saqarTveloSi komunisturma ideologiam sruli
kraxi ganicada. devnili saqarTvelos istoria, qarTuli literatura
axali sidiadiT gabrwyinda. xelovnurad Seqmnilma gmirebma
(sinamdvileSi antigmirebma) datoves istoriis asparezi da maTi adgili
daikaves WeSmaritma gmirebma. isev daubrunda qarTvelTa mexsierebas abo
tfilelis, ioane, eqvTime, giorgi mTawmindlebis, dosiTeoz quTaTelis,
eqvTime gaenaTelis, filadelfos kiknaZis, imerTa mefe solomon II-is,
solomon lioniZis, 1918–1921 wlebis damoukidebeli saqarTvelosaTvis
180
TavdadebulTa saxeebi, axali sidiadiT gamobrwyinda bolSevikuri
ideologiisagan `antisabWoelad, xalxis mtrebad~ monaTluli uwmidesisa
da unetaresi ambrosis, mitropolit nazaris saxeebi. saqarTvelos
skolebsa da umaRles saswavleblebSi marqsizm–leninizmis safuZvlebis
swavleba Seicvala religiaTa istoriis swavlebiT, romlis programebi
da saxelmZRvaneloebi marTlmadidebluri sarwmunoebis safuZvlebze iyo
agebuli. axalgazrdoba daewafa qristianul faseulobaTa Seswavlas,
skolebsa da umaRles saswavleblebSi Seiqmna samlocvelo saxlebi,
aSenda eklesiebi, sapatriarqos egidiT gaixsna gimnaziebi, liceumebi.
ganaTlebis sistema erovnul tradiciebze gadavida.
XXI saukunis dasawyisSi viTareba kvlav Seicvala. jer
arasamTavrobo organizaciebis saxeliT daiwyo ganaTlebis sferoSi
eklesiis rolis kritika, xolo 2004 wels damtkicebuli ganaTlebis
axali kanonis Sesabamisad, saganmanaTleblo dawesebulebebSi gauqmda
samlocvelo oTaxebi, religiuri umciresobebis uflebebisa da
religiuri grZnobebis dacvis sababiT Sewyda religiaTa istoriis
swavleba, saqarTvelos istoria integrirebul iqna msoflio istoriasa
da geografiasTan. Aaxali kanoni moiTxovs Tavis Sekavebas erovnuli
Rirebulebebis warmoCenisagan. amJamad arasamTavrobo organizacia
`mravalerovani saqarTvelo“ monitorings atarebs saqarTvelos istoriis
swavlebaze, raTa arsad aRmoCndes fraza an winadadeba, romelic
miuRebeli SeiZleba aRmoCndes erovnuli umciresobebisaTvis.
uwmidesi da unetaresi ilia II inteligenciis, mecnierebis
sxvadasxva mimarTulebis warmomadgenlebTan Sexvedraze yovelTvis
xazgasmiT aRniSnavda, rom `inteligencia xalxs unda daexmaros
WeSmaritebis SecnobaSi; magram rogor SeZlebs igi amas, Tu Tavad iqneba
mowyvetili RvTaebrivi sibrZnis wyaros – eklesias? ... inteligencia unda
iqces mrevlis im nawilad, romelic viTarca anTebuli sanTeli,
wyvdiadSi myof ers RvTisaken mimaval gzas gaunaTebs.~[33, I, 278].
miuxedavad amisa, mainc aRmoCndnen iseTebi, romelTac sjeraT, rom
rwmena da mecniereba SeuTavsebelia. uwmidesi da unetaresi brZanebs:
`gana SeiZleba mecniereba da rwmena daupirispirdes erTmaneTs, roca
isini adamianis SemoqmedebiTi azrovnebis sruliad gansxvavebul
sferoebs miekuTvnebian: erTi fizikurs, xolo meore _ suliers?! isini ki
181
ar upirispirdebian, aramed avseben erTmaneTs. mecniereba RvTisgan
nakurTxia, igi adamianis inteleqtis, rogorc RvTis xatebis, miRwevaa.“[33,
I, 373].
. saqarTvelos uaxles istoriaSi samarcxvino furclad darCeba
sazogadoebriobis warmomadgenelTa saxeliT sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqisaTvis gagzavnili erTi tendenciuri werili,
romelSic Cans saocari umaduroba, urwmunoeba da mkrexeluri
rekomendaciebi, Tu ra unda akeTos saqarTvelos marTlmadidebelma
samociqulo eklesiam. mimarTva imdenad gamomwvevi da miuRebeli toniT
iyo Sedgenili, rom uwmidesma da unetaresma 2003 wlis 27 ivliss samebis
sakaTedro taZridan upasuxa werilis avtorebs da maTi saxiT _ yvela im
adamians, visac ar esmis an ar unda gaigos saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis roli da daniSnuleba Cveni eris
cxovrebaSi. mimtevebeli da Semwynarebeli sulieri mama saocrad
pirdapiri da Seuvalia Tavis pasuxSi: `adamianis cxovreba rTulia, es
aris gansacdeliTa da sxvadasxva gamocdiT savse gza. bednieria is, vinc
SeZlebs am gzaze msvlelobisas naTlad gaarCios, sad aris keTili da
sad _ boroti, sad aris TeTri da sad _ Savi... xSiria SemTxveva, roca
boroteba iniRbeba, faravs Tavis namdvil saxes da cdilobs, keTilad
warmoCindes... Cven vcxovrobT iseT dros, roca aRrevaa yvelafrisa, roca
bevr rames fuli gansazRvravs, roca ufrosi da umcrosic ki ver cnoben
erTmaneTs da dapirispirebaa TviT mSoblebsa da Svilebs Soris. aseT
pirobebSi erTaderT sayrdenad da navTsayudelad rCeba eklesia,
marTlmadidebeli, WeSmariti, samociqulo; magram imasac vxedavT, rom am
bolo dros araeklesiuri adamianebi cdiloben aqac SfoTi Semoitanon.
iseTi pirovnebani, romelnic ara marto araeklesiurni, aramed
urwmunonic arian, raRac rekomendaciebsa da rCevebs aZleven eklesias
presisa da televiziis meSveobiT. es, ra Tqma unda, maTi saqmea, magram
Cven unda vicodeT, saidan modis es. viciT kidec... me guli mtkiva, rom
mteri rogorc adre, axlac Tavisi miznebisaTvis qarTvel adamianebs
iyenebs... mivmarTav sruliad saqarTvelos, mtkiced idgnen WeSmaritebis
gzaze.“[40, 4-10, VIII].
qarTvelma inteligenciam, sazogadoebam gamoxata Tavisi pozicia
am samarcxvino mimarTvis mimarT. `moZraoba sulieri da zneobrivi
182
saqarTvelosaTvis“ saxeliT Sedgenil pasuxSi naTqvamia: `qristiani
Tundac imiT gansxvavdeba araqristianisagan, rom misi zneoba arasodes
gamijvnia erovnulobas. Tu yvelaferi es asea, maSin sazogadoebis
saxeliT laparakis ufleba yvelas ar unda hqondes... rodesac aris
mcdeloba, eklesias gadaabralo qveynis gasaWiri da ubedureba, xeli
Seaxoco mas, es, upirveles yovlisa, zneobrivi sazRvrebis dakargvis
momaswavebelia, es erovnuli saxis gauferulebas niSnavs, an kidev
ganzraxvas sazogadoebis TvalSi eklesiis mimarT undoblobis
damkvidrebisa. erTaderTi siwmide, eris sulieri potencialis saxiT,
qveynis gardaqmnis mZime process ar unda Seewiros. qveynis miwieri
problemebis mogvareba sulierebis dakargvis xarjze ar unda moxdes.
eris sulieri wvrTniTa da zneobrivi srulyofiT eklesiam qveynisa da
xalxis keTildReobis sanukvari amocana unda gadawyvitos.“[27, 15764].
uwmidesi da unetaresi patriarqobis pirvelive wlebidan
gansakuTrebul mniSvnelobas aniWebda eklesiisa da inteligenciis
urTierTobas. misi azriT, saqarTvelos kulturul-inteleqtualuri
aRorZineba sulierebiT unda daiwyos. mecnierebisa da inteligenciis
suliereba iqneba Cveni qveynis ganaxlebis saTave. uwmidesi da unetaresi
ilia II miiCnevs, rom `inteligenciis da, saerTod, gavlenian pirovnebaTa
bednierebac da ubedurebac imaSia, rom maT TavianTi mrwamsiT, TavianTi
cxovrebiT SeiZleba sulierad gadaarCinon an daRupon ara marto
sakuTari Tavi, aramed _ garSemo myofni da sxva mravalnic“[30, 132],
amitom maTi nabijebi da qmedeba did sifrTxilesa da mokrZalebas
moiTxovs.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis meTauri 1977
wlidan oficialuri xelisuflebis winaSe svamda sakiTxs sasuliero
akademiis gaxsnis aucileblobis Sesaxeb. ruseTis eklesias ori, somxeTis
samociqulo eklesias ki erTi akademia hqonda, da ratom ar unda
hqonoda umaRlesi saRvTismetyvelo saswavlebeli saqarTvelos
avtokefaliur samociqulo eklesias?! rogorc uwmidesi da unetaresi
ixsenebs, xelisuflebis warmomadgenlebi patriarqis Sesaxeb, romelic
ase dabejiTebiT iTxovda sasuliero akademiis gaxsnas, gakvirvebiT
ambobdnen – Cveni patriarqi, rogorc Cans, realobas mowyvetilia, ra
dros akademiis gaxsna an axali eklesiebis amoqmedebaa sayovelTao
183
aTeizmis qveyanaSio. saqarTvelos mTavroba moskovis uars imizezebda,
moskovis centraluri mTavroba ki acxadebda, saqarTvelos mTavrobaa
winaaRmdegio. am viTarebaSi patriotizmisa da moqalaqeobrivi vaJkacobis
magaliTi aCvena saqarTvelos ssr ministrTa sabWosTan arsebuli
religiis saqmeTa rwmunebulma batonma anzor wiklaurma, romelmac
moskovSi centralur mTavrobas Seatyobina, rom saqarTvelos mTavroba
Tanaxma iyo, dafuZnebuliyo Tbilisis sasuliero akademia, xolo
saqarTvelos ministrTa sabWos Tavmjdomares, n. WiTanavas moaxsena, rom
moskovi winaaRmdegi ar iyo, rom akademia gaxsniliyo TbilisSi.
misma uwmidesobam Tbilisis sasuliero akademiis gaxsnis Taobaze
oficialuri gancxadeba 1987 wlis 25 dekembers gamarTul wmida sinodis
sxdomaze gaakeTa. umaRlesi sasuliero saswavleblis
funqcionirebisaTvis mosamzadebeli muSaoba TiTqmis erTi wlis
ganmavlobaSi mimdinareobda. 1988 wlis 14 oqtombers TbilisSi, sionis
sapatriarqo taZris pirdapir, samsarTulian istoriul SenobaSi,
sazeimo viTarebaSi gaixsna Tbilisis sasuliero akademia. akademiis
gaxsnaSi uwmidessa da unetares sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarq ilia II–sa da wmida sinodis wevrebTan erTad monawileobdnen
qarTuli inteligenciis TvalsaCino warmomadgenlebi. uwmidesma da
unetaresma ilia II-m Tbilisis sasuliero akademia gelaTis, gremis,
iyalTos akademiaTa didi tradiciebis gamgrZeleblad gamoacxada da
aRniSna: `akademiaSi unda mimdinareobdes ara marto momavali
ganaTlebuli sasuliero pirebis momzadeba, aramed saswavlebeli unda
iqces kvlevis centrad, romelTanac dakavSirebulni iqnebian rogorc
Cveni sasuliero pirni, ise _ mecnierebi, kavSiri gveqneba rogorc
umaRles saswavleblebTan, ise _ marTlmadideblur da, saerTod,
qristianul umaRles centrebTan.“[34, 1988, 4, 7]. akademiis gaxsnis
istoriul mniSvnelobaze isaubres: akademiis reqtorma, wilknelma
episkoposma zosimem (SioSvili), religiis saqmeTa rwmunebulis
moadgilem ilia ruruam, Tbilisis saxelmwifo universitetis reqtorma,
akademikosma nodar amaRlobelma, sasuliero akademiis proreqtorma,
profesorma giorgi cincaZem da sxvebma.
akademiasTan erTad TbilisSi gadmovida mcxeTis sasuliero
seminaria. akademiis pirvel nakadSi Cairicxa 15 studenti. uwmidesma da
184
unetaresma ilia II-m akademiaSi leqciebis wasakiTxad miiwvia saero
umaRlesi saswavleblebis mecnierebi. pirvel wlebSi iyo siZneleebi,
saero mecnierebs ar hqondaT sasuliero saswavlebelSi muSaobis
gamocdileba. rTuli iyo sasuliero sagnebis _ patrologia, dogmaturi
RvTismetyveleba, saeklesio samarTali, religiaTa istoria – wakiTxva,
magram droTa ganmavlobaSi yvelaferi mogvarda. 1998 wels, sasuliero
akademiis aTi wlisTavisadmi miZRvnil samecniero sxdomaze sasuliero
akademiisa da seminariis reqtorma, WiaTuris mTavarepiskoposma abraamma
aRniSna, rom aTi wlis ganmavlobaSi sasuliero akademiasa da
seminariaSi studentTa raodenoba 30–dan gaizarda 200–mde.
1990 wels akademiaSi Seiqmna qristianuli xelovnebisa daA DA
qristianuli anTropologiis specialobebi, xolo 1994 wlidan maT
bazaze Camoyalibda saRvTismetyvelo instituti. 1993 wels daarsda
saqarTvelos istoriis kaTedra (gamge profesori sergo vardosaniZe),
1998 wels _ RvTismetyvelebis kaTedra (gamge profesori ediSer WeliZe),
imave wels Seiqmna qristianuli xelovnebis kaTedra (gamge profesori
zaza sxirtlaZe). arsebul kaTedrebs 1999–2007 wlebSi Seemata qarTuli
enisa da literaturis (gamge profesori griver farulava), ucxo enebis
(gamge profesori iuri mosiZe), religiaTmcodneobis (gamge profesori
lela xaCiZe) kaTedrebi. sasuliero akademiasa da seminariaSi leqciebs
kiTxuloben: mariam lorTqifaniZe, griver farulava, revaz baramiZe,
revaz siraZe, sergo vardosaniZe, guram kacitaZe, lela xaCiZe, ciala
qurcikiZe, zaza sxirtlaZe, dimitri TumaniSvili, lamara qajaia, beJan
javaxia, eldar bubulaSvili, meri WeliZe, rusudan wiqvaZe, zurab
WumburiZe, guram bedoSvili, nana gelovani, juli SoSiaSvili, gvanca
koplataZe.
uwmidesisa da unetaresi ilia II-is locva–kurTxeviT, sasuliero
akademia–seminariasa da saRvTismetyvelo instituts daemata xalxuri
simRerebis umaRlesi skola (xelmZRvaneli anzor erqomaiSvili),
mowyalebis debis instituti (dekani mama adami), mxatvar–
restavratorobisa da Weduri xelovnebis fakulteti (dekani mama iosebi),
dekoratiuli xelovnebis fakulteti (dekani zurab SevardnaZe). Tu 1988
wels akademiasa da seminariaSi mxolod 30 studenti iyo, amJamad
aRniSnul saswavleblebSi studentTa raodenoba 1000–s aRemateba.
185
Tbilisis sasuliero akademiam Rirseuli adgili daikava qarTul
saganmanaTleblo sivrceSi. uwmidesisa da unetaresi ilia II–is
gansakuTrebuli zrunva sasuliero akademiaze imiTac gamoixateba, rom
igi TviTon xelmZRvanelobs akademiis saswavlo–samecniero saqmianobas.
misi uwmidesoba Tvlis, rom yoveli weli akademiis winsvliT xasiaTdeba
da Sors ar aris is dro, rodesac igi Rirseul metoqeobas gauwevs
ufro xangrZlivi tradiciebis mqone sasuliero saswavleblebs.
1995 wels uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis ilia II–is locva–kurTxeviT quTaisSi daarsda
wmida gabriel episkoposis saxelobis sasuliero seminaria, aRdga
gelaTis sasuliero akademia, romlis reqtorad dainiSna quTaTel–
gaenaTeli mitropoliti kalistrate (margalitaSvili). gelaTis
sasuliero akademia dafuZnda gelaTis samonastro kompleqsTan.
akademiaSi leqciebs kiTxuloben Tbilisis umaRlesi saswavleblebis
profesor–maswavleblebi, adgilobrivi swavlulebi. misi uwmidesoba
miiCnevda, rom gelaTis akademia, romelic `meored ierusalimad da sxuad
aTinad“ dafuZnda, miznad isaxavda umaRlesi saRvTismetyvelo-
filosofiuri skolis Camoyalibebas, sadac unda momxdariyo yvelaze
ufro mniSvnelovani Teologiuri Sromebis Targmna-komentireba. am
skolis filosofiuri mimarTuleba imiTac warmoCnda, rom iTargmna
warmarTi filosofosis, amonio ermisis cnobili logikuri Sromebi. rac
Seexeba gelaTis akademiis saRvTismetyvelo simaRles, ikmarebda Tundac
imaze miTiTeba, rom swored am akademiaSi iTargmna wmida maqsime
aRmsareblis urTulesi terminologiuri naSromebi. aqve ganxorcielda
katenebiani bibliis Targmna, rasac gelaTis biblia ewodeba da rac
udidesi movlena iyo qarTveli eris sulier cxovrebaSi. amitom iyo
aucilebeli quTaisisa da gelaTis istoriuli funqciis srulad
aRdgenisaTvis iseTi samecniero dawesebulebis Seqmna, romelic saero da
sasuliero mecnierebis gamaerTianebeli iqneboda.
1995 wlis 25 maiss saqarTvelos saxelmwifo meTauris, eduard
SevardnaZisa da sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-s
erToblivi brZanebiT, `qarTuli enisa da sruliad saqarTvelos
mosaxleobis sulieri da zneobrivi amaRlebisa da misi inteleqtualuri
ganviTarebis mizniT,~ q. quTaisSi daarsda gelaTis mecnierebaTa akademia.
186
amiT aRdga wmida mefe daviT aRmaSeneblis mier dafuZnebuli gelaTis
akademiis tradicia. gelaTis akademiaSi namdvil wevrebad arCeul iqnen
TvalsaCino mecnierebi (sul 21 wevri). akademiis prezidenti 1995–2007
wlebSi iyo cnobili filologi magali Todua. amJamad akademiis
prezidentia profesori mixeil qurdiani. akademia gamoscems yovelTviur
samecniero Jurnals, romelSic ibeWdeba mniSvnelovani gamokvlevebi
Teologiis, eklesiis istoriis, Zveli qarTuli enis, literaturis,
qristianuli xelovnebis mniSvnelovan problemebze. gelaTis sasuliero
da mecnierebaTa akademiis aRdgeniT uwmidesma da unetaresma ilia II-m
saqarTveloSi sasuliero ganaTlebis sruli reabilitacia–aRorZineba
moaxdina. sasuliero seminariebi funqcionirebs axalcixeSi, gorSi,
foTsa da baTumSi. Yyvela moqmed eparqiaSia sasuliero gimnaziebi,
profiluri skolebi. sul am tipis saswavlebelTa ricxvi 50–ze metia.
bolo periodSi SeimCneva ganaTlebis saministros mesveurTa mier
erTgvari survili am saswavleblebis saswavlo programebis
koreqtireba–optimizaciisa, rac Seasustebs zogadsaganmanaTleblo
saswavleblebSi sasuliero tradiciebs, magram, RvTis SewevniT, skolebi
inarCuneben im mimarTulebis erTgulebas, romelic qristianuli
pedagogikis marTlmadideblur mrwamss ukavSirdeba.
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqi ilia II Rirseulad agrZelebs saqarTvelos saero
universitetebTan urTierTobis im tradicias, romelsac XX saukunis
dasawyisSi safuZveli Cauyara uwmidesma da unetaresma kirion II–m. ar
darCenila umaRlesi saswavlebeli, sadac misi uwmidesoba ar
Sexvedroda profesor–maswavleblebs, studentebs. uwmidesi da unetaresi
arCeulia Tbilisis saxelmwifo universitetis, teqnikuri universitetis,
sulxan–saba orbelianis pedagogiuri universitetis sapatio profesorad.
saqarTvelos yvela umaRles saswavlebelSi 2005 wlamde ikiTxeboda
religiis istoriis (marTlmadideblobis) mokle kursebi,
funqcionirebda religiaTmcodneobis kaTedrebi.
2005 wels uwmidesi da unetaresi ilia II arCeul iqna
saqarTvelos mecnierebaTa erovnuli akademiis sapatio akademikosad.
misma uwmidesobam akademiis wevrebs mimarTa: `me Tavs vixri Cveni
mecnierebis winaSe. didia Tqveni Rvawli, Tqveni wvlili erisa da
187
eklesiis winaSe... me vityodi, rom is, rac aq xdeba, istoriuli aqtia,
rac warmoudgeneli iqneboda sabWoTa kavSiris periodSi. Ees aris
pirveli SemTxveva, rom kaTolikos-patriarqi mecnierebaTa akademiis
sapatio wevrad iqna arCeuli... saqarTvelos mecnierebaTa akademia dRes
mZlavri samecniero centria, romelsac unda gavufrTxildeT da, amasTan
erTad, unda vizrunoT mis gaZlierebaze. aRmasvlis procesi uwyveti unda
iyos~[30, 184].
saqarTvelos kaTolikos–patriarqi yovelTvis xazgsmiT aRniSnavs,
rom saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia
politizirebuli Zala ar unda gaxdes, radgan eklesia mowodebulia
imisaTvis, rom mTel ers amTlianebdes. sasuliero saswavleblebi _
akademia, seminaria, gimnazia _ magaliTi unda iyos saero
saswavleblebisTvisac.
saqarTveloSi sasuliero ganaTlebis aRorZinebisaTvis didi
mniSvneloba aqvs msoflios marTlmadideblur saswavleblebTan
kontaqtebs, maTi gamocdileba da miRwevaTa sworad gaazreba did
daxmarebas gauwevs Cvens saswavleblebs. uwmidesisa da unetaresis
locva–kurTxeviT, Cveni warCinebuli studentebi gacvliTi programebis
meSveobiT swavlas agrZeleben moskovisa da peterburgis sasuliero
akademiebSi, agreTve saberZneTSi, CexeTSi, kviprosze, germaniaSi, romSi.
saqarTvelos eklesiis meTauri zrunavs ara marto sasuliero
ganaTlebis problemebze, aramed zogadad sabunebismetyvelo–teqnikuri
da humanitaruli mecnierebebis ganviTarebazec. patriarqTan xSirad
ikribebian mecnierebis sxvadasxva dargis specialistebi da msjeloben
aqtualur sakiTxebze. uwmidesisa da unetaresis locva–kurTxeviT, 2005
wlis 8 Tebervals, wmida mefe daviT aRmaSeneblis xsenebis dRes,
daarsda sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis saerTaSoriso
saqvelmoqmedo fondi _ `sulierebis, mecnierebisa da kulturis
aRorZineba da ganviTareba“. fondis Tavmjdomarea uwmidesi da unetaresi
ilia II, aRmasrulebeli mdivani _ dekanozi giorgi zviadaZe. fondis
prezentaciaze misma uwmidesobam ase gansazRvra fondis samoqmedo gegma:
` es fondi izrunebs aramarto sulierebis ganmtkicebisTvis, aramed
kulturisa da mecnierebis aRorZinebisa da ganviTarebisTvis, rasac
udidesi mniSvneloba aqvs saqarTvelos momavlisaTvis. amitom, Cven
188
gveqneba Zalian mWidro kavSiri Cvens mecnierebaTa akademiasTan, Cvens
universitetebTan da yvelafers gavakeTebT imisaTvis, rom daxmarebis
xeli gavuwodoT mecnierebs, magram mTavari mainc erovnuli da
saxelmwifoebrivi azrovneba ganmtkicebaa.~[30, 183].
fondis mmarTvel sabWoSi Sedian TvalsaCino adamianebi,
mecnierebis, kulturisa da xelovnebis moRvaweni. fondis mizania
daafinansos erovnuli da saxelmwifoebrivi mniSvnelobis proeqtebi.
fondis xelSewyobiTa da dafinansebiT aRdga qarTuli Jurnalebis:
`ciskaris,~ ,,mnaTobisa” da ,,literatura da xelovnebis” gamocema;
dafinansda mravali samecniero, literaturuli, istoriuli, saswavlo-
SemecnebiTi Tu avtobiografiuli xasiaTis wigni da gamocema, maT Soris:
_ axalgazrda mecnieris irakli gunias wigni ,,saqarTvelos monastrebi;”
- Rvawlmosili mecnieris, mixeil gafrindaSvilis fundamenturi naSromi
,,qarTuli sazogadoebrivi azrovnebis istoria”;
- profesor vaxtang jobaZis naSromi ,,adreuli Sua saukuneebis qarTuli
monastrebi istoriul taoSi, klarjeTsa da SavSeTSi”;
- mweral SoTa xodaSnelis wigni ,,moqandake, restavratori – karlo
bakuraZe”;
- profesor amiran arabulisa da eTer TaTaraiZis wigni-albomi
,,SendobiT momixsenieT”;
- wigni - ,,Seni ca ana”, romelic eZRveneba cnobili qarTveli poetis ana
kalandaZis 80 wlis iubiles.
- mayvala berianiZis wigni - ,,gulSi dateuli didi saqarTvelo”. wigni
warmoadgens saqarTvelos istorias bavSvebisaTvis (5 nawilad).
fondis TanadgomiT gamomcemloba ,,xelovnebam” dabeWda trilogiis
pirveli wigni ,,saqarTvelos sulieri saganZuri”, romelSic
warmodgenilia saqarTveloSi arsebuli eklesia-monastrebis istoria da
maTi mniSvneloba Cveni kulturisa da sulierebisTvis. naSromi gamoica
qarTul da inglisur enebze.
fondis erT-erTi mTavari prioritetia kulturuli TanamSromloba
ucxoeTSi mcxovreb Cvens TanamemamuleebTan.
am programis farglebSi:
- Caiwera lazuri folkloruli simRerebis pirveli kompaqt-diski;
- dafinansda qarTuli delegaciis gamgzavreba, istoriulad lazur
qalaq arqabiSi (TurqeTi) gamarTul folklorul festivalze, sadac
pirvelad aJRerda sapatriarqos radio `iveriis~ studiaSi Cawerili
axali lazuri simRerebi;
- daarsda kulturuli centri da sastumro saxli fereidaneli
qarTvelebisaTvis.
fondi did yuradRebas uTmobs qveynis ekonomikuri ganviTarebisa
da energetikuli usafrTxoebisaTvis aucilebeli proeqtebis
mecnierulad damuSavebasa da momzadebas. am mizniT, fondTan Seiqmna
,,navTobisa da gazis” droebiTi komisia, romelic muSaobs saqarTvelos
navTobisa da gazis saZiebo da mompovebeli dargis ganviTarebis
erovnuli programis SemuSavebaze.
patriarqis fondi yovelwliurad atarebs did saerTaSoriso
festivals - ,,aRdgomidan amaRlebamde,” romlis mizania axalgazrdobis
daintereseba qarTuli da msoflio klasikuri xelovnebiT, ucxoeTSi
189
moRvawe qarTvel xelovanTa da qarTuli kulturiT dainteresebul
ucxoel SemsrulebulTa Semoqmedebis popularizaciiT saqarTveloSi.
2006 wels, sruliad saqarTvelos kaToliko-patriarqis fondTan
daarsda qarTuli sagaloblisa da xalxuri simReris saerTaSoriso
centri, romlis mizania lotbarebis momzadeba, samgaloblo
saswavleblebisa da folkloruli centrebis daarseba da qarTuli
kulturis popularizacia sazRvargareT.
fondi aqtiurad monawileobs qveynis kulturuli memkvidreobis
dacvisa da gadarCenis saqmeSi.
fondma daafinasa saxelmwifo saistorio arqivSi daculi, XII-XIII
saukuniT daTariRebuli erT-erTi uZvelesi qarTuli xelnaweri Zeglis –
anCis saxarebis (oTxTavi) restavracia.
fondi aqtiurad TanamSromlobs sxvadasxva qarTul da
saerTaSoriso telemauwyebelTan; misi patronaJiTa da dafinansebiT
safuZveli Caeyara sxvadasxva saswavlo-SemecnebiT teleproeqts;
dafinansda sxvadasxva Janris satelevizio-dokumenturi filmebi, maT
Soris, saxelmwifoTaSorisi teleradiokompania ,,mir”-is saqarTvelos
warmomadgenlobis mier warmodgenili proeqti - ,,eris sulieri
aRorZineba”; fondis aqtiuri mxardaWeriT mauwyeblobs damoukidebeli
qarTuli telekompania ,,iberia”.
fondi zrunavs gamoCenil da axalgazrda qarTvel mxatvarTa
Semoqmedebis popularizaciaze. am programis farglebSi, moewyo mxatvar
reno Turqias dabadebis 80 wlisTavisadmi miZRvnili saRamo da
ferweruli da grafikuli namuSevrebis gamofena. agreTve, periodulad
tardeba Tematuri niSniT Seqmnili sabavSvo naxatebis gamofena-konkursi.
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis locva-kurTxeviT
fondi aqtiurad muSaobs demografiuli problemis mogvarebisaTvis
saWiro erovnuli programis Seqmnaze. programis amoqmedeba dagegmilia
2008 wlis dasawyisisTvis.
aRsaniSnavia isic, rom fondSi, sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqTan, xSirad ikribebian qarTveli mecnierebi, mwerlebi,
xelovnebisa da kulturis muSakebi, sazogadoebis warmomdgenlebi, sadac
msjeloben sxvadasxva mniSvnelovan sakiTxebze; gansakuTrebuli
yuradReba eTmoba afxazeTisa da cxinvalis regionis Temas da im gzebis
Ziebas, romelic aRadgens Cveni xalxebis mSvidobian Tanacxovrebas
erTian saxelmwifoSi.
uwmidesma da unetaresma aRorZinebuli `mnaTobis“ prezentaciaze
xazgasmiT aRniSna: `mwerloba, literatura ar SeiZleba waiSalos, ar
SeiZleba daeces proza da poezia Cvens sulSi... ra iqneboda, rom ara
gvqonoda Zveli qarTuli saeklesio mwerloba? ver aRorZindeboda is
saero literatura, romelsac ase veTayvanebiT da romliTac ase
vamayobT. qarTuli literatura iyo, aris da iqneba eris winamZRoli“[41,
2].
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia XXI saukunis
dasawyisSi erovnuli mecnieruli da inteleqtualuri Rirebulebebis
mowinaaRmdegeTa pasuxad mtkice qomagad daudga qarTul mecnierul–
190
inteleqtualur Zalas. 2005 wlis 7–9 noembers stambulSi Catarebul
saerTaSoriso konferenciaze `mSvidoba da Semwynarebloba“ patriarqi
kvlav Seexo Tanamedroveobis erT-erT aqtualur problemas _
civilizaciaTa dialogis sakiTxebs _ da aRniSna, rom kvlav aqtualuria
civilizaciaTa dialogis iseTi modelis Seqmna, romelic xalxebs
saSualebas miscems, gaaerTianon Zalebi globaluri da lokaluri
sakiTxebis gadasaWrelad. sazogadoeba unda dafiqrdes eris sulieri
winamZRolis miniSnebaze, rom TaobaTa erToba da erTsulovneba dRes
Cveni qveynisaTvis sasicocxlo mniSvnelobisaa. eSmaki yofs da
apirispirebs, RmerTi aerTianebs da arigebs. patriarqi Seaxsenebs yvelas,
visTvisac mecniereba, eris inteleqtualuri potenciali
meorexarisxovania, rom `qveyanam ar unda dakargos is samecniero
monapovari, rac mas gaaCnia... mraval dargSi saqarTvelos msoflioSi
aRiarebuli mkvlevarebi hyavs. saerTod, nebismieri qveynis ganviTarebaSi
samecniero sfero gadamwyvet rols asrulebs. mis Camoyalibebas didi
Tanxa da didi dro sWirdeba. gamousworebeli Secdoma iqneba, qveyanam ar
gamoiyenos is samecniero potenciali, romelic mas gaaCnia“[42, 11].
qarTveli mecnierebi, mwerlebi, SemoqmedebiTi inteligenciis
warmomadgenlebi Seqmnil rTul viTarebaSi eris inteleqtualuri
potencialis mfarvelad da gadamrCenlad sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqs, saqarTvelos samociqulo eklesias miiCneven.
XIX saukunemde saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo
eklesiaSi originaluri Tu naTargmni saRvTismetyvelo literaturis
problema ar arsebobda. V saukunidan qarTul enaze iTargmna wmida
werilis calkeuli wignebi, aqedanve iRebs saTaves originaluri
sasuliero mwerloba. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesia yovelTvis did yuradRebas uTmobda qarTuli saRvTismetyvelo
literaturis ganviTarebas. am mizniT didi samuSaoebi sruldeboda
rogorc saqarTveloSi, aseve _ sazRvargareTis qarTul samonastro
centrebSi. aTonis iverTa monasteri gamorCeuli iyo Sua saukuneebSi
rogorc originaluri sasuliero literaturis Seqmnis, aseve
mTargmnelobiTi TvalsazrisiT. am didma tradiciebma, XV-XVIII
saukuneebis rTuli politikuri da ekonomikuri viTarebis miuxedavad,
mainc moaRwia sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarq anton I-is
191
moRvaweobis dromde. ruseTis mier saqarTvelos dapyrobisa da
saqarTvelos samociqulo eklesiis avtokefaliis gauqmebis Semdeg
qarTuli saRvTismetyvelo literaturis ganviTareba, qarTul enaze
wmida wignebis gamocema saqarTveloSi damkvidrebuli rusi
egzarqosebisaTvis miuRebeli gaxda. miuxedavad amisa, XIX saukuneSi
mainc moxerxda aucilebeli sasuliero wignebis gamocema qarTul enaze.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis
aRdgenis Semdeg, 1917 wels, saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis sakaTolikoso sabWos dadgenilebiT, daiwyo sapatriarqos
oficialuri Jurnalis `sveticxovlis“ gamocema, romelSic unda
asaxuliyo saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
saqmianoba. Jurnalis redaqtori iyo pavle ingoroyva. samwuxarod, eqvsi
nomris meti ver gamoica.
1918 wels mRvdel qristefore cicqiSvilis redaqtorobiT
gamovida Jurnali `axali sityva“, romelic saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis, sakaTolikoso sabWos,
kaTolikos–patriarqis, uwmidesisa da unetaresi kirion II–is mimarT
opoziciurad iyo ganwyobili. JurnalSi gamoqveynebul statiaTa
umravlesobas polemikuri xasiaTi hqonda. gamovida Jurnalis mxolod 9
nomeri.
1918 wels kaTolikos–patriarq kirion II-is locva–kurTxeviT
daibeWda saeklesio kalendari, romlis arc erT egzemplars Cvenamde ar
mouRwevia.
1921 wlidan saqarTvelos marTlmadidebel eklesias surda
gamoeca sapatriarqos uwyebani, magram saokupacio xelisuflebis
pirobebSi es SeuZlebeli aRmoCnda. 1927 wlidan yovelwliurad unda
gamocemuliyo `saqarTvelos eklesiis kalendari“, magram gamoica
mxolod 1927 da 1928 wlebisa.
gasuli saukunis 40–ian wlebSi uwmidesma da unetaresma
kalistratem aRadgina saeklesio kalendris gamocema. gansakuTrebuli
movlena gaxda 1963 wels uwmidesisa da unetaresis, sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqis efrem II–is locva–kurTxeviT `axali
aRTqmis“ gamocema. marTalia, Tbilisis saxelmwifo universitetis Zveli
qarTuli enis kaTedra, k. kekeliZis saxelobis xelnawerTa instituti
192
mecnieruli komentarebiT aqveynebda bibliis teqstebs, wmindanTa
cxovrebas, magram eklesia marTlmadidebluri wignebis naklebobas
ganicdida; amitom es mainc didi movlena iyo.
uwmidesisa da unetaresis kaTolikos–patriarq daviT V–s dros
moxerxda saqarTvelos eklesiis kalendris (1976, 1977 wlebis) calke
wignebad gamoqveyneba, romelTa Sinaarsic, saeklesio dResaswaulebis
garda, bevr saintereso informacias moicavda saqarTvelos eklesiis
istoriisa Tu marTlmadidebluri dogmatikis sakiTxebis Sesaxeb.
saeklesio kalendarma oficialuri xelisuflebis gaRizianeba
gamoiwvia.
1977 wlis 25 dekembers axladarCeulma patriarqma ilia II-m
kompetenturi, mcodne kadrebis naklebobis gamo Tavis Tavze aiRo 1978
wlis saeklesio kalendris Semdgenel–redaqtoroba da kidev ufro
gaamravalferovna wina wlebis kalendrebSi arsebuli masalebi.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis yovelwliuri
kalendari Tavisi mecnieruli doniT, damwyebi morwmuneTaTvis
aucilebeli locvebiT, saeklesio dResaswaulebis mokle mimoxilviT
sazogadoebisaTvis sasurvel gamocemad iqca. 1977–1986 wlebSi misi tiraJi
SezRuduli iyo, magram xalxi mainc axerxebda saeklesio kalendarSi
arsebuli aucilebeli masalis gadawerasa da gamravlebas. patriarqis
locva–kurTxeviT, 1980–1982 wlebSi kalendrebSi daibeWda `fsalmunni
daviTisi“, Zveli da axali aRTqmis wignebis calkeuli Tavebi. uwmidesisa
da unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis locva–
kurTxeviT, yovelwliur sqeltanian saeklesio kalendars daemata mcire
formatis `jibis kalendari“ (1979 wlidan) da kedlis kalendari. amJamad
gamodis rogorc sapatriarqos oficialuri kalendari, aseve ibeWdeba
eparqiebis mier momzadebuli kalendrebic.
rogorc ukve aRvniSneT, 1978 wels uwmidesisa da unetaresis,
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis ilia II-is locva–
kurTxeviT gamovida saqarTvelos sapatriaqos ilustrirebuli Jurnali
`jvari vazisa“, romelic Tavisi mrvalferovani SinaarsiT, saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis yoveldRiuri saqmianobis
mimoxilviT saqarTvelos eklesiis ukanaskneli ocdaaTwliani istoriis
yvelaze sando wyarod iqca. Jurnali emsaxureba misi uwmidesobis mizans
193
_ sruliad saqarTvelos sulier gamTlianebas. Jurnalis sagangebo
nomrebi _ `tao–klarjeT–mesxeTi~, `saingilo~, `afxazeTi~, `aWara~,
`kaxeTi~, `imereTi~, `raWa–leCxum–svaneTi~, `samegrelo~, `guria~, `Sida
qarTli~ _ qarTvelobas acnobs am regionebSi arsebul problemebs da
cdilobs daafiqros sazogadoeba maTi mogvarebis gzebze.
1978–1990 wlebSi uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis ilia II-is locva–kurTxeviT mcire tiraJiT
gamodioda `saRvTismetyvelo krebuli“, romelSic ibeWdeboda
Teologiuri, filosofiuri, istoriuli xasiaTis gamokvlevebi da
Targmanebi.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiisaTvis didi
mniSvneloba hqonda bibliis sruli teqstis dabeWdvas. uwmidesisa da
unetaresi ilia II–is locva–kurTxeviT Seiqmna bibliis mecnierulad
dadgenili teqstis gamomcemelTa jgufi, romlis mravalwliani Sromis
Semdeg 1989 wels daibeWda bibliis sruli teqsti axal qarTul enaze.
amas mohyva bibliis Zvel qarTul enaze dabeWdvac. marTalia, tiraJi
mcire iyo, magram imdenad didi iyo moTxovnileba, rom gamocema
ramdenjerme ganmeorda. sapatriarqos SekveTiT, bibliis Targmnis
institutma milionobiT tiraJiT gamosca `axali aRTqma da fsalmunni“.
uwmidesisa da unetaresi ilia II-is locva–kurTxeviT, 1989 wlidan
daiwyo gazeT `madlis“ gamocema. 1999 wlis 7 ianvridan gamodis
`sapatriarqos uwyebani“, romelic Tavisi SinaarsiT mravalferovania da
moicavs saeklesio cxovrebis yvela sferos. saqarTvelos sapatriarqos
egidiT gamodis Jurnalebi: `karibWe“ da `krialosani“. saqarTvelos
samociqulo eklesiis yvela eparqias aqvs Tavisi gazeTebi da Jurnalebi:
`xvamli~, `Tabori~, `fuZe~, `dedaeklesia~, `samreklo~, `kandeli~,
`mrevli~. sapatriarqoSi arsebobs saRvTismetyvelo wignebis Seswavlisa
da redaqtirebis komisia (Tavmjdomare urbnisisa da ruisis
mitropoliti iobi (aqiaSvili)), gamomcemlobisa da recenzirebis
departamenti (Tavmjdomare foTisa da xobis mitropoliti grigoli
(berbiWaSvili)), sainformacio samsaxuri _ prescentri (Tavmjdomare
baTumisa da qobuleTis mitropoliti dimitri (SiolaSvili)),
sagamomcemlo ganyofileba (Tavmjdomare profesori gvanca koplataZe).
sapatriarqos aqvs Teologiuri literaturiT mdidari biblioTeka.
194
saintereso muSaoba mimdinareobs sapatriarqos arqivSi (ufrosi mzia
kacaZe), damuSavda unikaluri fondebi. patriarqis aRsaydrebis 30–e
wlisTavs eZRvneba sapatriarqos arqivis masalebze dayrdnobiT
gamocemuli SesaniSnavi wigni-albomi `patriarqi“ , romelic Seadgina
qalbatonma mzia kacaZem.
sapatriarqos radio `iveria“ Tavisi erovnuli Sinaarsis
gadacemebiT gansakuTrebuli popularobiT sargeblobs mosaxleobaSi.
2007 wlidan funqcionireba daiwyo qarTulma telemauwyebloba `iveriam“,
romelsac xelmZRvanelobs giorgi andriaZe.
2007 wlis maisSi, uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos
kaTolikos–patriarqis locva–kurTxeviT, daarsda saqarTvelos
sapatriarqos wmida andria mociqulis saxelobis saero universiteti.
sainiciativo jgufma, romlis SemadgenlobaSi arian: baTumisa da
qobuleTis mitropoliti dimitri, sasuliero akademiisa da seminariis
proreqtori, dekanozi giorgi zviadaZe, profesorebi: sergo vardosaniZe,
zaza abaSiZe, seriozuli samuSao Seasrula. 2007 wlis ivnisSi jgufi
gafarTovda. Ppatriarqis locva-kurTxeviT universitetis reqtorad
dainiSna parmen margvelaSvili. ganisazRvra universitetis profili da
specialobebi. ganzraxulia Seiqmnas sami fakulteti: 1. humanitaruli
(istoria–filologia), 2. socialur mecnierebaTa (filosofia,
iurispudencia, ekonomika), 3. sabunebismetyvelo-teqnikuri. mecnierTa
jgufebs daevalaT SeedginaT saswavlo gegmebi. mimdinareobs muSaoba
saganTa mixedviT silabusebis Sedgenaze. universitetis mizania erovnuli
mniSvnelobis mecnierebaTa miRwevebis SenarCuneba da ganviTareba, im
tradiciebis dacva, romlebic saukuneTa manZilze mniSvnelovani iyo
qarTuli saxelmwifos interesebisaTvis.
IX. ukvdavebaSi gardasul saxeTa ardaviwyeba
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqi ilia II saukeTeso magaliTia imisa, Tu rogor unda vcemdeT
pativs Cvens did winaparTa saxelebs, maT xsovnas. uwmidesi da unetaresi
wmindanebad Seracxul qarTvel mefeTagan gansakuTrebiT gamoarCevs
wmida mirians, wmida vaxtang gorgasals, wmida arCils, wmida daviT
195
aRmaSenebels, wmida Tamars, luarsab wamebuls, wmida qeTevan dedofals...
saeklesio kalendris mixedviT maTi xsenebis dReebSi wirvis Semdeg
patriarqi mrevls araerTxel esaubra maT sulier simaRleze,
samSoblosaTvis Tavdadebaze. uwmidesi xSirad stumrobs gelaTis
monasters. daviT aRmaSeneblis cxovrebisa da moRvaweobis, mis diad
saqmeTa SexsenebiT qarTvelobas ganumtkicebs warsuli istoriiT
awmyosa da momavlis rwmenas. patriarqi xSirad ixsenebs qarTl–kaxeTis
mefis, erekle II-is mier samSoblosaTvis Tavganwirvas, krwanisis
brZolas, sadac 75 wlis moxuci mefe ukanasknelad gavida brZolis
velze. uwmidesma da unetaresma 300 aragvelis baRSi araerTxel
gadaixada paraklisi aRa-mahmad xanis winaaRmdeg brZolaSi daRupul
qarTvel meomarTa sulebis mosaxseneblad. manve gadaarCina 300
aragvelis baRi gasxvisebas. uwmidesma da unetaresma sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqma 1987 wlis 20 ivliss, wmida sinodis
TanxmobiT, didi qarTveli mwerali, erovnul-ganmaTavisuflebeli
moZraobis aRiarebuli meTauri ilia WavWavaZe wmindanad Seracxa. wmida
ilia marTali XX saukunis dasawyisSi social–demokratebis msxverpli
gaxda, misi saxeli idevneboda XX saukunis 20_30–ian wlebSi, xolo 40–
70–ian wlebSi xan revolucioner–demokratad, xan ki ganmanaTleblad
iwodeboda. wmindanad Seracxvis Semdeg ilia WavWavaZem Tavisi kuTvnili
adgili daikava qarTveli eris, saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis istoriaSi.. patriarqma aRasrula ilia WavWavaZis
TanamebrZolis _ akaki wereTlis winaswarmetyveleba: Tu saqarTvelos
sikvdili ar uweria, maSin Senc ukvdavi iqnebio. wmida ilia marTlis
ukvdaveba 1987 wlidan daiwyo.
uwmidesi da unetaresi ilia II samarTlianad Tvlida, rom cotne
dadianis gmiroba da moyvasisaTvis Tavdadeba sakmarisi iyo misi
wmindanad kanonizaciisaTvis. 1999 wlis 26 oqtombers, wmida sinodis
gadawyvetilebiT, erovnuli gmiri cotne dadiani wmindanad Seiracxa.
patriarqma aseve ukvdavyo XVII–XVIII saukuneebSi sparseTSi daRupulni
`wmida mowameni qarTvelni~, sarwmunoebisaTvis Tavdadebulni lazni,
saqarTvelos mefe vaxtang III, romelic aResrula 1303 wels. didi
qarTveli mecnieris eqvTime TayaiSvilis Rvawli yvela
inteleqtualisaTvis cnobilia. misi dauRalavi saqmianobiT XIX–XX
196
saukuneTa mijnaze SesaZlebeli gaxda mravali ucnobi xelnawerisa da
saistorio sabuTis moZieba da gadarCena. fasdaudebeli iyo mecnieris
mier mowyobili samecniero eqspediciebi rogorc saqarTvelos sxvadasxva
kuTxeSi, aseve _ TurqeTis saqarTveloSi, istoriul tao–klarjeTSi.
eqvTime TayaiSvili patronobda 1921 wels emigraciaSi wasuli
saqarTvelos demokratiuli respublikis mTavrobis mier gatanil
qarTul siwmindeebs. samSobloSi dabrunebis Semdeg am didma adamianma
bolSevikuri xelisuflebisgan damcireba, Seuracxyofa, ciliswameba da
mravali usiamovneba gadaitana. igi aResrula 1953 wels. qarTveli
sazogadoeba sinanuliT ixsenebs mecnieris samSobloSi cxovrebis bolo
wlebs. mravali wigni da samadlobeli werili mieZRvna mis xsovnas,
magram yovelive es mis damsaxurebasTan SedarebiT zRvaSi wveTi iyo.
uwmidesma da unetaresma sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqma
ilia II-m 2002 wlis 18 oqtombris sinodis sxdomaze eris winaSe
gansakuTrebuli damsaxurebisaTvis mowamebrivad aRsrulebuli eqvTime
TayaiSvili wmindanad Seracxa da mas wmida eqvTime RvTiskaci uwoda.
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis es istoriuli
gadawyvetileba didi adamianis ukvdavebisa da STamomavlobis mier
daSvebuli Secdomebis gamosworebis ubadlo magaliTia.
saukuneTa manZilze qarTvel wmindanTa Sesaxeb cnobebi Taobidan
Taobas gadaecemoda. bevri wyaro daikarga, bevri Rirseuli moRvawe Tavis
droze ver iqna saTanadod dafasebuli. uwmidesma da unetaresma ilia II–
m sapatriarqoSi Seqmnil wmindanTa kanonizaciis komisias (xelmZRvaneli
cxum–afxazeTis mitropoliti danieli) daavala, moeZia masalebi
saqarTvelos eklesiisa da qarTveli xalxis winaSe gansakuTrebuli
Rvawlis mqone pirovnebebze, raTa wmida sinodis sxdomebze moexdinaT
maTi wmindanebad Seracxva. 1996 wlis 23 dekembers wmindanebad Seiracxnen
wmida ninos mSoblebi _ zabiloni da susana, 2002 wlis 18 oqtombers _
qarTlis pirveli kaTolikosi petre I, kaTolikosi samoel I, sruliad
saqarTvelos kaTolikos–patriarqi melqisedek I, XVI saukunis
saeklesio moRvawe zosime kumurdoeli. uwmidesma da unetaresma ilia II–m
episkoposebis: gabrielis, aleqsandres, mitropolit nazarisa da
samRvdelo krebulis, mRvdel–monazon aleqsi SuSanias, ilarion
yanCavelis, grigol feraZis, eqvTime kereseliZis, ioane maisuraZis,
197
giorgi mxeiZis, mitropolitebis: dosiTeozisa da eqvTimes wmindanebad
SeracxviT istoriuli samarTlianoba aRadgina.
1995 wlis 18–19 seqtembers saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis gafarToebul saeklesio krebaze uwmidesma da
unetaresma ilia II–m sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi
ambrosi wmindanad Seracxa. rodesac patriarqma es gadawyvetileba amcno
krebis monawileebs, cremli ver Seikava. es iyo sinanuli im adamianTa
nacvlad, romelTac qarTveli xalxis politikuri da eklesiuri
TavisuflebisaTvis mebrZol kaTolikos ambrosis mravali usiamovneba
miayenes, saqarTvelos eklesiis saWeTmpyrobeli samSoblos Ralatis
braldebiT cixeSic ki gamoketes. kaTolikos-patriarqma ambrosim Tavis
sasamarTlo procesze qristes sityvebiT mimarTa mrevls: `asulno
ierusalimisano, nu stiriT Cemda, aramed itireT TavTa TqvenTa da
SvilTa TqvenTa“. wmida ambrosi aRmsarebeli axlad Seracxul wmindanTa
dasSi gamorCeulad brwyinavs.
uwmidesma da unetaresma ilia II-m mecnier istorikosebTan
mravalwliani konsultaciebis Semdeg kidev ufro srulad gaiazra
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis istoriaSi
avtokefaliuri moZraobis meTauris, didi mecnierisa da sazogado
moRvawis, sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqis kirion II-is
Rvawli. kirion II–m mravali dabrkoleba, ciliswameba, devna–gadasaxleba
gadaitana, magram saqarTvelos samociqulo eklesiis avtokefaliis
aRdgenisaTvis brZola ar Seuwyvetia. man aRasrula Tavisi sityvebi:
`mamuliSvilobis gvirgvini samSoblos samsxverploze hkidiao“ da 1918
wlis 27 ivniss martyofis monasterSi mowameobrivad aResrula. qarTvel
mecnierTa da sasuliero wreebSi oTxmoc welze met xans ar Sewyvetila
dava da azrTa urTierTWidili, Tu ra moxda 1918 wlis 27 ivniss
martyofis monasterSi. uwmidesma da unetaresma ilia II-m uwmidesi
kaTolikos–patriarqis, kirion II-is wmindanad SeracxviT Rirseulad
daafasa didi winamorbedis Rvawli qarTveli erisa da dedaeklesiis
winaSe.
uwmidesma da unetaresma ilia II-m aseTive pativi miago
samSoblodan usamarTlod devnili bagratovanTa samefo saxlis
warmomadgenlis, 1815 wels trapizonSi aRsrulebuli imerTa mefis
198
solomon II–is xsovnas: 1990 wels panaSvidebi gadauxada sionisa da
sveticxovlis sapatriarqo taZrebSi, xolo 2005 wlis 27 ivniss
samSoblos damoukideblobisaTvis mebrZoli Tavdadebuli mefe wmindanad
Seracxa. patriarqma am gadawyvetilebiT kidev erTxel cxadyo, rom
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia Rirseul pativs
miagebs did winaparTa xsovnas.
uwmidesi da unetaresi ilia II did winamorbedTa saqmis Rrseuli
gamgrZelebli da, amave dros, maTi Rvawlis saocari damfasebelia. igi
araerTxel Sexebia 1927–1932 wlebis saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis umZimes mdgomareobas da aRuniSnavs patriarq
qristefore III-is alRo da moqniloba, axal sabWoTa xelisuflebasTan
dialogi da TanamSromloba, romliTac man sruli ganadgurebisgan ixsna
saqarTvelos samociqulo eklesia.
uwmidesma da unetaresma ilia II–m 1979 wels sapatriarqoSi Seqmna
sagangebo jgufi, romelsac unda moeZia masalebi uwmidesi da unetaresi
kalistrates Sesaxeb. Seikriba uwmidesi kalistrates TanamedroveTa
mogonebebi, ramac kidev ufro TvalsaCino gaxada didi patriarqis
Rvawli da damsaxureba. Mmisi uwmidesoba ilia II studentobis periodSi
araerTxel Sexvedria uwmides da unetares melqisedek III–s. uwmidessa da
unetaress misaloc baraTebSi lakonurad, magram srulad warmouCenia
uwmidesi da unetaresi kaTolikos–patriarqebis: efrem II–isa da daviT V–
is Rvawli saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis winaSe.
patriarqi erTnairad yuradRebiania mRvdelmTavrebisa da rigiTi
sasuliero pirebis mimarT. man pativi miago sionis taZris
protopresviters _ paxum obolaZes, mitropolitebs: giorgis (RonRaZe),
zinobs (maJuga), grigols (cercvaZe), konstantines (meliqiZe).
uwmidesi da unetaresi saocrad mimtevebelia. amis dasturia
patriarqis pativiscema baTum–Semoqmedeli mitropolitebis _ romanozisa
(petriaSvili) da Sios (avaliSvili) mimarT, romelnic Tavis droze misi
uwmidesobis Seurigebeli oponentebi iyvnen. isini, patriarqis
gadawyvetilebiT, sionis taZris ezoSi dakrZales. xolo rodesac
gardaicvala Wyondideli mTavarepiskoposyofili ioane (ananiaSvili),
uwmidesma da unetaresma ilia II-m miiRo gadawyvetileba misi samTavros
monastris ezoSi dakrZalvis Sesaxeb.
199
uwmidesma da unetaresma ilia II-m didi pativi miago merab
kostavas, zurab WavWavaZis, giorgi Wanturias, akaki baqraZis, zviad
gamsaxurdias xsovnas. 2007 wels groznodan saqarTveloSi gadmoasvenes
saqarTvelos pirveli prezidentis, zviad gamsaxurdias, neSti. qarTveli
xalxi Tvalcremliani miacilebda mravaltanjuli adamianis cxedars
sveticxovlis taZridan mTawmindisaken. Uuwmidesma da unetaresma TviTon
gadauxada panaSvidi gansvenebul prezidents.
misi uwmidesoba gansakuTrebuli siyvaruliTa da pativiscemiT
epyroba bagratovanTa samefo saxlis warmomadgenlebs, miiCnevs, rom
bagrationebs jer kidev bevri aqvT gasakeTebeli saqarTvelosaTvis. igi
ar gamoricxavs saqarTveloSi konstituciuri monarqiis iseTi saxiT
aRdgenis SesaZleblobas, roca mefe mefobs, magram ar marTavs.
patriarqis locva–kurTxeviT, XX saukunis 90–ian wlebidan ganaxlda
bagrationTa samefos saxlis gardacvlil wevrTa sveticxovlis
sapatriarqo taZarSi dakrZalvis procesi.
sionis sapatriarqo taZarSi SabaTobiT Savosani adamianebi
ikribebian. maT saxeze udidesi tkivili da mwuxarebaa aRbeWdili.
umravlesobas cxovrebaSi didi tragedia daatyda Tavs _ isini
Svilgardacvlili dedebi arian. Tu ara eklesia, uwmidesi da unetaresi
ilia II–is yuradReba, maTi cxovreba maSin damTavrdeboda, rodesac
sakuTar Svilebs gamoeTxovnen. patriarqma maT uCvena sulieri cxovrebis
gza xsnisa.
`vcxovrobdi wuTisoflis oromtrialSi yoveldRiuri sazrunaviT
Cems ojaxTan erTad, RmerTi ki ratomRac ar gvaxsovda. magram RmerTma
TviTon gagvaxsena Tavisi arseboba. samsaxureobrivi movaleobis
Sesrulebis dros borotmoqmedis mier nasroli tyviiT gardaicvala Cemi
ufrosi vaJi _ 21 wlis kaxaberi. dro TiTqos gaCerda, SiSma Semipyro,
momavals veRar vxedavdi. erT dRes mominaxula Svilgardacvlilma
dedam. igi Turme sionSi arsebuli Svilgardacvlili dedebis jgufSi
iyo da uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos–
patriarqis ilia II-is locva–kurTxeviT, gardacvlili SvilebisaTvis
SekveTil wirvebs eswreboda. man eklesiaSi wamiyvana da iqidan daiwyo
Cemi eklesiuri cxovreba. davdiodi wirva–locvebze, vismendi moZRvrisa
da TviT uwmidesisa da unetaresis qadagebebs. vgrZnobdi, rom Cemi goneba
200
ukve sxvagvarad azrovnebda. mivxvdi, rom rwmenis gareSe sicocxle
bneli, SiSismomgvreli da gaumarTlebeli iyo. axla ki aris wuTebi,
rodesac guli sixaruliT mevseba da es momaval cxovrebaSi SvilTan
Sexvedris sixarulia, romelic adre warmoudgenlad meCveneboda; magram
win didi gzaa gansacdelebiT savse wuTisoflisa da mis gakafvaSi misi
uwmidesoba didad gvexmareba. patara bavSviviT gulSi gvixutebs da
gvefereba, Cveni gancda gulTan miaqvs da gvarigebs, rom usazRvro glova
da godeba, tirili amZimebs Cveni Svilebis ukvdav sulebs da vamZimebT
ojaxur cxovrebasac... madloba ufals da mis uwmidesobas, rom gvixsna
sulieri sibrmavisagan, agvacila im gansacdels, romelic Cveni warsuli
urwmunoebiTi cxovrebis mixedviT saukuno cxovrebaSi gvelodeboda“[43,
54-55], – wers liana barnova.
uwmidesisa da unetaresis RvawliT, Svilgardacvlili dedebi
mravali keTili saqmis aRmsrulebelni arian. maTTvis misi uwmidesoba
rwmenis, imedis, sixarulisa da siyvarulis xatebaa. auRelveblad ver
waikiTxav im mravalricxovan samadlobel baraTebs, romlebic
Svilgardacvlilma dedebma mis uwmidesobas gaugzavnes. sapatriarqos
arqivis gamgem, qalbatonma mzia kacaZem 1987 wlis 6 dekembers ori Svili
_ mixeili da maiko dakarga. `myavs ori Svili mixeili da maiko, amJamad
mkvidrni zeciuri saqarTvelosi, – wers qalbatoni mzia, – rogorc yvela
deda, imdenad viyavi Cemi Svilebis siyvaruliT dabrmavebuli, rom TviT
RmerTic ki ar maxsovda. araferi mindoda amqveynad garda imisa, rom
isini karg mamuliSvilebad aRmezarda. SedegiTac ar viyavi ukmayofilo.
mSobelTa krebebidan sixarulisgan Tavbrudaxveuli vbrundebodi. ra
Tqma unda, Cems Svilebs wamiT gverdidan ar viSorebdi, magram im saRamos,
mec ar vici, rogor, axloblebis daJinebuli TxovniT, me da Cemma
meuRlem isini marto davtoveT da megobris qorwilSi wavediT. ramdenime
saaTSi ukan mobrunebulebs Cveni saxlis win saxanZro manqanebi da
uamravi xalxi dagvxvda. Cemi saxl–kari cecxlis alSi iyo gaxveuli da
Cemi ori Svilic SigniT iyo. advili warmosadgenia, ra mdgomareobaSi
aRmovCndebodiT me da Cemi meuRle. bolomde ar mindoda damejerebina,
rac Semdgom moxda. simarTlis Tqmas veravin mibedavda. me TviTon mivxvdi
yvelafers, CemTvis yvelaferi damTavrda... darCa mxolod erTaderTi gza
_ me da Cems meuRles Svilebis dasaflavebis Semdeg Tavi mogvekla,
201
magram, sanam amas CavidendiT, mivsuliyaviT saqarTvelos patriarqTan da
gvekiTxa, Tu RmerTi marTla arsebobs, ase ratom gagvimeta.
am dros ojaxis axlobelma Segvatyobina, rom CvenTan ojaxSi
sruliad saqarTvelos kaTolikos–patriarqi ilia II mobrZandeboda.
oTaxSi kaTolikosis SemobrZanebisTanave ramdenime wuTis win sigiJis
zRvarze misuli gaafTrebuli deda, axla ukve gawonasworebuli,
wamovdeqi, swrafi nabijebiT gaveSure misi uwmidesobisken, davemxe mis
muxlebTan, mWidrod Semovxvie xelebi, gulSi Cavikari da Svela vTxove.
man frTxilad wamomayena da moZRvars TvaliT aniSna, rom panaSvidi
daewyo. saeklesio wesis Sesrulebis Semdgom patriarqma brZana: `Tqven
bednieri mSoblebi xarT, Tqveni Svilebi angelozebi arian, RmerTi aseT
ubedurebas dedamiwaze ar moawevda, magram etyoba Zalian dasWirda
Tqveni Svilebi da isini ara marto Tqven, bevr sxvasac gadaarCeneno“.
me da bednieri?, _ vifiqre gonebiT, magram guliT ki yvelaferi
viwame da dameufla saocari simSvide. es ramdenime winadadeba iqca Cemi
Semdgomi cxovrebis sulier sazrdod. wabrZanebis win misma uwmidesobam
mTxova, cremlebiT ar damemZimebina maTi sulebi, fsalmunebi mekiTxa,
eklesiaSi mevlo, sapatriarqos karebi mudam Ria iqneboda CemTvis.
gadmomca sanTlebi, xatebi, jvrebi Cemi SvilebisaTvis, Semdeg gulSi
Tbilad Camikra da gamomemSvidoba. im dRidan Cemi cxovrebis wesi
radikalurad Seicvala... davrwmundi, rom suli ukvdavia, rom sicocxle
sikvdiliT ar mTavrdeba, aramed aRdgomiTa da amaRlebiT grZeldeba da
rom arsebobs gardacvaleba da ara sikvdili. da rom gardacvaleba aris
maradiulobis sawyisi.
TbilisSi Svilgardacvlil dedaTa raodenobam 600-s gadaaWarba.
didma tkivilma gaaerTiana isini. rogorc misma uwmidesobam brZana, aseTi
erToba Svilgardacvlili dedebisa erTaderTia qristianobis
ocsaukunovan msoflio istoriaSi. dedebis erTad yofna xom
marTlmadideblobis usityvo qadagebaa~[43, 9-11].
Svilgardacvlili dedebi mraval sasikeTo saqmeTa iniciatorebi
arian. gansakuTrebiT mniSvnelovania maTi saqmianoba sapatriarqosTan
arsebul mowyalebis saxlSi, romelic daarsda 1994 wels da sadac
asobiT upovar adamians yoveldRiurad umzadeben sadilebs, utareben
ufaso samedicino Semowmebas. `Cvenma erTobam, – aRniSnavs qalbatoni
202
mzia, – mravali mSobeli gadaarCina im saSineli codvis Cadenas,
romelsac TviTmkvleloba hqvia. axladSvilgardacvlil mSoblebs,
romlebic ganadgurebulebi, imeddakargulebi modian sionSi SabaTis
wirvaze, sadac isini nugeSiniscemulni arian saRvTo madliT, siTboTi da
siyvaruliT. bevr maTgans Tavidan arc esmis, Tu ramdenad mniSvnelovania
wirva-locvaSi monawileobis miReba, magram RvTis wyalobiT isini
TandaTanobiT Tavadac iwyeben eklesiur cxovrebas.“[43, 13].
uwmidesma da unetaresma umZimesi piradi tragediiT sulSeZrul da
amqveyniur cxovrebaze xelCaqneul araerTi adamians daubruna cxovrebis
survili. mravalricxovani samadlobeli werilebidan msaxiob gogi
xarabaZis werili uwmidesisa da unetaresisadmi mkafiod aCvenebs
Svilgardacvlil mSobelTa saocar siTbosa da madlierebas eris
sulieri winamZRolisadmi: `iseTi saocari adamianebis garemocvaSi
aRmovCndi im saRamos sionis sakaTedro taZarSi, rom yvelaze urwmuno
Tomac ki aRiarebda RmerTis arsebobas. 7 aprils, xarebas, Tqveno
uwmidesobav, kidev erTxel magrZnobineT, ra araCveulebrivi qveynis
Svili var, qveynisa, romlis sulieri mamac Tqven brZandebiT. gmadlobT
rwmenisaTvis. gmadlobT adamianuri TanadgomisaTvis.~[27, 10486].
afxazeTSi daRupuli erovnuli gmiris _ Jiuli Sartavas deda,
qalbatoni nino (fenia) daraselia-Sartava uwmidesisa da unetaresi ilia
II-sadmi gagzavnil samadlobel werilSi aRniSnavs: `xalxis msaxurebis
gza ekliania, magram amdenad Seufasebelia saqarTvelos patriarqis
Rvawli sruliad saqarTvelosa da piradad Cveni ojaxis winaSe. dRes,
marTalia, fizikurad dauZlurebulni, magram sulierad gaZlierebulni,
vavedrebT ufals saqarTvelos da mis saWeTmpyrobels sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqs ilia II-s, madloba ufals, madloba
patriarqs yvelafrisaTvis! Uufalma didxans acocxlos Cveni
saTayvanebeli qarTveli eris mama, eris imedi, uwmidesi da unetaresi
Cveni patriarqi~[43, 20].
uwmidesi da unetaresi saocar yuradRebas, siTbosa da siyvaruls
Tanabrad unawilebs yvelas, maT Soris uZReb Svilebsac, da WeSmariti
qristianuli cxovrebis magaliTs aZlevs sazogadoebas. igi sulieri
simtkicisaken mouwodebs maT da afrTxilebs: `icodeT, Semoqmedi imaze
mZime jvars ar gargunebT, risi tarebac Tqven ar SegiZliaT. simSvidiTa
203
da simdabliT miiReT cxovrebis tvirTi da mudam gaxsovdeT, yvelaze
metad suls sWirdeba gafrTxileba: masze Zvirfasi ara aris ra
kacisaTvis. igi gansazRvravs Cveni maradiuli sikvdil–sicocxlis
sakiTxs.“[30, 367].
X. erisa da eklesiis interesebis sadarajoze
`mkacri iSviaTad var, magram, Tu es Seexeba samSoblosa da
eklesiis beds, Seuvali vxdebi. RvTisa da eris moRalates mkacri
sasjeli SemiZlia davado, amave dros, sul velodebi misgan sinanuls da,
Tu moinaniebs, mzad var yvelaferi vapatio~[30, 379], _ brZanebs uwmidesi
da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi ilia II.
mZime da sapasuxismgebloa eris sulieri winamZRoloba.
adamianebis umravlesoba garedan xedavs patriarqis saqmianobas.
patriarqi locvazea, patriarqi wiravs, taZarSi sazeimod imoseba,
zogierTs ainteresebs, oqrosia Tu ara patriarqis mitra, kverTxi...
204
uwmidesi grZnobs amas da gvafrTxilebs: ¬`rodesac Tanamedrove
istorikosebi da zogjer RvTismetyvelnic eklesiaze weren, ufro xSirad
mis garegnul mxareze amaxvileben yuradRebas an warsulis mixedviT
afaseben mis rols. eklesia gacilebiT ufro didia, vidre Cven
gvgonia~[30, 436].
misi uwmidesobis patriarqobis ocdaaTwliani xana, esaa xiluli
da uxilavi winaaRmdegobebis daZlevis periodi. 1977 wlis 25 dekembridan,
rodesac misma uwmidesobam sveticxovelSi ganacxada, rom Segnebuli
hqonda is sapatio movaleoba, romelic daakisra wmida taZris TaRebqveS
maRalma RmerTma, patriarqs erTi dRec ar hqonia mSvidi cxovreba.
sabWoTa imperiis mesveurni cdilobdnen eklesia xalxisgan mowyvetili
yofiliyo. saTqmelad advilia, sionis sapatriarqo taZars mrevli
moawydao, magram am Ziebis procesSi myof adamianebs mofereba,
gafrTxileba da WeSmarit marTlmadideblur RirebulebebTan ziareba
sWirdebodaT. xelisuflebas aRizianebda xalxis eklesiisaken
Semobruneba. rogorc misma uwmidesobam gaixsena, mas pirdapir uTxres,
rom iqneb umjobesi yofiliyo mxolod didi saeklesio dResaswaulebis
dros ewira sionSi. patriarqi ar dasTanxmda am winadadebas. misTvis
yvelaze rTuli iyo 1977 wlis 9 noembridan 25 dekembramde periodi.
rogori sisastikiT ibrZodnen mis winaaRmdeg, magram igi yovelTvis
simSvides inarCunebda. uwmidessa da unetaress sayveduric ki ar uTqvams
im adamianebisaTvis, romelTac usamarTlo ciliswamebiT guli atkines
mas; magram patriarqobis pirvelive dReebidanve igi mtkice da Seuvali
iyo erovnuli da saeklesio interesebis dacvaSi.
XX saukunis 90-iani wlebis axalgazrdoba, verc momdevno Taoba
siRrmiseulad ver gaiazrebs 60-80-iani wlebis sabWoTa politikuri
sistemis realobas. am dros bewvis xidze unda gevlo, raTa
SegenarCunebina Seni mrwamsi, gebrZola mrevlTan misasvlel gzebze
xelisuflebisagan Seqmnil dabrkolebaTa gadasalaxavad.
uwmidesisa da unetaresi ilia II-is mzardma avtoritetma
oficialuri xelisufleba SeaSfoTa. maT daiwyes eklesiis SigniT
dasayrdeni Zalis Zieba, raTa Sidasaeklesio areulobiT eklesiis mimarT
sazogadoebis undobloba gamoewviaT. amas emsaxureboda 1982-1983 wlebis
sazogadoebisaTvis naklebad cnobili movlenebi, rodesac arnaxuli
Seteva daiwyo saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
winaaRmdeg. saqarTvelos partiuli xelmZRvanelobis mier miRebuli
dadgenileba `mavne tradiciebisa da wes-CveulebaTa winaaRmdeg brZola~
faqtobrivad erovnuli da sarwmunoebrivi interesebis winaaRmdeg iyo
mimarTuli. am brZolas Seewira ramdenime maRali ierarqic.
patriarqi Cveuli sibrZniTa da SeupovrobiT nabij-nabij zrdida
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtoritets.
oficialuri xelisuflebis survili _ saqarTvelos eklesia Tavisi
politikuri interesebisaTvis gamoeyenebina _ uSedegod damTavrda.
1983 wels, moskovis miTiTebis Sesabamisad, saqarTveloSi didi
zeimiT unda aReniSnaT georgievskis traqtatis 200 wlisTavi.
adgilobrivma xelisuflebam patriarqs mosTxova, saqarTvelos
samociqulo eklesiac gamoxmaureboda am mniSvnelovan TariRs. maSin
uwmidesma da unetaresma ilia II-m miiRo gadawyvetileba, aReniSna
saqarTvelos samociqulo eklesiis 1500, avtokefaliis aRdgenidan 65 da
Tavisi patriarqad aRsaydrebidan 5 wlisTavi. saqmeSi Cauxedavi zogierTi
pirovneba ki amtkicebda, TiTqos misi uwmidesoba gasuli saukunis 70-80-
205
ian wlebSi erideboda oficialur saero xelisuflebasTan
dapirispirebas. konfrontacia-dapirispireba ar aris misi uwmidesobis
cxovrebis wesi, magram 1980 wlis dasawyisSi uwmidesisa da unetaresis
ilia II-is werili, gagzavnili saqarTvelos ssr ministrTa sabWos
maSindeli Tavmjdomaris zurab patariZisadmi, bevr kiTxvas scems pasuxs.
saqme exeba saero xelisuflebis gadawyvetilebas saqarTvelos eklesia-
monastrebSi sakoncerto RonisZiebebis Catarebis Sesaxeb.
`CvenTvis gaugebaria, _ werda uwmidesi da unetaresi ilia II,_ ratom angariSi ar gauwies imas, rom SiomRvimis monasteri moqmedi
monasteria, am monasters hyavs winamZRvari da aq RvTismsaxureba ar
Sewyvetila; xom sakiTxavia, ra unda qarTul monasterSi orRans?.. gadavavloT Tvali sxva taZrebis mdgomareobasac. metexis taZarSi, sadac
dakrZalulia wmida didmowame SuSaniki, axalgazrduli Teatria,
speqtaklebi da cekvebi imarTeba; biWvinTis didebul taZarSi, sadac iyo
kaTedra dasavleT saqarTvelos kaTolikos-patriarqebisa, amJamad
orRania da koncertebi imarTeba; TbilisSi wmida nikolozis eklesia
sakoncerto darbazadaa qceuli; anCisxatis sapatriarqo taZarSi
saxelosnoa, naZaladevisDEiveriis RvTismSoblis eklesiaSi abanoa,
wyneTis eklesiaSi _ puris sacxobi. saqarTvelos qalaqebsa da raionebSi
mravali monasteri, eklesia gadaqceulia sawyobebad, saxalxo garTobisa
da dasasvenebel adgilebad. msoflioSi Znelad moiZebneba iseTi qveyana,
sadac ase upativcemulod epyrobian uZveles siwmideebs. xom
sayovelTaod cnobilia, rom es eklesia-monastrebi Cvenma winaprebma
salocavad aaSenes da ara gasarTob adgilebad... Cven sinanuliT
mivstiriT aTonis iverTa monasters, ierusalimis jvris monasters im
dros, rodesac saqarTveloSi arsebul taZrebsa da monastrebs udierad
veqceviT... me, rogorc sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi,
valdebuli var RvTisa da eris winaSe, vTqva gulwrfeli, gulmarTali
sityva am uaRresad didi da sulierad faqizi saqmis Sesaxeb~[27, 6578].
1983 wlis 18 noembers qarTvel axalgazrdebs (soso wereTels,
Zmeb iverielebs, gega kobaxiZes, daviT miqaberiZes), romelTac sabWoTa
sinamdvilisadmi protestis niSnad Tbilisis aeroportidan scades
TviTmfrinavis gataceba da ucxoeTSi gaqceva, sabWoTa sasamarTlom
ulmobeli ganaCeni gamoutana _ isini unda daexvritaT, maT Soris _
beTaniis monastris mRvdeli Teimuraz CixlaZe, romelic im
TviTmfrinavSi ar imyofeboda. oficialuri xelisufleba sainformacio
saSualebebis meSveobiT Seecada sazogadoebrivi azris Seqmnas daxvretis
muxlis mxardasaWerad, magram mecnierebisa da inteligenciis
warmomadgenlebma daiwyes xelmowerebis Segroveba axalgazrdebis
dasacavad. uwmidesma da unetaresma ilia II-m 1984 wlis 14 agvistos
sagangebo weriliT mimarTa saqarTvelos ssr umaRlesi sabWos
prezidiumis Tavmjdomares pavle gilaSvils: `saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida sinodisa da Cemi saxeliT,
mogmarTavT TxovniT Tqven da prezidiumis wevrebs, SeiwyaloT da
sicocxle SeunarCunoT maT, vinc dakavSirebulni arian TviTmfrinavis
gatacebis mcdelobasTan~[27, 10708]; magram xelisuflebas sazogadoebis
daSinebis mizniT maTi daxvreta gadawyvetili hqonda da saswrafo wesiT
aRasrula ganaCeni.
uwmidesi da unetaresi ilia II Seuvali da mtkice iyo
saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis eparqiebis aRorZinebis, axali
206
mRvdelTavrebis kurTxevis saqmeSi da ar iTvaliswinebda oficialuri
xelisuflebis `rekomendaciebs~.
dRes siamayiT vambobT, rom 1990 wels msoflio sapatriarqom
aRiara saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis istoriuli
avtokefalia, magram es iolad ar momxdara. 1977-1990 wlebSi stambulsa
da TbilisSi araerTi daZabuli molaparakeba gaimarTa. msoflio
sapatriarqos warmomadgenlebTan erT-erTi Sexvedris dros berZenma
mRvdelmTavrebma ganacxades, rom wmida mirons TavianTi xarjebiT
gamogzavnidnen xolme. patriarqi wamodga, misi saxe Seuvali gaxda. _
qarTveli xalxi aseT aRiarebas ar miiRebs, istoriis winaSe
pasuxismgeblobas, rom avtokefaliuri eklesia mirons
konstantinopolidan iRebs, veravin ikisrebs, _ ganacxada man.
patriarqi daemSvidoba msoflio sapatriarqos warmomadgenlebs...
SeTanxmeba ver Sedga. berZnebi wavidnen, aeroportidan darekes msoflio
sapatriarqoSi da saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
meTauris poziciis Sesaxeb moaxsenes. msoflio sapatriarqo iZulebuli
gaxda daeTmo da mieRo saqarTvelos eklesiis mier wamoyenebuli
pirobebi.
XX saukunis 80-90-iani wlebidan saqarTvelos sazogadoebriv-
politikurma cxovrebam didi gamocda mouwyo rogorc mTel ers, aseve
saqarTvelos samociqulo eklesias. 1989 wlis 9 aprils saqarTvelo iyo
erTiani da diadi. marTalia, mTavrobis sasaxlesTan sisxli daiRvara,
magram zneobrivad amaRlebulma qarTvelma erma daamarcxa sabWoTa
imperia. verc komendantis saaTi da verc Tbilisis quCebSi mogriale
tankebi veRar SeaCerebdnen qarTveli xalxis swrafvas Tavisuflebisa da
damoukideblobisaken.
samwuxarod, qarTvelTa es erToba didxans ar gagrZelebula.
Tavi iCina piradma ambiciebma, Seqmnili viTarebis realurad
Seufaseblobis tendenciebma, gaCnda uamravi politikuri partia Tavisi
liderebiT, droSebiTa da himnebiT. TiToeuli maTgani qarTvel xalxs
hpirdeboda sanukvar Tavisuflebas, ekonomikur saswaulebs, qveynis
demokratiuli mowyobis mravalferovan modelebs. politikur partiaTa
liderebisaTvis gadamwyveti mniSvneloba hqonda saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis mxardaWerasa da keTilganwyobas.
politikur partiaTa liderebi xvdebodnen uwmidessa da unetares ilia
II-s, sakuTar Jurnal-gazeTebSi beWdavdnen uwmidesTan gadaRebul
fotoebs da cdilobdnen sazogadoeba daerwmunebinaT imaSi, rom
uwmidesi da unetaresi iwonebda maT programas. uwmidesi da unetaresi
ilia II mamaSvilurad ganumartavda maT, rom saqarTveloSi adgili ar
unda hqonoda dapirispirebas, rom partiebad qveynis dayofas kargad
gamoiyenebdnen damoukideblobisa da TavisuflebisaTvis mebrZoli
qarTveli xalxis mtrebi, rom TavisuflebisaTvis brZola unda
eyrdnobodes maRalzneobas da ara urTierTupativcemulobasa da
ciliswamebas, rom saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia
aris ara calkeuli partiebisa da pirovnebebis interesebis gamomxatveli,
aramed igi unda darCes qarTveli xalxis sulieri erTianobis simbolod,
rom eklesia arasodes ar unda Caerios wvrilman partiul
dapirispirebaSi.
miuxedavad imisa, rom uwmidesisa da unetaresis am mkafio,
marTalma poziciam politikuri partiis bevri lideris gaRizianeba
gamoiwvia, drom daamtkica misi marTebuloba. uwmidesma da unetaresma
207
ilia II-m araerTxel mouwoda politikur partiaTa liderebs
urTierTpativiscemisa da Serigebisaken, gamoTqva mzadyofna maT Soris
molaparakebebis sapatriarqoSi Catarebisa, magram, samwuxarod,
saqarTvelo 1991-1992 wlebSi SidadapirispirebaTa da gare Zalebis
meSveobiT samoqalaqo omis qar-cecxlSi gaexvia. `ZmaTa sisxlisRvriT
gamowveuli tkivili bolomde gacnobierebuli ar aris, _ aRniSnavda misi
uwmidesoba, _ tragedia moxda, magram Seqmnili mdgomareobidan
gamosasvlel swor gzas ver vipoviT, Tu movlenebs miukerZoeblad ar
gavaanalizebT da yvelasTvis samwuxaro Sedegis mizezebs ar
aRmovfxvriT... eri daiyo qalaqebsa da soflebSi, samsaxurebSi, ojaxebSi...
mosaxleobis nawilis gaRizianeba gamovlinda eklesiis mimarTac. imis
nacvlad, rom eklesia TviTon daecvaT politikisagan da am mZime Jams
eris erTobis, mSvidobisa da keTildReobisaTvis aRevlinaT
gulmxurvale locva RvTisadmi, mas dapirispirebul mxareTa Soris
arCevanis gakeTeba mosTxoves. gana SeiZleba eklesia dadges politikis
gamo orad gaxleCili eris romelime mxares da Tavisi mxardaWeriT
misces moraluri ufleba eris erT nawils meoris gasanadgureblad?~[33,
I, 275].
uwmidesi da unetaresi ilia II mtkice, Seuvali da principuli
iyo ruseTis reaqciuli Zalebis mier afxazeTsa da Sida qarTlSi
inspirirebuli konfliqtebis SefasebaSi. im dros, rodesac saero
xelisufleba iaraRis ZaliT iqna damxobili, saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesia iyo erTaderTi, romelic
gamoxatavda qarTveli eris sulier da politikur interesebs. patriarqma
sagangebo weriliT mimarTa gaeros generalur mdivans, msoflio
patriarqs, ruseTis prezidents, ruseTis patriarqs. man daufaravad
mianiSna ruseTis agresiaze axalgazrda, damoukidebeli qveynis mimarT
da, rogorc 1922 wels _ uwmidesma da unetaresma ambrosim, mouwoda
msoflio Tanamegobrobas, daxmarebodnen saqarTvelos. uwmidesma da
unetaresma ilia II-m saqarTveloSi XX saukunis 90-ian wlebSi
datrialebuli movlenebiT SeZrwunebul Tanamemamuleebs am sityvebiT
mimarTa: `Cvens swrafad cvalebad da urTierTdapirispirebul droSi
kidev ufro kargad gamoCnda, rom eklesia aris is erTaderTi
gadamrCeneli xomaldi, romelsac Seswevs Zala, gadalaxos cxovrebis
gzis aboboqrebuli talRebi da napirze mSvidobiT migviyvanos~[30, 437].
uwmidesma da unetaresma 1993-2007 wlebSi kvlav imogzaura
saqarTvelos yvela kuTxeSi, Sexvda mosaxleobas, adgilobriv
inteligencias, sasuliero pirebs da mouwoda maT, rom arc erTi
politikuri gaerTianeba, ragind mimzidveli programac unda hqonoda, ar
daeyenebinaT qarTveli eris erTianobis interesebze maRla, rom is
gamocda, romlis winaSec ufalma qarTveli xalxi daayena, dafiqrebisa
da sulieri amaRlebis safuZveli unda gamxdariyo...
XX saukunis miwuruls saqarTveloSi mravlad arsebuli
arasamTavrobo organizaciebis nawilma aSkarad, daufaravad gailaSqra
saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesiis winaaRmdeg. am
organizaciaTa mravalricxovan Jurnal-gazeTebSi ibeWdeboda
publikaciebi, romelTa avtorebic amtkicebdnen, rom saqarTvelos
evropul sivrceSi integracias aferxebda saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesia, romelic, maTi azriT, Suasaukunoebrivi
tradiciebis damcveli iyo. am organizaciebma Seadgines saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis gaTanamedroveobis mravali
208
proeqti, scades eklesiis SigniT dasayrdenis mopoveba, daiwyes erovnuli
Rirebulebebis gamocxadeba CamorCenil azrovnebad. isini Cveni cxovrebis
yvela sferos liberalizacias moiTxovdnen. saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis pasuxi am gamowvevebze kargad
Cans uwmidesisa da unetaresi ilia II-is saaxalwlo, saaRdgomo da
saSobao epistoleebSi, sakvirao qadagebebSi. vinc guldasmiT gaecnoba
maT, dainaxavs 1990-2007 wlebis saqarTvelos politikuri, kulturuli da
sulieri cxovrebis obieqtur suraTs. `zogierTs iqneb hgonia, rom
mociqulTa da wmida mamaTa mier dadgenili qristianuli Rirebulebani
drois Sesabamisad unda icvlebodes. aseTi adamianebi sulierebaSi
saerTod ver erkvevian da sarwmunoebas mecnierul-teqnikuri progresis
msgavsad ganixilaven. maT ar esmiT, rom marTlmadidebloba es aris
qristes eklesia dedamiwaze, qristes eklesia ki aris suliwmidis madliT
ganaxlebuli sicocxle qristesTan da qristeSi~[30, 435], _ werda misi
uwmidesoba.
gasaocari iyo eklesiis arakeTilmosurneTa aqtiuroba 2002-2004
wlebSi, gansakuTrebiT _ samebis sakaTedro taZris gaxsnis win. mavanni
amtkicebdnen, rom ekonomikurad SeWirvebul saqarTveloSi
mizanSeuwoneli iyo aseTi grandiozuli masStabis taZris mSenebloba.
cnobismoyvare Jurnalistebi patriarqs sTxovdnen, gamoeTqva Tavisi azri
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis mimarT kritikulad
ganwyobil pirTa Sesaxeb. patriarqma mSvidad, RimiliT upasuxa maT _
samebis sakaTedro taZris gaxsna yvela kiTxvaze pasuxs gascemso. igi arc
Semcdara. 2004 wlis 23 noembers, wmida giorgobis dResaswaulze,
saocari sanaxavi iyo saqarTvelos dedaqalaqi. saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis yvela moqmedi eparqiidan
aTasobiT morwmune, eparqiis mRvdelmTavrebisa da samRvdeloebis
TanxlebiT, wmida xatebiTa da saeklesio droSebiT elias mTaze wmida
samebis sakaTedro taZris gaxsnaze miiCqaroda. mravalricxovani
morwmuneni iyvnen mcxeTa-Tbilisis eparqiis eklesiebidanac. samebis
sakaTedro taZris ezosa da SemogarenSi asi aTasamde adamiani Seikriba.
es iyo saukeTeso pasuxi eklesiis arakeTilmosurneTa mimarT.
prezidentma mixeil saakaSvilma daufaravad aRniSna, rom man TviTon naxa
im gegmaTa monaxazi, romelic saqarTvelos eklesiis daSlas
iTvaliswinebda da, rogorc qveynis prezidentma, uwmidessa da unetares
ilia II-s sruli mxardaWera gamoucxada.
uwmidesi da unetaresi Tavisufali azrovnebiTa da qceviT
gatacebulebs Seaxsenebs: `saxelmwifoebrivi azrovneba, upirveles
yovlisa, RirsebiTa da pasuxismgeblobiT xasiaTdeba. SeuZlebelia,
sazogadoebas Sinaganad ar surdes Tavisufleba da sxvaze
damokidebulebas amjobinebdes, SeuZlebelia, sazogadoebas ar hqondes
pasuxismgebloba winaprebisa da momavali Taobebis winaSe da man Seqmnas
raime Rirebuli; SeuZlebelia, ers ar hqondes sakuTari Rirsebis grZnoba
da aaSenos srulfasovani saxelmwifo~[30, 227]. uRirsebo eris damoneba
yvelaze advilia. saukuneTa manZilze mtrebi yovelTvis cdilobdnen,
qarTvel xalxSi CaeklaT erovnuli Rirsebis grZnoba, magram amas ver
axerxebdnen. ukiduresi gansacdelis Jams eris wiaRidan amoizardnen
zneobrivad da sulierad gautexeli gmirebi wmida SuSanikis, wmida mefe
arCilis, wmida aSot kurapalatis, wmida demetre Tavdadebulis, wmida
cotne dadianis, wmida beri Tevdores, wmida luarsab II-is, wmida qeTevan
dedoflis, wmida ilia marTlis, wmida kirionis, wmida ambrosi
209
aRmsareblisa da sxvaTa saxiT, romelTa mowamebrivi cxovreba iyo
qarTveli xalxis erovnuli Rirsebis dacvisa da sulieri simtkicis
diadi magaliTi.
XX saukunis bolosa da XXI saukunis dasawyisis
saqarTvelosaTvis aqtualuria sakiTxi, rogor ipovos Tavisi adgili
msoflio TanamegobrobaSi. uwmidesi da unetaresi afrTxilebs
sazogadoebis im nawils, romelsac uyvars sakuTaris uaryofis xarjze
sxvisi mibaZva: `postimperiul sazogadoebaSi xSir SemTxvevaSi uCndebaT
arasrulfasovnebis gancda, rac maT damoukideblobis mopovebis nacvlad
xSirad axali `keTili¬ batonis~ Ziebisaken ubiZgebs. amas SeiZleba
pirobiTad provincializmi vuwodoT, roca arasrulfasovnebis gancdis
gamo xdeba upirobo aRiareba sxvisi primatisa, maqsimaluri damsgavseba
da monuri ltolva misadmi, sakuTari faseulobebis ugulebelyofis
xarjze~[30, 427]. samwuxaroa, magram am saSiSroebis winaSe realurad
aRmoCnda qarTveli sazogadoeba. patriarqi Riad acxadebs: `Tu
pirovnebas, xalxs, saxelmwifos ara aqvs swori religiuri da erovnuli
ideologia, liberalizmi aucileblad mtrebis sasargeblod imuSavebs
da Sinaganad daangrevs qveyanas. is ubiZgebs sazogadoebas
fsevdodemokratiisa da cru Tavisuflebisaken, gaaufasurebs erovnul
Rirebulebebs, daarRvevs formasa da Sinaarss sazogadoebrivi
cxovrebisas~[30, 426].
Cveni sazogadoeba imdenad gaitaca evroamerikul procesebSi
integraciis propagandam, rom, Cvenda samarcxvinod, dagvaviwyda ilia
WavWavaZis, akaki wereTlis, vaJa-fSavelas, iakob gogebaSvilis saiubileo
TariRebi. arc marabdoba, arc didgoroba, arc krwanisoba gvaxsovs.
saskolo da sauniversiteto programebidan da saxelmZRvaneloebidan
TandaTan qreba sulieri da zneobrivi Rirebulebebis mqone masala,
romelic erovnul siamayesa da qarTvelobas aRvivebda axalgazrdobaSi.
es im dros, rodesac Cveni mezoblebisaTvis erovnul-saxelmwifoebrivi
ideologia imas efuZneba, ris daviwyebasac Cven vcdilobT. uwmidesi da
unetaresi ilia II gvafrTxilebs: `rogorc adamianisaTvis miwieri
survilebiT gataceba aris didi codva da uazroba, aseve uazrobaa
saxelmwifo interesebis Semofargvla marto yofiTi problemebiTa da
miwieri sakiTxebiT. Tu xelisuflebas surs, ar Caeflos amaoebis WaobSi
da ar unda, sazogadoebis wevrebi gawiros umizno yofisaTvis, mas
yovelTvis da yovel saqmeSi caTa sasufeveli unda hqondes da yvelgan
da yvelaferSi qristianuli cxovrebis wesis damkvidrebas unda
cdilobdes. aseTi saxelmwifoa sicocxlisunariani, suliT Zlieri da
gautexeli. aucilebelia, rom saqarTvelom, rogorc Zvelma qristianulma
saxelmwifom, ixelmZRvanelos qristianuli eTikiT da aaSenos erovnuli
saxelmwifo Cvens tradiciebsa da marTlmadideblur sarwmunoebaze
dayrdnobiT~[30, 426].
erovnuli saxelmwifos aSeneba, erovnulobis, qristianuli
cxovrebis wesis damkvidrdeba garegnul efeqtebs gamodevnebiT
SeuZlebelia. yvelafer amas didi nebisyofa da sulieri simaRle
sWirdeba. sazogadoebis arc erTi wevri Tavs damcirebulad, usasood ar
unda grZnobdes. uwmidesi da unetaresi brZanebs: `imis saSiSroebac
aSkaraa, rom Cveni mTavari yuradReba mipyrobilia teqnikuri, ekonomikuri
da finansuri efeqtebis miRwevaze, urTierTobis zneobrivi mxare ki
sruliad daviwyebulia, ufro metad, lamis iZulebiT xdeba zneobriobis
gadagvareba, es ki sulieri da fizikuri ganadgurebis realur safrTxes
210
qmnis. RmerTi namdvilad ar gvapatiebs TavaSvebuli cxovrebis wesis
damkvidrebas da es yvelam unda gaiTavisos~[30, 431]. patriarqi im
adamianTa sayuradRebod, visac saqarTvelos eklesiis daSla-danawevreba
surT, acxadebs, rom eklesia Seuvalia da amaoa maTi imedebi, vinc amaze
ocnebobs.
erovnul-saxelmwifoebrivi da saeklesio interesebi eris
sulieri winamZRolis did sifxizlesa da yuradRebas moiTxovs. uwmidesi
da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi brZeni
winamZRolia. yvela qarTvelma unda daimaxsovros misi sityvebi: `me
vafrTxileb Cvens xalxs, Cvens morwmuneT: iyaviT dakvirvebulni da
yuradRebianebi, nu dakargavT WeSmaritebas, nu dakargavT Cvens
sarwmunoebas, Cvens erovnul Rirebulebebs. miwier sacdurze nu
gavcvliT maradiul cxovrebas, Torem mere gvin iqneba~[30, 435].
XI. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
sapatriarqos samsaxurebi
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
avtokefaliis aRdgenis Semdeg, 1917 wlis eklesiis marTva-gamgeobis
debulebis Tanaxmad, Seiqmna sakaTolikoso sabWo, romelic kaTolikos-
patriarqis TavmjdomareobiT yovelkvireul sxdomebze ixilavda
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis saWirboroto
sakiTxebs. sakaTolikoso sabWos wevrebi (sul 11 kaci) iyvnen rogorc
sasuliero, ise saero pirebi. sakaTolikoso sabWos garda muSaobda
sakaTolikoso sasamarTlo, romelsac, sruliad saqarTvelos
211
kaTolikos-patriarqis TavmjdomareobiTa da saero da saeklesio
samarTlis cnobili specialistebis monawileobiT, gamohqonda
gadawyvetilebani. sapatriarqoSi iyo sakaTolikoso kancelaria, Jurnal
`sveticxovlis~¬ redaqcia.
saqarTvelos sapatriarqos samsaxurebis saqmianoba SeizRuda 1921
wlis Semdeg. 1923 wels saokupacio xelisuflebam saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesias oficialurad CamoarTva
sapatriarqo rezidencia. am dros saqarTvelos eklesias aseve
CamorTmeuli hqonda iuridiuli piris statusi. 1927 wlidan gauqmda
sakaTolikoso sabWo, ufro adre _ sakaTolikoso sasamarTlo.
sapatriarqoSi Seiqmna patriarqis sameurneo-safinanso TanaSemwis _
qorepiskoposis _ samsaxuri. sakaTolikoso sabWo Secvala sasinodo
plenumma, romelic 1932 wlidan kaTolikosis Tanai sinodad gardaiqmna,
XX saukunis 40-iani wlebidan ki mas wmida sinodi ewoda. saqarTvelos
sapatriarqoSi aRar funqcionirebda arc erTi samsaxuri. xelisuflebam
moaxerxa eklesiis sazogadoebisagan izolacia. sapatriarqo darCa
kaTolikos-patriarqis, misi TanaSemwisa da qorepiskoposis amara. XX
saukunis 70-ian wlebSi uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqi efrem II gulistkiviliT aRniSnavda, rom
saxelmwifo-safinanso struqturebis sagadasaxado politikis wyalobiT
yvela samsaxuri upatronod darCa da ise Cans, saqarTvelos sapatriarqos
likvidaciamde erTi nabijiRa darCao.
1977 wels, rodesac uwmidesi da unetaresi sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqi ilia II gaxda, man miznad daisaxa
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis sapatriarqo
struqturebis Seqmna, romlebic dakompleqtebuli iqneboda morwmune da
profesionali adamianebiT. 1979 wels sapatriarqoSi funqconirebda: 1.
sagareo saqmeTa sammarTvelo, 2. saSinao saqmeTa sammarTvelo, 3.
saredaqcio-sagamomcemlo sammarTvelo, 4. saeklesio nagebobaTa,
arqiteqturul-saremonto da bunebis dacvis ganyofilebebi.
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqi gansakuTrebul mniSvnelobas aniWebda sapatriarqos sagareo
ganyofilebas. am ganyofilebas mWidro kavSiri unda hqonoda qarTvel
mecnierebTan, unda moegvarebina msoflios marTlmadidebeli eklesiebis
meTaurTa saqarTveloSi vizitebis detalebi, Seedgina kaTolikos-
patriarqis ucxoeTSi vizitis samuSao grafiki. 1977-2007 wlebSi
sapatriarqos sagareo ganyofilebas xelmZRvanelobdnen: mitropoliti
nikolozi (maxaraZe), mitropoliti daviTi (Wkadua), mitropoliti daviTi
(maxaraZe), mitropoliti abraami (garmelia). amJamad ganyofilebis
xelmZRvanelia mitropoliti gerasime (SaraSeniZe).
XX saukunis 70-ian wlebSi saqarTvelos sapatriarqos saxeliT
yovelwliurad ibeWdeboda mxolod saeklesio kalendari, magram,
uwmidesisa da unetaresis RvawliT, SesaZlebeli gaxda saeklesio
Jurnalis, saRvTismsaxuro da saeklesio wignebis Zveli qarTuli
xelnawerebis mixedviT momzadeba da gamocema, sxvadasxva enidan
aucilebeli sasuliero literaturis Targmna. yovelive es did muSaobas
moiTxovda. uwmidesis locva-kurTxeviT, sapatriarqoSi funqcionirebs
sagamomcemlo ganyofileba (gamge profesori gvanca koplataZe),
saRvTismsaxuro wignebis Seswavlisa da redaqtirebis komisia
(Tavmjdomare mitropoliti iobi (aqiaSvili)), gamomcemlobisa da
saRvTismetyvelo wignebis recenzirebis departamenti (Tavmjdomare
212
mitropoliti grigoli (berbiWaSvili)). sapatriarqos egidiT ibeWdeba
mravalferovani sasuliero literatura dogmatikis, saeklesio kanonikis,
RvTismetyvelebis, saeklesio samarTlis sakiTxebze.
XX saukunis 80-iani wlebis miwuruls, uwmidesisa da unetaresis
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is locva-
kurTxeviT, sasuliero pirTa da mecnierTa jgufma Seadgina wmida ninos
saqarTveloSi Semosvlis marSruti faravnis tbidan mcxeTamde. am
marSrutiT momlocvelebma daiwyes mogzauroba. isini sasuliero
pirebTan erTad xvdebian ninowmidis, axalqalaqis, axalcixis, borjomis,
xaSuris, qarelis, goris, kaspis, mcxeTis raionebis mosaxleobas,
esaubrebian saqarTvelos samociqulo eklesiis istoriaze, wmida ninos
mociqulebriv Rvawlze. maTi meSveobiT mravali adamiani moinaTla,
daubrunda dedaeklesias. uwmidesi da unetaresi momlocvelebs
sveticxovelSi xvdeba 1 ivniss da maT samaxsovro saCuqrebiT ajildoebs.
momlocvelebi aseve mogzauroben wmida andria pirvelwodebulis gzaze
didaWaridan awyuramde. sapatriarqos misiisa da evangelizaciis
ganyofileba, romelsac xelmZRvanelobs mitropoliti danieli
(daTuaSvili), koordinacias uwevs maT saqmianobas. uwmidesis locva-
kurTxeviT sapatriarqoSi Seqmnili momlocvelobis samsaxuri (gamge
arqidiakoni demetre daviTaSvili) awyobs qarTvel morwmuneTa
organizebul gasvlebs sazRvargareTis qarTul siwmideTa mosalocad.
1987-2007 wlebSi saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis mier wmindanad Seiracxa araerTi gamoCenili saeklesio da
saero moRvawe. wmindanad ama Tu im pirovnebis Seracxvas win didi
samuSaoebi uZRvis. wyaroebis, literaturis, saeklesio kanonikis
Sejerebis safuZvelze Tavidan iwereba misi biografia, romelSic
mkafiod unda Candes pirovnebis damsaxureba eklesiisa da eris winaSe,
misi sulieri cxovrebis detalebi. yovelive amas warmatebiT asrulebs
sapatriarqos wmindanTa kanonizaciis komisia, romelsac xelmZRvanelobs
mitropoliti danieli (daTuaSvili).
jer kidev 1970-ian wlebSi istoriul da kulturul
memkvidreobaTa dacvis mizniT saqarTveloSi funqcionirebda ZeglTa
dacvis komiteti, romelsac xelmZRvanelobda profesori irakli
ciciSvili. am komitetma araerTi monastris restavracia SeZlo, magram
oficialuri xelisuflebisaTvis eklesia-monastrebs mxolod
kulturuli memkvidreobis mniSvneloba hqonda da xSir SemTxvevaSi
ewinaaRmdegeboda aRdgenil eklesia-monastrebSi RvTismsaxurebis
Catarebas. gasuli saukunis 80-iani wlebidan daiwyo eklesia-monastrebis
sapatriarqosaTvis dabrunebis rTuli procesi, Seudgnen axali
eklesiebis mSeneblobas. Seqmnili viTareba moiTxovda sapatriarqosTan
xuroTmoZRvrebis, xelovnebisa da restavraciis centris Seqmnas,
romelic saeklesio kanonikis dacviT warmarTavda am process. uwmidesisa
da unetaresis locva-kurTxeviT, centris xelmZRvanelad dainiSna
mitropoliti daviTi (maxaraZe). jer kidev 1957 wels sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis, uwmidesisa da unetaresis
melqisedek III-isadmi gamogzavnil werilSi zagorskis sasuliero
akademiis I kursis studenti ilia SiolaSvili saWirod miiCnevda xalxSi
gabneuli saeklesio siwmideebis Segrovebas da, saeklesio muzeumis
Seqmnas. uwmidesma da unetaresma ilia II-m sapatriarqoSi Seqmna
siwmideebis moZiebisa da dacvis ganyofileba, romelsac xelmZRvanelobs
mTavarepiskoposi elise (joxaZe).
213
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia
gansakuTrebul mniSvnelobas aniWebs mravalsaukunovani qarTuli
saeklesio galobis Seswavlis, dacvisa da RvTismsaxurebis dros misi
gamoyenebis sakiTxebs. 1977 wlidan saqarTvelos samociqulo eklesiaSi
aRdga qarTuli tradiciuli galoba. uwmidesi da unetaresi araerTi
qarTuli sagaloblis avtoria. sapatriarqoSi funqcionirebs
samgaloblo centri, romelsac xelmZRvanelobs axalcixis, tao-
klarjeTisa da lazeTis mitropoliti Teodore (WuaZe). patriarqis
locva-kurTxeviT, 2006 wlidan amoqmedda galobis umaRlesi skola,
romelsac xelmZRvanelobs cnobili lotbari anzor erqomaiSvili. bolo
xans saqarTvelos samociqulo eklesiis sasuliero da saero pirTa
erTma jgufma scada berZnul erTxmian samgaloblo melodiebze agebuli
qarTuli galobis Semotana. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis wmida sinodma amgvari eqperimenti miuReblad miiCnia. uwmidesma
da unetaresma amasTan dakavSirebiT mkafiod Camoayaliba Tavisi pozicia
da ganacxada, rom es aris Seuracxyofa qarTuli galobisa da qarTuli
tradiciebisa, mamebisa da Cveni warsulisa. Mmisma uwmidesobam 2003 wlis
14 Tebervals berZen musikaTmcodne grigorius staTisTan Sexvedraze
aRniSna: “vfiqrob, rom berZnuli musikis qarTul sityvebze galoba cota
uxerxulia. Cven did pativs vcemT saerTod bizantiur musikas, magram
yvela ers Tavisi galoba da Tavisi tradiciebi aqvs.”
mravalxmiani unikaluri qarTuli galobis SenarCuneba da
ganviTareba uwmidesisa da unetaresis saxelTanaa dakavSirebuli.
sapatriarqoSi funqcionirebs gamwvanebisa da ekologiis
departamenti, romelsac xelmZRvanelobs mTavarepiskoposi saba
(gigiberia). sapatriarqoSi funqcionirebs agreTve agrosamrewvelo
departamenti, romelsac arqimandriti miqael gabriWiZe xelmZRvanelobs.
sapatriarqos aRniSnul samsaxurebs mWidro urTierToba aqvT garemos
dacvisa da bunebrivi resursebis saministrosTan. eklesia zrunavs
saqarTvelos unikaluri florisa da faunis dasacavad.
saqarTvelos sapatriarqos SeiaraRebul ZalebTan da
samarTaldamcav dawesebulebebTan urTierTobis ganyofileba
(xelmZRvaneli dekanozi zaqaria maCitaZe) koordinacias uwevs
SeiaraRebul ZalebSi saqarTvelos samociqulo eklesiis sulieri
Svilebis qristianul cxovrebas, SeiaraRebuli Zalebis dislokaciis
adgilebSi sasuliero pirTa saqmianobas. msjavrdebulebTan urTierTobis
ganyofileba, dekanoz giorgi TevdoraSvilis xelmZRvanelobiT,
sasjelaRsrulebis dawesebulebebSi msjavrdebulebTan agzavnis
sasuliero pirebs aRsarebisa da ziarebis mosurneTa sulieri
moTxovnilebebis dasakmayofileblad. uwmidesi da unetaresi TviTonac
sistematurad dabrZandeba sasjelaRsrulebis dawesebulebebSi, xvdeba
msjavrdebulebs. Mmas miaCnia, rom sasjelaRsrulebis adgilebSi iseTi
pirobebi unda iyos, rom msjavrdebuls saSualeba mieces, daufiqrdes
Cadenil danaSauls, moinanios da ifiqros gamosworebaze. uwmidesi da
unetaresi ilia II Tvlis, rom am bolo dros farTod gavrcelebuli
daavadeba _ narkomania _ adamianSi cxovrebis siZneleebis SiSiTa da
amqveyniuri problemebisagan ganridebis surviliT aris gamowveuli.
patriarqis iniciativiT, sapatriarqoSi araerTi Sexvedra gaimarTa
narkomaniis winaaRmdeg brZolis problemebze.
sapatriarqoSi funqcionirebs safinanso-ekonomiuri sabWo
(Tavmjdomare dekanozi zaqaria maCitaZe), xalxuri rewvis ganyofileba
214
(ufrosi eliso arabuli), sapatriarqos biblioTeka (xelmZRvaneli
monazoni nino grigolaZe), saeklesio xelovnebis centri (xelmZRvaneli
profesori zaza sxirtlaZe), sainformacio samsaxuri (Tavmjdomare
mitropoliti dimitri SiolaSvili). uwmidesi da unetaresi sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqi gansakuTrebul mniSvnelobas aniWebs
axalgazrdobasTan urTierTobas, momavali Taobis marTlmadidebluri
rwmeniTa da sulierebiT aRzrdas. am amocanis warmatebiT Sesrulebas
emsaxureba sapatriarqos axalgazrdobis sulieri da inteleqtualuri
ganviTarebis centri (Tavmjdomare episkoposi stefane kalairjiSvili),
axalgazrduli centri `Zlevai~ (xelmZRvaneli konstantine svaniZe).
sapatriarqos sasuliero saswavleblebs, skola-liceumebsa da gimnaziebs
xelmZRvanelobs sapatriarqos saswavlo komiteti (Tavmjdomare
protopresviteri giorgi gamrekeli). sapatriarqosTan arsebobs
socialuri dacvis uzrunvelyofisa da janmrTelobis dacvis
departamenti (Tavmjdomare iRumeni adam axalaZe), romelic exmareba
SeWirvebul adamianebs. sapatriarqos arqivs xelmZRvanelobs mzia kacaZe.
saqarTvelos kaTolikos-patriarqs organizaciuli sakiTxebis
mogvarebaSi exmarebian: qorepiskoposi _ mitropoliti Teodore (WuaZe),
kaTolikos-patriarqis mdivani _ dekanozi miqael botkoveli, kaTolikos-
patriarqis mdivan-referenti Sorena TeTruaSvili, kancelariis gamge
ioane gagua. sapatriarqos prescentri (xelmZRvaneli dekanozi daviT
SaraSeniZe) uwmidessa da unetaresTan SeTanxmebiT sazogadoebas acnobs
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida sinodis,
uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis
pozicias qveynis mniSvnelovan politikur-ekonomikur da sulier
sakiTxebTan dakavSirebiT.
saqarTvelos sapatriarqos samsaxurebis gamarTuli,
SeTanxmebuli saqmianoba saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiis warmatebis safuZvelia.
XII. patriarqi
a) urTierToba politikur da religiur liderebTan, sazogado
moRvaweebTan
uwmidessa da unetaress, sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqs ilia II-s Tavisi sasuliero moRvaweobis naxevarsaukunovan
istoriaSi saintereso Sexvedrebi hqonda msoflios sxvadasxva qveynis
politikur moRvaweebTan, religiur liderebTan. 1977 wels saqarTvelos
sapatriarqos sagareo ganyofilebis Tavmjdomare, cxum-afxazeTis
215
mitropoliti ilia deliSi Sexvda indoeTis respublikis prezidents _
Sri faxrudan ali axmeds da premier-ministrs _ indira gandis. Aam
Sexvedraze indoeTis xelmZRvanelobam pirvelad miiRo vrceli
informacia sabWoTa kavSirSi Semavali erT-erTi respublikis _
saqarTvelos, misi istoriis, kulturisa da religiuri aRmsareblobis
Sesaxeb.
1988 wlis aprilSi saqarTveloSi stumrad myofma amerikis
SeerTebuli Statebis saxelmwifo mdivanma jorj Sulcma survili
gamoTqva, Sexvedroda sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqs.
sionis sapatriarqo taZarSi misi uwmidesoba gulTbilad miesalma
sapatio stumars, ganumarta saqarTvelos samociqulo eklesiis roli da
mniSvneloba. Tavis mxriv, amerikis saxelmwifo mdivanma ganacxada: `is
miznobrivi roli, romelic saqarTvelos eklesiam Seasrula qarTuli
kulturis, enisa da sulis amaRlebasa da ganmtkicebaSi, namdvilad
STambeWdavia.~[34, 1988, 22, 17].
uwmidesi da unetaresi ilia II 1991 wels TbilisSi Sexvda da
esaubra amerikis SeerTebuli Statebis eqsprezidents riCard niqsons,
1995 wels Sexvda rumineTis prezidents ion ilieskus, 1996 wels _
germaniis federaciuli respublikis prezidents roman hercogs. Mmisi
uwmidesoba 1993 wels TbilisSi Sexvda ruseTis federaciis prezidents
boris elcins, xolo 2005 wels moskovSi _ prezident vladimer putins.
ruseTis xelmZRvanelebTan Sexvedrebis dros misi uwmidesoba xazgasmiT
aRniSnavda, rom ruseT-saqarTvelos saxelmwifoTa Soris urTierToba
unda emyarebodes urTierTpativiscemasa da teritoriuli mTlianobis
upirobo aRiarebas. 1995 wels patriarqma Tavis rezidenciaSi umaspinZla
ukrainis prezident leonid kuCmas, xolo 2006 wels _ prezident viqtor
iuSCenkos. uwmidesi da unetaresi araerTxel Sexvedria Aazerbaijanis
respublikis prezidentebs: heidar alievsa da ilxam alievs.
1995 wels uwmidessa da unetares ilia II-s Sexvedra hqonda
saberZneTis mefe konstantinesTan. Ppatriarqma am Sexvedras istoriuli
uwoda: `TiTqos aRdga 1000 wlis winandeli tradicia, roca bizantiis
imperatorebi ewveodnen xolme saqarTvelos da Cveni mefeebi Cadiodnen
saberZneTSi. Tqvens vizitSi Cven vxedavT niSans RvTis didi gangebisa da
amitomac fsalmunis sityvebiT vambobT: `ese ars dRe, romel qmna
ufalman, vixarebdeT da viSuebdeT amas Sina~. Tqvenma CamobrZanebam
saqarTvelos miwaze warsul saukuneTa sunTqva moitana da gagvaxsena
Cveni qveynebis urTierTobebTan dakavSirebuli movlenebi.~[30, 354].
uwmidesi da unetaresi erevansa da TbilisSi araerTxel Sexvda
somxeTis parlamentis spikers Kkaren demirWians, somxeTis respublikis
prezidentebs: leon ter-petrosiansa da robert qoCarians. Aam
Sexvedrebze ganxiluli iyo qarTul-somxuri urTierTobis sakiTxebi.
uwmidesi da unetaresi 2000 wlis dekemberSi, wmida miwaze
qristeSobis dResaswaulis aRniSvnis dros, Sexvda palestinis
ganTavisuflebis organizaciis Tavmjdomares iasir arafats. 2001 wels
iranis islamuri respublikis prezident muhamed haTamTan Sexvedrisas
misma uwmidesobam aRniSna: `saqarTvelo-iranis urTierTobis fesvebi
Zveli welTaRricxvis Soreuli warsulidan iwyeba. im uZvelesi droidan
XIX saukunemde ar damcxrala dapirispireba Cvens qveynebs Soris. irani
iyo saxelmwifo, romelsac yovelTvis surda, Tavis mflobelobaSi
hqonoda Cveni miwa-wyali da am miznis misaRwevad mkveTr nabijebs dgamda.
miuxedavad uricxvi Semosevisa, qarTveli xalxi bolomde ar gamtydara
216
da mravalgzis darbeuli da ganadgurebuli, Semdeg ki feniqsiviT
aRmdgari, kvlav iwyebda brZolas damoukideblobisaTvis~[30, 286].
uwmidesma da unetaresma gamoTqva rwmena, rom XXI saukuneSi or
gansxvavebuli politikuri da religiuri sistemis qveyanas Soris
SesaZlebeli gaxdeboda urTierTTanamSromloba da urTierTpativiscema.
2001 wels uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqi ilia II axali iustinianesa da sruliad kviprosis
mTavarepiskopos qrizostomosis miwveviT imyofeboda kviprosSi da Sexvda
kviprosis respublikis prezidents. Uuwmidesi da unetaresi qarTveli
xalxis saxeliT miesalma mas da brZana: `Cven didi siyvaruliT CamovediT
Tqvens brwyinvale qveyanaSi da gvaqvs survili, gavagrZeloT saukuneTa
manZilze arsebuli Zmuri urTierToba. Kkviprosis siwmideebsa da
eklesia-monastrebs did pativs scemdnen Cveni mefeebi da didebulebi,
amitomac xSirad exmarebodnen. amasTan, qarTvelebic mravlad
cxovrobdnen aq. maT kolonia hqondaT niqoziaSi, ramdenime monasteri _
alamanis raionSi, maT Soris _ Ralias, igive Jalias eklesia, romelic
ganamSvena da Seamko Tamar mefem. Cveni ori qveynis istoriaSi
gansakuTrebuli adgili ukavia kikos monasters. Aaq dResac daculia
didebulTagan Sewiruli saeklesio nivTebi, maT Soris _ erekle
mefiseuli cnobili dafarna, romelic saxes ufaravda yovladwmida
RvTismSoblis luka maxarebliseul xats~[30, 253].
Uuwmidessa da unetaress Sexvedrebi hqonda safrangeTis ekonomikisa
da finansebis ministr fransua Jiskar de stenTan, germaniis sagareo
saqmeTa ministr klarus kinkelTan, evrogaerTianebis komisar torben
xoliosTan, saqarTveloSi akreditebul ucxoeTis saxelmwifoTa
elCebTan. Aam Sexvedrebis dros uwmidesi da unetaresi ilia II saqarTvelos saxelmwifoebrivi da erovnuli mniSvnelobis, msoflio
globaluri politikis problemebs ixilavda. Mmisi uwmidesobis
daxvewil diplomatias, movlenebis swor xedvas erTxmad aRniSnavdnen
xolme Sexvedridan gamosuli stumrebi.
Ppatriarqobis ocdaaTi wlis manZilze uwmidessa da unetares ilia
II-s urTierToba hqonda saqarTvelos mmarTvel politelitasTan. gasuli
saukunis 70-80-ian wlebSi saqarTvelo, rogorc sabWoTa imperiis erT-
erTi mokavSire respublika, imarTeboda moskovis mier daniSnuli
adgilobrivi kompartiis centraluri komitetis pirveli mdivnebis
meSveobiT. 1972-1985 wlebSi saqarTvelos kompartiis centraluri
komitetis pirveli mdivani iyo eduard SevardnaZe. Aim dros saqarTvelos
politikur xelmZRvanelobas mizanad hqonda dasaxuli, rom saqarTvelo
gadaeqciaT sayovelTao aTeizmis qveynad. bunebrivia, aseT viTarebaSi
axladarCeul patriarqsa da saqarTvelos kompartiis centraluri
komitetis pirvel mdivans Soris urTierToba sakmaod rTuli iqneboda.
e.ESevardnaZe ise gadaiyvanes moskovSi sabWoTa kavSiris sagareo saqmeTa
ministrad, rom erTxelac ar Sexvedria sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqs.
1978 wlis oqtomberSi z. faliaSvilis saxelobis operisa da
baletis saxelmwifo akademiur TeatrSi Catarda wmida SuSanikis wamebis
daweridan 1500 wlisTavisadmi miZRvnili saiubileo sxdoma. sxdomis
prezidiumSi miwveul iyvnen partiisa da sabWoTa organoebis maSindeli
xelmZRvanelebi, mecnierebi. sxdomas eswreboda uwmidesi da unetaresi
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi ilia II. es iyo misi
epizoduri Sexvedra e. SevardnaZesTan. 1986 wels moskovis aeroportSi e.
217
SevardnaZe SemTxveviT Sexvda uwmidessa da unetares ilia II-s, xeli
CamoarTva da am sityvebiT mimarTa: `me vamayob TqveniT~. Tavis mxriv,
uwmidesma da unetaresma warmateba usurva mas da Seaxsena, sakuTari
samSoblo arasodes dagaviwydeso.
1985-1989 wlebSi saqarTvelos kompartiis centraluri komitetis
pirveli mdivani iyo jumber patiaSvili. Ddrois es monakveTi sabWoTa
kavSirSi `perestroikis~ anu gardaqmnebisa da reformebis xanadaa
cnobili. Zirgamompali sabWoTa sistemis gadarCenis mcdeloba iyo
komunisturi partiis mier XX saukunis 20-70-ian wlebSi Cadenil
danaSaulTa monaniebis, Tavisufali, demokratiuli azrovnebis
damkvidrebisaken gadadgmuli nabijebi. Ooficialurma xelisuflebam
aRiara eklesiasTan damokidebulebaSi daSvebuli Secdomebi da sindisis
Tavisuflebis deklarirebuli aRiarebidan mis praqtikul
ganxorcielebas Seudga. gamartivda administraciuli wesiT daxuruli
eklesiebis oficialuri registracia da amoqmedeba. aseT viTarebaSi
sapatriarqosa da saero xelisuflebas Soris TanamSromloba
konstruqciuli gaxda. xelisuflebam neba darTo saqarTvelos
samociqulo eklesias, gaexsna Tbilisis sasuliero akademia. jumber
patiaSvili ramdenjerme Sexvda saqarTvelos kaTolikos-patriarqs,
uwmidessa da unetares ilia II-s. 1989-1990 wlebSi saqarTvelos kompartiis centraluri komitetis
pirveli mdivani iyo givi gumbariZe. 9 aprilis cnobili movlenebis
Semdeg saqarTveloSi, faqtobrivad, orxelisuflebianoba damyarda _
erTi mxriv, arsebobda oficialuri xelisufleba, romelsac xalxSi
aranairi avtoriteti aRar hqonda, da, meore mxriv, _ erovnul-
ganmaTavisuflebeli moZraoba, romelic realur Zalas flobda da
akontrolebda saqarTvelos sazogadoebriv-politikuri cxovrebis yvela
sferos. Ggivi gumbariZis mmarTvelobis dros saqarTvelos sapatriarqos
daubrunda is istoriuli Senoba, romelic 1923 wels bolSevikurma
saokupacio xelisuflebam eklesias CamoarTva.
1990 wlis oqtomberSi saqarTveloSi Catarebuli pirveli
mravalpartiuli arCevnebis Semdeg daemxo komunisturi mmarTveloba da
xelisuflebis saTaveSi movida erovnul-ganmaTavisuflebeli moZraobis
aRiarebuli winamZRoli zviad gamsaxurdia. zviad gamsaxurdia morwmune
pirovneba iyo. igi jer kidev 1972 wels uWerda mxars sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis taxtze cxum-afxazeTis mitropolit
ilias kandidaturas da mas saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo
eklesiaSi yvelaze gamorCeul, naTel pirovnebad miiCnevda.
1979 wlis 19 agvistos zviad gamsaxurdiam aseTi Sinaarsis werili
gaugzavna patriarqs: `uwmideso da unetareso! dRes, rodesac aRsrulda
qarTveli xalxis sanukvari ocneba da Tqven moevlineT mamamTavrad
iveriis wmida samociqulo eklesias, yoveli qarTvelis uwmidesi
movaleobaa, amogidgeT mxarSi da Tavisi Tundac mcire wvlili Seitanos
Cveni eklesiis aRorZinebis did saqmeSi. WeSmaritad didi da sasixarulo
cvlilebebia Cvens saeklesio cxovrebaSi, Tqveni madliani xeli daetyo
yovelives, WeSmaritad ar yofila ganwiruli wmida iveria, magram, amave
dros, unda aRiniSnos, rom warsulis zogierTi mankiereba jerac ar
aRmofxvrila da bevri ram moiTxovs yuradRebas~[27, 15585].
zviad gamsaxurdia 1979-1989 wlebSi sionis sapatriarqo taZris
mrevli iyo, eswreboda wirva-locvebs, cdilobda administraciuli wesiT
daxuruli eklesiebis amoqmedebas, monawileobda daviT garejis
218
samonastro kompleqsis gadarCenis RonisZiebebSi, aqtiurad
TanamSromlobda saqarTvelos sapatriarqosTan.
uwmidesi da unetaresi ilia II daeswro saqarTvelos uzenaesi
sabWos sesias 1990 wlis 14 noembers, daloca sesiis monawileebi, zviad
gamsaxurdias miuloca uzenaesi sabWos Tavmjdomared arCeva da
warmatebebi usurva saqmianobaSi. saqarTvelos samociqulo eklesia
erovnuli mTavrobis gverdiT idga da cdilobda erovnuli Tanxmobis
SenarCunebas, romlis gareSec axalgazrda demokratiul qveyanas
gauWirdeboda sabWoTa imperiis marwuxebidan Tavis daRweva.
saqarTvelos samociqulo eklesia miesalma saqarTvelos
saxelmwifoebrivi damoukideblobis aRdgenas 1991 wlis 9 aprils,
miuloca zviad gamsaxurdias saqarTvelos prezidentad arCeva. uwmidesi
da unetaresi Tvlida, rom eklesia pirdapir arasodes ar unda Caerios
politikur procesebSi, rom misTvis Znelia arCevanis gakeTeba
TanamemamuleTa Soris partiuli niSnis mixedviT. Mmiuxedavad imisa, rom
iyo mcdeloba eklesiis politizaciisa, uwmidesma da unetaresma ilia II-m ar dauSva movlenebis aseTi ganviTareba. 1991 wlis Semodgomaze
saqarTveloSi Seqmnili rTuli politikuri viTarebis ganmuxtvis mizniT
saqarTvelos sapatriarqom scada sapatriarqoSi molaparakebebi gaemarTa
xelisuflebasa da saparlamento Tu arasaparlamento opoziciis
warmomadgenlebTan. Uuwmidesma da unetaresma sagangebo werilebiT
mimarTa zviad gamsaxurdias, akaki asaTians, besarion guguSvils,
politikur partiaTa liderebs, opozicias. `saqarTveloSi Seqmnilma
politikurma daZabulobam Tavis mwvervals miaRwia, _ naTqvami iyo
werilSi, _ qarTveli qarTvels daupirispirda, mosalodnelia ZmaTa
Soris sisxlisRvra, ar unda moxdes es samarcxvino faqti. Nnu CavidenT
saSinel codvas RvTisa da eris winaSe. mogiwodebT, dauyovnebliv
daiwyos dialogi Tqvens Soris da mSvidobian viTarebaSi gadawydes
yvela sadavo sakiTxi. Tu iqneba Tqveni survili, mzad var monawileoba
miviRo am dialogSi~[27, 6870].
samwuxarod, arc xelisuflebasa da arc opozicias ar eyo
goniereba, da saqarTveloSi daiwyo samoqalaqo dapirispireba. z.
gamsaxurdia iZulebuli gaxda, saqarTvelodan wasuliyo. Mmisi momxreebi
gaRizianebuli iyvnen saqarTvelos eklesiaze, magram, droTa viTarebaSi,
movlenebis obieqturi Sefasebis Semdeg, mixvdnen, rom saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesia arCevans ver gaakeTebda uRirs da
Rirseul Svilebs Soris. is, rac moxda, iyo ubedureba, magram eklesia
unda darCeniliyo qarTveli xalxis erTianobis simbolod.
rTuli iyo uwmidesisa da unetaresis urTierToba samxedro
sabWosTan im dros, rodesac qveyanaSi samoqalaqo omi, ekonomikuri
siZneleebi da politikuri krizisi grZeldeboda. samxedro sabWo, T.
siguas, T. kitovanisa da j. ioselianis saxiT, gadaulaxavi problemebis
winaSe aRmoCnda. aseT viTarebaSi 1992 wlis 7 marts moskovidan
saqarTveloSi dabrunda eduard SevardnaZe, romelic jer _ saxelmwifo
sabWos Tavmjdomared, saparlamento arCevnebis Semdeg _ saxelmwifos
meTaurad, xolo 1995 wlidan saqarTvelos prezidentad iqna arCeuli.
TbilisSi dabrunebuli e. SevardnaZe pirvelad sionis sapatriarqo
taZarSi mivida da amiT yvelas mianiSna, rom saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesiasTan mWidro TanamSromlobis
gareSe saqarTvelos saxelmwifos gauWirdeboda mravalricxovani
seriozuli problemebis mogvareba. Uuwmidesi da unetaresi ilia II
219
Tvlida, rom umZimesi viTarebidan saqarTvelos gamosayvanad aucilebeli
iyo e. SevardnaZisaTvis mxardaWera da ara partiul-nomenklaturuli
warsulis gamo misi kritika. Uuwmidesma da unetaresma araerTxel
daafiqsira misadmi mxardaWera. 1993 wels, rodesac ruseTis reaqciuli
Zalebis mier afxazeTis teritoriaze kidev ufro gamZafrda
dapirispireba, patriarqma sagangebo werilebiT mimarTa gaeros
generalur mdivans, msoflio patriarqs, romis kaTolikuri eklesiis
meTaurs, ruseTis prezidentsa da patriarqs da mouwoda sworad
SeefasebinaT afxazeTSi datrialebuli movlenebi da saswrafod mieRoT
zomebi sisxlisRvris Sesawyvetad.
1993 wlis 31 dekembers e. SevardnaZem am sityvebiT miuloca axali
weli mis uwmidesobas: `Zvirfaso batono ilia, afxazeTSi gamgzavrebis
win gadavwyvite oriode sityviT SegexmianoT da axali weli mogilocoT,
Tqven da mTel qarTvel xalxs vusurvo, rom aseTi mZime weli aRar
ganmeorebuliyos saqarTvelos momaval istoriaSi. piradad Tqven
gulwrfel madlobas mogaxsenebT mxardaWerisaTvis, Tqveni locva-
kurTxevisaTvis, romelic rwmenas, Zalasa da energias matebs Cvens
mravaltanjul xalxs. gilocavT axal wels~[27, 7191].
1996 wels elias mTaze safuZveli Caeyara wmida samebis sakaTedro
taZars. prezidenti e. SevardnaZe yovelmxriv daxmarebas uwevda taZris
mSeneblobas. 1997 wlis 25 dekembers sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqad ilia II-is aRsaydrebidan 20 wlisTavze saqarTvelos
prezidentis brZanebulebiT misi uwmidesoba dajildovda saqarTvelos
saxelmwifos umaRlesi jildoTi _ `wmida daviT aRmaSeneblis ordeniT~.
dajildoebis dros prezidentma e. SevardnaZem aRniSna: ` Znelia es gza,
erisa da yoveli Cvenganis sulieri ganwmendis gza, magram Tqveni locva-
kurTxeviTa da SegonebiT mjera, saqarTvelo am gzas gaivlis. Mme vici,
Tqven ar gsurdaT xmauriani yofiliyo Tqveni saiubileo TariRebis
aRniSvna, magram eri cxovrobs am TariRebiT, fiqrobs da loculobs
TqvenTan erTad, radgan Tqven eris, droisa da istoriis kuTvnileba
xarT~[27, 16459]. 2002 wlis 14 oqtombers saqarTvelos saxelmwifosa da
saqarTvelos marTlmadidebel avtokefaliur samociqulo eklesias
Soris gaformebuli konstituciuri SeTanxmeba-konkordati prezidentisa
da patriarqis seriozuli TanamSromlobis Sedegia.
Ee. SevardnaZis prezidentobis dros adamianTa garkveuli jgufi
Seecada saqarTvelos xelovnebis muzeumSi daculi erovnuli siwmideebi
ucxoeTSi gamofenaze gaetana. eklesiisa da xalxis kategoriuli
moTxovniT es mcdeloba CaiSala. e. SevardnaZes mimarTes saprotesto
weriliT, romelsac 100 000-ze meti adamiani awerda xels: ~batono
prezidento, qveynis dRevandeli mdgomareobidan gamomdinare, intensiuri
sulieri eqspansiis dros, dauSveblad migvaCnia, saqarTvelo macxovris
Sobis 2000 wlisTavis saiubileo dResaswauls erovnul siwmideTa gareSe
Sexvdes. keTilmorwmune qarTveli eri umorCilesad gTxovT, ar dauSvaT
erovnul siwmideTa sazRvargareT gamgzavreba~[27, 2203, 14537].
2003 wlis noembris `vardebis revoluciis~ dros e. SevardnaZe
gadadga saqarTvelos prezidentis postidan. uwmidesma da unetaresma
ilia II-m mis am nabijs mamacuri da eris winaSe pasuxismgeblobis
gamomxatveli uwoda. Uuwmidesi da unetaresi qristianuli siyvaruliTa
da pativiscemiT moikiTxavs xolme eqsprezidents. 2005 wlis 30 aprils e.
SevardnaZem ase Seafasa saqarTvelos sulier winamZRolTan Tavisi
mravalwliani urTierToba: `vamayob imiT, rom mravali wlis
220
ganmavlobaSi Cven Tanamoazreni da saqarTvelos bednierebisaTvis
mebrZolni varT. ramdenad dalxinebuli varT, es sxva sakiTxia, magram
uflisa da Cveni xalxis winaSe pirnaTelni varT. rom ara saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesia da Tqveni uwmidesobis didi
Rvawli, damoukideblobisaTvis brZola kidev ufro did siZneleebTan da
msxverplTan iqneboda dakavSirebuli. yvelafrisaTvis didi madloba~[27,
16458].
2004 wlidan saqarTvelos prezidentia mixeil saakaSvili.
axalgazrda prezidentis inauguracia-kurTxeva Sesrulda gelaTSi, wmida
daviT aRmaSeneblis saflavTan. uwmidesma da unetaresma sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqma ilia II-m am sityvebiT mimarTa
prezident mixeil saakaSvils: `Tqveno aRmatebulebav, batono
prezidento! Yyvelaferi amqveynad RvTis gangebiT xdeba. Ggangebam
uflisam dagadginaT dRes Tqven am didebul taZarSi, raTa mogeniWoT
madli RvTisa Cveni qveynis warsamarTeblad. Ees aris wmida daviT
aRmaSeneblis mier daarsebuli is savane, romelic saukuneTa manZilze
iyo simbolo qarTveli eris sibrZnisa da gonierebisa, rwmenisa da
sulieri simaRlisa; es aris is wmida adgili, sadac daRvrilia mravali
cremli da aRvlenilia mravali locva uflis winaSe saqarTvelos
mTlianobisa da keTildReobisaTvis. Tqveni warmatebis didi garanti aris
xalxis ndoba. Ees metad sasixarulo movlenaa, magram igi gansakuTrebul
pasuxismgeblobasac gakisrebT da mas gafrTxileba unda. arian
xelisufalni, romelnic saTnoeyofian kacTa da mxolod miwieri
sazrunaviT moculni cdiloben drois Sesabamisad imoqmedon. aseTi
adamianebi ver qmnian saxes istoriisas. Aarian xelisufalni, romelnic
Tavisi qmedebebiT, upirveles yovlisa, saTnoeyofian ufals da jildod
miwier didebasac iReben. rogorc wesi, maTi saxeli saukuneebs axsovT.
arCevani Tqvenzea. Aaq, am taZridan iwyeba Tqveni, rogorc saqarTvelos
prezidentis, moRvaweobis pirveli dRe. inebos RmerTma, rom es gza iyos
Cveni qveynis winsvlisa da keTilwarmatebis momtani… gelaTSi, wmida
daviT aRmaSeneblis saflavze ficis dadeba simboluria da didad
sapasuxismgeblo, vinaidan aq ara marto dRevandeli, aramed mTeli
zeciuri saqarTvelo dgas da Tqvengan `Cueulebisaebr mamulisa svlas~
moiTxovs~[27, 15764].
2004-2007 wlebSi prezident saakaSvilis xelmZRvanelobiT
mimdinareobs ekonomikuri reformebi. saqarTvelom ivaldebula
SeiaraRebuli Zalebis gadayvana natos standartebze. Catarda
sasamarTlo da policiis sistemebis reorganizacia, gadaidga nabijebi
samoqalaqo seqtoris, samoqalaqo sazogadoebis ganviTarebisaken, magram
erovnuli tradiciebisa da Rirebulebebis gaufasurebis tendenciac
aSkaraa. mTeli rigi arasamTavrobo organizaciebi Riad upirispirdebian
saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesiasa da mis meTaurs.
aris mcdeloba, gadasinjul iqnes saxelmwifosa da eklesias Soris
gaformebuli konkordati, romelic, faqtobrivad, ar muSaobs. samwuxaro
gaugebroba moxda 2007 wels aWaraSi, feriis mTaze, sadac daangries
mSenebare eklesia. Uuwmidesi da unetaresi ase axasiaTebs Seqmnil
viTarebas: `mimdinareobs saeklesio sakiTxebze arakoreqtuli, xSir
SemTxvevaSi ki Seuracxmyofeli da cilismwamebluri msjelobebi.
yvelafer amas erTgvari organizebuli saxe aqvs da masSi monawileobas
iReben rogorc eklesiis wevrebi, ise mis gareT myofi pirebi. CvenTvis
gaugebaria aRniSnul procesebSi im adamianTa monawileoba, romelTac
221
eklesiasTan kavSiri ara aqvT, vinaidan maT amis arc codna, arc
moraluri da iuridiuli ufleba ara aqvT; xolo isini ki, romelnic
eklesiis wevrad miiCneven Tavs da eklesiasa da mis ierarqs ki sajarod
ganikiTxaven, arRveven uZveles saeklesio wessa da tradicias, romlis
ugulebelyofac nebismieri motiviT sruliad gaumarTlebelia… problemebi yvela sazogadoebasa da yvela droSi iyo, aris da iqneba,
iseve _ rogorc eklesiaSi, oRond maTdami midgoma da Sesabamisi qmedebaa
orgvari. erTis safuZveli siZulvili, mizani ki zianis motanaa, meorisa
_ siyvaruli da gamosworebis survili. Oorive damokidebuleba advilad
icnoba. eklesiasTan dakavSirebiT dRes mimdinare procesebic naTlad
avlens, Tu sinamdvileSi rasTan gvaqvs saqme~[38, 583].
saqarTvelos prezidents, mixeil saakaSvils, araerTxel
aRuniSnavs misi uwmidesobisa da unetaresobis, saqarTvelos
marTlmadidebeli eklesiis gansakuTrebuli roli saqarTvelos
istoriaSi, Cvens Tanamedrove cxovrebaSi. 2007 wlis 28 agvistos,
mariamobis dResaswaulze, sionis sapatriarqo taZarSi man kidev erTxel
daadastura saqarTvelos xelisuflebis sruli mxardaWera saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis, misi uwmidesobis mimarT da
gamoTqva imedi, rom patriarqis aRsaydrebis 30 wlisTavis iubile gaxdeba
Cveni eklesiis sidiadis warmoCenis saukuTeso saSualeba… uwmidessa da unetares ilia II-s sasuliero pirad yofnis
naxevarsaukunovani istoriis manZilze mravali saintereso Sexvedra
hqonda marTlmadidebel da aramarTlmadidebel eklesiaTa meTaurebTan,
araqristianuli denominaciebis sulier liderebTan. Uuwmidesi da
unetaresi kargad icnobda ruseTis patriarqebs: aleqsi I-s, pimens. 1997 wels moskovisa da sruliad ruseTis patriarq aleqsi II-sTan erTad
sergi radoneJelis lavraSi saRmrTo liturgiaze uwmidesma da
unetaresma ilia II-m ganacxada: `swored aq, am lavraSi, wmida sergis
mfarvelobiTa da kurTxeviT, avirCie Cemi cxovrebis gza _ beroba.
moskovisa da sruliad ruseTis patriarqma aleqsi I-ma swored aq, wmida sergis taZarSi damasxa xeli mRvdelmonazvnad. Mmiuxedavad imisa, rom am
movlenebidan ukve mravali weli gavida, lavrasa da mis damfuZneblebTan
suliersa da locviT kavSirs mudmivad vgrZnob~[30, 243].
Uuwmidesi da unetaresi araerTxel Sexvda konstantinopolis
msoflio patriarqebs: uwmides dimitrios I-sa da barTolomeos I-s. 1992 wels uwmides barTolomeos I-Tan Sexvedris dros man aRniSna: `Cven
friad viwonebT da metad vafasebT msoflio sapatriarqos Rvawlsa da
Sromas marTlmadidebel eklesiaSi erTsulovnebisa da msoflioSi
marTlmadideblobis ganmtkicebisaTvis~[30, 213].
gansakuTrebiT Tbili, megobruli urTierToba akavSirebda
uwmidessa da unetares ilia II-s aleqsandriisa da sruliad afrikis
papsa da patriarq unetares nikoloz VI-sTan. Uunetaresi nikoloz VI gancvifrebuli da aRfrTovanebuli iyo uwmidesisa da unetaresis
pirovnebiT, misi yuradRebiT da yovel zafxuls Camodioda
saqarTveloSi. erTxel man isurva patriarqis mSobliuri kuTxis, xevis,
naxva. rogorc TviTon brZanebda, nanaxma yovelgvar molodins gadaaWarba.
yoveli axaliDCamosvla mas ganumtkicebda im azrs, rom qarTveli
adamianisaTvis stumari RvTis wyalobad aris miCneuli.
unetaresi nikoloz VI-is gza ganagrZes unetaresma parTeniosma
da petre VII-m.
222
uwmidessa da unetares ilia II-s xangrZlivi megobruli
urTierToba akavSirebda ierusalimis patriarqebTan: uwmides benediqte I-Tan da diodorosTan. 2000 wels, macxovris Sobis dResaswaulze,
uwmidesi da unetaresi ilia II da msoflios sxva marTlmadidebeli
eklesiebis meTaurebi ewvivnen wmida qalaq ierusalims, Sexvdnen da
esaubrnen uwmides diodoross.
Uuwmidesi da unetaresi ilia II araerTxel Sexvda rumineTis
patriarq Teokstites, bulgareTis patriarq maqsimes, sruliad kviprosis
eklesiis meTaurs, mTavarepiskopos qrizostomoss, amerikisa da kanadis
marTlmadidebeli eklesiis meTaurebs, mitropolitebs: Teodoss, hermanes.
1999 wels vaSingtonSi, wmida nikolozis saxelobis taZarSi, saRmrTo
liturgiis Semdeg, uwmidesma da unetaresma ilia II-m am sityvebiT
mimarTa unetares Teodoss: `Tqveni unetaresobis mowveviT, sixaruliT
vestumreT aSS-s. es aris Cemi meoTxe viziti Tqvens qveyanaSi, magram igi
gansakuTrebulia imiT, rom amJamad aq CamovediT damoukidebeli,
Tavisufali saqarTvelodan. Cveni mizania, ganmtkicdes urTierToba
saqarTvelosa da amerikis marTlmadidebeli eklesiebisa da gaRrmavdes
TanamSromloba Cvens or saxelmwifos Soris~[27, 14221].
uwmidessa da unetares ilia II-s megobruli urTierToba akavSirebs
eladis eklesiis meTaur unetares qristodulosTan, serbeTis eklesiis
meTaur uwmides pavlesTan. 1996 wlis agvistoSi uwmides pavlesTan
Sexvedrisas misma uwmidesobam aRniSna: `serbi da qarTveli xalxis
istoria aRsavsea mZime gansacdelebiTa da tragikuli movlenebiT. Cveni
xalxebi mudam medgrad icavdnen TavianT miwa-wyals ucxo
dampyrobelTagan, icavdnen marTlmadideblur sarwmunoebas, enasa da
kulturas. gansacdelis dros Cveni eklesiebi mudam Cveni erebis gverdiT
idgnen da misi Wirisa da lxinis moziareni iyvnen~[27, 4662].
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi megobrul
urTierTobas inarCunebs aramarTlmadidebluri qristianuli konfesiebis
liderebTan: romis papTan, anglikanuri eklesiis meTaurTan,
aRmosavleTis koptur-monofizituri eklesiebis meTaurebTan. Uuwmidesi
da unetaresi bevrjer Sexvda yovelTa somexTa patriarq-kaTolikosebs:
vazgen I-s, garegin I-s, garegin II-s. guliTadi megobroba akavSirebs mas
kavkasiis muslimanTa sabWos TavmjdomaresTan Seix alax Suqur faSa
zadesTan.
mis uwmidesobas aseTive megobruli urTierToba aqvs saqarTveloSi
arsebul aramarTlmadidebluri konfesiebis xelmZRvanelebTan. 2002 wlis
11 seqtembers TbilisSi gardaicvala somxuri samociqulo eklesiis
saqarTvelos eparqiis winamZRoli, mTavarepiskoposi gevorq seraidariani,
romelic 30 weli msaxurobda TbilisSi. Uuwmidesi da unetaresi ilia II daeswro mis dakrZalvas, daexmara somxuri eparqiis warmomadgenlobas,
raTa gansvenebuli mTavarepiskoposis neSti daekrZalaT wmida giorgis
saxelobis somxuri eklesiis ezoSi.
patriarqTan xSirad stumroben sxvadasxva konfesiis
warmomadgenlebi da gamoxataven TavianT pativiscemasa da madlierebas
misadmi.
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
qarTuli sulisa da qarTuli xasiaTis mqone pirovnebaa. mas araerTxel
aRuniSnavs: `miuxedavad mravalerovani mosaxleobisa, saqarTveloSi
arasodes hqonia adgili erovnul-sarwmunoebrivi niSniT devnas, amitomac
aris, rom aq gverdigverd saukuneebia mSvidobianad mkvidroben muslimebi,
223
iudevelebi, qristianebi da sxva religiebis mimdevarni. maSinac ki,
rodesac mwvavdeboda urTierToba ama Tu im saxelmwifosTan,
saqarTveloSi mcxovrebi am qveynis warmomadgenlebisadmi
damokidebuleba kvlav Semwynarebluri rCeboda. urTierTobis es wesi ar
Secvlila Cvens Tanamedrove yofaSic. moyvasisadmi aseTi midgoma
qarTvel adamianSi marTlmadidebluri sarwmunoebis didi pativiscemidan
da siyvarulidan momdinareobs~[30, 363].
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
ilia II Sexvda 1989 wels TbilisSi Camosul deda terezas, iuneskos
generalur mdivans frederiko maiors. Uuwmidesi da unetaresi araerTxel
Sexvedria did germanel dramaturgs herman vedekinds.
ai, ras werda poloneli dekanozi henrik paprocki: `uwmidessa da
unetaress, sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqs pirvelad 1995
wels Sevxvdi, saocari adamiania, xSirad masTan urTierTobisas Tu
saubrisas migrZvnia, rom es ar aris ubralo adamiani, igi zeciuri
stumaria dedamiwaze… bednieria eri, romelsac aseTi mwyemsmTavari hyavs,
rameTu mas gadaSeneba ar uweria~[27, 15769].
patriarqi, rogorc didi Teologi, mecnieri da Semoqmedi pirovneba,
qarTveli mecnierebisa da xelovnebis moRvaweebis megobari da
xelisSemwyobia. uwmidesma da unetaresma 2001 wlis saaRdgomo
epistoleSi gaixsena inteligenciasTan, axalgazrdobasTan Tavisi
urTierTobis pirveli wlebi: `msurs erTgvari siamayis grZnobiT
aRvniSno, rom saqarTveloSi inteligentTa Soris TiTqmis ar yofilan
mebrZoli aTeistebi. marTalia, umravlesobam komunistur periodSi
eklesiuroba dakarga, magram RvTisadmi Sinagani rwmena SeinarCuna da am
grZnobas bolomde Tan atarebda. Aamitomac iyo, rom 1977 wels, rodesac,
RvTis gangebiT, sapatriarqo taxtze amirCies, eklesiis dasaxmareblad
pirvelad inteligencia da axalgazrdoba movida. Ddidi madlierebiT
minda gavixseno q-ni babo dadiani, aleqsandre (Sura) banZelaZe, guram
pataraia, levan cucqiriZe, lamara da grigol abaSiZeebi, irakli abaSiZe,
erasti da elene vaCnaZeebi, nana xatiskaci, medea jafariZe, rezo
TabukaSvili, lili gegelia, rezo CxeiZe, medea Caxava, zurab kiknaZe,
elguja giunaSvili, giorgi cincaZe, mariam lorTqifaniZe, baCana bregvaZe
da sxvani. maT uTvalTvalebdnen, aviwroebdnen, uSlidnen CvenTan
siaxloves, magram isini ar uSindebodnen zewolas. minda SevCerde
axalgazrdebzec, romelTa yofna eklesiaSi maSin, faqtobrivad,
Tavganwirva iyo. ramdeni winaaRmdegobis gadalaxva mouxda, magaliTad,
zurab WavWavaZes, rom wlebis ganmavlobaSi SeenarCunebina
TanamSromloba da kavSiri sapatriarqosTan. Ees gza gaiara komunisturi
mmarTvelobis dros eklesiaSi mosuli axalgazrdobis udidesma
nawilma~[38, 804].
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia, uwmidesi da
unetaresi ilia II qarTveli inteligenciis _ mecnierebis, xelovnebisa da
literaturis TvalsaCino warmomadgenlebisaTvis komunisturi
mmarTvelobis xanaSi momavlis imedad iqca. sapatriarqos kari mudam Ria
iyo maTTvis. isini xvdebodnen eris sulier winamZRols da am
Sexvedrebidan gamosulni didxans siyvaruliT uambobdnen axloblebs
TavianTi gancdebis Sesaxeb. inteligenciis warmomadgenelTa
mravalricxovani werilebidan moviyvanT zogierT nawyvets, miZRvnils
uwmidesisa da unetaresisadmi.
224
afxazeTis ukanaskneli mTavris SviliSvili, qalbatoni babo
dadiani erT-erTi gamorCeuli pirovneba iyo. igi sionis sapatriarqo
taZarSi usmenda uwmidesi da unetaresi kaTolikos-patriarqebis:
kirionis, leonides, ambrosis, kalistrates qadagebebs, 1977 wlidan ki
uwmidesisa da unetaresi ilia II-s wirva-locvebze idga
mravalgansacdelgamovlili es aristokrati qalbatoni. igi mudam
grZnobda patriarqis siTbosa da siyvaruls. 1980 wlis 20 dekembers
uwmidesisa da unetaresi ilia II-sadmi gagzavnil werilSi igi wers:
`uwmideso da unetareso, muxlmodrekiT, Cemi Tavis umdablesad daxriT,
uRrmesi madlobis grZnobiT veamborebi Tqvens xels. ver agiwerT Cems
bednierebasa da sixaruls, gamowveuls Tqveni esoden didi wyalobiTa da
yuradRebiT Cemdami. vevedrebi ufals Tqvens xangrZliv, janmrTel
sicocxles Cvenda mfarvelad~[27, 792].
patriarqisadmi siyvaruli, pativiscema da mowiwebaa gamoxatuli
cnobili mecnieris kalistrate salias mier parizidan gamogzavnil
werilSi: `Tqveno uwmidesobav, uwinares yovlisa, muxlmodrekiT vemTxvevi
marjvenas Tqvensas. Llocva-kurTxevis Tqvengan miReba da saubari
dauviwyar momentad darCeba samSoblos ganSorebul, tanjul, miwuruls
mimdgar Cems cxovrebaSi. Tqveno uwmidesobav, Tqven brZandebiT
winamZRvari istoriiT datvirTuli qarTuli eklesiisa, romlis meTaurT
Tavs xSirad edgaT mowamis gvirgvini da akvirvebdnen samyaros
SeudrekelobiT, mxneobiT, gamZleobiT, TavganwirviT sjulisa da
samSoblos dasacavad. dideba Tqven da im wmida gvirgvins, romlis
tareba bedma da qarTvelma erma mogandoT~[27, 1846].
poeti jansuR Carkviani 1987 wlis 31 ivliss aseTi Sinaarsis
werils ugzavnis mis uwmidesobas: `Tqveno uwmidesobav, RirsmyaviT, raTa
uRrmesi madloba SemogbedoT didi ilias wmindanad SeracxvisaTvis~[27,
963].
uwmidesisa da unetaresis yuradRebiT aRfrTovanebuli poeti moris
focxiSvili ki mas Tavis gadamrCenels uwodebda. asakSi Sesulma poetma
mxedveloba dakarga, depresiaSi Cavarda da Tavis mokvlaze daiwyo fiqri.
am dros telefonma dareka da moaxsenes, rom masTan Sexvedra da saubari
surda uwmidessa da unetares ilia II-s. poeti madlierebiT ambobda, rom
misma uwmidesobam meored aCuqa sicocxle. P
1983 wlis 9 maiss ivane javaxiSvilis Svilma aleqsandre (lali)
javaxiSvilma patriarqs aseTi Sinaarsis werili gaugzavna: `Tqveno
uwmidesobav, gulwrfel madlobas mogaxsenebT werilisaTvis, romlis
Rirsi gamxadeT Cemi dis gardacvalebasTan dakavSirebiT. Tqveni wmida
sityva udidesi nugeSia am mZime wuTebSi CemTvis, mTeli Cemi
ojaxisaTvis~[27, 1779].
akademikosi roin metreveli mis uwmidesobas madlobas moaxsenebs
oqros jvriT dajildoebis gamo.
akademikosi Tamar dekanosiZe 1980 wlis 12 ivniss, patriarqis
saaRdgomo epistoles gacnobis Semdeg, misi uwmidesobisadmi gagzavnil
werilSi aRniSnavs: `Tqveno uwmidesobav, uRrmes madlobas mogaxsenebT
SesaniSnavi epistolesaTvis. masSi mravali faqtia Cveni samSoblos
istoriidan, romelTa codnac bednierebaa. Ddidi mniSvnelobisaa Tqveni
swori pozicia politikuri da socialuri problemebis gadawyvetis
sakiTxebSi~[27, 1823].
uwmidesisa da unetaresis pirovnebiT aRfrTovanebuli jon
(malxaz) SalikaSvili wers: `Tqveno uwmidesobav, is STabeWdilebebi da
225
gansakuTrebuli Sexvedrebi, rac ganvicade TqvenTan, arasodes
damaviwydeba~[27, 9695].
qeTevan bagrationi im dros, rodesac Tbilisis quCebSi
ZmaTamkvleli omi mZvinvarebda, saqarTvelos gadarCenis erTaderT imedad
mis uwmidesobas miiCnevda da italiidan 1992 wlis 2 ianvars gamogzavnil
werilSi werda: `imedi maqvs, rom, Tqveni uspetakesi pirovnebis locva-
kurTxeviTa da RvTis wyalobiT, isev daudgeba Cvens samSoblos
mSvidobiani Soba da Cveni eri, misTvis Cveuli sibrZniT, kvlav Seudgeba
Rrma iarebis moSuSebas~[27, 6291].
mwerali grigol abaSiZe uwmidesisa da unetaresi ilia II-sadmi gagzavnil werilSi aRniSnavs: `Cveni boboqari saukunis Znel gzebze
didxans uZRodes da mxneobas matebdes Tqveni locva-kurTxeva
sarwmunoebis didi tradiciebis mqone qarTvel xalxs, Tqvens wmida
samwysos~[27, 732].
inteligenciis gansakuTrebuli madliereba eris sulieri
winamZRolisadmi kargadaa gamoxatuli werilSi, romelsac xels aweren
qarTuli inteligenciis cnobili warmomadgenlebi: `gveamayeba, rom xarT
naTeli magaliTi kacTmoyvareobisa, romlis niadagzec izrdeba Cveni
awmyo da momavali. saqmeTa did dinebaSi poulobT dros, raTa piradad
gauwodoT xeli da unazesi mamobrivi siyvaruliT CaixutoT Cveni
samSoblos warCinebulni, mxatvari Tu mwerali, musikosi Tu istorikosi,
msaxiobi Tu sportsmeni… ar mohklebia Tqveni locva, darigeba,
saqarTvelos mamav-moZRvaro~[27, 1341].
qarTuli inteligenciis warmomadgenlebidan uwmidesTan
megobrobiT amayoben ramaz xuroZe, lia sturua, rezo amaSukeli, roin
metreveli, vaxtang sarTania, guram doCanaSvili, oTar meRvineTuxucesi,
sofiko Wiaureli, liana isakaZe, paata burWulaZe, SoTa nadiraSvili,
Tamaz gamyreliZe, Tamaz wivwivaZe da sxvebi.
uwmidesi da unetaresi rom ara, bevri adamiani saerTod
gamoeTiSeboda cxovrebis dinebas. Ddidi mwuxarebis dros misi
uwmidesoba TiToeuli qarTvelis gverdiTaa da anugeSebs maT. `dRes
gansakuTrebiT gvsurs muxlmodrekiT kabis kalTaze gemTxvioT da aTasi
madloba gadagixadoT. rac ar unda movimoqmedoT, yovelive uferulia
Tqvendami uRrmesi pativiscemisa da madlierebis gamosaxatavad… Tqven
SeZeliT CvenSi, Svilgardacvlil dedebSi, gageRviZebinaT sicocxlis
survili, azri amqveynad cxovrebisa da Tu romelime Cvengani
sazogadoebis srulfasovani wevria, amas Tqven unda gimadlodeT, Tqveno
uwmidesobav~[27, 14414]., _ wers qalbatoni mzia kacaZe.
saqarTvelos istoriaSi iSviaTia SemTxveva, didma adamianma
sicocxleSive aseTi aRiareba da sazogadoebis yvela fenis siyvaruli
daimsaxuros. misi uwmidesoba, am mxriv, gamonakliss warmoadgens.
b) patriarqis aRsaydrebis dRis aRniSvna
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia, morwmune
mrevli gansakuTrebuli zeimiT aRniSnavs uwmidesisa da unetaresis
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis aRsaydrebis
dResaswaulebs.
1978 wlis 24 dekembers sveticxovlis sapatriarqo taZarSi saRmrTo-
sadResaswaulo wirva aRasrula uwmidesma da unetaresma ilia II-m. taZari
226
saqarTvelos yvela kuTxidan mosuli xalxiT gaivso, yvelas surda
uwmidesisa da unetaresisaTvis mieloca patriarqad aRsaydrebis dRe.
saRamos xelovnebis muSakTa saxlSi gaimarTa saiubileo sxdoma,
romelsac Tavmjdomareobda cxum-afxazeTis mTavarepiskoposi nikolozi
(maxaraZe). inteligencias, morwmune mrevls uCvenes dokumenturi filmi
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis, uwmidesisa da unetaresi
ilia II-is aRsaydrebis Sesaxeb.
1980 wlis 25 dekembers sionis sapatriarqo taZarSi saRmrTo-
sadResaswaulo liturgiis Semdeg, romelic patriarqis aRsaydrebis
mesame wlisTavs mieZRvna, quTaTel-gaenaTelma mitropolitma Siom
(avaliSvili) mis uwmidesobas mimarTa: `ukve sami weli gvaSorebs im
RirSesaniSnav 25 dekembris TariRs, rodesac mcxeTis sveticxovlis
sapatriarqo taZarSi RvTis gangebam kaTolikos-patriarqis gvirgvini
daadga Tavis rCeuls Tavze. me vulocav saqarTvelos samociqulo
eklesiasa da qarTvel morwmune xalxs RvTisgan kurTxeul am axal
dasawyiss Cveni sulieri aRmavlobisas. cnobili ambavia, rom advili
rodia sulieri cxovrebis aRmavlobis gzaze dayeneba... RvTis maRali
gangeba didi xnis winaT gamzadebdaT Tqven mcxeTis sveticxovlis
sapatriarqo taZarSi misasvlelad, im didi naTlis wiaRSi, rac RvTisgan
rCeulTa xvedria mxolod. xSirad gvekiTxebian xolme, rom patriarqis
gvirgvini oqrosia Tu ara? Hhoi, adamianuro simdablev Tu
cnobismoyvareobav!.. patriarqis gvirgvini arc oqrosia da arc
briliantebiT Semkuli raRac... patriarqis gvirgvini RvTis madlia,
naTliT mosili... patriarqis gvirgvins fasi ara aqvs, igi ar iyideba da
arc brZoliT moipoveba... patriarqis gvirgvini ar iwoneba da arc
izomeba, arc mxatvaria misTvis vinme, arc xelovani gamomWedeli, TvaliT
xiluli... mas Wedavs mxolod uxilavi RmerTis marjvena... da mogilocavT
Tqven, Tqveno uwmidesobav da unetaresobav, rom Tqveni moRvaweobiT
daimsaxureT aseTi xelTuqmneli wmida gvirgvini.
yoveli dRe Cveni saeklesio Sromisa gvarwmunebs imaSi, rom qarTvel
morwmune xalxs RmerTTan siaxlove swyuria, uyvars qriste da
qristianoba... maSasadame, ara codvebiT daRupva, aramed maradiuloba da
ukvdaveba swyuria Cvens suls... Cveni locva, Cveni madloba da
Tayvaniscema maRal RmerTs imisaTvis, rom Tqveni saxiT mogvivlina didi
moZRvari maradiulobisa da ukvdavebis gzis maswavleblad. xom
cnobilia, rom morwmune eris siyvarulsa da pativiscemas oqro-
vercxliT ver Seisyidi, verc brZoliTa da ZaladobiT moipoveb... xalxma
rom guli gagixsnas da Segiyvaros, amisaTvis RvTisgan rCeuli unda iyo
da madliT mosili. RmerTi unda uZRodes win saqmeebs Sensas da misi
tkbili siyvaruli gzas ginaTebdes... Cven gilocavT, Tqveno uwmidesobav,
rom maRalma RmerTma moganiWaT es didi jildo, da ase uangarod
uyvarxarT guliT keTil da patiosnebiT savse morwmune qarTvel xalxs.
qristianTaTvis ra unda iyos da sad unda iyos imaze didi bedniereba,
risi mowmenic Cven gaxlavarT am did taZarSi. angelozis dRes _
orSabaTobiT, saqarTvelos angelozebi, Cveni Svilebi da SviliSvilebi,
ikribebian xolme am taZarSi da ieso qriste locavs Cvens Svilebs da
camde asulni aRtacebiT vuyurebT xolme, Tu rogor upyriaT Cvens
momavlebs saxareba wmida xelebze, da maRldeba zecisaken suli Cveni
erisa... gilocavT Tqven, Cveno mamav da maswavlebelo, mTel am sikeTes da
vulocavT Cvens mrevlsa da samSoblos Cvensas, rom Cveni momavali
uwmides xelebs upyriaT saxarebis saRaRadeblad. zogjer daCoqeba umZims
227
xolme axalgazrdasac, Cems moxuc guls ki uyvars igi da emsubuqeba... me
maCoqebs xolme RvTis siyvaruli... da viCoqeb axlac im guliTa da im
sixaruliT, rogoriTac aq dganan frTebgaSlili Cveni bavSvebi
orSabaTobiT _ angelozis dRes~[34, 1980, 2, 45].
1981 wlis 25 dekembers sionis sapatriarqo taZarSi sazeimod
aRiniSna uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis aRsaydrebis meoTxe wlisTavi. uwmidessa da unetaress
misasalmebeli sityviT mimarTa urbnelma mTavarepiskoposma konstantinem
(meliqiZe). misma uwmidesobam madloba gadauxada Sekrebil sazogadoebas
da ganacxada: saqmeni, romelnic saqarTvelos eklesiaSi keTdeba, uflis
nebaa, amitom yvelam madloba unda SevswiroT ufals wyalobisaTvis.
mTavarepiskoposma Tadeoz ioramaSvilma leqsiT miuloca mis
uwmidesobas aRsaydrebis dRe:
`macxovris kverTxis mpyrobeli xeliT,
SeWidebuli uxilav mterTan,
simxniT da RvawliT aRuricxvelTa
uZRvi cad mimarT cxovarTa SenTa.
ayvavebuli sanTlebi xatTan
sikeTis dReTa iyavn macneni,
siwmidis madliT da saswauliT
mSobelTa locviT aRmonakvesni
imedmosxmulan Seni dReebi,
siyvaruls yovels rom uwiladeb,
Seni fiqria, Seni mamuli
samaradisod naTliT brwyinavdes,
Tu saqarTvelo wmida jvaria,
natrob samoTxis karTan iyoso,
Seni sicocxle ers uxaria,
mravalJamier, kaTolikoso.~
saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi 25 dekembris,
patriarqis aRsaydrebis dRis, sazeimod aRniSvna tradiciad iqca. Tu
pirvel wlebSi mxolod samRvdeloeba da morwmune mrevli ikribeboda,
xolo mecnierebisa da inteligenciis warmomadgenlebi misaloci
werilebiT kmayofildebodnen, XX saukunis 80-iani wlebidan ukve isinic
aqtiurad CaerTvnen sayovelTao sazeimo dReebis aRniSvnaSi.
1987 wlis 25 dekembers uwmidesisa da unetaresis, sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis aRsaydrebis aTi wlisTavi
gansakuTrebul sazeimo viTarebaSi aRiniSna. sazogadoebis
warmomadgenlebi sasuliero pirebTan erTad cdilobdnen, gamoexataT
patriarqisadmi didi pativiscema da siyvaruli. TavianT gamosvlebSi
isini aRniSnavdnen uwmidesisa da unetaresi ilia II-is gansakuTrebul
damsaxurebas. patriarqma mravalmxriv saintereso sityviT Seajama
sazeimo sxdoma, madloba moaxsena yvelas keTili survilebisaTvis da
aRniSna: `ukve aTi weli gavida, rac patriarqis uRels vewevi, romelic,
marTalia, metad mZimea, magram, amave dros, didia Sewevnac RvTisa. Tu
adamiani mis nebas asrulebs, ufali mas misi wilxvedri jvris zidvas
uadvilebs. ar minda visaubro imaze, Tu am xnis manZilze ra gavakeTe.
rogorc Zveli romaelebi ambobdnen, gavakeTe is, rac SevZeli, xolo
ukeTesi sxvam gaakeTos. rac gakeTda, im saqmeTa aRmsrulebeli ufali,
yovladwmida samebaa, xolo Cven vmadlobT RmerTs, rom mis nebas
xandaxan mainc vasrulebdiT... minda madloba movaxseno Cvens
228
mRvdelmTavrebs, romelnic bevrs akeTeben Cveni eklesiisa da
xalxisaTvis. xSirad morwmuneTaTvis SeumCneveli rCeba is didi jafa,
romelsac episkoposebi ewevian, magram es albaT asec unda iyos, radgan
mTavari isaa, RvTis saqme gakeTdes. minda aseve davloco da madloba
movaxseno Cvens moZRvrebs, ber-monazvnebs, diakvnebs, mgaloblebs im didi
sulieri moRvaweobisaTvis, romelsac isini mrevlisaTvis ewevian,
madloba mogaxsenoT Tqven da mTel qarTvel ers im didi
siyvarulisaTvis, romelsac iCenT~[33, II, 68-69].
kaTolikos-patriarqis aRsaydrebis dRis aRniSvna martooden sazeimo
milocvebiTa da survilebiT ar mTavrdeboda. uwmidesi da unetaresi
Tavis Semajamebel sityvaSi piruTvnelad afasebda ganvlili wlebis
saqmianobas da, amave dros, samomavlo gegmebzec saubrobda. 1992 wlis
dekemberSi, rodesac misi uwmidesobisa da unetaresobis aRsaydrebis 15
weli Sesrulda, saqarTveloSi rogorc politikuri, aseve ekonomikuri
TvalsazrisiT urTulesi viTareba iyo. samoqalaqo dapirispireba jer ar
Camcxraliyo, daZabuloba iyo afxazeTsa da cxinvalis regionSi.
miuxedavad am urTulesi viTarebisa, sapatriarqos istoriul
rezidenciaSi, sadac 1991 wlidan samuSaod gadavida misi uwmidesoba,
Catarda sazeimo Sexvedra, manamde ki sionis sapatriarqo taZarSi
Sesrulda sazeimo wirva. iyo milocvebi, keTili survilebi. patriarqma
arc amjerad uRalata tradicias da sagulisxmo sityviT mimarTa
sazogadoebas:
`marTlac didia da istoriuli dRevandeli dRe, magram ara imitom,
rom dRes TxuTmeti weli Sesrulda Cemi intronizaciidan, aramed didia
igi im movlenebis mniSvnelobiT, romlebic am 15 wlis manZilze moxda
Cveni erisa da eklesiis cxovrebaSi. ganvlo wamebis TxuTmetma welma.
imdenad mZimea jvari saqarTvelos kaTolikos-patriarqisa, rom XX
saukuneSi mxolod uwmidesma da unetaresma kalistratem gauZlo mis
tarebas oci wlis manZilze. metad mZime iyo Cemi aRsaydrebis dro, roca
oficialurad TiTqmis Tavisufali iyo eklesia, sinamdvileSi ki
idevneboda; magram ufro mZime wlebic hqonia saqarTvelos eklesias,
ufro metad yofila igi Seviwroebuli. magaliTad, kaTolikos-patriarqi
ambrosi xelaia daapatimres da daxvretac ki miusajes. iseTi periodic
hqonia saqarTvelos eklesias, rodesac sakaTolikoso sabWos (sinodis)
mTeli Semadgenloba cixeSi ijda da mis SenobaSi, romelic dRes isev
sapatriarqo rezidencias warmoadgens, mxolod mdivani darCa _ es iyo
mRdelmonazoni efremi, romelic Semdeg saqarTvelos kaTolikos-
patriarqi gaxda... saqme iqamde mivida, rom saqarTveloSi arsebuli 1500
eklesiidan mxolod ormocdaaTiRa darCa moqmedi.
ai, aseT mZime dros momixda me RvTis gangebiT kaTolikos-patriarqad
aRsaydreba... amgvar pirobebSi, roca moqmedebda araoficialuri devizi,
rac ufro bevri cudi iqneba eklesiaSi, miT ufro kargia, didi
mniSvneloba hqonda saqarTvelos mTavrobis damokidebulebas kaTolikos-
patriarqis arCevis sakiTxisadmi. saqmes isic arTulebda, rom me, rogorc
imdroindeli reJimisaTvis saSiS pirovnebas, ise miyurebdnen, magram
RvTis gangebas win veravin daudgeba da ai, 1977 wlis 25 dekembers am
taZarSi Sedga Cemi aRsaydreba.
rogorc patriarqma, pirvel rigSi, Cems umTavres movaleobad erisa
da eklesiis gaerTianeba miviCnie. eklesia TiTqos mowyvetili iyo
erisgan, gansakuTrebiT mTavrobasa da inteligencias iyo daSorebuli. am
mdgomareobis gamosworebis mizniT Cven davukavSirdiT saqarTvelos
229
inteligenciis cnobil warmomadgenlebs yvela sferoSi. Cvenda
sasixarulod, maTac didi interesi gamoiCines eklesiis mimarT.
urTierTSexvedrebma saocari Sedegi gamoiRo, ufali mivida yvelasTan.
TviT isinic ki, romelTac TavianTi Tavi aTeistebad miaCndaT,
aRiarebdnen, rom sapatriarqos rezidenciaSi stumrobisas sulieri
simSvide euflebodaT. am dros maTze gadmodioda madli, romelic
mizezi xdeboda WeSmariti rwmenis dabadebisa. me mimaCnia, rom
saqarTvelos kaTolikos-patriarqi mamamTavari da moZRvari unda iyos
ara mxolod im adamianebisa, romelnic yoveldRiurad modian eklesiaSi,
aramed yoveli qarTvelisa, da, saerTod, Cveni qveynis yoveli mkvidrisa.
kaTolikos-patriarqma gansakuTrebuli yuradReba unda miaqcios imas,
visac ar SeuZlia an sulieri Zala ar hyofnis eklesiaSi mosasvlelad.
aseT kacTan igi TviTon unda mivides, mxrebiT itvirTos da ise miiyvanos
ufalTan... da bolos, im saocrebasac moveswari, rom saqarTvelo orasi
wlis Semdeg isev damoukidebeli saxelmwifo gaxda. Tumca siZnele isev
mravalia. upirveles yovlisa, Cvens ers imis Segneba sWirdeba, rom
WeSmariti damoukidebloba yoveli Cvenganis Sinagani ganTavisuflebiT
unda daiwyos... ase gavida TxuTmeti weli, romelic, rogorc vTqvi,
wamebis wlebi iyo, magram isic unda vTqva, rom Cven mudam vgrZnobdiT
siaxloves uflisas, vgrZnobdiT, rom CvenTan iyo RmerTi; da, radganac
CvenTan ars RmerTi, veraviTari mteri, verc xiluli da verc uxilavi,
veras daaklebs verc saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo
eklesiasa da verc saxelmwifos.~[33, II, 93-96].
uwmidesisa da unetaresis es sityva mravalmxriv sayuradReboa
istorikosebisaTvis. masSi naCvenebia is ZiriTadi mimarTulebani, Tu
rogor unda daiweros saqarTvelos eklesiis uaxlesi istoria.
1997 wlis dekemberSi qarTvelma xalxma gansakuTrebulad aRniSna
uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis
aRsaydrebis 20 wlisTavi. saqarTvelos sapatriarqoSi gaimarTa
samecniero konferencia, sadac araerTi saintereso moxseneba iqna
wakiTxuli uwmidesisa da unetaresis cxovrebisa da moRvaweobis Sesaxeb.
am striqonebis avtorma Semdegi sityvebiT mimarTa mis uwmidesobas:
`Tqveno uwmidesobav da unetaresobav, oci weli gvaSorebs im
RirSesaniSnav dRes, rac saqarTvelos sapatriarqo taxtze moxda Tqveni
aRsaydreba. mogesalmebiT sionis sapatriarqo taZris 70-iani wlebis im
mrevlis saxeliT, romelic Tqven SeqmeniT saqarTvelos eklesiaSi da
romelic manamde, samwuxarod, ar arsebobda. 1977 wlis noemberSi,
rodesac gardaicvala sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi daviT V, mis mosaxsenebel panaSvidebs wesis
mixedviT aRasrulebdnen qarTveli mRvdelmTavrebi. maTi umravlesoba
xandazmuli iyo. rodesac Tqven SemobrZandiT taZarSi, sazogadoebis is
nawili, vinc ar gicnobdaT, verc warmoidgenda, rom qarTveli
mRvdelmTavari SeiZleba yofiliyo aseTi axalgazrda da gamorCeuli.
bevrs ucxoeTidan CamobrZanebuli stumari egoneT.
Tu ra savalalo mdgomareoba iyo saqarTvelos eklesiaSi, kargad
Cans Semdegi monacemebiT: Teoriulad moqmedi 15 eparqiidan realurad 4-5
eparqias hyavda sakuTari mRvdelmTavari da hqonda moqmedi eklesiebi...
eqvsi patriarqi airCia saqarTvelom sabWoTa xelisuflebis
mmarTvelobis periodSi, magram arc erTi patriarqis kurTxevaze aseTi
mravalricxovani sazogadoeba ar Sekrebila. yvela grZnobda, rom
saqarTvelos eklesiis istoriaSi axali era iwyeboda. amas albaT
230
xelisuflebac grZnobda da maqsimalurad cdilobda eklesiis
izolaciasa da Seviwroebas. sabednierod, Tqveni brZnuli, mwemsmTavruli
moRvaweobis gamo amas ver axerxebda. pirveli nabiji, romelic
saqarTvelos eklesiam XX saukunis 70-ian wlebSi gadadga, iyo mrevlis
Semokreba da Tqven, Tqveno uwmindesobav, iyaviT pirveli maswavlebeli
sionis mrevlisa, im axalgazrdebisa, romlebic movdiodiT eklesiaSi,
magram mcireodeni eklesiuri ganaTlebac ar gvqonda, ar vicodiT
taZarSi dgomis wesi, locva, sasuliero ierarqisaTvis mimarTvis
formebi. Tqven yvelafers gvaswavlidiT.
pirvel xanebSi gviWirda taZarSi didxans dgoma, magram Tqven
gvamxnevebdiT da gvixsnidiT wirva-locvaze daswrebis mniSvnelobas.
Tqveni gansakuTrebuli damsaxurebaa is, rom warmarTTa TavSesafrad
gadaqceuli saqarTvelos udidesi eklesia-monastrebi kvlav aRorZinda;
alaverdoba, TeleToba, sveticxovloba, lomisoba kvlav did qristianul
dResaswaulebad iqca... dRes Zalian advilia laparaki aRorZinebuli,
gamSvenierebuli, gaZlierebuli eparqiebis saqmianobis Sesaxeb, magram
bevrma ar icis, ra sirTuleebTan iyo dakavSirebuli Teoriulad
arsebuli eparqiebis praqtikulad amoqmedeba... saqarTvelos eklesiis
uaxlesi istoria ukve iwereba... Tqven sicocxleSive ukvdavebis binadari
gaxdiT... vRelav, saocrad vRelav da ar vici, rogor gamovxato is
gansakuTrebuli siTbo, siyvaruli da pativiscema, rasac Tqven
imsaxurebT qarTveli xalxisagan, qarTveli mrevlisagan. saqarTveloSi
saerTod ase ician: did adamians Zalian gauSinaurdebian xolme. dro,
distancia aris saWiro, rom es sidiade srulad aRiqva. gansxvavebuli
azris motrfiale qarTveloba erTsulovania Tqvens SefasebaSi.
saqarTvelos warsuls, awmyosa da momavalze fiqrSi gatarebuli uZilo
Rameebis, umravlesobisaTvis dafaruli didi Rvawlis dafasebaa eris
usazRvro siyvaruli da pativiscema Tqvendami.~
uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis ilia II-is aRsaydrebis 20 wlisTavisadmi miZRvnili daskvniTi
sazeimo sxdoma gaimarTa operisa da baletis saxelmwifo akademiur
TeatrSi. uwmidessa da unetaress miesalmnen mecnierebis, xelovnebis,
SemoqmedebiTi inteligenciis warmomadgenlebi. saqarTvelos prezidentma
e. SevardnaZem gaixsena oci wlis wina movlenebi, is daZabuli viTareba,
romelic saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi Seiqmna
axali patriarqis arCevis win. raoden didi iyo inteligenciisa da
axalgazrdobis survili, sapatriarqo taxtze exilaT cxum-afxazeTis
mitropoliti ilia. prezidentma ganacxada, rom pirveli pirovneba
saqarTvelos istoriaSi, vinc wmida daviT aRmaSeneblis ordeniT
dajildovdeboda, misi uwmidesoba da unetaresoba ilia II iyo.
uwmidesma da unetaresma ilia II-m am sityvebiT mimarTa qarTvel ers:
`iseve rogorc pirovnebis gansacdeli, eris gansacdelic RvTisgan misi
sulieri amaRlebisaTvis xdeba. axla swored am process gavdivarT da
darwmunebuli var, RvTis wyalobiT igi iqceva zecad aRmyvanebel Cvens
sulier kibed. is ki, vinc gaurbis RvTisgan daSvebul am gamocdas da
iol gzas eZebs, uars ambobs didebis gvirgvinze. me mivmarTav mTel Cvens
ers, saqarTvelos mosaxleobas, gadadgiT nabijebi erTmaneTisa da
RvTisaken. ecadeT, yovel Tqvens moqmedebas siyvaruli edos safuZvlad,
raTa iyoT msaxuri uflisa da macxovrisa Cvenisa ieso qristesi...
qarTvelno, erTad _ RvTisaken.~[30, 439].
231
2003 wlis dekemberSi saqarTvelom aRniSna Tavisi didi sulieri
winamZRolis aRsaydrebis 25 wlisTavi. `drois usasrulo mdinarebaSi
wuTic ki ar aris 25, Tundac 70 weli, magram amqveyniuri saTvalaviT igi
cota araa. sruliad axalgazrda da mSvenieri, RvTiuri naTliT
STagonebuli aRzevdiT Tqven qarTuli eklesiis sapatriarqo taxtze...
Tqveni patriarqobis pirveli dReebidanve daiwyo da TiTqmis mTlianad
mowesrigda saqarTvelos eklesiuri cxovreba. uangaro Rvawli, romelsac
Tqveni winamorbedi patriarqebi eweodnen maTTvis mZime moRvaweobis
periodSi, Tqven ganamravleT. qarTuli eklesiis namdvili gamoRviZebis
misia Tqven gxvdaT wilad... wlebis manZilze umRvdlebod darCenil
eklesiebs TandaTan daubrundaT, an ubrundebaT TavianTi saxe... gelaTis,
iyalTos, tbeTis uZvelesi, odesRac eladis simaRleze mdgari, magram
mtrisgan iavarqmnili akademiebis nafuZarze kvlav gaiRviZa sicocxlem...
Tqveni mudmivi sazrunavi iyo da aris, Cvens qveyanaSi, saerTod Cvens
Soris, sufevdes WeSmariti qristianuli siyvaruli. Tqven eris yvela
Svils mouwodebT rwmenisa da sikeTisaken... RvTisgan gansakuTrebuli
locva-kurTxeviT xeldasxmuli brZandebiT... iyaviT dRegrZeli. didxans
mSvidobianad gemarToT wmida saWe qarTuli eklesiisa~[34, 2005, 1, 5-6], _
am sityvebiT miuloca Jurnalma `jvari vazisa~ mis uwmidesobas
saiubileo TariRi.
2007 wels Sesrulda uwmidesisa da unetaresis, sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is dabadebidan 75, berad
aRkvecidan 50, mRvdelTmTavrad dadginebis 44 da patriarqad
aRsaydrebidan 30 weli. qarTveli xalxi gansakuTrebulad emzadeboda
misi uwmidesobis saiubileo TariRebis aRsaniSnavad.
2007 wlis 12 oqtombers daiwyo misi uwmidesobis aRsaydrebis 30
wlisTavisa da mcxeTis jvris monastris 1400 wlis saiubileo
dResaswaulis oficialuri nawili. saqarTveloSi stumrad CamobrZandnen:
konstantinopolisa da axlisa romisa msoflio patriarqi,
yovladuwmidesi barTolomeos I; kviprosis eklesiis meTauri,
mTavarepiskoposi qrizostomos II; Cexoslovakiis marTlmadidebeli
eklesiis meTauri, mitropoliti qristefore; ukrainis egzarqosi,
mitropoliti vladimeri; antioqiisa da sruliad aRmosavleTis eklesiis
episkoposi nifoni; ierusalimis eklesiis mTavarepiskoposi Teofile,
ruseTis eklesiis orenburgis mitropoliti valentini, serbeTis
eklesiis mTavarepiskoposi amfiloqi, rumineTis eklesiis mitropoliti
iosebi, bulgareTis eklesiis mitropoliti dometiani, eladis eklesiis
mitropoliti ambrosi, albaneTis eklesiis mitropoliti ignatiosi,
poloneTis eklesiis mTavarepiskoposi simoni, amerikis marTlmadidebeli
eklesiis episkoposi irineosi. stumrebs sazeimo miReba mouwyves
sapatriarqo rezidenciaSi, sadac sityva warmoTqva yovladuwmidesma
barTolomeos I-ma: `didia Cveni sixaruli, vinaidan TqvenTan erTad
vimyofebiT, unetareso da usayvarleso Zmao, Tqvens stumarTmoyvare da
istoriul qveyanaSi, saqarTveloSi, romelTanac Cvens konstantinopolis
msoflio sapatriarqos mWidro, saukeTeso sulieri da, amasTanave,
kanonikuri urTierToba akavSirebs… Tavi moviyareT dRes aq, raTa erTad
aRvniSnoT misi uwmidesobis aRsaydrebidan 30 wlisTavi… Tqven iseT
mdgomareobas gauZeliT, rom CvenTvis, visac is uSualod ar gangvicdia,
misi aRqmac ki ar ZalgviZs, magram, amave dros, Tqven gadmogecaT samwyso,
mowyurebuli RvTisa da Rvaebriv siyvaruls, da, miuxedavad imisa, rom
xalxs metad uWirda, Tqven didi gamocdileba da Tavganwirvis grZnoba
232
SegZinaT… moxarulni varT, aRorZinebis suls rom vgrZnobT. Ees aris
suli nugeSinismcemeli uflisa Cvenisa, romelic msWvalavs mociqulTa
ofliT gaJRenTil da mowameTa sisxliT ganbanil am qveyanas. Eeklesiis
es aRorZineba, misi winsvla ar moxdeboda, Tuki 1977 wels sapatriarqo
taxtze esoden Rirseuli pirovneba ar asuliyo, ar iqneboda winsvla,
Tuki qveyanas ar eyoleboda esoden zneobrivi, mSromeli, SorsmWvreteli,
sibrZniTa da moTminebiT mmarTveli patriarqi, romelic Tavis xalxs
meore sulieri dabadebiT marTlmadidebeli eklesiis wiaRSi da mis
ZiebaSi daabrunebda~[36, 2007, 32, 10].
13 oqtombers Tbilisis wmida samebis sakaTedro taZarSi msoflio
patriarqma barTolomeos I-ma marTlmadidebel eklesiaTa mier
warmogzavnil mRvdelmTavrebTan, sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarq ilia II-sa da saqarTvelos samociqulo eklesiis wmida sinodis
wevrebTan erTad sazeimo locva aRavlina. Uukrainis delegaciam waikiTxa
ukrainis prezidentis, viqtor iuSCenkos, misalmeba da gadawyvetileba,
misi uwmidesobis ilia II-is ukrainis saxelmwifos umaRlesi jildoTi _
Tavad miroslav brZenis ordeniT dajildoebis Sesaxeb.
14 oqtombers sveticxovlis sapatriarqo taZari, misi Semogareni
xalxs ver itevda. taZarSi mobrZandnen: misi uwmidesoba sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqi, mcxeTa-Tbilisis mTavarepiskoposi
ilia II, msoflio patriarqi yovladuwmidesi barTolomeos I, marTlmadidebel eklesiaTa delegaciebi, saqarTvelos eklesiis wmida
sinodis wevrebi, samRvdeloeba, qarTuli inteligenciis TvalsaCino
warmomadgenlebi. sveticxovlis sapatriarqo taZarSi misi uwmidesobis
aRsaydrebis 30 wlisTavis misalocad mobrZandnen saqarTvelos
prezidenti mixeil saakaSvili da parlamentis Tavmjdomare nino
burjanaZe. uwmidesi da unetaresi ilia II miesalma stumrebs, madloba
moaxsena CamobrZanebisaTvis da aRniSna: `es 30 weli, romelic
saqarTvelom ganvlo, metad mniSvnelovania Cveni qveynisaTvis.
saqarTvelos eklesia mudam gzas uCvenebda qarTvel ers.
MmarTlmadidebeli sarwmunoeba mudam iyo da iqneba Cveni erisa da Cveni
sulierebis ganmamtkicebeli, SemaerTebeli, SemduRebeli. Cven yvelafers
viRonebT imisaTvis, rom es erToba ar iyos darRveuli. am 30 wlis
ganmavlobaSi bevri ram gakeTda, magram me ar SemiZlia vTqva, rom es Cemi
gakeTebulia. maxsendeba sityvebi wmidisa mefisa daviT
winaswarmetyvelisa: `ufali mefobs~. rodesac mefe daviTs xalxi aqebda
da ambobda, rom man gaamTliana israeli, mefem gaaCuma isini da uTxra:
`ufali mefobs~. Uufali mefobs, ufali qmnis, ufali amTlianebs, xolo
boroti Zala anawevrebs~[36, 2007, 32, 4].
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida sinodis
saxeliT mis uwmidesobas miesalma mitropoliti anania (jafariZe),
romelmac aRniSna: `mravali Cvengani mowmea imisa, rom misma uwmidesobam
am 30 wlis win Caibara ucxo qveynis mpyrobelobis Sedegad damcrobili
eklesia, materialurad univTo, naklovani da qancmileuli, aTeist
mmarTvelTa mZlavrobiT daSinebuli sul ramdenime aTeuli samRvdelo
piriT. Dda ai, gavida 30 weli da Cven vxedavT, Tu ra warmatebiT Seegeba
Cveni eklesia axal aTaswleuls… Tqveni yoveldRiuri saqmiTa da
sityviT iyaviT da xarT WeSmariti moZRvari da maswavlebeli, wmida
etaloni ara mxolod sulier-eklesiurisa, aramed _ yofiTisa, eTikisa
Tu esTetikisa. Yyvela Cvenganma yvelaferi Tqvengan Seiswavla, ufro
sworad Tu vityviT, unda Seiswavlos, radgan Tqven ukvdavi saRmrTo
233
magaliTi brZandebiT wyalobisa da qvelis saqmisa, locvisa da marxvisa.
rogorc ityvian, vin aRricxavs Tqvens saxierebas zecaTa mamis garda? 30
wlis winandel qaotur sasuliero dasSi dainerga wesiereba da kanoni
da Tqveni moridebiT da krZalviT veravin ikadrebs uweso svlas.
patiosneba da Rirseba Tavis adgils imkvidrebs. monastrebi,
saepiskoposoebi da eklesiebi wesiTa da rigiT aRasruleben saRmrTo
msaxurebas~[36, 2007, 32, 4-5].
15 oqtombers zaqaria faliaSvilis saxelobis Tbilisis operisa da
baletis saxelmwifo akademiur TeatrSi gaimarTa uwmidesisa da
unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is aRsaydrebidan 30 wlisTavisadmi miZRvnili saiubileo saRamo, romelsac
eswrebodnen: sazRvargareTis marTlmadidebel eklesiaTa delegaciebi,
saqarTvelos samociqulo eklesiis wmida sinodis mRvdelmTavrebi,
samRvdeloeba, saqarTvelos mTavrobisa da parlamentis wevrebi, qarTuli
inteligenciis warmomadgenlebi. uwmidessa da unetaress saiubileo
TariRebi miuloces: msoflio patriarqma barTolomeos I-ma, rumineTis
marTlmadidebeli eklesiis warmomadgenelma, mitropolitma iosebma,
antioqiis eklesiis warmomadgenelma, episkoposma nifonma, romelmac
antioqiis patriarqis saxeliT uwmides da unetares ilia II-s Tval-
margalitiT Semkuli oqros panaRia miarTva. Aamerikis SeerTebuli
Statebis elCma saqarTveloSi, b-ma jon teftma waikiTxa amerikis
SeerTebuli Statebis prezidentis jorj buSis milocvis teqsti
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarq ilia II-sadmi: `Tqveno
uwmidesobav, amerikeli xalxis saxeliT, guliTadad gilocavT
saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis patriarqad aRsaydrebis 30
wlisTavs. Tqveni xelmZRvanelobiT eklesia gaZlierda. vici, raoden
gafasebT qarTveli xalxi Tqven da yvela Tqvens miRwevas. gisurvebT
saukeTeso janmrTelobas da Semdgom warmatebebs~[36, 2007, 32, 15].
msoflio patriarqma barTolomeos I-ma gakvirveba da aRtaceba ver damala im saerTo erovnuli zeimis masStabebisa da misi uwmidesobis
mimarT qarTveli xalxis gansakuTrebuli damokidebulebis gamo da
aRniSna: `vxarobT gamouTqmeli da keTili sixaruliT, rameTu axlodan
davinaxeT madli uflisa, gardamosuli msxmoiare venaxsa zeda
saqarTvelos eklesiisa… vxarobT uTvalavi didebuli taZris
mSeneblobis xilviT, patiosani monastrebidan gamomavali asketuri
cxovrebis Zlieri majiscemiT, vxarobT yovelive imiT, rasac TvaliT
vxedavT, gonebiT vwvdebiT da yuriT vismenT. mTeli guliT gisurvebT,
rom ufalma RmerTma samaradisod dagicvaT marTlmadidebeli eklesiis
wiaRSi, raTa ar dainTqaT amqveyniuri cxovrebis boboqari da
Semmusvreli zRvis talRebSi~[36, 2007, 32, 13].
uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis ilia II-is aRsaydrebidan 30 wlisTavisadmi miZRvnilma
saiubileo dReebma kidev ufro TvalsaCino gaxada misi Rvawli
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis, qarTveli eris
winaSe. QqarTvelma xalxma Tavisi sulieri winamZRolis mimarT kidev
erTxel gamoxata udidesi pativiscema da siyvaruli.
234
g) patriarqis Semoqmedeba
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi, uwmidesi da unetaresi
ilia II RvTisgan dajildoebulia mravalmxrivi SemoqmedebiTi niWiT. misi
xelnawerebi qarTuli kaligrafiis saukeTeso nimuSia. Ggasaocaria,
rogor moaxerxa misma uwmidesobam aseTi daxvewili, lamazi kaligrafiis
SenarCuneba, miT umetes, rom studentobisa da cxum-afxazeTis eparqiaSi
moRvaweobis dros ZiriTadad rusul enaze uxdeboda muSaoba. patriarqi
grZnobs unikaluri qarTuli anbanis TiToeuli aso-niSnis sidiades da
mas Tavisi xelweriT kidev ufro amaRlebulad warmoaCens.
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ferweriT gatacebis
Sesaxeb Zalian cotam icoda. pirvelad sazogadoebam amis Sesaxeb Seityo
didubis RvTismSoblis eklesiis moxatvis dros, 1978-1979 wlebSi.
didubis eklesiis moxatvaze muSaobda cnobili mxatvari aleqsandre
(Sura) banZelaZe. morwmuneni xedavdnen, rom uwmidesi da unetaresi
TiTqmis yoveldRe modioda taZarSi. didubis eklesiaSi, istoriuli
gadmocemebis Tanaxmad, jvari dauweria wmida mefe Tamars. uwmidesma da
unetaresma didubis eklesiis kedelze Tamar mefis xati Seqmna. wmida
mefe Tamaris oTx freskas, eklesiis kedelze gamosaxuls, miemata mexuTe
_ uwmidesisa da unetaresi ilia II-is mier Sesrulebuli.
saqarTvelos Zvel sapatriarqo rezidenciaSi uwmidesma da
unetaresma ilia II-m dawera wmida didmowame giorgis xati, romelic erT-
erTi gamorCeulia uwmidesisa da unetaresis SemoqmedebaSi. wmida mefe
vaxtang gorgaslis portreti ierusalimis erT-erT qarTul monasterSi
yofila, romelic, samwuxarod, droTa viTarebaSi daikarga. uwmidesma da
unetaresma Seqmna wmida mefe vaxtang gorgaslis xati, romelic
xelovnebis, xatweris brwyinvale nimuSia. axovan mefes erT xelSi droSa
uWiravs, meoreSi _ etrati. uyureb am STambeWdav portrets da Cven
Tvalwin cocxldeba samSoblos Tavisuflebisa da
damoukideblobisaTvis mebrZoli didi mefis Seudrekeli xasiaTi da
qristianuli sarwmunoebisaTvis Tavdadeba. uwmidesisa da unetaresis mier
aris Sesrulebuli wmida samebis xati, romelzec amotvifrulia
patriarqis mier Seqmnili locva: `samebao dausabamoo, mamao, Zeo da
sulo wmidao, dideba Senda! yovladwmidao samebao, Semoqmedo caTa da
qveynisao, simarTliTa da mowyalebiTa ganmgebelo yovelTa
dabadebulTao, madloba Senda! Sen gigalobT, Sen gakurTxebT da maradis
Tayvans gcemT Sen, samwmidao, erTarsebao, mamao, Zeo da sulo wmidao,
ufalo uflebaTao, RmerTo ZalTao, da gevedrebiT Sen, siyvarulo da
sasoebao Cveno, gardamoixile zeciT da ixile, da moxede venaxsa amas, da
daamtkice ese, romel daasxa marjvenaman Senman, amin~[30, 398].
saqarTvelo aris RvTismSoblis wilxvedri qveyana. deda RvTisa
mfarvelobs da icavs Cvens xalxs. RvTismSoblis saxelobis mravali
eklesia-monasteria saqarTveloSi, Cvenma winaprebma RvTismSoblis
araerTi xati Seqmnes. `Sen xar venaxic~ xom RvTismSoblis sadidebeli
himnia. uwmidesisa da unetaresis SemoqmedebaSi yovladwmida
RvTismSoblis xati erT-erTi gamorCeulia. patriarqma sagangebod Seqmna
yovladwmida RvTismSoblis locva: `dedao RvTisav, gardamoixile Cvenze
da gvacxovne Cven! yovladwmidao RvTismSobelo, patrono iveriisao,
brwyinvale varskvlavo ciskrisao, mzeo qveynisao, aRmatebulo
angelozTao, Semweo yovelTa davrdomilTa da SeWirvebulTao, mamisgan
235
uflis dedad gamorCeulo da mfarvelo orTav soflisao, mowyale
TvaliT gardamoixile Sens wilxvedr qveyanas _ saqarTvelos da
uricxvTa codvaTa CvenTa Sendobai SesTxove yovladwmidasa samebasa _
mamasa, Zesa da sulsa wmidasa. wyalobiTa SeniTa kvalad aRgvadgine,
mSierni daapure, SiSvelni Semose, sapyrobilesa Sina myofni
ganaTavisufle da simarTlis gzaze daayene, uZlurni gankurnen, mtiralT
nugeSiec, WabukTa da yrmaTa simxne miec da sulierad aRamaRle,
asakovanni sibrZniT aRavse da maTi STamomavalni keTildReobiT gaaxare.
dedao mowyaleo, mogvec simtkice WeSmariti rwmenisa, sasoeba, SiSi
RvTisa da Seuorgulebeli siyvaruli eklesiisa da moyvasisa, erTguleba
mamulisa da qarTuli enisa; mogvmadle guli wmida da suli wrfeli,
goneba maxvili da Rrma, sxeuli jansaRi da uvnebeli; ganamtkice ojaxebi
qarTvelTa da akurTxe igini SvilTa simravliTa, aRavse beRelni Cvenni
puriTa da venaxebi Cvenni _ yurZniTa, ganamravle mosavali miwisa da
monagebi pirutyvTa.
RvTismSobelo dedao, SecTomilni Zeni da asulni iveriisani
WeSmaritebis gzaze daayene, ucxoeTSi myofni qarTvelni samSobloSi
mSvidobiT daabrune, mtradmosulni ucxo tomni Cvens uvneblad Tvisav
qveyanasa Sina ganawese, xolo Cven, mkvidrTa saqarTveloisaTa, mogvec
Zali urTierTTanadgomisa, raTa mwuxareTa Tana vtirodeT da SeveweodeT
maT, xolo mxiarulTa Tana vixarodeT.
dedao mariam, eri qarTvelTa, mTavroba da eklesia Cveni sulierad
Sekar da aRdgenilsa mamulsa Sina Cvensa erT ganuyofel samwysod
RvTisad daadgine; taZrad Senda hyav saqarTvelo da xilul da uxilav
mterTagan keTilsurnel iaTa maxviliTave marad daicev. mermeca
gevedrebi, raTa Seewio marTlmadideblobiT aRsrulebulTa CvenTa
axlobelTa da winaparTa da sulni maTni Senis meoxebiT savanesa
marTalsa daawese. ganuzomelia wyaloba Seni Cven zeda, RvTismSobelo
dedao, didebasa da madlobas gwiravT Sen, meoxo Cveno, Sens ferxTa qveS
ganvafenT gulTa CvenTa da kandlad aRginTebT locvasa Cvensa, zecisa
sasufevlidan vidre saqarTvelomde, viTarca fiandazsa dagifenT
siyvarulsa Cvensa da mTelisa qveynis yvavilebiT ganvamSvenebT mas.
muxlmodrekiT SegTxovT, ar gangvSorde arca Jamsa mas meored mosvlisa
Zisa Senisasa da sruliad saqarTvelo uflisa Cvenisa ieso qristes
marjveniT daadgine, raTa SenTana vixarebdeT da vadidebdeT
dambadebelsa Cvensa, yovelTa Semwynarebelsa da siyvarulsa
dausrulebelsa, mamasa, Zesa da wmidasa sulsa aw da maradis da ukuniTi
ukunisamde amin.~[30, 399.
TviTon unda iyo didi Teologi, rom srulad Seafaso uwmidesisa
da unetaresis mier Seqmnili locvebi... daviT aRmaSeneblis istorikoss
erTxel aRmoxda _ homerosis ena unda gqondes, rom am didi mefis `didni
saqmeni~ srulyofilad aRweroo. albaT msgavsi gancda daeufleba
nebismier adamians, vinc moindomebs srulad warmoaCinos misi
uwmidesobisa da unetaresobis, sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis cxovreba da moRvaweoba.
uwmidesisa da unetaresis mier didi siyvaruliTaa dawerili wmida
mefeebis _ daviT winaswarmetyvelisa da solomonis _ xatebi. misi
uwmidesobis SemoqmedebaSi didi adgili ukavia saxelovan winaprebs.
Siola RuduSaurs miuZRvna man rogorc skulpturuli namuSevari, aseve
ferweruli tiloc. uwmidesisa da unetaresis mSoblebis _ natalia
236
kobaiZisa da giorgi SiolaSvilis _ portretebidan Semogvcqerian
Rrmad morwmune, qristiani adamianebi.
XX saukuneSi araerTi gamoCenili mxatvari moRvaweobda
saqarTveloSi, magram kanonikuri xatweris didi tradicia TiTqmis
daviwyebuli iyo. uwmidesi da unetaresi ilia II XX saukuneSi qarTuli
kanonikuri xatweris fuZemdebelia. mis uwmidesobas surda, rom
saqarTveloSi kvlav aRorZinebuliyo tixruli minanqris, Weduri
xelovnebis istoriuli tradicia. erTi SexedviT, es ganuxorcielebel
keTil survilad Canda, magram, Tu dRes am mxriv warmatebebi gvaqvs, es
misi uwmidesobis damsaxurebaa. fokis dedaTa monastris tixruli
minanqris skoliT, dedaTa mier Sesrulebuli namuSevrebiT nebismieri
eri iamayebs.
saqarTvelos marTlmadidebelma samociqulo eklesiam XIX-XX
saukuneebSi urTulesi periodebi gaiara. avtokefaliis gauqmebisa da
egzarqosobis xanaSi qarTuli wirva-locva, galoba rusulma Secvala.
erTeuli adamianebis Tavganwirvis wyalobiT gadarCa qarTuli
sagaloblebis notebi, magram musikaTmcodneebi maT, rogorc istoriuls,
ise aRiqvamdnen da fiqradac aravis mosdioda, rom es unikaluri
qarTuli sagaloblebi kvlav gamoeyenebina. uwmidesi da unetaresi ilia
II patriarqad aRsaydrebis pirveli dReebidanve Seudga qarTul
saeklesio sagaloblebze zrunvas. am saqmeSi mas daexmara didi
musikaluri niWi da gataceba. misi uwmidesoba aRniSnavs: `musika
bavSvobidanve miyvarda, rogorc ambobdnen, saukeTeso smena mqonda. ra
Tqma unda, yvelaze saamo CemTvis qarTuli sagaloblebis mosmenaa.
amasTanave, saaTobiT SemiZlia vijde da vusmino klasikur musikas.
gamorCeulad miyvars mocarti, faliaSvili. RmerTma yvela ers misca
siyvarulis madli, maT Soris _ Cvenc, qarTvelebs, romelic, pirvel
rigSi, Cvens uZveles xalxur simRerasa da saeklesio galobaSi Cans.
qarTuli galoba aris siyvaruli uflisadmi, xolo qarTuli simRera _
siyvaruli moyvasisadmi, musikaSi aJRerebuli da gadmocemuli~[30, 380].
uwmidesisa da unetaresis locva-kurTxeviT, Zveli qarTuli
sagaloblebis Sesruleba daiwyo jer sionis, Semdeg _ anCisxatis
taZrebSi. amJamad saqarTvelos yvela eklesia-monasterSi aRdga Zveli
qarTuli sagaloblebis TanxlebiT wirva-locva. uwmidessa da unetaress
ekuTvnis brwyinvale sagaloblebi: `gixaroden, friad mSveniero~, `modi
CemTan, ufalo~, `ufalo ieso qriste~, `wmidao RmerTo~, `mamao Cveno~,
`mrwamsi~, `diptiqi~, `micvalebulTa kvereqsi~, `Cemi vedreba~.
2007 wlis 4 marts misi uwmidesobisa da unetaresobis moskovSi
oficialuri vizitis dros macxovris sakaTedro taZarSi samebis
sakaTedro taZris mgalobelTa gundma Seasrula `kirieeleison~. ruseTis
patriarqma uwmidesma aleqsi II-m sTxova mis uwmidesobas, iqneb am
uZvelesi da ulamazesi sagaloblis notebi gviSovoTo. raoden didi iyo
misi gaoceba, rodesac Seityo, rom am sagaloblis avtori uwmidesi da
unetaresi ilia II-a.
qarTuli mravalxmiani sagaloblebis dacvasa da ganviTarebas
emsaxureba misi uwmidesobis locva-kurTxeviT samebis sakaTedro
taZarTan Seqmnili qarTuli sagaloblebis umaRlesi skola, romelic
niWier axalgazrdebs saSualebas aZlevs, Rrmad daeuflon qarTul
galobas.
uwmidesisa da unetaresis Semoqmedebis Seswavla momavalSi
specialistebis saqmea, magram ar SeiZleba ramdenime sityviT ar
237
aRvniSnoT misi saocrad harmoniuli damokidebuleba bunebasTan.
patriarqs uyvars bunebis Svilebi _ cxovelebi, frinvelebi...
gansakuTrebiT gatacebulia mcenareebiT. igi yvelas arigebs, rom unda
SeeZloT bunebis silamazis aRqma da misiT tkboba. mis uwmidesobas
uyvars bunebaSi ganmartoeba, radgan Rrmad swams, rom `zogjer
ganmartoebiTac unda davtkbeT, raTa yuradReba Sinagan cxovrebaze
gadavitanoT da umaRlesi realobis arseboba vigrZnoT. swored sakuTar
TavTan ganmartoebisasaa SesaZlebeli urTierTobis damyareba RmerTTan,
swored amgvari martoobisas ibadeba didi ideebi~[30, 375].
patriarqis saxiT saqme gvaqvs universalur pirovnebasTan, romelic
Cven, Cveulebriv adamianebs, misi saocari ubraloebisa da mokrZalebis
gamo Cvennairi gvgonia. albaT esec ar aris SemTxveviTi, radgan
ubraloebaSi aris sidiade.
d) warsuli, awmyo da momavali. samebis sakaTedro taZari
saukuneTa manZilze qarTveli xalxis erTiani erovnul-
saxelmwifoebrivi da sulieri cnobiereba iyo is Zala, romelic
gansazRvravda Cvens meobas, samSoblosadmi Tavdadebasa da siyvaruls.
`samSoblo _ esaa ena qarTuli, esaa suli Cveni didebuli winaprebisa,
aTasobiT wmida mowamisa, mefeTa, kaTolikos-patriarqTa, RirsTa da
RmerTSemosilTa mamaTa da dedaTa; esaa Cveni uTvalavi taZari da
monasteri, Cveni siwmideni, xelovneba, arqiteqtura, mwerloba, esaa Cveni
xasiaTi da azrovnebis wesi, esaa Cveni warsuli, awmyo da momavali.
samSoblo Cveni didi imedia. misadmi grZnoba iseve amaRlebuli da
saTuTia, rogorc siyvaruli RvTisadmi.~[38, 225-226], _ brZanebs uwmidesi
da unetaresi ilia II. magram misi uwmidesobisa da unetaresobisaTvis
ucxoa saqarTvelos warsulisadmi advokatur-gamosarClebiTi midgoma,
vinaidan kargad icis, rom, Tu eri marto warsuliT cxovrobs, mas awmyo
da momavali ar aqvs; amitom igi afrTxilebs Tavis samwysos: `saerTod,
Zvel kulturul qveynebs, erebsa da xalxebs warsuliT siamaye
axasiaTebT. gamonaklisi arc Cven varT. Zalian xSirad vlaparakobT imis
Taobaze, Tu ra gaakeTes Cvenma winaprebma da es gvaxarebs. ra Tqma unda,
es siamaye samarTliania, magram, upirveles yovlisa, imaze unda vifiqroT,
ras vakeTebT, an Cveni momavali Taoba ras gaakeTebs.~[33, II, 71].
rogorc XIX saukuneSi ilia WavWavaZes ainteresebda, ra iyo is
Zala, ramac uricxvi mtrebiT garSemortymul erT muWa qarTvelobas
SeaZlebina moeRwia XIX saukunemde, maSin, rodesac didi qveynebi _
urartu, asureTi, babiloni, egvipte da sxva imperiebi _ gaqrnen istoriis
asparezidan, uwmidesi da unetaresi ilia II-c daaxloebiT amgvarad svams
kiTxvas da TviTonve argumentirebulad pasuxobs: `Cven xSirad vusvamT
sakuTar Tavs kiTxvas, rogor SeZlo qarTvelma erma, romelsac
gamudmebuli brZola uxdeboda Tavis dasacavad, amgvari didebuli
kultura Seeqmna? rodis moicala jvrisa da sveticxovlis, sionisa da
gelaTis aSenebisaTvis? rodis monaxa dro, Seeqmna iseTi xatebi,
rogoricaa xaxulis RvTismSobeli, an iseTi mxatvroba, rogoric atenis,
238
yinwvisis Tu ubisis taZrebs amSvenebs? rodis Seqmna aseTi mdidari da
mravalferovani mwerloba? yvelaferi es iyo RvTis wyalobisa da
qarTveli kacis SemoqmedebiTi geniis Sedegi.~[33, II, 161].
uwmidesi da unetaresi ilia II gansakuTrebuli mokrZalebiTa da
mowiwebiT moixseniebs wmida mefe mirianis, wmida mefe vaxtang gorgaslis,
wmida mefe daviT aRmaSenebelis, wmida Tamaris Rvawls. daviT
aRmaSenebels qristes mxedars uwodebs, romelmac `Tavisi cxovrebiT,
Tavisi moRvaweobiT srulyofis kibis maRal safexurs miaRwia. man icoda,
rom adamiani gulsavse mxolod im SemTxvevaSi SeiZleba iyos, Tu misi
guli gaxdeba taZari RvTisa, taZari sulisa wmidisa, rac mxolod maSinaa
SesaZlebeli, Tu pirovneba igrZnobs, rom miuaxlovda RmerTs~[38, 286].
uwmidessa da unetaress daviT aRmaSeneblis saxeli marto warsulis
gaxsenebisaTvis ki ar sWirdeba, aramed _ awmyosa da momavlisaTvis.
patriarqi Tvlis, rom `yoveli eri, misi bunebidan gamomdinare, erTi
garkveuli ideis ganxorcielebas emsaxureba... qarTuli idea istoriis
manZilze da momavalSic siyvarulis samsaxuria... swored siyvarulis
samsaxurma gadaarCina Cveni eri da qveyana... mivmarTav Cvens
xelisuflebas, mTavrobas, parlaments, yvela politikur moRvawes, rac
unda gansxvavebuli azrisa da Sexedulebebisa iyoT, RvTisa da
samSoblos siyvarulis gamo, amoudeqiT erTmaneTs mxarSi~[33, II, 97-98].
saqarTvelom 1977 wlidan dRemde mravali gansacdeli gadaitana.
1978 wlis 14 aprils qarTuli enis dasacavad pirveli arasanqcirebuli
demonstracia gaimarTa rusTavelis gamzirze. 1980-iani wlebidan
rusifikaciis winaaRmdeg brZola erovnul-ganmaTavisuflebel brZolaSi
gadaizarda. demonstraciebi, saprotesto aqciebi Cveulebriv movlenad
iqca. Tu manamde sazogadoeba politikuri sakiTxebis mimarT
indiferentuli iyo, axla ukve politizebuli gaxda. erovnuli da
politikuri lozungebi erTmaneTs enacvleboda, mravalricxovani
politikuri partiebis programebSi lamazi ferebiT iyo daxatuli
saqarTvelos momavali, magram realuri cxovreba ufro mkacri da mZime
aRmoCnda. 9 aprili, samoqalaqo dapirispireba, inspirirebuli
eTnokonfliqtebi da saqarTvelos teritoriuli mTlianobis darRveva _
yovelive aman sazogadoebaSi erovnuli SesaZleblobebisadmi erTgvari
nihilizmi da momavlisadmi pesimisturi ganwyobileba gamoiwvia.
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
ilia II qarTvel ers moTminebisa da ganvlili cxovrebis gonebis TvaliT
Sefasebisaken mouwodebs. `yvela gonier adamians aRelvebs da ainteresebs
ara marto sakuTari bed-iRbali, aramed Tavisi xalxis da, saerTod,
mTeli msoflios awmyo da momavali, _ aRniSnavs misi uwmidesoba, _
rodesac uyureb mimdinare procesebs, zogjer gulgatexiloba geufleba,
geCveneba, TiTqos kacobrioba sadRac uZiro ufskrulisaken mieqaneba da
aRar arsebobs Zala, romelic moaxloebul tragedias SeaCerebs, magram
es ase ar aris. yovelTvis unda gvaxsovdes, rom is, rac kacTaTvis
SeuZlebelia, RvTisaTvis aris SesaZlebeli. oRond mTavaria, swor gzaze
vidgeT da sworad vicxovroT.~[30, 439].
uwmidesi da unetaresi amxnevebs Tavis samwysos da acxadebs, rom
adamiani RvTis xatad aris Seqmnili da Seswevs unari, daaRwios Tavi
sibnelis wyvdiads da aRadginos gawyvetili kavSiri RmerTTan.
rodesac ecnobi patriarqis mosazrebebs Tanamedrove msoflioSi
mimdinare procesebze, xvdebi, rom misi azrovneba dros yovelTvis
uswrebs, igi kargad icnobs XX saukunis bolosa da XXI saukunis
239
dasawyisis kacobriobis globalur problemebs. uwmidesis marTebuli
SefasebiT, `samwuxarod, mecnierul-teqnikur ganviTarebasTan erTad
xdeba adamianis individualuri saxis dakargva, ufasurdeba sicocxle,
iqmneba iseTi meqanizmebi, romlebic TiTqos aRar emorCileba adamianis
kontrols da, faqtobrivad, misTvis mtrul Zalad SeiZleba iqces.
yovelive amis paralelurad kacobrioba ayalibebs erTian
kontrolirebad sistemas, romelsac aucileblad sWirdeba WeSmariti
sarwmunoebiT aRvsili, siyvaruliT, nebisyofiTa da pasuxismgeblobis
grZnobiT dajildoebuli adamianebi, razec naklebad fiqroben~[38, 558].
uwmidesi da unetaresi gulistkivils gamoTqvams Tanamedrove yofis
realobaze _ Rirseba daikarga, guli gaqvavda, sicocxle gaufasurda.
axalgazrda qarTuli saxelmwifo eZiebs Tavis adgils Tanamedrove
msoflioSi. patriarqi gvafrTxilebs, rom warsulisa da awmyos
gaTvaliswinebiT saqarTvelom momavalze swori arCevani unda gaakeTos.
`saqarTvelo aRmosavleTisa da dasavleTis, CrdiloeTisa da samxreTis
gzajvaredinze mdebareobs da, bunebrivia, ganicdis mis gavlenas; magram
Cveni Rirseba swored is iqneba, Tu WeSmarit rwmenasa da erovnul
Rirebulebebs SevinarCunebT, sxvaTa gamocdilebas gaviTvaliswinebT da
am yovelives drois moTxovnilebebs SevusabamebT.~[38, 575].
uwmidesi da unetaresi mogviwodebs _ WeSmarit Tavisuflebaze
saubari ar SeiZleba iq, sadac zneobriv cxovrebaze uars amboben.
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi uwmidesi da unetaresi
ilia II jer kidev XX saukunis 80-ian wlebSi fiqrobda, ra unda
moemoqmeda, rom qarTveli xalxi Rirseulad Sexvedroda qristeSobis
2000 wlisTavs. igi xvdeboda mecnierebs, kulturis warmomadgenlebs,
sasuliero pirebs, ainteresebda, ras SesTavazebdnen isini. didi fiqrisa
da gansjis Semdeg misma uwmidesobam miiRo gadawyvetileba TbilisSi
wmida samebis sakaTedro taZris aSenebis Sesaxeb. daiwyo adgilis Zebna.
gamoiTqva mosazreba, taZari vakeSi, yofili studqalaqis teritoriaze,
aSenebuliyo, magram misma uwmidesobam daarwmuna yvela, rom sakaTedro
taZris aSeneba avlabarSi, wmida elias mTaze yvelaze swori iqneboda.
1988 wlis 5 Tebervals Seiqmna sakonkurso komisia misi
uwmidesobis ilia II-is TavmjdomareobiT, xolo konkursi momavali
taZris proeqtze gamocxadda 1989 wels. sazogadoebis cxoveli interesi
gamoiwvia sakonkursod warmodgenilma proeqtebma. rogorc misi
uwmidesoba aRniSnavda, konkursze warmodgenili proeqtebi iyo
gamoxatuleba Cveni sazogadoebis mrwamsis, azrovnebisa da kulturisa.
konkursze gamarjvebulad gamoacxades arqiteqtor arCil mindiaSvilis
mier Sesrulebuli proeqti. 1997 wlis 9 marts uwmidesma da unetaresma
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqma ilia II-m saqarTvelos
mosaxleobas mimarTa: `qristes mier sayvarelo Cveno suliero Svilebo!
rogorc TqvenTvis cnobilia, TbilisSi, macxovris Sobis 2000 da
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis avtokefaliis 1500
wlisTavTan dakavSirebiT, Sendeba wmida samebis sakaTedro taZari,
romelic aRimarTeba sadideblad RvTisa da Cveni eris sulieri
gaZlierebisa da ganmTlianebisaTvis. taZris mSeneblobaSi monawileoba
unda miiRos sruliad saqarTvelom, yovelma qarTvelma, saqarTveloSi
mcxovrebma yvela eris warmomadgenelma~[27, 10789].
uwmidesisa da unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis ilia II-isa da saqarTvelos prezident e. SevardnaZis
erToblivi gadawyvetilebiT, samebis sakaTedro taZris mSeneblobis
240
fondis Tavmjdomared dainiSna batoni irakli andriaZe. gansakuTrebul
sazeimo viTarebaSi aTasobiT morwmunis, saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis saWeTmpyroblis, wmida sinodis, samRvdeloebis,
saqarTvelos prezidentis, parlamentis Tavmjdomaris, mecnierebis,
kulturis moRvaweebis TandaswrebiT, sazeimod akurTxes is adgili,
sadac taZris saZirkveli unda gaeWraT. kurTxevis Semdeg gaiWra
saZirkvlis adgili, sadac uwmidesisa da unetaresis locva-kurTxeviT
Caawyves Semdegi siwmideni: `qva sinas mTidan, sadac ufalma mose
winaswarmetyvels gadasca aTi mcneba; qva iordanedan, sadac naTel iRo
ufalma; qva nazareTidan, sadac exara deda RvTismSobels macxovris
Soba; qva ierusalimidan, sadac dakrZaluli iyo RvTismSobeli; miwa
ierusalimis jvris qarTvelTa monastridan, aWaridan, goniodan, saidanac
Semovida mociquli andria; qva faravnis tbidan, saidanac SemobrZanda
wmida nino; siwmideebi saqarTvelos sxvadasxva kuTxidan, eklesia-
monastrebidan~[27, 1535]. rogorc misma uwmidesobam ganacxada: `wmida
samebis sakaTedro taZris mSenebloba udidesi mniSvnelobis movlenaa.
taZari saqarTveloSi mudam iyo Cveni sulieri da fizikuri simtkicis
gamomxatveli. igi umsubuqebda mZime jvris mtvirTvelobas qarTvel ers
da ganamtkicebda masSi momavlis rwmenas.~[30, 188].
saqarTveloSi im droisTvis arsebul rTul politikur da
ekonomikur pirobebSi gamoCndnen adamianebi, romelnic amtkicebdnen, rom
am grandiozuli masStabis taZris aSenebisaTvis Seuferebeli dro iyo
da verc moxerxdeboda misi aSeneba. aseTi azrebi ara marto eklesiis
arakeTilmosurneebs hqondaT, aramed _ gulwrfel pativismcemlebsac.
rogorc msaxiobi gogi xarabaZe ixsenebs, rodesac veeberTela Rrmuli
davinaxe, vifiqre, amis aSenebas me ver moveswrebi-meTqi, magram misi
uwmidesoba yvelas aocebda Tavisi opitmizmiT da es optimizmi xalxzec
gadadioda. igi yvelas gasagonad ambobda: `kacobrioba imyofeba
msoflioSi istoriis meore da mesame aTaswleulTa mijnaze da amitomac
qristeSobis 2000 wlisTavis, saqarTvelos ocsaukunovani qristianobisa
da samiaTaswlovani qarTuli saxelmwifoebriobis umniSvnelovanesi
TariRis aRsaniSnavad ar moiZebneba ufro didi da yovlismomcveli
sulieri da kulturuli movlena, vidre epoqaluri taZris agebaa~[30, 190].
taZris mSeneblobaSi Tavisi wvlili Sehqonda mTel saqarTvelos.
yvela adamiani cdilobda, guliT Seewira Tundac mciredi Tanxa.
cnobilma qarTvelma biznesmenma biZina ivaniSvilma Tavis Tavze aiRo
taZris mSeneblobis ZiriTadi dafinanseba. uwmidesi da unetaresi Tavis
samuSao dRes samebis mSenebare taZris monaxulebiT iwyebda, xvdeboda
muSebs, mSeneblebs, aZlevda rCeva-darigebebs. mSeneblobis paralelurad
mimdinareobda ezos keTilmowyoba da sul raRac 8 weliwadSi wmida
elias mTaze wamoimarTa grandiozuli kompleqsi, romelic Tbilisis
yvela kuTxidan mkafiod Cans.
2004 wlis 23 noembers, giorgobis dResaswaulze, moxda wmida
samebis sakaTedro taZris sazeimo kurTxeva. aTasobiT morwmune,
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wmida sinodi,
samRdeloeba sagangebod Seikriba wmida samebis sakaTedro taZarSi.
daiguguna wmida samebis zarebma, uwmidesi da unetaresi ilia II taZarSi
SebrZanda. TiTqos mRelvarebam moicva igi, magram mainc mtkice nabijiT
gaemarTa sakurTxevlisaken. patriarqi sazeimo wirvisaTvis Seimosa, Tavze
is gvirgvini daidga, romelic Tavis droze exuraT uwmidessa da
unetares kirions, leonides, ambrosis, qristefores, kalistrates,
241
melqisedeks, efremsa da daviTs. patriarqis es oqros gvirgvini (mitra)
xom mowme iyo XVII-XX saukuneebis saqarTvelos samociqulo eklesiis
yvela warmatebisa da warumateblobisa.
uwmidesma da unetaresma sazeimo wirvis Semdeg sazogadoebas
mimarTa: `Tqveno aRmatebulebav, batono prezidento, yovladsamRvdelono
mRvdelmTavarno, Cveno Zvirfaso stumrebo, Zmano da dano. wmida mefe
daviT winaswarmetyveli brZanebs: `did xar Sen, ufalo, da sakvirvel
arian saqmeni Senni~. Cven varT momswreni RvTis erTi saocrebisa:
SeWirvebis Jams qarTvelma xalxma SeZlo aReSenebina didebuli taZari
ese wmidisa samebisa, sadideblad RvTisa da mosaqcevad erisa Cvenisa;
magram, mowyale RmerTo, Cven viyaviT oden mdabalni muSakni Senni. es Sen
mogvec gulisxmisyofa da Zala, raTa Sens sadideblad da Cvenda nugeSad
mogverTmia es Sesawiri. aq daiRvreba mravali cremli sinanulisa da
ganeldebian gulni Cvenni codvaTagan momymarni, ganiwmideba suli Cveni
da aRdgeba saqarTveloc mkvdreTiT, viTarca lazare. iverielno da
yovelno mkvidrno saqarTveloisa, ismineT sityvani uflisani: `aha, esera
momicemia winaSe kari ganRebuli, romlisa daxSvad vervin SemZlebel
ars~ (gam. 3,8). maS, SevideT kariTa amiT, raTa Rirs viqneT sasufevelisa.
scaniT warmarTTa da iZlieniT, rameTu CvenTan ars RmerTi.
wmidano mefeno, dedofalno, mamamTavarno da kaTolikos-patriarqno
saqarTveloisano, mRvdelmTavarno, mowameno, Rirsno mamano da dedano,
ixareT savaneTsa marTalTasa da Tqveni locviT meoxgveyaviT winaSe
RvTisa, raTa ganmtkicdes CvenSi marTlmadidebluri sarwmunoeba,
siyvaruli da sasoeba, raTa ufalma mogvaniWos mSvidoba, erToba, sulTa
CvenTa cxovneba da didi wyaloba.
simboluria is faqti, rom macxovris Sobis 2000 wlisTavisadmi
miZRvnili da Cveni ocsaukunovani qristianuli istoriis simbolurad
gamomxatveli wmida taZris kuTxeva Sedga saqarTvelos gansakuTrebuli
mfarvelis _ wmida giorgis xsenebis dRes, Sedga im wels, roca
Sesrulda 1700 weli misi wamebidan. SevTxovT RmerTs, yovladwmida
RvTismSobels, didmowame giorgis, dalocon yoveli adamiani, romelmac
miiRo monawileoba am wmida taZris mSeneblobaSi. wmida samebam
dalocos, gaaZlieros isini da maTi ojaxebi. RvTivkurTxeulno iverno
da yovelno mkvidrno saqarTveloisano, gilocavT am bednier dRes,
RmerTs ebarebodeT. ixareT orsave sofelsa Sina~[30, 201].
wmida samebis sakaTedro taZari, uwmidesis sityviT, `simbolurad
aris gamaerTianebeli saqarTvelos, mTeli qarTveli xalxisa. mTavari is
aris, rom qarTvelma erma amiT Seqmna avtoportreti da yvelas uCvena, Tu
Sinaganad rogori Zlieri yofila. es dafaruli iyo CvenSi da
gamovlinda... am taZarma Cvens xalxs Tavisi Tavis rwmena da imedi
SesZina~[30, 202].
msoflios qristianul qveynebSi qristeSobis 2000 wlisTavTan
dakavSirebiT araerTi taZari aSenda, magram wmida sameba maT Soris erT-
erTi gamorCeulia. mis mnaxvel ucxoelebs pirvelad aseTi kiTxva
uCndebaT _ saqarTvelos ekonomikuri SesaZleblobis pirobebSi rogor
SeZlo qarTvelma xalxma, misma sulierma winamZRolma iseTi taZris
aSeneba, romelic eyrdnoba mravalsaukunovan qarTul tradiciebs da
masStabebiT namdvilad grandiozulia.
rodesac taZari moiloca msoflio patriarqma, uwmidesma
barTolomeos I-ma, ganacxada, rom es taZari uwmidesisa da unetaresis
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis moRvaweobis gvirgvinia.
242
amJamad uwmidesisa da unetaresis yoveldRiuri mzrunvelobiTa da
yuradRebiT mimdinareobs taZris mowesrigebis Sida samuSaoebi. taZris
sakurTxevelSi, sadac patriarqis taxti unda iyos, wmida samebis taxtia,
patriarqis savarZeli ufro dablaa. rogorc uwmidesi da unetaresi ilia
II ganmartavs, `aseTi taxti mxolod sinas mTaze dgas. iq
maRaldasajdomeli sakurTxevelSi aRmosavleTis mxares aris da masze
aravin jdeba, arc erTi patriarqi... aseTi tradicia, sinas mTis garda,
arsad ar aris. ase rom, sinas mTis tradicia damkvidrdeba wmida samebis
did taZarSi~[38, 198].
uwmidesisa da unetaresis locva-kurTxeviT male daiwyeba taZris
moxatva...
wmida samebis sakaTedro taZari Cveni drois qarTvelebis savizito
baraTi iqneba momavali TaobebisaTvis. Uuwmidesi da unetaresi ilia II erT-erT interviuSi aRniSnavs: `Zalian xSirad mekiTxebian, ra iyo
mniSvnelovani Cemi patriarqobis periodSi… Cemi patriarqobis dro iyo mziani Rame. Mmziani Rame isev grZeldeba da male gaTendeba~[44, 11].
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
erT-erT saSobao epistoleSi brZanebs: `suliereba xalxSi
Tavdapirvelad gzas ikvlevs calkeul madlmosil pirovnebaTa
wyalobiT, Semdeg ki es niWi efineba mTel ers, aRamaRlebs mas. amitomac
pirovnebis roli qveynis cxovrebaSi udidesia. arian adamianebi, RvTis
niSniT gamorCeulni, romelnic Tesen siyvaruls, saTnoebas, qmnian,
aSeneben, TviTon iwvian da sxvas gzas unaTeben~[33, I, 284].
Tqveno uwmidesobav, Tqven brZandebiT is pirovneba, romelic
sasuliero pirad yofnis 50 da patriarqobis 30 wlis manZilze,
saqarTvelos istoriis umZimes da urTules periodSi, WeSmaritebisaken
miuZRviT Cvens ers. TqvenSi aisaxeba yvela is gansacdeli da warmateba,
romelic gadaitana Cvenma mravalWirnaxulma xalxma. Cven didi wyaloba
mogvaniWa ufalma RmerTma, mogvca SesaZlebloba, Tqveni didi siwmidisa
da siyvarulis frTebqveS Sexiznulebma gadavitanoT epoqis yvela
sirTule da imediT viyoT ganwyobili momavlisadmi.
Серго Вардосанидзе.
Грузинская Православная Апостольская Церковь в ХIX-XX веках.
Жизнь и деятельность Святейшего и Блаженнейшего Католикоса-
Патриарха Всея Грузии Илии II.
243
В начале ХIX века Российская империя насильственным путем
упразднила Картлийско-кахетинское и Имеретинское царства, а глава
Грузинской Православной церкви, Католикос-Патриарх Всея Грузии
Святейший и Блаженнейший Антон II был отправлен в ссылку в Россию.
Автокефалия Грузинской Апостольской церкви была упразднена в 1811 году
по приказу Российского императора Александра I, главой церкви стал
подчиненный Российскому Священному Синоду экзарх. Началась тяжелая
эпоха в истории Грузии. Целью российского колониального режима было
уничтожение многовековых грузинских традиций и национальных
достояний, ассимиляция грузинского народа. Русские экзархи, выражая
интересы официального правительства, выделялись своей антигрузинской
политикой. Грузинский народ и духовенство боролись против реакционной,
антигрузинской политики русских экзархов: Феофилакта Русинова, Евгения
Багнанова, Евсевия Ильинского, Павла Лебедева, Иоаникия Руднева,
Алексия Ипритоцкого, Никона, Платона Рождественского, протоиерея
Иоанна Восторгова.
Во второй половине ХIX века руководители национально-
освободительного движения Илья Чавчавадзе, Акакий Церетели, Якоб
Гогебашвили, Нико Николадзе вместе с требованием о политической свободе
Грузии, выдвинули требование о восстановлении незаконно упраздненной
автокефалии Грузинской Апостольской церкви. В этом движении
участвовало грузинское духовенство, выдающиеся епископы: Гавриил
(Кикодзе), Александр (Окропиридзе), Кирион (Садзаглишвили), Леонид
(Окропиридзе), Антон (Гиоргадзе), протоиереи: Каллистрат (Цинцадзе),
Никита (Талаквадзе), Христофор (Цицкишвили), архимандрит Амвросий
(Хелая). Требование о восстановлении автокефалии Грузинской
Православной церкви из научно-теоретических рассуждений в начале ХX
века приняло практический характер. В 1905 году в Тбилиси на особом
Съезде грузинского духовенства и в 1906 году в Петербурге на заседании
244
Священного Синода встал вопрос о необходимости восстановления
автокефалии Грузинской православной церкви.
12 (25) марта 1917 года собравшееся во Мцхета грузинское
духовенство объявило о восстановлении автокефалии Грузинской
Православной Апостольской церкви, а 17 сентября того же года избрало
главу, Католикоса-Патриарха Всея Грузии. Первым Патриархом стал епископ
Кирион (Садзаглишвили) под именем Католикоса-Патриарха Всея Грузии,
Святейшего и Блаженнейшего Кириона II. С 1917 по 1977 год в Грузинской
Православной Апостольской церкви было проведено одиннадцать церковных
соборов. В этот период главами Грузинской Православной Апостольской
церкви были Святейшие и Блаженнейшие: Кирион II (1917-1918 гг.), Леонид
(1918-1921 гг.), Амвросий (1921-1927 гг.), Христофор III (1927-1932 гг.),
Каллистрат (1932-1952 гг.), Мелхиседек III (1952-1960 гг.), Ефрем II (1960-
1972 гг.), Давид V (1972-1977 гг.). Для Грузинской Православной
Апостольской церкви с 25 февраля 1921 года настала тяжелая эпоха, когда
Российское оккупационное большевистское правительство захватило
Грузию. Оккупационный режим объявил Грузинскую Православную церковь
организацией вне закона, в административном порядке закрывались церкви и
монастыри, изымалось церковное имущество, разрушались храмы, судили и
расстреливали духовных лиц. Было время, когда весь Священный Синод
Грузинской православной церкви находился в тюрьме (1924-1925 гг.). В
результате агрессивной атеистической политики к 1977 году в Грузии
оставалось всего 50 действующих храмов, 3 монастыря, где служили около
80 духовных лиц, в то время как в 1921 году было 1450 действующих
церквей, 25 монастырей, где служило свыше 1600 человек.
В истории Грузинской Православной церкви начинается новая эра
после возведения в патриархи Святейшего и Блаженнейшего Илии II.
Святейший и Блаженнейший Илия II прошел длинный жизненный путь.
Родился в 1933 году 4 декабря в г. Владикавказе (Орджоникидзе), где его
родители временно проживали, переехав туда из села Сно Казбегского
245
района. Будущего Патриарха крестили в грузинской церкви Святой Нины во
Владикавказе. В 1941-1952 годах Ираклий Шиолашвили учился в 22-ой
средней школе Владикавказа, в 1952-1956 годах в Московской Духовной
семинарии. В 1957 году в Александро-Невском храме г. Тбилиси Ираклий
Шиолашвили был пострижен в монахи под именем Илия.
В 1960 году, после окончания Московской Духовной академии,
иеромонах Илия вернулся в Грузию и был назначен заместителем настоятеля
Батумского кафедрального собора. 23 августа 1963 года архимандрит Илия
был возведен в сан епископа Шемокмеди и по благословению Католикоса-
Патриарха Всея Грузии Ефрема II был назначен ректором Мцхетской
Духовной семинарии. В 1967-1977 годах сначала епископ, а затем
митрополит Илия руководил Цхум-Абхазской епархией, отделом внешних
церковных сношении Грузинской Православной церкви. 23 декабря 1977
года на ХII Церковном Соборе Грузинской Православной Апостольской
церкви митрополит Илия был избран Католикосом-Патриархом Всея Грузии.
25 декабря в Светицховели была проведена интронизация.
Святейший и Блаженнейший Католикос-Патриарх Всея Грузии Илия II
успешно разрешил проблемы, стоявшие перед Грузинской церковью.
Задействовали до того номинально существовавшие епархии, их количество
с 15 возросло до 37, открылись закрытые церкви и монастыри, были
основаны Тбилисская и Гелатская Духовные академии, семинарии, духовные
учебные заведения. Международное признание исторической автокефалии
Грузинской Православной церкви также связано с именем Святейшего и
Блаженнейшего Илии II. С его именем связано восстановление связи с
древнейшими монастырскими центрами (Афон, Иерусалим, Петрициони),
также восстановление духовной связи с грузинской диаспорой за границей.
Святейший и Блаженнейший Илия II сыграл большую роль в национально-
освободительном движении Грузии в 70-90 годы ХХ века. Патриарх был с
народом во время событий 9 апреля 1989 года. В раздробленной на партии
Грузии сам Патриарх и Православная церковь стали символами
246
национального единства. Благодаря Святейшему и Блаженнейшему
возродилась монастырская жизнь, было построено множество церквей и
монастырей. Если в 1977 году количество духовных служителей было до 80,
а действующих церквей до 50, то к 2007 году в Грузинской Православной
церкви свыше 1500 церквей и монастырей, где служат до 2000 духовных лиц.
Благодаря Святейшему и Блаженнейшему Католикос-Патриарху Всея Грузии
Илие II 14 октября 2002 года в патриаршем соборе Светицховели была
подписана Конституционная договоренность (конкордат) между Грузинской
Православной Апостольской церковью и государством, которая
упорядочивает отношения между мирскими и церковными правителями,
определяет статус Грузинской Православной церкви.
Патриарх – личность с многообразными интересами. Грузинский народ
знаком с живописными полотнами, церковными песнопениями своего
духовного предводителя. Венцом тридцатилетней деятельности Католикоса-
Патриарха Всея Грузии является Кафедральный собор Святой Троицы в
Тбилиси, построенный по благословению Его Святейшества в кратчайшие
сроки. В истории Грузии редко встречаются личности, получившие при
жизни признание за свои великие дела. Католикос-Патриарх Всея Грузии
Святейший и Блаженнейший Илия II, при жизни ставший легендой, завоевал
огромную любовь и признание грузинского народа.
Sergo Vardosanidze
The Orthodox Church of Georgia in XIX-XX cc Life and ministry of His Holiness and Beatitude, the Catholicos-Patriarch of
All Georgia Ilia II
247
At the onset of the XIX century Russia annulled the 1783 Treaty of Georgievsk, annexed Georgia and abolished the autocephaly of the Orthodox Church of Georgia. The head of the Church, the Catholicos-Patriarch of All Georgia, Anton II was exiled to Russia. Within 1811-1917 the Church of Georgia was ruled by the exarches, who were subjected to the synod of the Russian Church. Russian authorities set about complete assimilation of the conquered country. This fuelled an acute response from the Georgian people. In the first half of the XIX century an anti-Russian uprising was staged in Georgia to be followed by the national liberating movement in the second half of the XIX century. With particular intensity the movement raised demand for the restoration of the state and church independence. On 12 (25) March 1917 the Orthodox Church of Georgia managed to restore the autocephaly which it had illegitimately been deprived of 116 years earlier. From 1917 right to the 1997 the Orthodox Apostolic Church of Georgia under the leadership of the Catholicos-Patriarchs: Kirion II, Leonide, Ambrosi, Christephore III, Calistrate, Melkisedek III, Ephrem II, David II, went through innumerable tribulations. Owing to the effort of the atheist Bolshevik leaders, hundreds of churches were destroyed, thousands of clergymen were either killed or forcefully precluded from performing their ministry; churches and monasteries were closed down. Until the year 1921, 1450 churches and 25 monasteries had been functioning and there were 1600 clergymen in Georgia. By 1977 only 50 churches, 3 monasteries and about 80 clergyman remained. After the Metropolitan of Tskhum-Abkhazia Ilia was elevated to the throne of Catholicos-Patriarch of All Georgia, a new era set in in the history of the Orthodox Apostolic Church of Georgia. Through the vigorous ministry of His Holiness and Beatitude Ilia II, Georgian community was reunited in the bosom of the Church. Close ties were established with circles of science and intelligentsia, the churches which had been closed down by the Soviet government, began to be functioning again, numerous new churches and monasteries were erected. The number of existing eparchies increased from 15 to 37 and that of the functioning churches to 1500. By the ministry of His Holiness and Beatitude Ilia II the Apostolic Church of Georgia reinstated its historic place and authority among the local orthodox churches. By the blessing of the Patriarch, the historical tradition of theological education was restored in the Georgian Church. Tbilisi Theological Academy was established and Gelati Theological Academy was restored. Numerous theological institutions and seminaries were opened. Theological books, newspapers and journals were published. By the blessing of His Holiness and Beatitude new saints were canonized. The Apostolic Church of Georgia restored ties with the Georgian monastic centers as well as the Georgians living abroad. The Orthodox Church of Georgia is a symbol of national and state self-awareness of the Georgian people. Patriarch Ilia II enjoys particular love in Georgia and he earned this love through his indefatigable ministry and purity. He completely dedicated his life to God, motherland and the Georgian people. At the initiative of the Georgian Orthodox
248
Church, a constitutional agreement (concordant) between the Church and the State was concluded on 14 October 2002, through which the legal status, which the Church had been deprived of since 1921, was reinforced. The Holy Trinity Cathedral in Tbilisi is the crown of the 30-year long ministry of His Holiness and Beatitude Ilia II, who continues his most important ministry to the benefit of the Orthodox Church of Georgia and the state.
wyaroebi da literatura:
1. platon ioseliani, `cxovreba giorgi XIII-isa~, Tbilisi, 1936
2. bagrat batoniSvili, `axali moTxroba~, Tbilisi, 1941
3. eldar bubulaSvili, `saqarTvelos kaTolikos-patriarqi anton II~,
Tbilisi, 2002
4. nikoloz durnovi, `bedi saqarTvelos eklesiisa~, moskovi, 1907
5. sargis kakabaZe, `qarTveli xalxis istoria 1783-1921 ww.~ Tbilisi,
1997
249
6. kalistrate cincaZe, `Cemi mogonebebidan~, Tbilisi, 2001
7. sergo vardosaniZe, ` sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi kalistrate~, Tbilisi, 2004
8. qarTuli mwerloba, t. IX, Tbilisi, 1992
9. ilia WavWavaZe, Txz. xuT tomad, t. IV, Tbilisi, 1987
10. akaki baqraZe, `ilia WavWavaZe~, Tbilisi. 1984
11. ioseb uTuraSvili, `dimitri yifiani~, Tbilisi, 1989
12. saqarTvelos samociqulo eklesiis kalendari, Tbilisi
13. a. baqraZe, `ilia da akaki~, Tbilisi, 1992
14. sergo vardosaniZe, `sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi kirion II~, Tbilisi, 1993
15. sergo vardosaniZe, `saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesia 1917-1952 wlebSi~, Tbilisi, 2001
16. sergo vardosaniZe, `qarTuli erovnuli cnobierebis problemebi~,
Tbilisi, 2004
17. saqarTvelos sapatriarqos arqivi, kaTolikos-patriarq leonides
fondi
18. gazeTi `saqarTvelo~, 1918, #71
19. g. leoniZis sax. literaturis muzeumi, kaTolikos-patriarq
leonides fondi, #1304
20. `saqarTvelos istoria. XX saukune~, prof. v. gurulis redaqciiT,
Tbilisi, 2003
21. k. kekeliZis sax. xelnawerTa instituti, vasil karbelaSvilis
fondi
22. sergo vardosaniZe, `sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi ambrosi~, Tbilisi, 2005
23. saqarTvelos uaxlesi istoriis centraluri saistorio arqivi
24. k. kekeliZis saxelobis xelnawerTa instituti, kalistrate
cincaZis fondi
25. saqarTvelos sapatriarqos arqivi, kaTolikos-patriarq melqisedek
III-is fondi
26. saqarTvelos kaTolikos-patriarq efrem II-is fondi
27. saqarTvelos sapatriarqos arqivi
28. sergo vardosaniZe, `sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi efrem II~, Tbilisi, 2000
29. saqarTvelos sapatriarqos arqivi, kaTolikos-patriarq daviT V-is
fondi
30. `patriarqi~, Semdgeneli mzia kacaZe, Tbilisi, 2006
31. saqarTvelos sapatriarqos arqivi, uwmidesisa da unetaresis ilia
II-is fondi
32. saqarTvelos sapatriarqos arqivi, XII sasuliero krebis masalebi
33. sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi ilia II. `epistoleni,
sityvani, qadagebani~, or tomad, Tbilisi, 1997
34. Jurn. `jvari vazisa~, Tbilisi
35. sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis uwmidesisa da
unetaresi ilia II-is moskovSi vizitis masalebi
36. `sapatriarqos uwyebani~, Tbilisi
37. Jurn. `religia~, Tbilisi, 2002, #7-8-9.
38. `naTeli qristesi, saqarTvelo~, t. II, Tbilisi, 2006
39. SoTa lomsaZe, `samcxe-javaxeTi~, Tbilisi, 1975
40. gazeTi `kviris palitra~, Tbilisi, 2003, 4-10 agvisto
250
41. Jurn. `mnaTobi~, Tbilisi, 2006, #1-2-3
42. sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi ilia II. `saaRdgomo
epistole~, Tbilisi, 2006
43. `werilebi patriarqs~, Semdgeneli mzia kacaZe, Tbilisi, 2007
44. Jurn. `iverielni~, Tbilisi, 2007, #3