samxedro-sazRvao saqmis istoriidan · sityva-sityviT `qariT mavals~ niSnavs. cnobilia, rom kompasi...
-
Upload
vuongthuan -
Category
Documents
-
view
244 -
download
6
Transcript of samxedro-sazRvao saqmis istoriidan · sityva-sityviT `qariT mavals~ niSnavs. cnobilia, rom kompasi...
saqarTvelos Tavdacvis saministro
saqarTvelos SeiaraRebuli Zalebis gaerTianebuli Stabi
J7 samxedro ganaTlebisa da sabrZolo momzadebis
departamenti
ssip iv. javaxiSvilis istoriisa da eTnologiis instituti
Tamaz beraZe
samxedro-sazRvao saqmis
istoriidan
meomris biblioTeka #12
Tbilisi
2008
Tqvens winaSea axali seriis ,,meomris biblioTekis~ meTormete wigni; seria
iTvaliswinebs wignebis mTel wyebas, romlebSic popularulad iqneba gadmocemuli
saqarTvelosa da msoflio istoriis yvelaze saintereso da mniSvnelovani movlenebi. seriis mizania qarTveli meomris da imedia, ara marto misi, patriotuli
aRzrda da codnis miwodeba misaReb formebSi. seriaSi gaTvaliswinebulia
popularuli, magram maRal profesionalur doneze dawerili saxelmZRvaneloebi; es
patara, magram tevadi da kargad gaformebuli broSurebi mieZRvneba qarTvelTa
udides mefe daviTs, Tamars, giorgi brwyinvales, bagrat III-s, saqarTveloSi
warmoebul mTavar da gadamwyvet brZolebs, XIX_XX ss-is gamoCenil qarTvel
oficrebs, saqarTvelosa da msoflio samxedro istoriis calkeul sakiTxebsa da
a.S.
seriis gamocemis iniciatorebi arian iv. javaxiSvilis istoriisa da eTnologiis
instituti da saqarTvelos Tavdacvis saministro.
didi survili da imedi gvaqvs, rom meomarTa da oficerTa garda, saqarTvelos
yoveli moqalaqe siamovnebiT miiRebs am seriis yovel axal wigns.
seriis garekanze moTavsebuli warwera da didi daviTi yvelas Seaxsenebs, rom
brZola saqarTvelosTvis dResac grZeldeba.
vaJa kiknaZe
seriis saredaqcio kolegia: istoriis mecnierebaTa
doqtori, profesori vaJa kiknaZe
istoriis mecnierebaTa
doqtori, profesori Tamaz beraZe
recenzenti: istoriis mecnierebaTa
doqtori, profesori vaJa kiknaZe
kompiuteruli uzrunvelyofa: Lnino gigani
ydis dizaini: giorgi kiknaZe
redaqtori: nargiz xarabaZe
teqnikuri redaqtori: mari WoniSvili
damtkicebuli da samoqmedod SemoRebulia saqarTvelos SeiaraRebuli Zalebis
gaerTianebuli Stabis J7 samxedro ganaTlebisa da sabrZolo
departamentis ufrosis _ polkovnik nodar qviliTaias mier
saqarTvelos SeiaraRebuli Zalebis gaerTianebuli Stabis
topografiuli sammarTvelos stamba. 2008 w.
q. Tbilisi, general kvinitaZis q. #20
tel.: +995 32 91-19-83
faqsi: +995 32 91-19-83
2
Sesavali
saqarTvelo Savi zRvis piras mdebareobs. Savi zRva erT-erTi udidesia
msoflioSi. misi saerTo farTobi 411540 kv. km udris. sigrZe dasavleTidan
aRmosavleTisken 1150 km-ia, maqsimaluri sigane CrdiloeTidan samxreTisaken
580 km-ia. yvelaze viwro igi yirimis naxevarkunZulsa da anatoliis
Sverils Sorisaa, romelTa Soris manZili 265 km-s ar aRemateba. Sav zRvaSi
sul sami patara kunZulia, romelTagan udidesis farTobi 2,5 kv. km-ia.
Savi zRvis uZvelesi, dReisaTvis cnobili saxeli `calfas zRvaa~. ase
uwodebdnen mas xeTebi* Zv. w XVI-XV saukuneebSi. sami saukunis Semdeg
asirielebma am zRvas `zemo zRva~ da `didi zRva~ uwodes. sxvadasxva
xalxebs Soris, romlebic uZveles xanaSi Savi zRvis piras cxovrobdnen
iyvnen iranuli modgmis tomebi, romlebic Sav zRvas `axSianas~ _ ,,Rrmas~,
,,Savs~ uwodebdnen. Zvelma berZnebma am zRvis saxeli maTgan gadaiRes,
mxolod maTTvis gaugebari `axSiana~ berZnul sityva `avqsinusad~ gaiazres,
rac `arastumarTmoyvares~ niSnavs. ase daerqva Sav zRvas `avqsinus pontos~
_ `arastumarTmoyvare zRva~ (`pontos~ _ Zvel berZnulSi zRvis erT-erTi
saxelwodeba iyo). Zveli berZnebisaTvis Savi zRvis amgvari saxelwodeba
gasagebi iyo, radgan Tavdapirvelad isini cudad icnobdnen am zRvas da masze
naosnoba did siZneleebTan iyo dakavSirebuli.
Zv. w VII-VI ss. berZnebi kargad gaecvnen Savi zRvis napirebs da am zRvaze
naosnoba aiTvises. amis Semdeg Savi zRvis es saxelwodeba maTTvis
damamcireblad JRerda. amitom Zvelma berZnebma Sav zRvas saxeli Seucvales
da `evqsinus pontos~ anu `stumarTmoyvare zRva~ uwodes.
saukuneTa manZilze `ponto~ geografiuli terminidan sakuTar saxelad
iqca. Zv. w. IV saukuneSi igi ewodeboda samxreT-aRmosavleT
SavizRvispireTSi Camoyalibebul samefos, xolo misi dacemis Semdeg im
teritorias, romelsac Tavis droze es samefo moicavda. aseT viTarebaSi
`evqsinus ponto~ TandaTanobiT pontos zRvad _ `pontikon Talasad~ iqca
(Talasa Zvel berZnulSi aseve zRvas niSnavda). berZnuli samyarodan es
saxelwodeba aRmosavleTis xalxebma gadaiRes da TavianTi enis Sesabamisad
gaaJReres, ase miviReT `buntus zRva~, romelsac arabebi Sav zRvas
uwodebdnen. VIII-XII ss-is arabul da sparsul geografiul naSromebSi
gvxvdeba Savi zRvis sxva saxelwodebebic, romlebic Cveulebriv, am zRvis
piras ganlagebuli qalaqebis Tu qveynebis an mis sanapiroze mosaxle
xalxebis saxelidan modis. maT Soris, pirvel rigSi `xazarTa zRva~,
`rumis zRva~ (bizantiis zRva) unda movixsenioT.
1892 wels aRmosavleTmcodnem aleqsandre tumanskim buxaraSi erTi
xelnaweri SeiZina, romelSic sxvadasxva TxzulebebTan erTad aRmoCnda XI
saukunis ucnobi avtoris sparsul enaze Sesrulebuli geografiuli naSromi
`qveynierebis sazRvari~, sadac Savi zRva `darie gurzan~ – `qarTvelTa
zRvis~ saxeliTaa moxseniebuli. es nawarmoebi arabuli originalidanaa
3
Targmnili, romelic dReisaTvis dakargulad iTvleba. ueWvelia, rom
arabul originalSi `bahr al-jurzan~, igive ,,qarTvelTa zRva~ iqneboda. es
ar aris pirveli SemTxveva, roca Savi zRvis saxeli saqarTvelosTan aris
dakavSirebuli. jer kidev Cveni welTaRricxvis dasawyisSi gamoCenili
berZeni geografi straboni `geografiaSi~, Savi zRvis erT-erT monakveTs
dasavleT saqarTvelos gaswvriv, `kolxidis zRvas~ _ `kolxike Talasas~
uwodebs. strabonis msgavsad XI saukunis erTi sparsi geografi dasavleT
saqarTvelos erT-erTi saxelis, lazikis mixedviT Sav zRvas `darie lazik~
_ `lazikis zRvis~ saxeliT moixseniebs.
Zveli berZnebi am zRvas `melanos pelagos~ anu Sav zRvasac eZaxdnen.
SemdegSi es saxelwodeba `pontos maurus~-ma Secvala, (`maurus~ iseve,
rogorc `melanos~ bizantiur berZnulSi aseve Savs niSnavda). es
saxelwodeba pirvelad bizantiis imperiasa da veneciis qalaq-respublikis
1265 wlis xelSekrulebis teqstSia damowmebuli. berZnulidan es saxeli
laTinurSi Sevida. TandaTanobiT `pontos maurus~ yvela xalxma Tavis enaze
Targmna da sayovelTaod gavrcelda. ase miviReT inglisuri `bleq si~,
germanuli `Svarcen mare~, Turquli `kara deniz~, rusuli ,,Cornoe more.~
qarTvelebi Sav zRvas Tavdapirvelad ubralod `zRuas~ an kidev `speris
zRvas~ eZaxdnen. es meore saxeli adre antikur xanaSi Savi zRvis maxloblad
mosaxle qarTveluri tomis _ sasperebis saxelidan modis. Cveni winaprebi
Savi zRvis im monakveTs, romelic dRevandel baTumsa da axal aTons Sorisaa
moqceuli, `zRvis yures~ eZaxdnen. zRvis es monakveTi Tavisi moyvanilobiT
marTlac didi yuris STabeWdilebas qmnis.
qarTulSi geografiuli saxelwodeba `pontos zRva~adre Sevida. is
qarTuli mwerlobis ZeglebSi pirvelad VIII saukunis qarTveli mwerlis
ioane sabanisZis `martvilobai abo Tbilelisai~-Sia moxseniebuli. `pontos
zRva~ qarTul geografiul terminologiaSi mtkiced damkvidrda da XVI-
XVII ss-mde Savi zRvis erTaderT qarTul saxelad iqca.
,,Savi zRvis~ pirveli moxsenieba jerjerobiT 1651 wlis 14 seqtembers,
imereTis mefis aleqsandre III ruseTis xelmwifisadmi gagzavnil qarTul
werilSi gvxvdeba.
XIX s-is dasawyisamde qarTuli mwerlobis ZeglebSi Sav zRvasTan
erTad, pontos zRvac moixsenieba. XIX s-Si, qarTuli mwerlobis
Zeglebidan es meore saxeli sabolood gaqra.
ASavi zRvis auzs azovis zRva ekuTvnis, romelic faqtobrivad, am zRvis
didi yurea. misi sigrZe 380 km-ia. maqsimaluri sigane ki 220 km-mde aRwevs.
am zRvis saSualo siRrme ki mxolod 8 metria. aseTi zomebis gamo Zveli
berZnebi da romaelebi azovis zRvas tbad miiCnevdnen da mas `meotas
limans~ an kidev `palius meotis~ uwodebdnen, rac meotis tbas niSnavs.
XIII-XV ss-Si azovis zRvis piras italielebi cxovrobdnen. aRmosavleTis
xalxebi italielebs, iseve rogorc yvela evropels, frankebs eZaxdnen,
4
amitom maT azovis zRvas `frankTa zRva~ uwodes. TviTon evropelebi am
saukuneebSi azovis zRvas `zabaxas zRvis~ saxeliT moixseniebdnen.
azovis zRvaze md. donis SesarTavSi uZvelesi droidan qalaqi idga,
romelsac Zveli berZnebi da romaelebi tanaiss, xolo XIII-XV ss-Si
dasavleT evropelebi tanas eZaxdnen. monRolebma, dapyrobis Semdeg am qalaqs
`azavi~ daarqves, rac maT enaze `dabal adgils~ niSnavda. aqedan modis
saxelwodeba azovis zRva, rac dReisaTvis sayovelTaod aris gavrcelebuli.
XVI-XVIII saukuneebSi qarTvelebi am zRvas ubralod `azavs~ eZaxdnen.
azovis zRva Sav zRvas 41 km sigrZis qerCis srutiT ukavSirdeba. Zveli
berZnebi da romaelebi am srutes `kimerielTa* bosfors~ eZaxdnen.
Savi zRva naxevrad daxuruli zRvaa. is bosforis srutiT, marmarilos
zRviTa da dardanelis srutiT xmelTaSua zRvis auzs ukavSirdeba.
bosfori Zveli berZnulidan ,,xaris fonad~ iTargmneba. Zveli berZnebi da
romaelebi dRevandel bosforis srutes mis dasavleTiT mdebare Trakiis
mixedviT `Trakiis bosfors~ eZaxdnen. bosforis srutis sigrZe 28,5 km-ia.
misi saSualo sigane _ 3,7 km-ia. zogan es srute 750 m-de viwrovdeba. am
sruteSi ormxrivi dinebaa. misi zemo dineba Savi zRvidan marmarilos zRvaSi
Caedineba, qvemo dinebas ki sapirispiro mimarTuleba aqvs.
marmarilos zRvas Zveli berZnebi `propontidas~ anu pontos zRvis
winamdebares eZaxdnen, xolo dardanelis srutes `helesponts~, anu heles
zRvas uwodebdnen. Zveli berZnebis rwmeniT, am sruteSi daixrCo hele,
romelic oqros verZze Tavis ZmasTan erTad Soreul kolxeTSi mifrinavda.
dardanelic am srutis erT-erTi uZvelesi saxeli unda iyos. is mefe
dandaris saxelidan modis, romelic cnobil qalaq troas* damaarseblad
iTvleboda. amitom homerosis `iliadaSi~ am qalaqs dandaric ewodeboda. ase,
rom uZveles xanaSi, dardanelis srute troas srutis mniSvnelobiT
ixmareboda.
xmelTaSua zRvas qarTvelebi Tavdapirvelad ,,oreTis zRvas~ eZaxdnen.
isini am zRvas XVI-XVIII ss-Si ,,TeTr zRvas~ uwodebdnen, rac xmelTaSua
zRvis Turquli saxelwodebis ,,ak denizis~ qarTuli Targmania. saxelwodeba
,,xmelTaSua zRva~ qarTul enaSi XIX s-Si damkvidrda.
Cven winaprebs umdidresi sazRvao terminiologia gaaCndaT. Zveli sazRvao
terminebis erTi nawili Sua saukuneebis qarTuli mwerlobis Zeglebma
Semogvinaxes.
`navi~ dRes mcire zomis, wyalze mimosvlis saSualebas ewodeba. XIX
saukunemde am termins bevrad ufro farTo mniSvneloba hqonda. `navi~
ewodeboda yvela sanaosno saSualebas, romelic zRvaze Tu mdinareebze
dacuravda.
`navi~ indoevropuli warmoSobis sityvaa. misi fuZe `nav~ jer kidev
sanskritul* enebSia gamoyenebuli. es sityva Zvel sparsul Tu Zvel
berZnulSi, agreTve laTinurSi gvxvdeba. qarTulSi es termini Zveli
berZnulidan unda iyos Semosuli. SemdgomSi qarTul enaSi `navma~ Rru
5
WurWlis mniSvnelobac SeiZina. Tavis mxriv `WurWeli~ Zvel qarTulSi navis
sinonimi iyo. is iseve, rogorc navi antikur xanasa da Sua saukuneebSi
`navebi~ erTmaneTisgan gansxvavdebodnen daniSnulebis, zomis, Tu
konstruqciis mixedviT. amave dros maTi calkeuli nawilebis saxelebi
saerTo iyo yvela tipis navisaTvis.
navis wina nawils `Tavi~ an kidev `navis wina kerZo~ ewodeboda, ukana
nawils ki _ `bolo~, an kidev `navis bolo kerZo~ ewodeboda. daaxloebiT
ori saukunis win qarTulSi `kiCo~ Semovida. es saxelwodeba Turquli
`kiC~-idan modis, rac am enaSi aseve navis ukana nawils aRniSnavs. navis
mxareebs _ `bortebs~ qarTvelebi `navis kerZos~ uwodebdnen. `kerZo~ Zvel
qarTulSi nawils, mxares aRniSnavda. iyo `marjuena kerZo navisa~ da
`marcxena kerZo navisa~, anu marjvena da marcxena borti.
yovelgvari navis gverdebs qarTvelebi `bage navisas~ eZaxdnen, xolo maT
`napirebs~ _ wveroebs, `qims.~ navis Sida Zirs `fskeri~ ewodeboda, xolo
navis Ziris gareTa mxares `nerCi~.
didi zomis navebs `gembanebi~ da `triumebi~ gaaCniaT. `gembans~ Cveni
winaprebi `Cardaxs~, `qoreTs~, `saCexs~, `bans~ da `erdos~ uwodebdnen.
`triumi~ holandiuri sityvaa, romelic qarTulSi rusuli enis meSveobiT
Semovida. Cven winaprebs am mniSvnelobis sul cota oTxi termini: `ube
navisa~, `navis muceli~, `navis fskeri~ da `ambari~ gaaCndaT.
termini `kaiuta~ Tanamedrove qarTulSi rusuli enidan aris Semosuli.
XIX saukuneSi mas `gemSi oTaxs~ uwodebdnen.
Sua saukuneebis sazRvao navebis umetesoba brtyelZiriani iyo. maTTvis
`xerxemlis~, rusulad kilis~ gakeTeba SedarebiT gvian daiwyo. rogorc
gairkva, Zvel qarTulSi sul cota oTxi termini arsebobda am cnebis
gadmosacemad: `tropari~, `navis saZirkveli~, `navis SeSa~ da `navis RerZi~.
`tropari~ amave mniSvnelobis Zveli berZnuli sityvidan `tropision~-dan
modis. `SeSa~ Zvel qarTulSi `Zels~, `xes~ aRniSnavda.
sazRvao navebis aRWurvilobas `akazmuloba~ ewodeboda. mis
umniSvnelovanes elements Ruza warmoadgens. Sua saukuneebSi qarTul enaSi
am cnebis gadmosacemad sul cota oTxi termini: `ankvira~, `kavi~, igive `kavi
rkinisa~ da `demir~, `Ruza~ arsebobda.
`ankvira~ Zveli berZnuli `ankuradan~ modis, rac am enaze sityva-sityviT
moRunuls niSnavs. `demir~ Turqulad rkinas, agreTve Ruzas niSnavs.
sakuTriv `Ruza~ megruli `Ruzuadan~ modis, rac qarTuli enis am
dialeqtSi moRunuls, moRunvas, gaRunvas niSnavs.
gemis bagirs Cveni winaprebi `saTrevelas~ uwodebdnen.
orTqlis gemebis aSenebamde zRvaze mimosvla mxolod qaris an kidev
adamianis kunTebis Zalis gamoyenebiT SeiZleboda. yvela navs `niCabi~ gaaCnda.
es uZvelesi qarTuli terminia. amave mniSvnelobiT `xofic~ ixmareboda,
romelic qarTulSi Zveli berZnuli enidan Semovida. navebi qaris ZaliT,
afris meSveobiT gadaadgildebodnen, `afra~ uZvelesi qarTuli terminia.
6
Zvel qarTulSi amave mniSvnelobiT `afqioc~ ixmareboda. XVIII saukuneSi
Cven enaSi `ialqani~ Semovida. es sityva Turquli iel-iqenidan modis, rac
sityva-sityviT `qariT mavals~ niSnavs.
cnobilia, rom kompasi naosnobaSi daaxloebiT XIV-XV saukuneebSi
damkvidrda. Cveni winaprebi mas `yiblamas~, `fursulas~ uwodebdnen.
`yiblama~ sparsulidan nasesxebi terminia, xolo `fursula~ italiuri
`busolas~ Turquli gaJRerebaa. Cveni winaprebi wylis siRrmis gasazomad
`sazoms~ iyenebdnen, romelic `lotis~ qarTuli Sesatyvisia.
sazRvao Tu samdinaro navebi erTmaneTisagan daniSnulebiT da zomebis
mixedviT gansxvavdeboda. TiToeuli tipis navs sakuTari saxeli gaaCnda, maT
Soris iyo: `nuSa~ igive `varcli~, `kopana~, `karWapi~, `kanjo~, `xomaldi~,
`oCxomeli~, `katarRa~, `zarbuna~, `sandali~... termini `gemi~ qarTulSi
XVIII saukuneSi Turqulidan Semovida.
Sua saukuneebSi Cveni winaprebi navebs ZiriTadad xomalds da katarRas
eZaxdnen. `xomaldi~ savaWro-satransporto gemi iyo da ZiriTadad afrebis
meSveobiT gadaadgildeboda, `katarRa~ ki umTavresad niCbebiT moZraobda. is
sabrZolo gems warmoadgenda, romelsac evropelebi `galeras~ uwodebdnen.
navis ekipaJis wevrebs zogadad `menaves~ eZaxdnen. niCbebTan `niCbis
mcemeli~, igive `meniCbe~ ijda. saWes `saWis mxervali~, `navis mxervali~,
igive `mesaWe~ emsaxureboda. Zvel qarTulSi gemis kapitnis mniSvnelobiT
`menaveTmoZRvari~ ixmareboda. gvian Sua saukuneebSi gemis kapitans `xomaldis
ufrosic~ ewodeboda. samxedro-sazRvao SenaerTis (eskadris) meTaurs Cveni
winaprebi `navTmTavars~ eZaxdnen. `admirali~ qarTul enaSi evropuli
enebidan XVIII saukuneSi Semovida. am enebSi is arabuli `amir-al bahris~ _
`zRvis mbrZanebeli~, `zRvis batoni~ gaxmovanebaa.
zRvis pirats qarTulSi Tavdapirvelad `navis mbrZoli~ ewodeboda.
`mekobre~ am mniSvnelobiT pirvelad `vefxistyaosanSi~ gvxvdeba.
Tavdapirvelad `mekobre~ yvela imas ewodeboda, vinc mgzavrs rogorc
xmeleTze, ise zRvaze Zarcvavda. Zvel qarTulSi amave mniSvnelobiT
`yursalic~ ixmareboda.
dedamiwa wylisa da xmeleTisagan Sedgeba, anu rogorc Zveli qarTvelebi
ityodnen `zRvai da xmelisagan~ Sedgeba. qarTvelebs zRvasTan erTad termini
`okeane~ igive `ukianec~ hqondaT. Zvel qarTulSi es termini msoflio
okeanesTan erTad xmelTaSua zRvis auzsac aRniSnavda. kunZuls Cveni
winaprebi `xerTvissac~ da `Walaksac~ uwodebdnen.
xmeleTis im nawils, romelic mdinares an zRvas emijneba `kide~ an kidev
`piri~ ewodeboda. sityva `napiri~ pirvelad SoTa rusTavelis ukvdav poemaSi
gvxvdeba. zRvis piras aRmarTul maRal kldes, romelic zRvaSi eSveba
`koncxi~ an kidev `akra~ ewodeboda. koncxi uZvelesi qarTuli terminia,
akra ki Zveli berZnulidan aris nasesxebi. Sua saukuneebSi yures, iseve
rogorc dRes, yure ewodeboda amave mniSvnelobiT `ube~ an kide `zRvis ube
7
ixmareboda~. mdinareebis zRvasTan SesarTavs Cveni winaprebi `Tuals,~ igive
`Tvals~ eZaxdnen.
navsadgurs Tavdapirvelad Cveni winaprebi `navTsayudels~ da
`navTsadgurs~ uwodebdnen. terminebi `navsadguri~ da `navsayudeli~ qarTul
enaSi gvian SuasaukuneebSi Semovida. samwuxarod, dRes am terminebis
nacvlad, sruliad gaumarTleblad rusulidan damkvidrebul `ports~
iyeneben.
Zvelma berZnebma, daaxloebiT Zv. w. IV saukuneSi, im mizniT, rom
mezRvaurebs napiri advilad epovaT, navsadgurebTan Suqurebis ageba daiwyes.
Tavdapirvelad Suqurebi maRal koSkurebs warmoadgendnen, romlebic zRvaSi
Soridan Canda. oriode saukunis Semdeg ki maT am koSkurebze cecxlis
danTeba daiwyes, raTa sibneleSic navsadguri advili SesamCnevi yofiliyo.
Cveni winaprebi Suquras bizantiuri berZnulis gavleniT zogjer `fonars,~
igive `fanars~ uwodebdnen es termini Zveli berZnuli terminidan
`fanosidan~ modis, romelic manaTebels, CiraRdans niSnavda. Suquras
qarTvelebi Zvelad `manaTobels~ da `liflifasac~ eZaxdnen.
qarTul zRvaosnobas daaxloebiT 27 saukunis istoria aqvs. saukuneTa
manZilze Cveni winaprebi savaWro-saTevzao da sabrZolo gemebs agebdnen,
zRvis maxlobel Tu Soreul napirebs ukavSirdebodnen, zRvaze Tevzaobdnen
da delfinebze nadirobdnen. saukuneTa manZilze qarTvelebi mtrebisagan
TavianT qveyanas icavdnen, zRvaze mtris gemebs Tavs esxmodnen da drodadro
arc mtruli qveynebis sazRvao napirebis darbevas eridebodnen. es wigni
qarTuli zRvaosnobis istoria ar aris. is miznad isaxavs qarTuli sazRvao-
sabrZolo Zalebis istoriis gadmocemas, romelic jer kidev Sua brinjaos
xanaSi iwyeba.
qarTuli samxedro _ sazRvao Zalebi antikur xanaSi
uZvelesi qarTuli saxelmwifo Zv. w. XV–XIV ss-Si Camoyalibda. am
saxelmwifos qarTvelebi egriss, xolo Zveli berZnebi da romaelebi
kolxidas igive kolxeTs eZaxdnen. Zv. w. XV–VIII ss-Si legendaruli
oqros sawmisis kolxeTis samefo mTel aRmosavleT da samxreT
SavizRvispireTs moicavda da misi sazRvrebi SavizRvispiras md. halisidan
(dRevandeli yizil-irmaki) Sav zRvaSi md. yubanis SesarTavamde iyo
gadaWimuli. (dRes md. yubani mxolod azovis zRvaSi Caedineba, jer kidev
erTi saukunis win am mdinaris erTi toti Sav zRvasac uerTdeboda) Zv. w.
VII s-idan kolxeTis samefom Savi zRvis sanapiros mniSvnelovani nawili
dakarga da mxolod mdinare Woroxis saTavidan dRevandeli md. mzimTas
SesarTavamde vrceldeboda.
8
rogorc irkveva, kolxeTs igive Zveli egrisis samefos mravalricxovani
sazRvao-samxedro floti gaaCnda. berZeni poetis apolonios rodoselis
`argonavtikis~ mixedviT, rodesac kolxeTis mefe aietma oqros sawmisisa da
medeas gamtacebeli argonavtebis dadevneba brZana `kolxebma dauyonebliv
gamarTes yvela sabrZolo gemi, swrafad aRWurves imave dResa. zRvaSi
CauSves sanapiroze Camwkrivebuli uricxvi gemi. kaci ityoda: gemTa krebuli
ki ar gasula gaSlil zRvaSio, aramed frTamal frTosanTa gundi
gafrenilao Jivil-xiviliT.~
Zv.w. II s-is dasasruls kolxeTis samefo pontos mefe miTridate VI
evpatorma daipyro da egrisis samefo floti uSualod daimorCila. Zveli
berZeni istorikosi straboni sagangebod aRniSnavs, rom mas Semdeg, rac
kolxida pontos Zlevamosilma mefem daimorCila, misi samxedro sazRvao
Zalebis Sevseba ZiriTadad am qveynidan xdeboda. samwuxarod, straboni ar
gvamcnobs, Tu rogori tipis sazRvao gemebi igzavneboda kolxididan
miTridate VI-s sazRvao brZolebSi monawileobis misaRebad.
TavianTi samxedro-sazRvao navebi SavizRvispireTis mosaxle im qarTvel
tomebsac gaaCndaT, romlebic Zv. w. VIII-VII ss-dan kolxeTis mefes aRar
emorCilebodnen.
Zv. w. 400 wels samxreT aRmosavleT SavizRvispireTSi moulodnelad
berZenTa didi laSqari gamoCnda, romelic sparseTidan samSobloSi brZoliT
miikvlevda gzas. berZen meomarTa Soris imyofeboda SemdegSi cnobili
istorikosi qsenofonte, romelmac am laSqrobis aRweriloba dagvitova.
berZnebs erTi qarTveli tomis _ mosinikebis miwa-wyalic gauvliaT. isini am
dros uSualod zRvis piras cxovrobdnen. mosinikTa erT nawils
ucxoelebTan brZola gadauwyvetia, meore nawils ki berZnebisTvis daxmareba
aRuTqvams. `meore dRes _ wers qsenofonte _ isini movidnen samasi
monoqsila naviT, ToToeul navSi sam-sami kaci ijda, ori maTgani gadmodioda
napirze da iaraRs isxamda, erTi ki navSi rCeboda. navSi darCenilebi ukan
gaemgzavrnen.~
`monoqsilos~ igive qarTuli erT xeSi amoTlili nuSa//niSa navebia. am
tipis navebisTvis Cveni winaprebi garkveuli jiSis xeebs iyenebdnen.
Cveulebriv am mizniT kopitis an wablis xes xmarobdnen. navisTvis moWril
xes jer garedan gaTlidnen, Semdeg naxSirwyalSi Toks amoavlebdnen da misi
daxmarebiT navis savaraudo zomas aiRebdnen. amis Semdeg satexeliTa da
najaxiT xes jer mcired amoTlidnen, mere ki eCos gamoyenebiT Tlas
bolomde ganagrZobdnen. navis dasamzadeblad zogjer cecxlsac iyenebdnen. am
mizniT amotexis Semdeg xeSi cecxls anTebdnen, romelsac garkveuli xnis
Semdeg aqrobdnen. damwvari nawilis eCoTi damuSaveba ufro advili iyo.
magram ,,nuSas~ dasamzadeblad cecxls mainc iSviaTad mimarTavdnen, radgan
SeiZleboda Tavis droze ver CaeqroT da damzadebuli xe zomaze metad
daewvaT. amoTlasTan erTad xes TandaTanobiT navis formasac aZlevdnen.
9
Semdeg aseT navs wyvil niCabs ukeTebdnen, romelic sagangebod SerCeuli
xisgan mzaddeboda.
,,nuSa~ igive `monoqsilos~ tipis navebi saqarTvelos zRvispireTSi
farTod iyo gavrcelebuli. Cveni winaprebi aseTi navebiT, rogorc zRvaze,
ise mdinareebze dacuravdnen. qsenofontes Tanamedrove medicinis, rogorc
dargis mamamTavrad miCneuli berZeni hipokrate sagangebod aRniSnavs, rom
kolxeTis dablobis mosaxleoba fexiT siaruls navebiT curvas arCevdnen da
isini mdinareebSi da maT mier gaWril arxebSi ZiriTadad `aRma-daRma
dacuravdnen monoqsila navebiT~.
erT xeSi amoTlili navebi saukuneTa manZilze mTel msoflioSi farTod
iyo gavrcelebuli. aseTi tipis navebiT dacuravdnen vikingebi, igive variagebi
VIII-X saukuneebSi, mdinareebis: dasavleT dvinisa da dnepris gavliT
baltiis zRvidan Sav zRvaSi da bosforis sruteSi da maTTvis saocnebo
qalaqis konstantinopolis xelSi Cagdebas da gaZarcvas amaod cdilobdnen.
aseTive tipis iyo kazakTa ,,Caikebi~, romlebic XVI-XVII ss-Si SiSis zars
scemdnen osmaleTis Savi zRvis sanapiros. erT xeSi amoTlili navia
,,pirogac,~ romliTac wynari da indoeTis okeaneebis kunZulebis
mcxovreblebi Soreul naosnobebs awyobdnen.
irkveva, rom Cveni winaprebi zRvaze erT xeSi amoTlili navebiT XIX s-
is dasawyisSic ki dacuravdnen.
Zvel berZen da romael avtorebTan moipoveba cnobebi im Soreuli
sazRvao laSqrobebis Sesaxeb, romelsac qarTuli modgmis tomebi im Soreul
xanaSi awyobdnen. aseT tomebs Soris pirvel rigSi henioxebi unda
davasaxeloT. Zveli berZeni istorikosi diodore sicilieli Tavis
TxzulebaSi sagangebod axsenebs Zv. w. IV-is erT bosforis mefes, romelmac
Sav zRvaze savaWro naosnobis dacvis mizniT omi wamoiwyo am zRvis piras
mosaxle henioxelebTan, aqeelebTan da tavrebTan.
enioxebi antikur xanaSi cxovrobdnen samxreT-aRmosavleT
SavizRvispireTSi, fazisis (foTis) midamoebSi da Crdilo-aRmosavleT
SavizRvispireTSi. zRvispireTSi maT aseT farTo gansaxlebas zRvaosnobis
maRali done uwyobda xels.
henioxebis da maTi mezobeli tomebis mekobreobis Sesaxeb vrclad
mogviTxrobs straboni, romelic Zveli da axali eris mijnaze cxovrobda.
`... Sav zRvasTan aris aqeelTa, zixTa da henioxTa sanapiro... _ wers igi
_ isini cxovroben zRvaze mekobreobiT, aqvT patara, wvrili da msubuqi
navebi, romelic daaxloebiT 25 kacs itevs, xolo iSviaTad mTlianad 30
kacs daitevs. elinebi maT `kamarebs~ uwodeben. isini kamarebisagan flots
qmnian da Tavs esxmian xan satvirTo xomaldebs, xan romelime qveyanas, an
qalaqs. ase floben zRvas. bosforis mflobelni zogjer exmarebian xolme
maT, aZleven navTsayudlebs, bazarsa da nadavlis gayofis saSualebas; xolo
rodesac brundebian sakuTar qveyanaSi ver agdeben Ruzas, ideben mxrebze
kamarebs da miaqvT tyeSi... roca dgeba naosnobis sezoni, maT kamarebi ukan
10
moaqvT. aseve iqcevian isini sxva qveyanaSic, sadac aqvT maT daTqmuli tyiani
adgilebi, romlebSic inaxaven kamarebs, xolo TviTon daexetebian fexiT
dRedaRam tyveebis mopovebis mizniT~.
antikur xanaSi bosforis samefo yirimis naxevarkunZulsa da momijnave
teritorias moicavda. bosforis mmarTvelebTan henioxi mekobreebis kavSiri
mowmobs, rom henioxebi Crdilo da dasavleT SavizRvispireTis Zarcvasac ar
eridebodnen. amas adasturebs cnobili romaeli poeti ovidius nazoni,
romelic sicocxlis bolos, 8-18 wlebSi qalaq tomaSi (dRevandeli
konstancas midamoebi) cxovrobda. `pontosidan gamogzavnil werilebSi~
romaeli poeti wers im did zaralze, rasac henioxi mezRvaurebi ayenebdnen
zRvaosnobas dasavleT SavizRvispireTSi. aq maTi gaxsenebac ki SiSis zars
scemda iqaur mosaxleobas.
kamaras tipis navebi SavizRvispireTSi henioxebis garda sxva qarTul
tomebsac gaaCndaT, amitom antikuri xanis zogierTi istorikosi am tomebs
kamaritebsac ki uwodebs. magaliTad: ax. w. II-is saukuneSi geografi dionios
periegeti Tavis `msoflios aRwerilobaSi~ da V saukunis gamoCenili
romaeli istorikosi amiane marcelini fazisis, igive foTis midamoebSi
asaxeleben ,,kamaritebis xalxmraval Temebs~.
pontos mefis miTridate VI evpatoris batonoba dasavleT
saqarTveloSi Zv. w. 65 wels dasrulda, rodesac saqarTveloSi romis
sardali pompeusi SemoiWra. romaelebma Tavdapirvelad egrisis (kolxeTis)
samefo aRadgines, Semdeg ki is xelaxla pontos samefos miuerTes.
axali welTaRricxvis I saukunis 40-ian wlebSi romis imperiam Sav
zRvaze 40 samxedro navisagan Semdgari floti Semoiyvana da aq mosaxle
tomebis damorCileba daiwyo. ax. w. 63 wels romaelebma pontos samefos
sabolood gaauqmes. amis pasuxad sul cota xanSi mZlavrma antiromaulma
ajanyebam ifeTqa, romelsac saTaveSi gauqmebuli pontos samefos samxedro
flotis meTauri aniketi Caudga. ajanyebulebis mTavar Zalas aRmosavleT
SavizRvispireTSi gavrcelebuli kamara navebi warmoadgenda. maT daarbies
trapizoni da dawves aq mdgari romaelTa floti. `barbarosebio~, _ ase
uwodebs am tomebs romaeli istorikosi tacitusi, _ `Tavxedurad
daZrwodnen saxeldaxelod gakeTebuli navebiT. maT kamarebs uwodeben. aqvT
dabali gverdebi ganieri muclebi; Sekruli arian brinjaos an rkinis
samagrebis gareSe da roca zRva Relavs, talRebis simaRlisda mixedviT,
navebsac simaRles umateben ficrebiT, vidre saxlis saxuraviviT ar
gadaixureba. ase dalivliveben talRebSi, aqvT ra orive mxares erTnairi
cxvirebi da erTnairi mosabmeli niCbebi ise, rom orive cxviriT Tanabrad da
uvneblad SeuZliaT miadgnen napirs~.
strabonTan da tacitusTan moxseniebuli kamara navebi erT xeSi
amoTlil navebad ver CaiTvleba. aq navTmSeneblobis momdevno etapTan gvaqvs
saqme, rodesac navis safuZvlad kvlavindeburad erT xeSi amoTlili navi
11
rCeba, magram mas gverdebze damatebiT ficrebs aWedeben moculobis
mosamateblad.
,,kamare~ Zveli berZnuli sityvaa da zogadad TaRs niSnavs. rogorc
viciT Zveli berZnebis navebi umetesad brtyelZiriani iyo, amitom henioxebis
navebs maTi yuradReba Tavisi formiT miuqcevia.
`kamaras~ safiqrebelia, rom adgilobrivi Sesatyvisi eqneboda.
marTlac, aseTma saxelwodebam dRemde moaRwia. es aris megruli
,,oleWkanderi~//,,olaWkanderi~. ase uwodebs vaxuSti bagrationi mis dros
dasavleT saqarTveloSi gavrcelebul sabrZolo navs. ,,olaWkanderi, romel
ars momcro katarRa~,_ vkiTxulobT ,,sityvis konaSic~. es termini megruli
,,olaWkaduadan~ modis, rac gadaWedils, SeWedils niSnavs. rogorc Cans,
Cvens winaprebs, SedarebiT axali tipis navisTvis saxelis darqmevis dros,
yuradReba miuqceviaT im teqnikuri siaxlisTvis (gverdebze ficrebis
miWedeba), romelic ,,olaWkanders~ nuSa tipis navisagan ganasxvavebda.
,,olaWkanderis~ tipis samxedro-sazRvao gemebi saqarTvelos
zRvispireTSi XIX s-mde SemorCa. vaxuSti bagrationis cnobiT aseTi gemebiT
esxmodnen afxazebi XVI-XIII s-Si guriisa da samegrelos sanapiroebs. aseTi
tipis sabrZolo gemebs lazebic aSenebdnen. maTi aRweriloba Turqma
mogzaurma evlia Celebim dagvitova, romelmac XVII s-is Sua wlebSi aseTi
gemiT goniodan anapamde icura. ,,samasamde meTofe ieniCari da me mwiri, Cemi
xuTi qarTveli tyve biWiT, aq lazur meneqsilaSi CavsxediT... _ wers Turqi
mogzauri... es gemebi Sendeba sami msxvili alvis xisagan, romelebic md.
Woroxis napirebze xaroben. erTi ficari qvemodanaa gobiviT, TiToc
gverdebze ori kacis simsxo lerwmisa da Wilis wnulia Semokruli.
amitomac aris, rom Savi zRvis qariSxali gemebSi ver atans da korpebiviT
dascuraven. gobis moyvanilobis saucxoo navebia, romelTac Tavi da bolo ar
atyvia. am mxareSi mas meneqsilas uwodeben. 100 kaci ahyavs~.
II s-Si egrisis samefo xelaxla aRdga da gaZlierda. am samefos
romaelebi da bizantielebi lazikas igive lazeTs eZaxdnen. am samefos
Zlierebis xanaSi dRevandeli soWis midamoebidan rizes CaTvliT Savi zRvis
sanapiro ekuTvnoda. V s-is 60-ian wlebSi lazeTis samefom rize da misi
mimdebare zRvispireTi dakarga. amis Semdeg, egrisis samefos samxreT-
dasavleT sazRvari xufaTze, dRevandel xofaze gadioda.
axlad aRdgenili egrisis (lazeTi) samefo zRvaosnobis uZveles
tradiciebs kargad icavda. VI saukunis bizantieli istorikosi agaTia
sqolastikosi sagangebod aRniSnavda, rom lazikis `axlandeli mcxovreblebi
dacuraven kidec, ramdenadac SesaZlebelia da vaWrobaSic naxuloben did
sargebels~.
rogorc irkveva, VI saukuneSi bizantiis winaSe zRvaze samsaxuri _
`sazRvao begara~ egrisis (lazikis) erT-erT ZiriTad valdebulebas
warmoadgenda. bunebrivia, amgvari begara bizantiis xelisuflebas mxolod im
qveynisTvis SeeZlo Seewera, sadac navTmSeneblobis did tradiciebi
12
arsebobda. VI saukuneSi aseT qveyanas lazikac warmoadgenda. amasTanave
angariSi unda gaewios im garemoebas, rom lazikaSi bizantiis
administraciuli sistema ar moqmedebda. Sesabamisad imperiisaTvis sazRvao
navebis Tu aRWurvilobis miwodeba adgilobriv samefo xelisuflebas unda
ganexorcielebina. ueWvelia, rom VI saukuneSi lazikas saxelmwifo floti
gaaCnda. aseTi begaris Sesaxeb cnoba Semogvinaxa bizantiis imperatoris
tiberiusis 575 wlis novelam*, romelic am imperatoris taxtze asvlasTan
dakavSirebiT aris gamocemiuli.
samwuxarod, VII-XIV ss-is qarTuli zRvaosnobis Sesaxeb pirdapiri
cnobebi ar mogvepoveba. amis mizezia is, rom am saukuneebidan ar SemogvrCa
ucxo avtorTa geografiul-eTnografiuli cnobebi dasavleT saqarTvelos
Sesaxeb. saqarTvelos zRvaosnobis Sesaxeb ki, aseT cnobebs mxolod
ucxoenovani wyaroebi gvawvdian.
werilobiT wyaroTa simwire VII-XIV saukuneebis saqarTvelos
zRvaosnobis Sesaxeb, uflebas ar iZleva am saukuneebSi qarTuli
zRvaosnobis da qarTuli samxedro-sazRvao Zalebis Taviseburi `krizisi~
vigulisxmoT. aseT daskvnas ewinaaRmdegeba Zveli qarTuli sazRvaosno
terminologia, romelic ZiriTadad am saukuneebSi Seiqmna.
VIII-IX ss-is mijnaze dasavleT saqarTvelo afxazTa, igive egris-
afxazeTis samefoSi gaerTianda. Tavdapirvelad am dasavlur qarTul samefos
Savi zRvis sanapiro nikofsiidan (dRevandeli novaia mixailovka, tuafsidan
Crdilo-dasavleTiT 47 km-iT daSorebiT) trapizonamde ekuTvnoda, Semdeg ki
sazRvari bizantiasa da egris-afxazeTis samefos Soris, iseve rogorc adre,
xufaTze gavida. Sua saukuneebSi saqarTvelos samefos SavizRvispireTSi
yvelaze didi teritoria XIII-XIV ss-Si ekava. am saukuneebSi mis sazRvrebSi
Savi zRvis sanapiro nikofsiidan rkinis palomde (dRevandeli qemer buruni,
igive qemeris koncxi) Sedioda.
XII-XIII ss-is saqarTvelos zRvaonobis Sesaxeb warmodgenas iZleva
SoTa rusTavelis ukvdavi poema `vefxistyaosani~. SoTa rusTavelis poemis
gmirebisaTvis zRva iseTive Cveulebrivi garemoa, rogorc xmeleTi.
`vefxistyaosnis~ gmiri fridoni qalaq mulRazanzaros mflobelia, romlis
navsadgurSi Ruzas mravali qveynis xomaldi uSvebda. mulRazanzaroze ufro
mniSvnelovani navsadguri gulanSaros gaaCnda, zRvaTa samefos dedaqalaqs,
romelsac `zRvaTa mefe~ surxavi ganagebda. Ppoemis mTavar gmirs, nestan-
darejans mamida zRvaSi gadakargavs da tarieli naviT mTeli wlis
ganmavlobaSi zRvaSive eZebs. tarieli fridons exmareba sazRvao brZolaSi,
xolo avTandili Ria zRvaSi mekobreTa sazRvao navs amarcxebs da xelT
igdebs. poemis gmirebi gulanSaroSi zRviT miemgzavrebian da ukanve zRviT
brundebian.
SoTa rusTaveli sazRvao saqmis sakmaod karg codnas amJRavnebs. Ppoeti
erTmaneTisagan ansxvavebs did afrian sazRvao-savaWro navs, xomalds da
niCbian sabrZolo galeras _ katarRas. `vefxistyaosanSi~ sakmaod
13
dawvrilebiT aris aRwerili mekobreTa navi `droSiTa metad grZeliTa~,
romelsac `navTa salewad saxnisi hgia ZeliTa~. aqve sakmaod dawvrilebiTaa
aRwerili mekobreTa Tavdasxma savaWro xomaldze. mekobreebi cdilobdnen
jer savaWro xomaldi taraniT igive `saxnisiT~ daezianebinaT da Semdgom
abordaJiT aeRoT. poemis es adgili mekobreTa Ria zRvaSi Tavdasxmis erT-
erTi saukeTeso aRwerilobaa msoflio literaturaSi.
SoTa rusTaveli poemaSi mxolod da mxolod qarTul sazRvaosno
terminebs iyenebs. Savi zRvis sazRvaosno sinamdvilidan unda hqondes
aRebuli `vefxistyaosnis~ avtors samekobreo navis aRwerilobac. cnobilia,
rom mekobreoba SavizRvispireTSi antikuri xanidan XIX saukunemde
grZeldeboda. aseTi mekobreoba aRmosavleT SavizRvispireTSi rusTavelis
xanaSic iyo gavrcelebuli. XIII-XV ss-Si ucxoenovani werilobiTi
wyaroebis mixedviT, italielebs didi brZola sWirdebodaT aRmosavleT
SavizRvispireTis mekobreebTan. eWvs gareSea, `vefxistyaosanSi~ erTgvarad
aisaxa imdroindeli saqarTvelos zRvaosnoba, romelmac sakmaod maRal dones
miRwia.
aRmosavleT SavizRvispireTSi mekobreobas antikuri xanidan XIX
saukunemde mudmivi xasiaTi hqonda. aseTi mekobreebis ZiriTad nawils Savi
zRvis napiras mosaxle Cerqezul-adiReuri modgmis tomebi Seadgendnen,
romelTac qarTvelebi jiqebs uwodebdnen.
VII saukunis dasawyisidan Crdilo-dasavleT SavizRvispireTSi mosaxle
jiqebisa da Cerqezebis didi nawili saqarTvelos mefis uzenaesobas
aRiarebda. XIII-XV ss-Si saqarTvelos siZlieris dacemis paralelurad misi
gavlena jiqebze TandaTan mcirdeboda. sabolood jiqebi mTlianad gamovidnen
morCilebidan da saqarTvelos zRvispireTze mekobruli Tavdasxmebi
ganaaxles.
iseve rogorc adre, jiqebi TavianTi sazRvao navebiT Ria zRvaSi ar
Sediodnen. isini zRvis napirTan axlos mocurave xomaldebs esxmodnen Tavs,
an kidev zRvis sanapiros dauyvebodnen, mosaxleobas arbevdnen, mihqondaT
qoneba, itacebdnen adamianebs, romlebsac Semdeg monebad hyiddnen.
rac dro gadioda, maTi Tavdasxmebi sul ufro sistematur xasiaTs
iRebda, rac adgilobriv mosaxleobas Zalian awuxebda. jiq mekobreebTan
warmatebuli brZola mraval siZnelesTan iyo dakavSirebuli. isini
Cveulebriv moulodnelad gamoCndebodnen, aaoxrebdnen zRvis axlos mdebare
soflebs da umalve ukan brundebodnen. aseT TavdasxmebTan efeqturi
brZolisaTvis aucilebeli iyo sanapiro wylebis mudmivi kreisireba, rac
saqarTvelos imdroindeli samxedro-sazRvao ZalebisTvis SeuZlebeli iyo.
jiqebTan warmatebuli brZolis erTaderT saSualebad sakuTriv jiqeTis
dalaSqvra rCeboda, raTa mekobreTa bazebi moespoT da maTi sazRvao navebi
adgilzeve gaenadgurebinaT. saqarTvelodan jiqeTSi saxmeleTo gziT
laSqroba SeuZlebeli iyo, radgan saxmeleTo gza Ffaqtobrivad viwro
biliks warmoadgenda, romelic an uSualod zRvis napirs miuyveboda an kidev
14
maRal mTaze gadadioda. aseT pirobebSi jiqeTSi xmeleTiT laSqroba
dasamarcxeblad iyo ganwiruli. jiqeTis dalaSqvra mxolod zRviT
SeiZleboda.
1384-1396 wlebSi jiqeTze zRviT odiSis (samegrelos) gamgebelma vamey
II dadianma ilaSqra. amis Sesaxeb cnoba xobis monastris erTma warweram
Semogvinaxa.
odiSis mTavris warmatebulma laSqrobam saqarTvelos sanapiroze
jiqebis Tavdasxmebi TiTqmis erTi saukuniT SeaCera, magram Semdeg es
Tavdasxmebi axali ZaliT ganaxlda. mekobreTa Tavdasxmebis sapasuxod
saqarTvelodan jiqeTSi zRviT laSqroba periodulad ewyoboda. erT-erTi
aseTi damsjeli eqspedicia 1533 wlis ianvarSi moewyo. amis Sesaxeb cnoba
samma qarTulma saistorio Txzulebam Semogvinaxa. qarTvelTa laSqars
odiSis mTavari mamia III dadiani da guriis mTavari mamia I gurieli
xelmZRvanelobdnen. ramdenime aTasi meomris zRviT gadayvanas aseulobiT
sazRvao navi dasWirda. laSqrobis dro kargad iyo SerCeuli. antikur xanasa
da Sua saukuneebSi naosnoba Sav zRvaze oqtombridan maisamde wydeboda.
amitomac jiqebi qarTvelTa Tavdasxmas ar moelodnen, rac mekobreTa navebis
adgilze mospobis saukeTeso saSualebas iZleoda. qarTvelebma laSqari
xmeleTze yovelgvari winaaRmdegobis gareSe gadasxes. es aris Sua
saukuneebSi qarTuli samxedro-sazRvao Zalebis erTaderTi sadesanto
operacia, romlis Sesaxeb cnobebi SemogvrCa. brZola 30 ianvars daiwyo. am
dRes qarTvelebma gaimarjves. samwuxarod, 31 ianvars diliT qarTvelTa
flotma moulodnelad xmeleTze gadasuli TanamoZmeebi miatova da kursi
samSoblosaken aiRo. jiqebmac guli moices, qarTvelebs Seuties da
gaimarjves. mamia III dadiani brZolaSi daeca, xolo mamia I gurieli da
laSqris erTi nawili tyved Cavarda. ramdenime xnis Semdeg qarTvelebma
tyved Cavardnili Tanamemamuleebisa da micvalebulTa cxedrebis gamosyidva
SeZles.
XV saukunis 70-90-ian wlebSi saqarTvelos samefo qarTlis, kaxeTis,
imereTis samefoebad da samcxis samTavroebad daiSala. Tavdapirvelad
imereTis samefoSi saqarTvelos zRvispireTSi mdebare afxazeTi, odiSi
(samegrelo) da guria Sedioda. saqarTvelos ukidures samxreT-dasavleT
SavizRvspireTs mdinare Woroxidan _ rkinis palomde, WaneTi (lazeTi)
ewodeboda; am teritorias xan guriis erisTavi flobda, xanac samcxis
mTavari ganagebda.
mamia III dadianis sikvdilis Semdeg odiSis mTavari levan I dadiani
(1533-1572) gaxda. odiSis axalma mTavarma xangrZlivi sazRvao omi wamoiwyo
jiqebis winaaRmdeg, romelic daaxloebiT sami aTeuli weli gagrZelda. man
amisaTvis dasaxmareblad osmaleTis sulTans mimarTa.
odiSis erisTavs osmaleTis daxmareba imereTis mefis winaaRmdegadac
sWirdeboda. mas iseve, rogorc guriis erisTavs Tavisi tituli ukve aRar
akmayofilebda, radganac es imereTis mefis qveSevrdomobas niSnavda, amitom
15
1557 wels levan I dadiani samegrelodan zRviT stambolSi gaemarTa, raTa
sulTnisagan damoukideblobis aRiareba moepovebina da Tanac misTvis
jiqebTan brZolaSi daxmareba eTxova. sulTanma odiSis erisTavis, iseve
rogorc guriis erisTavis, imereTis mefisgan damoukidebloba dauyovnebliv
aRiara. amis Semdeg, odiSi (samegrelo) da guria imereTis mefisagan
damoukidebel samTavroebad iqcnen. sulTans uari arc odiSis, axla ukve
mTavrisaTvis, jiqebTan brZolaSi daxmarebisaTvis uTqvams. am daxmarebis
Sesaxeb cnoba e. w. `ratianTa gujarma~ Semogvinaxa.
e. w. `ratianTa gujari~ levan II dadians ekuTvnis (1611-1657). am wyaros
Sesaval nawilSi levan I dadianis droindeli ambebia gadmocemuli: `papa
Cueni lion (e.i. levan T.b.) dadiani stambols wasula... qristekoCi (gvarad
ratiani T.b.) stanbols wautaniaT, da iq papaCuens gaumarjuebia da imaTi
ZaliT gamarjuebuli mosula, da cxra xomaldi bedniers xuanTqars
wyalobad miucia, da maTs aqeT wamobrZanebula, qristekoCi iq stanbols
daugdia xomaldebis winamZRvrad, da mdivnobac uboZebia, ufrosobai
xomaldis~. es `xomaldebi~ levan I dadians jiqebTan brZolisTvis
Wirdeboda. amas mowmobs amave xanis evropeli avtorebis cnobebic. am dros
stambolSi ungreTis mefis elCi istorikosi anTal veranCiCi iyo stumrad.
man sakmaod dawvrilebiT aRwera levan I dadianis viziti osmaleTis
dedaqalaqSi. 1557 wlis 16 Tebervals man ungreTis mTavrobas acnoba, rom
`aq moelian samegrelos mTavarsac. igi samaskaciani amaliT Camodis imisTvis,
rom urCion raime Tavis mezobel Cerqezebs, romlebic mustafas mokavSireebi
arian da gamudmebiT esxmian Tavs mis qveyanas~.
1557 wlis 1 marts Sedgenil angariSSi anTal veranCiCi wers: `ukve
gvaqvs zusti cnobebi samegrelos mTavris Camosvlaze. igi CamobrZanda
zRviT... TviTon Camovida rogorc elCi, Tumca man es gaakeTa mezobel
Cerqezebze SurisZiebis mizniT, radganac maT mouklavT mamamisi... igi
darwmunebulia, rom sazRvao flotis gareSe verafers gaxdeboda mtris
winaaRmdeg. man sulTans saCuqrad Camoutana Zvirfasi qvebiT moWedili Tasi,
raTa sTxovos mas niCbiani katarRebi. Aam Txovnis Sesrulebis SemTxvevaSi
mefem gadasaxadic ki ikisra, romlisganac is aqamde Tavisufali iyo. aq
gavrcelebuli mosazrebis Tanaxmad TurqeTis flotis zRvaSi gasvlis
Sedegad samegrelos mTavari dauyovnebliv jer verc Tavis mier moTxovnil
katarRebs miiRebs. saqme isaa, rom es floti sultans sWirdeba gacilebiT
ufro mniSvnelovani Tavisi miznebis gansaxorcieleblad. SesaZlebelia, rom
man samegrelos mTavars misces patara katarRebi, romlebic sakmaod kargi
gamosayenebelia samxedro-sazRvao operaciebSi~. levan I dadianma, rodesac
osmaleTis sulTnisagan daxmareba miiRo jiqebis winaaRmdeg, sazRvao omi
ganaaxla. amis Sesaxeb 1560 wels cnobebs gvawvdis venecieli marino kavali:
`megrelebi miuxedavad imisa, rom es marTlmadidebeli qristianebi,
osmaleTTan daaxloebulni da maTi qveSevrdomni arian, cdiloben maT gareSe
gaakeTon yvelaferi. oTxi Tu xuTi wlis win maTi mefe Tu mTavari dadiani,
16
romelsac sisxlismRvreli omebi hqonda CerqezebTan, piradad wavida
konstantinopolSi sulTanTan daxmarebis miRebis saTxovnelad da miiRo
eqvsi katarRa. magram osmalebi ise daexmarnen mas, rom misTvis naTeli
Seiqmna, rom sulTnis monaa da masze ufro damokidebuli xdeboda, vidre
daxmarebas miiRebda. es mterTan brZolaze mZime iyo. amitom, Semdeg wels man
madloba moaxsena sulTans gaweuli daxmarebisaTvis da Cerqezebs SeuTanxmda,
romlebTanac ufro meti samarTlianoba naxa vidre TurqebTan~.
amiT jiqebTan mravalwliani sazRvao omi dasrulda. jiqebTan anu
CerqezebTan am brZolam saqarTvelosTvis garkveuli Sedegi gamoiRo. Amis
Semdeg Crdilo-aRmosavleT SavizRvispireTis mekobreebis Tavdasxmebi
saqarTvelos zRvispireTSi Zalze Semcirda.
dReisaTvis cnobilia araa ramdeni (cxra Tu eqvsi) katarRa gadasca
osaleTis xelisuflebam samegrelos mTavars. rac mTavaria, am katarRebis
ekipaJi samegrelos mTavris qveSevrdomebisagan Seivso. es ki kargad mowmobs,
rom XVI saukunis 50-ian wlebSi dasavleT saqarTveloSi mravali mezRvauri
iyo, romelTaTvisac sabrZolo katarRebze samsaxuri siZneles ar
warmoadgenda. sazRvao saqmeSi ganswavluli iyo `ratianTa gujarSi~
moxsenebuli qristekoCi ratianic, romelsac levan I dadianma Turqebisagan
miRebuli katarRebis saerTo xelmZRvaneloba daavala. eqvsi Tu cxra
katarRa XVI saukuneSi mniSvnelovan Zalas warmoadgenda da aseTi SenaerTis
gaZRola sazRvao saqmeSi did gamocdilebas moiTxovda. aseTi SenaerTis `wina
mZRoli~ Tanamedrove terminologiiT admirals Seesabameba. ase rom
qristekoCi ratiani Sua saukuneebis erTaderTi qarTveli `admiralia~,
romelic dReisaTvis aris cnobili. sayovelTaod gavrcelebuli wesis
mixedviT, admiralebs eskadraSi sakuTari saflagmano gemic gaaCndaT. es wesi
arc qarTvelebs daurRveviaT. `ratianTa gujaris~ mixedviT, qristekoCi
ratianma eskadris winamZRolobasTan erTad erTi katarRis `ufrosobac
miiRo~. es detali XVI saukunis saqarTveloSi samxedro-sazRvao Zalebis
organizaciis maRal doneze migviTiTebs.
jiqebTan sazRvao konfliqti im brZolis SedarebiT umniSvnelo nawili
iyo, romelsac saqarTvelos zRvispireTis samTavroebi eweodnen ucxo
dampyrobelTa winaaRmdeg. Ggvian SuasaukuneebSi SavizRvispireTSi
saqarTvelos mTavar mters osmaleTi warmoadgenda. osmaleTis imperiidan
qveynis dacvis saqmeSi, rogorc irkveva didi roli iTamaSa saqarTvelos
samxedro-sazRvao Zalebmac. osmaleTis TviToeuli agresiuli nabiji
saqarTvelos zRvispireTSi, rogorc wesi, saqarTvelos sazRvao Zalebis
sapasuxo reaqcias iwvevda.
saqarTvelos, osmaleTi, zRvispireTSi 1461 wels trapizonis imperiis
dapyrobis Semdeg gaumezoblda. rogorc irkveva, am wlidan daiwyes
qarTvelebma zRviT samxreT-aRmosavleT SavizRvispireTze Tavdasxmebi.
amitomac iyo, rom 1461 wels TurqeTis mTavrobam trapizonis navsadgurSi
17
sagangebo sazRvao SenaerTi Caayena, romelsac zRvidan, qarTvelebisagan
samxreT-dasavleT SavizRvispireTis dacva daavala.
XVI saukuneSi dasavleT saqarTvelos zRvispireTSi guria, odiSi
(samegrelo) da afxazeTi mdebareobda. gurias Savi zRvis sanapiro
paliastomis tbidan mdinare Woroxamde eWira. sanapiro zoli samegrelos
sazRvrebSi, paliastomis tbidan anakofiis (dRevandeli axali aTonis)
CaTvliT Sedioda. afxazeTi ki am saukuneSi mxolod anakofiis Crdilo-
dasavleTiT, `anakofiis mdinaredan~ (dRevandeli mdinare fsircxa)
`gagaramde~ (dRevandeli gagra) vrceldeboda. SavizRvispireTis umTavresi
sanavsadguro qalaqebi foTi da cxomi (dRevandeli soxumi) odiSis
gamgebels emorCileboda. baTumi igive baTomi guriels emorCileboda. XVI
saukuneSi afxazeTi faqtobrivad odiSis sazRvrebSi Sedioda.
samxreT-aRmosavleT SavizRvispireTis is nawili, romelsac WaneTi
(lazeTi) ewodeboda xan guriels, xan kidev samcxis aTabags emorCileboda.
XVI saukunis I naxevarSi TurqeTsa da saqarTvelos samefo-samTavroebs
Soris zRvispireTSi brZola ZiriTadad WaneTisaTvis (lazeTisTvis) midioda.
didxans es brZola cvalebadi warmatebiT mimdinareobda da osmaleTs
ramdenjerme mouxda daetovebina dakavebuli teritoria. am brZolaSi
aqtiurad monawilebdnen saqarTvelos sazRvao Zalebic, amitomac osmaleTis
xelisufleba sagangebo RoniZiebebs mimarTavdnen WaneTSi saqarTvelos
zRvidan Tavdasxmis aRsakveTad. trapizonis davTarSi, romelic daaxloebiT
1516 wels aris Sedgenili, Turqebis mier imJamad droebiT dakavebuli
WaneTis teritoriaze moxsenebulia 23 martolosi, romelTac `megreli da
afxazi urwmunoebisagan~ qveynis dacva evalebodaT.
`martolosebi~ qristiani lazi meomrebi iyvnen, romlebic osmalebis
samxedro samsaxurSi imyofebodnen. maT, rogorc wesi, imperiis sazRvarze
mesazRvreebad da menaveebad samsaxuri evalebodaT.
TurqeTis xelisuflebis mier gatarebul am RonisZiebas efeqturi
Sedegi ar mohyolia. samegrelos (odiSis) samxedro-sazRvao Zalebi,
rogorc wesi, yovel wels esxmodnen Tavs TurqeTis sanapiroebs. aseTi
Tavdasxmebi iseT safrTxes uqmnida osmaleTis sanapiros uSiSroebas, rom
misgan Tavis dasacavad osmaleTis mTavrobam rizes midamoebSi, zRvis
napiras, sagangebo simagreTa sistema aago.
1547 w. osmalebma sabolood daikaves WaneTi da Woroxis marjvena
napirze baTumSi axali cixis ageba daiwyes. Gguriis mTavrma osmalTa
laSqari Woroxis meore napiras gadareka, magram mdinaris gadasalaxad mas
sakmarisi navebi da katarRebi ar aRmoaCnda da daxmarebisTvis imereTis mefes
da odiSis mTavars mimarTa. odiSis mTavarma Tavis sazRvao Zalebs Tavi
mouyara, mdinare rionis SesarTavSi dadga da guriis samTavrosaTvis
daxmarebis gasawevad moemzada. Ddaxmarebis saqme Ralatma CaSala da levan I
dadiani zRviTve ukan gabrunda. aman Turqebs saSualeba misca gonios cixe-
simagreSi TavianTi mecixovneebi CaeyenebinaT.
18
gonios cixeSi Turqebis gabatoneba dasavleT saqarTveloSi Zalze
mtkivneulad ganicades. Aam cixidan Turqebs saSualeba hqondaT qarTveli
zRvaosnebisTvis kontroli gaewiaT. amis Semdeg, sam aTeul welze metxans,
qarTvelebi sistematurad esxmodnen am cixes zRvidan. zogjer saqme
Turqebsa da qarTvelebs Soris namdvil sazRvao omamde midioda.
1557-1559 wlebSi samegrelos samTavros sazRvao kavSirma osmaleTTan
jiqebis winaaRmdeg saqarTvelos Tavdasxmebi TurqeTis sanapiroze droebiT
SeaCera. odiSis samTavrosa da jiqeTs Soris zavis dadebis Semdeg es
Tavdasxmebi axali ZaliT ganaxlda. imave wlis zafxulSi samegrelos `15
didi da uxeSi gemi~ gonios cixesTan gamoCnda da iq dabanakebul Turqebs
didi zarali miayena. osmalebma erTi sazRvao SenaerTi saCqarod gamoyves da
gonios midamoebis mudmivi dacva daavales. es dacva efeqturi ver aRmoCnda,
radgan gonios cixis asaRebad ramdenime Tvis Semdeg kidev 5 sazRvao-
sabrZolo gemi misula. qarTvelebs gonios bevri mecixovne dauxocavT da
didi nadavliT ukan gabrunebulan. am ambebma sulTnis karze didi SeSfoTeba
gamoiwvia. erzrumis beglarbegs sagangebod 10 sabrZolo navis ageba ebrZana.
Semdeg am SenaerTs kidev 5 sabrZolo gemi daemata.
sulTnis am brZanebis Sesabamisad gatarebul RonisZiebebs, rogorc
irkveva didi Sedegi ar gamouRia da qarTvelebis Tavdasxmebi TurqeTis
sanapiroze arc amis Semdeg Sewyvetila.
1571 wels qarTvelebi kvlav gamoCndnen gonios cixesTan am Tavdasxmis
Sesaxeb cnobebi gonios yadis* moxsenebiTma baraTma Semogvinaxa: `dadiani da
misi Svilebi 15 gemisagan Semdgari flotiT orjer baTumis sanjayis arxaves*
gonias* da aTinas* napirebs Tavs daesxa, xalxi tyved waiyvana da didZali
sursaT-sanovage nadavlis saxiT waiRo. cota xnis Semdeg afxazebi oTxi
gemiT Tavs daesxnen arxaves midamoebs, mTlianad gaZarcves igi da 47 adamiani
tyved waiyvanes, agreTve msxvilfexa saqonelic waasxes~. AAam Tavdasxmebis
Sedegad, WaneTis araqristianuli mosaxleoba panikam Seipyro da rodesac
cnoba movidoda, rom qarTvelebi zRvaSi arian gasulni, isini TavianTi saxl-
karidan gasaqcevad emzadebodnen. 1571 wlis meore naxevarSi saqarTvelos
sazRvao Zalebi mniSvnelovnad gaZlierda: odiSis mTavris brZanebiT
damatebiT 6 sabrZolo gemi aages, romelic artileriiT iyo SeiaraRebuli.
TurqeTis mTavrobam kidev erTxel sagangebo zomebi miiRo qarTvelTa
winaaRmdeg. man saqarTvelos sazRvao blokada gamoucxada da misi
sanapiroebisaken savaWro gemebs sagangebo nebarTvis gareSe gamgzavreba
aukrZala. Aamis garda, gadawyda yoveli wlis zafxulSi qarTvelTa
samxedro-sazRvao bazebis winaaRmdeg laSqroba moewyoT. GamisaTvis goniosa
da trapizonis sanjay-begebs ebrZanaT, rom qarTvelebis winaaRmdeg
erToblivad emoqmedaT. amis miuxedavad, zRvidan qarTvelebis Tavdasxmebi
osmaleTis sanapiroze 1578 wlamde grZeldeboda.
1578-1579 wlebSi osmalo-Turqebma droebiT daikaves baTumi, soxumi,
foTi da garkveuli xniT saqarTvelos zRvispireTi TiTqmis mTlianad
19
TavianT kontrols daumorCiles. Aaman saqarTvelos sazRvao Zalebis
aqtivoba Sav zRvaze mkveTrad dasca, Tumca mTlianad ar Sewyvetila.
qarTvelebis brZolam TurqeTis winaaRmdeg zRvaze erTgvarad partizanuli
omis xasiaTi miiRo. am winaaRmdegobis dasaTrgunad osmaleTis xelisuflebam
jer kidev 1579 wels foTSi sagangebo `sakapitano~ Seqmna, romelsac
TurqeTis flotis erTi SenaerTi dauqvemdebara. Aam sazRvao SenaerTs
saqarTvelos sanapiros regularuli kreisireba daevala. Tavdapirvelad
TurqeTis samxedro gemebi saqarTvelos sanapiroze zafxulobiT modiodnen
da maT ZiriTad bazas foTis navsadguri warmoadgenda. 1581 wels,
saqarTvelos sanapiroze sazRvao kontrolis gaZlierebis mizniT am
SenaerTidan erT did `kaliTes~ tipis samxedro gems foTTan rionis
SesarTavSi gamozamTreba daevala. 1584 wlisaTvis am Turquli sazRvao
eskadris ZiriTad Zalas erTi Turquli `kadirRa~ da sami `kaliTe~
Seadgenda, romelTac aRmosavleT SavizRvispireTis sanapiro wylebis
patrulireba evalebodaT.
`kaliTe~ didi zomis samxedro gemi iyo, romelic 19-24 wyvili didi
niCbiT dacuravda. meniCbeTa garda aseT gemebze 220 mebrZoli iyo. gvian
SuasaukuneebSi am tipis gemebs TurqeTis flotSi sanapiro wylebis
patrulirebisa da mowinaaRmdegis sazRvao navebis gamosadevneblad iyenebdnen,
amitom aseTi gemebis TavSi didi zarbazani idga. `kadirRa~ XVIII saukunemde
osmaleTis samxedro flotis ZiriTad sabrZolo gems warmoadgenda. igi erTi
ialqniTa da 25 wyvili niCbiT dacuravda, romelTagan TiToeuls 4-5 meniCbe
emsaxureboda. `kadirRas~ ekipaJi daaxloebiT 330 kacisagan Sedgeboda,
romelTagan 100 qveiTad mebrZoli iyo. es gemebi 13 qvemexiT iyo
SeiaraRebuli.
ase, rom XVI saukunis 80-iani wlebis dasawyisSi aRmosavleT
SavizRvispireTis sanapiro wylebis patrulireba da saqarTvelos samxedro
sazRvao Zalebis winaaRmdeg brZola TurqeTis flotis Zlier SenaerTs
hqonda davalebuli. Aam sazRvao SenaerTis mniSvneloba ufro gaizrdeba Tu
gaviTvaliswinebT, rom XVII saukunemde Turqebs Sav zRvaSi mudmivi floti
ar gaaCndaT da sazRvao SenaerTebs am zRvaSi Cveulebriv mxolod sagangebo
viTarebaSi agzavnidnen.
1578-1579 w.w-is warmateba aRmosavleT SavizRvispireTSi Turqebma
didxans ver SeinarCunes. DXVI saukunis 90-ian wlebSi saqarTvelos
zRvispireTSi osmaleTs mxolod foTis cixe-simagre darCa. 1640 wels
dasavleT saqarTvelos samefo-samTavroebis gaerTianebulma laSqarma foTis
cixec daikava. ase, rom XVIII s-is dasawyisamde, mdinare Woroxis Crdilo-
dasavleTiT, osmaleTis saxelmwifos arcerTi samxedro-sazRvao baza aRar
gaaCnda.
XVII saukuneSi qarTvelebi Sav zRvaze osmaleTis agresiis winaaRmdeg
brZolas agrZelebdnen.Aam mxriv metad sainteresoa XVII s-is Turqi
mogzaurisa da istorikosis evlia Celebis cnoba 1647 wels gonios
20
cixesTan kazakebis dasaxmareblad saqarTvelos sabrZolo navebis gamoCenis
Sesaxeb. Turqi mogzauris cnobiT, am wels Ekazakebis mier mcire xniT
dakavebuli gonios cixe osmalebma xelaxla aiRes. am dros cixesTan zRvaSi
`40-50 meneqsila navi gamoCnda, rom modiodnen Sig myofebma dainaxes, rom
cixe muhamedis xalxiTaa (TurqebiTaa) savse, da... erTimeoris miyolebiT
iwyes navebis ukan gabruneba. Eeseni iyvnen urCni aznaurni, romlebic cixeSi
myofi kazakebis dasaxmareblad modiodnen... jari maSinve ori mxridan gaqanda
da tyvia dauSina. saRamomde gagrZelda didi brZola, 47 navi xelT daipyres
da islamis xalxma uxvi nadavli Caigdo xelT. navebSi myofni tyved
Cavardnen~.
Ees `urCni aznaurni~, romlebic TavianTi sabrZolo navebiT kazakebis
dasaxmareblad movidnen samegrelos samTavros samxedro-sazRvao Zalebis
nawils warmoadgenda. Ggonios cixesTan 47 navis gamoCena mowmobs, rom am
droisaTvis samegrelos samTavros ramdenime aseuli sazRvao sabrZolo navi
gaaCnda. es faqti kargad esadageba vaxuSti bagrationis cnobas imis Sesaxeb,
rom levan II dadians (1651-1657) mniSvnelovani sazRvao Zalebi gaaCnda,
romliTac igi zRvaze mekobreobas eweoda: `ganmdidrda friad rameTu
Semusrna navni zRvisani~ _ wers igi. Aamitomac iyo, rom Tanamedroveni
samegrelos am mTavars `zRvaTa xelmwifes~ uwodebdnen.
gonios cixesTan kazakebis dasaxmareblad samegrelos sabrZolo navebis
gamoCena SemTxveviTi epizodi ar unda iyos. safiqrebelia, rom samegrelos
samTavros mezRvaurebi regularulad iRebdnen monawileobas kazakebis
TavdasxmebSi TurqeTis sanapiroze, samxreT SavizRvispireTSi.
XVI saukunis da XVII saukunis I naxevarSi, gansakuTrebiT ki levan II
dadianis dros (1611-1657), odiSis (samegrelos) samTavro saqarTvelos
zRvispireTSi yvelaze Zlieri politikuri erTeuli iyo. Sesabamisad yvelaze
Zlieri samxedro sazRvao Zalebi mas gaaCnda. levan II dadianis sikvdilis
Semdeg es samTavro swrafad dasustda, samxedro-sazRvao Zalebi moiSala da
XVII saukunis 70-iani wlebidan veRar umklavdeba Cerqez da gansakuTrebiT
afxaz mekobreebs, romlebic sistematurad esxmian samegrelos napirebs. ase
magaliTad, Sardenis* cnobiT, 1672 wlis noemberSi afxazma da Cerqezma
mekobreebma gaitaces yvela sazRvao navi, romelic am droisaTvis samegrelos
navsadgurebSi idga.
sazRvao TavdasxmebiT afxazeTis feodalebma sruliad axali elementi
Semoitanes Sina omSi, romelic XVII saukunis 60-iani wlebidan dasavleT
saqarTveloSi gaCaRda. vaxuSti bagrationi exeba ra amave saukunis 80-ian
wlebSi odiSis samTavroSi Seqmnil viTarebas, sagangebod aRniSnavs: `garna
iyo Wiri didi odiSs... umetes afxazTagan, rameTu movidian navebiTa da
xmeliTa da styuevnidian (aoxrebdnen, T.b.), daipyres vidre egrisis
mdinaremde~. vaxuSti bagrationi afxazTa erT-erT damaxasiaTebel Tvisebad
zRvaze mekobreobas Tvlida.
21
1703 wels daiwyo osmaleTis agresiis axali etapi saqarTvelos
zRvispireTSi, romelic TiTqmis erTi saukune gagrZelda. osmalo-Turqebma
daikaves baTumis, foTis, anakliisa da soxumis cixeebi, agreTve ruxis cixe,
romelic mdinare enguriT ukavSirdeboda zRvas. saxmeleTo ZalebTan erTad
osmalebisagan qveynis dacvis saqmeSi aqtiur monawileobas iRebdnen
saqarTvelos sazRvao-sabrZolo Zalebic.
axlad dakavebul cixe-simagreebs osmalebi zRviT amaragebdnen.
zRvispireTis saqarTvelos samTavroebi cdilobdnen es komunikaciebi
gadaeWraT da Turqebisagan mitacebuli cixeebi ukanve daebrunebiaT; Aamitom
TiTqmis sami aTeuli weli namdvili sazRvao omi mimdinareobda TurqeTis
flotis SenaerTebsa da saqarTvelos sazRvao navebs Soris.
1703 wels Turqebma dasavleT saqarTveloSi, rogorc xmeleTiT ise
zRviT ilaSqres da adgilebze gaanadgures sazRvao-sabrZolo navebi.
ganadgurebas navebis mxolod erTi nawili gadaurCa da ukve momaval 1704
wels aqtiuri monawileoba miiRo Turqebis winaaRmdeg brZolaSi.
1704 wlis seqtemberSi quTaisis kazas* yadim osmaleTis mTavrobas
odiSisa da afxazeTis Turqebis winaaRmdeg gamosvlis ambavi sagangebod
Seatyobina: `xmeleTze ajanyebul dadians zRvaze... afxazi SeerTebia,
TurqeTis sanapiroebisaken mimavali saxmeleTo da sazRvao gzebi mTlianad
gadauketiaT, anakliisa da ruxis cixeebi zRvidan da xmeleTiT garemoucvamT
da Turqebis xelidan gamoutaciaT~.
ufro dawvrilebiT cnobebs gvawvdis anakliis garnizonis
warmomadgenelTa erToblivi Txovna, romelic maT aseve 1704 wlis
seqtemberSi osmaleTis sulTnis karze gaugzavniaT: `...dRe da Rame dacvis
samsaxurSi myofi Zlevamosili laSqris sursaT-sanovagis navebs Tavs
esxmodnen, brZoliTa da daxocviT arbevdnen. Bbevri mahmadis jamaaTi
sarwmuneobisaTvis daxoces, maTi qoneba iavarhyves, navebi dawves... Cveni
sursaT-sanovagiT datvirTuli navebi xelT igdes, Sig myofi cxra kaci
sarwmunoebisaTvis awames. zRvidan da xmeleTidan sursaT-sanovagis
misawodebeli gzebi gadaketes... ubedurebas verc patara navebi gadaurCa~.
saqarTvelos sazRvao sabrZolo navebis Tavdasxmebis Sesaxeb, osmaleTis
mTavrobam ufro adre Seityo, vidre amis Sesaxeb quTaisis kazas yadis da
anakliis cixis Turqi mecixovneebis saCivrebi miaRwevda. jer kidev 1704
wlis ivnisSi arzrumis valis* halil faSas brZanebiT baTumis navsadguridan
TurqeTis samxedro gemebi gaigzavna. es gemebi sakmarisi ar aRmoCnda. maSin
1705 wlis sanaosno sezonis dawyebisaTvis sulTanma saqarTvelos
napirebisken samxedro flotis damatebiTi SenaerTis gagzavna brZana. am
SenaerTSi sxvadasxva tipis sazRvao navebs Soris 10 `eSkamfua~ unda
yofiliyo. am tipis navebi msubuq ialqnian gemebs warmoadgendnen, romlebsac
napirTan axlos SeeZlo curva. es samxedro gemebi sagangebod saqarTvelos
zRvispireTis mkvidrTa sabrZolo navebis winaaRmdeg iyo gamiznuli.
22
Turqi mecixovneebis dasacavad osmaleTis mTavroba saqarTvelosken
regularulad agzavnida samxedro-sazRvao flotis SenaerTebs. magaliTad,
anakliis cixis, zRvidan dasacavad, 1712 wels sulTanis mTavrobam 4
`eSkamfua~ gaagzavna, romelic am cixis midamoebSi reidze 1714 welsac idga.
aseTi sagangebo zomebis miuxedavad, 1714 wlisaTvis TurqeTis flotma
saqarTvelos sazRvao-sabrZolo Zalebis mospoba ver SeZlo. piriqiT
qarTvelebi did safrTxes uqmnidnen Turqebs. amave wlis TebervalSi
sulTnis karze gagzavnil saCivrebSi gonios kazas gamgebeli, ruxis,
anakliisa da baTumis cixis Turqi mecixovneebi mTavrobas acnobebdnen, rom
`afxazebma da megrelma urwmuno yaCaRebma~ ruxis cixisaken mimavali yvela
gza maT Soris, samdinaroc, gadaketes da am cixis garnizoni sursaT-
sanovagis, saWurvelisa da tyvia-wamlis gareSe datoves. am wlis momdevno
TveebSi sazRvao blokada anakliis cixezec gagrZelda. amis Sesaxeb ukve 1714
wlis mart-aprilSi goniodan acnobes osmaleTis mTavrobas. ramdenime Tvis
Semdeg, 1714 wlis ivnisSi gonias yadi xelmeored agzavnis aseT cnobas
sulTnis karze. Mmsgavs cnobas agzavnis trapizonis valic.
rogorc irkveva,A 1714 wels TurqeTis gemebis mimosvla samegrelosa da
afxazeTis sanapiroze faqtobrivad Sewyda da osmaleTisa da saqarTvelos
sanapiros Soris uxifaTod mxolod Turquli, didi, `firkatis~ tipis
samxedro gemebi dacuravdnen: `urwmuno dadiani urjulo afxazebTan erTad
gaerTianda... xmeleTiT da zRviT Cveni gzebi daikaves, anakliis cixe
garemoculi aRmoCnda da davrCiT im adgilze sadac Tavis movaleobas
asrulebda saxelmwifos mier daniSnuli firkatis navebi~. amitomac iyo, rom
1716 wels goniosa da anakliis Turqi mecixovneebi osmaleTis mTavrobas
atyobinebdnen: `didi siZneleebi Seiqmna. mezoblad myofma afxazma da
megrelma qafirma* yaCaRebma sursaT-sanovagis gadmosazidad gagzavnili
islamis xalxi daxoces~.
1721-1722 wlebSi dasavleT saqarTvelos zRvispireTis samTavroebi
erToblivi ZalebiT gamovidnen Turqebis winaaRmdeg. afxazeTis, odiSis da
albaT, guriis sazRvao-sabrZolo navebma Turqebis mier dakavebuli anakliis,
goniosa da baTumis cixeebi zRvidan garemoicves da am cixeebis midamoebSi
Turquli ubnebis, agreTve gonios sanjayis rbeva daiwyes. trapizonis valis
mustafa faSas brZanebiT saswrafod Seikriba saxmeleTo laSqari, romelmac
veraferi gaawyo mterTan brZolaSi. saqarTvelos sazRvao sabrZolo navebma
zRvaze srul batonobas miaRwies. isini TurqeTis sanapiroebs esxmodnen da
dausjelad aoxrebdnen maT. maSin osmaleTis mTavrobam qarTvelTa winaaRmdeg
zRvaze sagangebo zomebs kidev erTxel mimarTa. 1722 wlis agvistoSi
sulTanis saxeliT osmaleTis flotis meTaurs kafudan faSas* aRmosavleT
zRvispireTSi samefo flotidan 10 didi firkatis Semadgenlobis sazRvao
SenaerTis gagzavna ubrZanes. Amisive brZanebiT kafudan faSas uSualo
meTvalyureobiT sulTnis navTsaSenSi saswrafod unda aegoT xuTi eSkamfuas
tipis gemi, romelsac artileriiT SeaiaraRebdnen da TiToeulze 29-29
23
jariskacs gaamwesebdnen. sagangebod unda daeniSnaT TiToeuli eSkamfuis
kafudani da flotis am SenaerTis saerTo meTauri. am gemebs uSualod
saqarTvelos sazRvao-sabrZolo navebTan brZola evalebodaT. sulTnis
brZaneba saswrafod Sesrulda da imave wlis dasasruls xuTi eSkamfuasagan
Semdgari sazRvao SenaerTi saqarTvelos napirebisaken gamoemarTa.
1723 wels osmalebma dasavleT saqrTveloSi didi laSqroba moawyves da
sanapiro TiTqmis mTlianad daikaves. aman saqarTvelos zRvaosnobas didi
dartyma miayena. Mmiuxedavad amisa, Sav zRvaze qarTvelebis brZola erT xans
kidev grZeldeboda. amis gamo, osmaleTis xelisufleba iZulebuli iyo 1732-
1734 wlebSi Tavisi samxedro flotis erTi nawili saqarTvelos
zRvispireTSi mudmivad hyoloda. 1732-1734 wlebSi eSkamfuas tipis sazRvao
navebi kvlavindeburad idgnen anakliis, foTisa da soxumis navsadgurebSi da
am cixeebis mecixovneebs saqarTvelos sazRvao-sabrZolo navebis
Tavdasxmebisagan icavdnen.
XVIII saukunis 50-ian wlebSi, osmalebma zRvaze qarTvelebis
winaaRmdegoba daZlies da samxedro-sazRvao SenaerTebi saqarTvelos
navsadgurebidan gaiyvanes. amis Semdeg, osmaleTis xelisufleba saqarTvelos
sanapiros zRvispira cixesimagreebSi Cayenebuli garnizonebiT akontrolebda.
XIX saukunis dasawyisSi Turq mecixovneebs baTumis, qajeTis cixis
(dRevandeli cixisZiri), sefes (mdinare rionis marcxena napiras), foTis,
anakliisa da soxumis cixesimagreebi ekavaT.
XVIII saukunis meore meoTxedidan osmaleTis sazRvao warmatebas
saqarTvelos zRvispireTSi, saqarTvelos zRvaosnobisaTvis katastrofuli
Sedegi mohyva. TiTqmis mTlianad daikarga navTmSeneblobis is tradiciebi,
romelic saqarTveloSi jer kidev antikuri xanidan modioda. amis
miuxedavad, saqarTvelos zRvispireTSi navTmSenebloba mTlianad ar
Sewyvetila. odiSis samTavroSi ruseTTan SeerTebis win e. w. `megruli~
sazRvao navebis mSenebloba grZeldeboda.
XVIII saukunis dasawyisidan zRvaosnobaSi saqarTvelos zRvispireTis
sxva nawilebTan SedarebiT, dawinaurda WaneTi anu lazeTi. vaxuSti
bagrationi sagangebod aRniSnavs Wanebis navTmSeneblobis tradiciebs: `kacni
arian xelovanni xis muSakobisa da SenebiTa navTaTa, didTa da mcireTa~.
XVIII saukuneSi lazeTis dawinaurebas am mxaris TurqeTis imperiaSi
Sesvlam Seuwyo xeli. Oosmalebi XVII saukunis meore naxevridan imperiis
qveSevrdom, gamahmadianebuli lazebis zRvaosnobas xels ar uSlidnen maSin,
rodesac guriis, odiSisa da afxazeTis zRvaosnebs saukuneebis manZilze
ebrZodnen. XVIII saukunis II meoTxedidan, rodesac Turqebma TiTqmis
mTlianad daikaves saqarTvelos zRvispireTi, lazebma monopoliuri
mdgomareoba daikaves Savi zRvis kabotaJur* zRvaosnobaSi. Aamitomac iyo,
rom XVIII saukunis meore naxevarSi da XIX saukuneSi saqarTvelos
zRvispireTSi sazRvao navebi ZiriTadad lazebs ekuTvnodaT.
24
antikur xanasa da Sua saukuneebSi sazRvao gemebis ekipaJebis
dakompleqteba `navtobis~, igive `menavtobis~ wesiT xdeboda.
es termini Zveli berZnuli sityvdan `nautosidan~ modis, romelic
mezRvaurs niSnavs. qarTul enaSi es sityva `navtobis, menavteobis, navteobis~
formiT, Zalian adre unda iyos Semosuli, savaraudod araugvianes VI
saukunisa, rodesac egrisis (lazikes) samefos bizantiis imperiisagan
sazRvao begara edo. VI saukuneSi `navtoba~ safiqrebelia, sazRvao begaris
safuZvelze imperiis flotSi samsaxuris valdebulebas aRniSnavda. SemdegSi
am terminma Tavisi mniSvneloba Seicvala. Sua da gvian feodalur xanaSi
`navtoba anu menavtoba~ saqarTveloSi zRvaze samsaxuris valdebulebas
aRniSnavda. Aam valdebulebis safuZvelze xdeboda saqarTvelos sazRvao
Zalebis dakompleqteba.
saqarTvelos demokratiuli respublikis samxedro-sazRvao Zalebi 1918-
1921 wlebSi
1801 wels ruseTis imperiam aRmosavleT saqarTvelo daipyro da qarTl-
kaxeTis samefo gaauqma. imperiis Semdgom mizans saqarTvelos
SavizRvispireTis da saerTod mTeli dasavleT saqarTvelos dapyroba
warmoadgenda.
ruseTis saxelmwifo Savi zRvis sanapiroze fexis mokidebas XVII
saukunis 90-iani wlebidan cdilobda, magram pirvel warmatebas, mxolod
daaxloebiT 80 wlis Semdeg, 1774 wels osmaleTTan xelmowerili quCuk-
kainarjis zaviT miaRwia. am zavis pirobebis Sesabamisad, ruseTis imperiis
sazRvrebSi moeqca mdinareebis dneprsa da bugs Soris mdebare Savi zRvis
sanapiro. male, ruseTis imperiam Savi zRvis samxedro-sazRvao floti Seqmna
da 1783 wels yirims daeufla. ase rom, mas dasavleT saqarTveloze, rogorc
zRviT, ise xmeleTiT Seteva SeeZlo.
1804 wlis ivlisSi imereTis samefo da samegrelos samTavro ruseTis
imperiaSi avtonomiebis saxiT Sevida. male, ruseTis samxedro floti
saqarTvelos napirebTan gamoCnda. 1804 wlis SemodgomisTvis saqarTvelos
zRvis sanapiroze Turqebisgan Tavisufali mxolod mdinare xobis SesarTavi
iyo. adre aq qarTuli sofeli kemxeli arsebobda, magram mas am droisTvis
saxeli Secvlili hqonda. XVIII saukunis 30-ian wlebSi osmalebma am
sofelSi koSki, Turqulad `yule~ aages da mosaxleobac am adgils ukve
`yules,~ `yulevs~ eZaxda. yirimidan yulevSi ruseTis eskadra gamoemgzavra,
raTa aq desanti gadmoesxa. am droisaTvis rusebi SavizRvispireTs TiTqmis
ar icnobdnen. eskadram xobis SesarTavs ver miagno da ukan dabrunda, maSin
qerCidan sagangebo Sxuna* gamoigzavna. rusma mezRvaurebma verc axla icnes
yulevi da ukan gabrundnen, magram ruseTis warmomadgenelma sanapiroze
rusuli Sxuna icno da naviT daewia. rusma mezRvaurebma yulevi rukaze
daitanes da es ruka sevastopolSi gaagzavnes, TviT Sxuna ki xobis
25
SesarTavSi darCa. 1804 wlis oqtombris dasawyisSi mdinare xobis SesarTavSi
ori rusuli gemi `isidori~ da `mixeili~ gamoCnda, romelmac desanti
yulevSi gadmosxa. rusebma mokle xanSi sagangebo reduti moawyves da Zvel
kemxels `redut-kale~ uwodes. ase Caeyara safuZveli axal navsadgurs,
romelic XIX saukunis pirvel naxevarSi saqarTvelos zRvispireTSi mTavar
navsadgurad iqca. amis Semdeg, ruseTis imperia aRmosavleT Savi zRvis
sanapiros dapyrobas Seudga. 1809 wlis noemberSi ruseTis jaris nawilebma
samegrelos laSqarTan erTad, foTis cixe-simagre daikava. 1810 wels ki
rusebma SturmiT soxumis cixe-simagre aiRes. 1812 wels rusebs buqarestis
zavis Tanaxmad foTis cixe-simagris osmalebisTvis dabruneba mouwiaT. am
cixe-simagres isini xelaxla 1828 wels daeuflnen, rodesac ruseT-TurqeTis
morigi omi mimdinareobda.
1809 wels ruseTis imperiis SemadgenlobaSi guriis samTavro Sevida.
guria osmaleTs esazRvreboda, sazRvari mdinare Coloqze gadioda, amitom
ruseTs guriaSi saswrafod samxedro-sazRvao bazis mowyoba dasWirda. 1815
wels aseTi baza mdinareebis: Coloqisa da natanebis SesarTavSi, SekveTilSi
aSenda, romelsac rusebma `wminda nikolozis simagre~ uwodes.
1828-29 wlebis ruseT-TurqeTis omi adrianopolis zaviT dasrulda. am
zaviT osmaleTma ruseTis batonoba mTel aRmosavleT SavizRvispireTSi
mdinare yubanis SesarTavidan mdinare Coloqis SesarTavamde aRiara; Tumca
ruseTs mdinare bzifis SesarTavidan mdinare yubanis SesarTavamde dapyrobas
35 weli dasWirda. sabolood, ruseT-osmaleTs Soris sazRvari Savi zRvis
sanapiroze 1878 wlis san-stefanos zaviTa da imave wlis berlinis
traqtatiT dadginda, romlis ZaliTac ruseTis imperiis sazRvrebSi aWara da
lazeTis erTi nawili _ makrialis xeoba Sevida. amis Semdeg, pirvel
msoflio omamde ruseTisa da osmaleTis imperiebs Soris sazRvari patara
mdinare mazimCaize gadioda.
1914 wlis 1 agvistos germaniam ruseTs omi gamoucxada. ase daiwyo
pirveli msoflio omi.
iseve, rogorc omSi monawile mraval qveyanas, ruseTsac didi gegmebi
hqonda. mas Tavisi aTaswlovani ocnebis asruleba _ bosforisa da
dardanelis sruteebis, aseve osmaleTis dedaqalaqis stambolis, Zveli
konstantinopolis dakaveba undoda.
omis dawyebis dros SavizRvispireTis qveynebma: osmaleTma, bulgareTma
da rumineTma neitraliteti gamoacxades. am qveynebs Soris neitraliteti
pirvelma osmaleTma daarRvia.
jer kidev 1914 wlis 2 agvistos osmaleTma germanias saidumlo
xelSekrulebiT mxardaWera da omSi mis mxareze gamosvla aRuTqva. germaniam
samxedro-sazRvao flotis gasaZliereblad osmaleTs im droisaTvis uaxlesi
kreiserebi _ `gebeni~ da `breslau~ gadasca, romlebmac 13 agvistos Ruza
stambolis navsadgurSi CauSves. Turqebma `breslaus~, `midilis~, `gebens~
26
`iavuz sultan selimi~ uwodes, xolo `gebenis~ kapitani kontradmirali
suSini osmaleTis samxedro-sazRvao Zalebis mTavarsardlad daniSnes.
1914 wlis 27 oqtombers osmaleTis samxedro floti Sav zRvaSi Sevida
da 29 oqtombers, omis gamoucxadeblad, sevastopoli, odesa, feodosia,
novorosiiski dabomba da ruseTis ramdenime samxedro da savaWro gemi CaZira.
amis sapasauxod, 1914 wlis noembris dasawyisSi ruseTma osmaleTs omi
gamoucxada. amis Semdeg, saqarTvelos sazRvrebTan saomari moqmedebebi
rogorc xmeleTze, aseve zRvaze gaiSala.
1914 wlis 8 noembers kreiserma `breslaum~ Wurvebi dauSina foTs.
dabombva 45 wuTi gagrZelda, magram qalaqs umniSvnelo ziani miadga. 9
dekembers baTumis reidze meore germanuli kreiseri `gebeni~ gamoCda.
qalaqis dabombva daaxloebiT 10 wuTi gagrZelda, ris Sedegadac, baTumSi
ramdenime Senoba dazianda, oTxi adamiani daiWra da erTi gardaicvala.
daaxloebiT erTi Tvis Semdeg, 1914 wlis 16 dekembers Turqebma
zRvispireTSi osmaleT-ruseTis sazRvari gadalaxes da baTumisken daiZrnen.
maT sam dReSi zRvispira soflebi: limani, makriali, sarfi da gonio
daikaves da SesarTavTan, md. Woroxis marcxena napirs miadgnen. baTumsa da
foTs didi safrTxe daemuqra. am qalaqebs ki udidesi mniSvneloba hqonda
ruseTisTvis.
pirveli msoflio omis win baTums mcirericxovani Zalebi icavda.
baTumis navsadgurSi mxolod erTi samxedro gemi idga.
pirveli msoflio omis dros, ruseTis samxedro xelisuflebam baTumis
gamagrebuli raionis samxedro nawilebiT da artileriiT gaZliereba daiwyo.
sevastopolidan baTumis navsadgurSi Tavdapirvelad samxedro gemebi
gadmoiyvanes da baTumis samxedro gemebis razmi Camoayalibes. SemdgomSi es
razmi oTxi naRmosniT gaaZlieres.
1914 wlis dekembris dasawyisSi ruseTis armiis samxedro nawilebi
samxedro gemebis daxmarebiT ruseT-osmaleTis Zvel sazRvarze gavidnen da
baTums uSualo safrTxe moaSores. Semdeg 1915 wlis ianvarSi maT xofa
daikaves da arqabesTan* gamagrdnen.
1916 wlis dasawyisSi ruseTis jaris nawilebi flotis daxmarebiT axal
Setevaze gadavidnen. maT TandaTanobiT: arqabe, viwe*, aTina, rize daikaves da
trapizons miuaxlovdnen. trapizonze ieriSi 1916 wlis 14 aprils daiwyo.
16 aprils TurqeTis jarebma qalaqi miatoves. amis Sesaxeb rusebma mxolod
18 aprils Seityves. 19 aprils ruseTis jaris nawilebi am qalaqSi sazeimod
Sevidnen.
1915 wlis oqtomberSi, bulgareTi msoflio omSi germaniis mxareze
Caeba. samagierod, 1916 wlis agvistoSi antantis mxareze rumineTi
aRmoCnda. male bulgarelebma rumineTis zRvispireTi daikaves da rumineTis
samxedro flots TavisSefareba ruseTis Savi zRvis navsadgurebSi mouxda.
1917 wlis Teberval-martSi, ruseTSi revolucia moxda da imperatori
nikoloz meore taxtidan gadadga. ruseTi respublikad gamocxadda da
27
droebiTi mTavroba Seiqmna, romelmac germaniisa da misi mokavSireebis
winaaRmdeg omi gaagrZela.
droebiTma mTavrobam saxelmwifoSi realuri kontrolis damyareba ver
moaxerxa da movlenebi Zalze swrafad ganviTarda.
1917 wlis Zv. st. 25 oqtombers ruseTSi bolSevikuri gadatrialeba
moxda, romelic Semdeg, `didi oqtombris socialisturi revoluciis~
saxeliT moinaTla. bolSevikuri gadatrialebis Semdeg, yofili ruseTis
imperia ruseTis sabWoTa socialistur-federaciul respublikad gamocxadda.
bolSevikuri gadatrialeba samxreT kavkasiaSi ar cnes. Seiqmna
amierkavkasiis komisariati, romelic am regionis damoukidebel marTva-
gamgeobas Seudga.
1917 w-is 15 dekembers axalma sabWoTa xelisuflebam brest-litovskSi
germaniasa da mis mokavSireebTan droebiT dazavebas moawera xeli. TurqeTsa
da amierkavkasiis komisariats Soris droebiT dazavebas sami dRis Semdeg
moewera xeli. Aamis Semdeg, kavkasiaSi zRvaze da xmeleTze saomari
moqmedebebi droebiT Sewyda.
amierkavkasiis komisariats kavkasiis armia ar emorCileboda, mas
sakuTari samxedro Zalebi ar gaaCnda da axladSeqmnil erovnul nawilebs
eyrdnoboda, romlebsac amierkavkasiis calkeuli xalxebi: qarTvelebi,
somxebi daAazerbaijanelebi e. w. `erovnuli sabWoebis~ meSveobiT
akompleqtebdnen. 1917 w-is 19 noembers TbilisSi, operis TeatrSi,
saqarTvelos erovnuli yriloba gaixsna, romelmac qarTveli eris sxva
saWirboroto sakiTxebTan erTad samxedro sakiTxebzec imsjela. saqarTvelos
erovnul yrilobaze moxsenebiT gamosulma noe Jordaniam erovnuli jaris
Seqmnis aucileblobaze miuTiTa. Eerovnulma yrilobam samxedro sakiTxTan
dakavSirebiT, sagangebo rezolucia miiRo. `samxedro seqcia mimarTavs
erovnul yrilobas, raTa man momaval erovnul sabWos daavalos, _
vkiTxulobT am rezoluciaSi _ rom erovnulma sabWom iSuamdgomlos sadac
jer ars, raTa yovel msurvel qarTvel jariskacs neba mieces qarTul
erTeulSi gadmosvlisa. Mmeore, erovnulma sabWom mimarTos qarTvel
meomrebs am did momentSi miiRos monawileoba qarTuli erTeulebis
SevsebaSi, Tavis nebiT Caweron isini, visac samxedro samsaxuri SeuZlia.~
1918 w-is 23 noembers saqarTvelos erovnuli yrilobis erovnulma
sabWom aRmasrulebeli komiteti airCia. am komitetSi samxedro seqcia
Camoyalibda, romelsac noe ramiSvili xelmZRvanelobda.
Aam droisaTvis ruseTis Savi zRvis samxedro floti TandaTanobiT
iSleboda. samxedro gemebis erTma nawilma ukrainis droSa aRmarTa da Tavi
ukrainis flotis Semadgenel nawilad gamoacxada.
1917 w-is Semodgomis dasawyisSi baTumis navsadgurSi samxedro gemebis
Zlieri SenaerTi idga, maT Soris iyo saxazo gemi `rotislavi~. Ddamxmare
kreiserebi: `ruminia~ da `karol karli.~ naRmosnebi: `Jutki~, `zorki,~
`svirepi,~ `strogi~ da `svetli~. Aaqve Ruza hqonda CaSvebuli saxazo gems
28
`veliki kniaz aleqsandr mixailoviCs~. amaT garda, baTumis navsadgurSi
ramdenime satransporto gemi, swrafmavali katarRa idga.
1917 w-is dekemberSi samxedro-sazRvao gemebis erTi nawili ruseTis
navsadgurebisaken gaemarTa, amis miuxedavad baTumis navsadgurebSi darCenili
samxedro gemebi, osmalebisTvis mrisxane Zalas warmoadgenda. movlenebi ise
ganviTarda, rom saqarTvelos samxedro-sazRvao Zalebi am gemebis bazaze,
saqarTvelos damoukideblobis gamocxadebamde ori TviT adre Seiqmna.
baTumSi darCenil samxedro gemebze, TandaTanobiT srulma anarqiam
daisadgura. MmezRvaurebi faqtobrivad aravis emorCilebodnen, mekobreobdnen,
saxelmwifo qonebiT spekulacias eweodnen. Aar iyo gamoricxuli, rom
gabolSevikebuli mezRvaurebi TavianTi gemebiT baTumis navsadgurs
miatovebdnen da ruseTis navsadgurisken gaemarTebodnen. saqarTvelos
erovnuli sabWos samxedro seqcia baTumSi sazRvao gemebze Seqmnil viTarebas
didi yuradRebiT adevnebda Tvals da movlenebis kursSi imyofeboda; es
seqcia yvelafers akeTebda imisaTvis, rom es gemebi amierkavkasiis
xelisuflebisaTvis, ufro zustad, saqarTvelosTvis daeqvemdebarebina da
momavlisaTvis saqarTvelos samxedro-sazRvao Zalebis birTvad eqcia.
1918 w-is 5 ianvars saqarTvelos erovnuli sabWos samxedro seqciam
sagangebo weriliT mimarTa amierkavkasiis komisariatTan arsebul
erovnebaTSoriso samxedro sabWos, romelmac es werili oficialurad 7
ianvars miiRo. `imis gamo, rom TiTqmis mTeli Savi zRvis floti da
amierkavkasiis sazRvrebSi sanapiro, terorizebulia _ vkiTxulobT am
werilSi _ ris gamoc transporti gauqmebulia da momavalSi saboloo
daSla emuqreba, amitom saqarTvelos erovnuli sabWos samxedro seqcia
dabejiTebiT gTxovT, rom Savi zRvis aRmosavleT sanapirosa da am zRvaze
amierkavkasiis navsadgurebis meTaurad daniSnoT leitenanti WavWavaZe, yvela
im gemisa da maTi ekipaJis daqvemdebarebiT, romelebic imyofebian da
dacuraven am raionSi. Aam RonisZiebebs seqcia miiCnevs... aucileblad
transportis regulirebisaTvis da mosaxleobis dasawynareblad, romelic
imeds amyarebs mxolod erovnul nawilebze. safrTxis gavlis Semdeg
ukrainasTan SeTanxmeba SeiZleba am yvela sakiTxis Sesaxeb.~
meore dRes, saqarTvelos erovnuli sabWos samxedro seqciis
Tavmjdomare n. ramiSvili werils ugzavnis amierkavkasiis komisars:
`damatebiT gacnobebT, rom arsebuli cnobebis mixedviT, bolSevikebi apireben
aRniSnuli sanapiros floti xelSi Caigdon da amiT amierkavkasias mouspon
is erTaderTi gza, romliTac is sursaT-sanovages iRebs, risTvisac baTumSi
agzavnian `novakis~ tipis oTx naRmosans. Aamitom, ukiduresad aucilebelia
saswrafod, baTumSi yvela am gemis dasakaveblad da bolSevikebisgan
gasawmendad gaigzavnos ufrosi leitenanti WavWavaZe da mas daeqvemdebaros
mTeli sanapiro novorosiiskidan trapizonamde da mas aucileblad mieces
saxarjo fuli da pirad gankargulebaSi gadaeces saimedo adamianebi, rogorc
arian afxazavas razmis razmeulebi, raTa dakavebul iqnas yvela is
29
dawesebuleba, romelic flots emsaxureba, maT Soris radiosadguri da
telegrafis pirdapiri xazebi da mieTiTos yvela adgilobriv demokratiul
organizacias, artilerias da qarTul polks, gauwios mas yovelmxrivi
xelSewyoba.~
saqarTvelos centraluri saistorio arqivis imave fondSi inaxeba 1917
wlis 26 ianvris werili, romelic saqarTvelos erovnulma sabWom
amierkavkasiis erovnebaTaSoriso sabWosagan miiRo: `erovnebaTaSoriso sabWo
gacnobebT, rom Savi zRvis aRmosavleTi nawilis da amierkavkasiis
navsadgurebis ufrosad daniSnulia leitenanti WavWavaZe.~ werils xels
awers n. ramiSvili.
1918 wlis 15 marts baTumis navsadgurSi brwyinvale samxedro operacia
Catarda, ris Sedegadac navsadgurSi da reidze mdgari yofili ruseTis
imperiis samxedro gemebi saqarTvelos erovnul sabWos daemorCila.
qarTvelebis xelSi aRmoCnda damxmare kreiseri `karol karli~, romelic
1898 w-is ivlisSi aigo. Mmisi wyalwyva 4 200 tona iyo, sigrZe 106, 7
metri, siCqare 18 kvanZi. Kkreiseri SeiaraRebuli iyo 4 152 mm da erTi 75
mm qvemexiT. am operaciis dros, qarTvelebma xelSi Caigdes 4 hidro
TviTmfrinavi da 9 satvirTo gemi, romelic sxva gemebTan erTad 1916 wels
rumineTma ruseTs gadasca. qarTveli samxedroebis xelSi gadavida ## 521,
523, 528 sadarajo katarRebi, romlebsac am dros qarTvelebi
gamanadgureblebs eZaxdnen. Ees katarRebi 1916 w-s amerikis SeerTebul
StatebSi iyo agebuli. TiToeulis wyalwyva 14.5 tona iyo, sigrZe _ 18.3 m,
siCqare _ 24 kvanZi. Aam sadarajo katarRebze TiTo 47 da TiTo 27 mm.
qvemexi da or-ori tyviamfrqvevi idga. rodesac es katarRebi qarTvelebma
xelSi Caigdes, maT saxelebi gadaarqves da `aWareli~, `afxazi~, `guruli~
da `kaxeli~ uwodes.
am operaciis dros, qarTvelebma xelSi Caigdes 1892 w-s agebuli
satransporto gemi `saratovi~, romelsac 8975 tona wyalwyva da 18.7
kvanZis siswrafe gaaCnda. aseve qarTvelebis xelSi gadavida 1897 w-s agebuli
satransporto gemi `mixail arxangelski~, romelsac 371 tona wyalwyva da
4.5 kvanZis siCqare gaaCnda. 15 martis operaciis dros qarTvelma
samxedroebma ver moaxerxes baTumis navsadgurSi mdgari yvela gemis xelSi
Cagdeba. baTumis navsadguridan gasvla moaxerxa sanapiro artileriis
cecxliT dazianebulma kreiserma `stremitelni~, satransporto gemma
`luCma~, orma naRmosanma da orma sadarajo katarRam anu gamanadgurebelma.
qarTvelma samxedroebma Cxrekis dros `karol karlze~ aRmoaCines xuTi
aTasi SaSxana, sursaTis didi maragi da sxva samxedro qoneba. Ddidi
raodenobiT sursaTi aRmoCnda satransporto gem `saratovze~. mezRvaurebs
CamoarTves moparuli saqonlis spekulaciis gziT dagrovili 808 000
rusuli rubli.
gabolSevikebuli rusi mezRvaurebis cixeSi Casmis Semdeg, damxmare
kreiser `karol karlze~ mxolod rumineli mezRvaurebi darCnen, romlebmac
30
qarTvelebTan TanamSromlobaze Tanxmoba ganacxades. qarTvelebTan
TanamSromlobaze Tanxmoba ganacxades agreTve, sxva dakavebuli gemebis
ukrainelma mezRvaurebmac.
15 martis operaciis Semdeg, amierkavkasiis Sinagan saqmeTa ministrma, noe
ramiSvilma amierkavkasiis premierministrsa da samxedro ministrs, evgeni
gegeWkors moaxsena: `dRes dilis 6 saaTze samxedro flots Cveni
SeiaraRebuli Zalebi Semoertya. Cven davikaveT samxedro floti.
demobilizaciis dekretis Semdeg da saxalxo komisarTa sabWos
gadawyvetilebiT Seiqmna daqiravebulTa floti, Cveni mxridan moklulia
praporCiki cagareiSvili, 9 mezRvauri daiWra, yvela mezRvauri daWerilia,
gaparva moaswro erTma naRmosanma, romelic sanapiro cecxliT dazianda, Cven
dagvrCa damxmare kreiseri `karol karli~, erTi naRmosani, ramdenime
gamanadgurebeli da SedarebiT didi raodenobis transporti. zogierTi
amaTgani SeiaraRdeba. damxmare samsaxurisaTvis gankarguleba gaeciT, rom
gamogzavnon matrosebi, oficrebi, pirvel rigSi artileristi oficrebi
aranakleb ocdaaTisa, SeiZleba saxmeleToc. Zalebi sul ufro matulobs.~
male Tavi iCina sazRvao saqmis mcodne qarTveli specialistebis
naklebobam, faqtobrivad ar iyo qarTveli erovnuli kadrebi, romlebic rus
sazRvao oficrebs, Sturmanebs, meqanikosebs Secvlidnen. Aamis gamo, xelSi
Cagdebuli gemebis gamoyeneba gaZnelda, xelisufleba iZulebuli gaxda
sagangebo pirobis dadebis Semdeg, cixeSi dakavebuli mezRvaurebi
gaeTavisuflebina da gemebze daebrunebina.
1917 wlis 28 dekembers brest-litovskSi igive brestSi ruseTis
sabWoTa federaciam germaniis imperiasTan da mis mokavSireebTan sazavo
molaparakeba daiwyo, romelic 1918 wlis 3 marts brestis zavis
xelmoweriT dasrulda. am zaviT sabWoTa ruseTma osmaleTis sasargeblod
1878 wlis berlinis traqtatiT miRebul qarTul da somxur miwebze uari
ganacxada. amierkavkasiis xelisuflebam brestis zavi ar cno da osmaleTis
imperiasTan trapizonSi damoukidebeli molaparakeba gamarTa. osmalebma
brestis zavis pirobebis cnoba iTxoves da rodesac uari miiRes, droebiTi
dazaveba daarRvies da am zaviT maTTvis daTmobil teritoriaze SemoiWrnen.
1918 w-is 19 marts baTumSi amierkavkasiis mTavrobis Tavmjdomare
evgeni gegeWkori da samxedro sazRvao Zalebis ministri v. gobeCia Cavidnen.
amis Sesaxeb, informacia moTavsebulia gazeT `saqarTvelos~ 24 martis #
65-Si saTauriT `evgeni gegeWkori da v. gobeCia baTumSi~: M`martis 19-s
baTumSi sagangebo matarebliT Cavidnen mTavrobis Tavmjdomare, samxedro
ministri evgeni gegeWkori, sazRvao ministri v. gobeCia da qarTuli jaris
mTavarsardali v. gabaSvili Tavisi StabiT. `aziis~ moedanze ministrs Sexvda
samxedro olqis ufrosi mdivani da flotis ufrosi WavWavaZe, iqve mwkrivad
idgnen qarTuli polkis jariskacebi. gobeCia flotis dasaTvaliereblad
wavida. adre zRvis mekobre mezRvaurTa xelSi myof `karol karls~ zed ar
Seexedeboda ise iyo gamWvartluli da gatalaxianebuli. axla `karol
31
karli~ karg STabeWdilebas tovebs, igi mzad aris sabrZolvelad da kamanda
mxned, movaleobis SegnebiT Sromobs. disciplina samagaliToa~ _ v. gobeCia
mezRvaurebis winaSe sityviT gamovida, ramac maTze didi STabeWdileba
moaxdina.
Ggemebis daTvalierebis Semdeg flotis ufrosad aleqsandre WavWavaZe
dainiSna, romelsac meore rigis kapitnis wodeba mieniWa. Aamis Sesaxeb
brZanebaSi aRniSnulia: `Tavis gamoCenisaTvis TvalsaCino gankargulebisaTvis
da gambedaobisa da mamacobisaTvis ufr. Lleitenant aleqsandre WavWavaZes
meore rigis kapitnoba da Savi zRvis aRmosavleT sanapiros gemebis
mTavarsardloba mieniWa~.
aRsaniSnavia, rom gemebze dabrunebuli dapatimrebuli mezRvaurebi
pirvel dReebSi met-naklebad emorCilebodnen TavianT meTaurebs da sazRvao
operaciebSic iRebdnen monawileobas. gazeT `saqarTvelos~ 67-e nomerSi aris
rubrika Sav zRvaze, am rubrikis qveS ori werilia moTavsebuli. pirvelSi
`zRvad gasvla~ vkiTxulobT: `sazRvao ministrs v. gobeCias baTumidan 23-s
TariRiT atyobinebdnen: SuadRisas gavel zRvad karlosiT, Tan maxldnen
gamanadgurebeli `afxazi~, `kaxeli~, `guruli~ da `aWareli~. sofel
arxavemdis, xofasTan da arxavesTan SevniSne ramdenime feluga. Aaxalma
kamandam srola ukve icis, karlosi da gamanadgurebelni saRamos cxra
saaTze dabrundnen.~
Aamave rubrikis meore patara werilSi saTauriT `sazvervad gasvla~
vkiTxulobT: `martis 22-Si naSuadRevis 3 saaTze sazvervad gaemgzavrnen
swrafmavalni katenri `guruli~ da `kaxeli~. Mmividnen limanis postamde.
zRvis piras gzaze da napirze mteri ar Segvxvedria, limanisa da makrialis
simaRleebs Sua katerebs TofebiT da tyviamfrqvevebiT srola autexes, Cven
saartilerio cecxliT gavfanteT simaRleze Casafrebulni, srola avutexeT
mtrisgan daWeril limanis posts. zarali ar gvinaxavs. Fflotis ufrosi
WavWavaZe.~
qarTvelebis am da sxva sazRvao operaciebTan dakavSirebiT, germaniis
imperiis divizionis meTaurma fon reber paSvicma imperiis saadmiralo Stabs
acnoba, rom Setevaze gadmosul Turqul SenaerTebs, foTisa da baTumis
mezRvaurebma didi winaaRmdegoba gauwies; satorpedo katarRiTa da rusul-
ruminuli warmoSobis kreiseriT maTi poziciebi dabombes. Ees garemoeba
gaxda imis mizezi, rom vexib-faSam* iTxova germanuli javSnosani kreiseris
`gebenis~ miSveleba, magram germaniis mxarem amaze uari ganacxada.
samwuxarod, qarTvelebma ver moaxerxes 15 marts xelSi Cagdebuli
flotis mTlianad SenarCuneba. Ddamxmare kreiseris `karol karlis~ ekipaJze
Zalze cudad moqmedebda is qaosi, romelic 1918 wlis martSi baTumSi
gamefda. maT Zalze aSinebdaT baTumSi gavrcelebuli xmebi sevastopolidan
mosuli bolSevikebis samxedro gemis SurisZiebis Sesaxeb, amitom damxmare
kreiseris ekipaJma 23 marts isargebla flotis sardlis aleqsandre
WavWavaZisa da qarTvel mezRvaurTa ZiriTadi nawilis kreiseridan napirze
32
gasvliT, baTumi datova da rumineTisaken gaemarTa. oTxi dRis Semdeg
damxmare kreiserma rumineTis sanapiroze CauSva Ruza. `karol karlze~
myofi aTamde qarTveli mezRvauri or kviraSi gaaTavisufles da isini
odesis gavliT samSobloSi dabrundnen. imJamad, baTumis bedi mainc xmeleTze
wydeboda. 1918 wlis 15 aprils baTumi daeca. Oosmalebma ver moaxerxes
baTumis navsadgurSi mdgomi gemebis xelSi Cagdeba, radgan xelisuflebam
moaswro am gemebis foTSi gadayvana. amis Semdeg, movlenebi Zalze swrafad
ganviTarda. 1918 wlis 23 aprils amierkavkasiis damoukidebeli respublika
gamocxadda, romelmac erT Tveze cota met xans iarseba da 1918 wlis 26
maiss arseboba Sewyvita. imave dRes, dRis meore naxevarSi saqarTvelom
damoukidebloba gamoacxada.
saqarTvelos damoukideblobis gamocxadebis saqmeSi didi roli germaniam
iTamaSa, romelic osmaleTis agresiis erTaderT Semakavebel Zalas
warmoadgenda. 1918 wlis 28 maiss saqarTvelos respublikis mTavrobam
germaniis saimperatoro mTavrobasTan ramdenime xelSekrulebas xeli
moawera. maT Soris iyo `SeTanxmeba germaniisTvis yvela gemis gadacemis
Sesaxeb, romlebic saqarTvelos gankargulebaSi imyofeboda~. Aam SeTanxmebis
pirvel muxlSi vkiTxulobT: `saqarTvelos mTavroba saomari periodis
ganmavlobaSi germaniis saimperatoro mTavrobas Tavisufali sargeblobis
uflebiT gadascems saqarTvelos navsadgurebSi myof yvela gems (samgzavro
orTqlmavlebs, sabuqsiro gemebs, katerebs, motorian navebs, da a.S.)~
xelSekrulebis meore muxlis ZaliT iqmneboda faruli adminstraciul-
teqnikuri komisia. SeTanxmeba ZalaSi Sedioda xelmoweris droidan. im
gemebis kapitnebs, romelTa gemebic germanelebs gadaecemodaT, eZleodaT
sagegmo droebiTi mowmoba. maTi germaniis samsaxurSi droebiTi gadasvlis
Sesaxeb. am SeTanxmebis miuxedavad, saqarTvelos mTavrobas sami
gamanadgurebeli da ori naRmosani darCa, romlebic saqarTvelos samxedro-
sazRvao flotiliis SemadgenlobaSi Sevida.
1918 wlis 26 maiss damoukideblobis gamocxadebis Semdeg, saqarTvelos
samxedro da samxedro-sazRvao koncefcia SedarebiT swrafad Seiqmna. 1918
wlis 20 agvistos parlamentma ganixila da daamtkica debuleba
`saqarTvelos samxedro mmarTvelobisa~. debulebis Tanaxmad, qveynis
Tavdacvis saqmis saerTo xelmZRvaneloba samxedro saministros daevala,
romlis SemadgenlobaSi eqvsi ganyofileba Sevida. generalur Stabs eqvsi
seqcia gaaCda, maT Soris, samxedro sazRvao seqciac, romelic samxedro-
sazRvao Zalebs xelmZRvanelobda.
1918 wlis seqtemberSi samxedro-sazRvao seqciis ufrosad pirveli
rangis kapitani verxovski dainiSna, romelic mokle xanSi misma TanaSemwem
podpolkovnikma asaTianma Secvala. 1919 wlis ianvarSi foTis sazRvao
navsadgurisa da gemebis razmis ufrosad aseve flotis yofili sardali
aleqsandre WavWavaZe dainiSna, romelsac am droisaTvis pirveli rangis
33
kapitnis wodeba hqonda. ori Tvis Semdeg, 1919 wlis 15 marts aleqsandre
WavWavaZe samxedro-sazRvao seqciis ufrosad daawinaures.
qarTuli samxedro sazRvao Zalebis pirveli gamocda afxazeTisTvis
brZolaSi moxda. 1918 wlis 8 aprils soxumi bolSevikebma daikaves da
saqarTvelos afxazeTis CamoSorebis safrTxe daemuqra. amis Semdeg, brZola
afxazeTis dasabruneblad ramdenime Tve gagrZelda. samxedro operaciebSi
aqtiur monawileobas sazRvao Zalebic iRebdnen. afxazeTis sanapiroze
jarebis gadayvana ZiriTadad zRvis meSveobiT xdeboda. saomar operaciebSi
aqtiur monawileobas iRebda SeiaraRebuli satransporto gemi `mixeili~ da
ramdenime gamanadgurebeli anu katarRa. am samxedro sazRvao Zalebma
mniSvnelovani daxmareba gauwies general giorgi mazniaSvils, rodesac is
soxumidan salaSqrod Crdilo-dasavleTiT tuafsesken gaemarTa. qarTvelebma
samxedro gemebis daxmarebiT moaxerxes gudauTasTan, gagrasTan gamarjveba da
bolos tuafses dakaveba, sadac navsadgurSi 18 gemi daxvdaT. maTi didi
nawili saqarTvelos gadaeca.
1918 wlis noemberSi germania da misi mokavSireebi pirvel msoflio
omSi damarcxdnen. saqarTveloSi, germaniis jaris nawilebi inglisis Zalis
nawilebiT Seicvala. ingliselebma baTumi da baTumis olqi daikaves da
saqarTvelos xelisuflebas sami gamanadgurebeli CamoarTves. darCenili ori
naRmosani qariSxalma gaanadgura, amitom saqarTvelos xelisuflebas
samxedro-sazRvao Zalebis mSeneblobis xelaxla dawyeba mouwia.
1919 wlis 16 marts saqarTvelos samxedro zRvaosnobis istoriaSi
umniSvnelovanesi ambavi moxda. zRvaSi CauSves pirveli qarTuli samxedro
gemi `patara kaxi~. am movlenis Sesaxeb saqarTvelos centralur saistorio
arqivSi ramdenime dokumentia daculi, romelic Tavis droze 1919 wlis 16
marts gazeT `saqarTvelos~ furclebze rubrikiT `saqarTvelos respublikis
pirveli samxedro gemi CauSves~ gamoqveynda. es rubrika ramdenime depeSisagan
Sedgeba. pirvel depeSaSi vkiTxulobT: `samxedro-sazRvao seqciis ufross
pirveli rangis kapitan WavWavaZes. kviras Sedgeba saqarTvelos pirveli
samxedro gemis `patara kaxis~ CaSveba, romelic moiTxovs Tavisi `mama
mezRvauris~ dalocvas. kapitani gogava.~ `mama mezRvaurSi~ aleqsandre
WavWavaZe igulisxmeba, romelic Soreuli naosnobis pirveli qarTveli
kapitani iyo da romelmac, rogorc ukve vnaxeT, qarTuli samxedro
flotiliis CamoyalibebaSi didi roli iTamaSa. meore telegramaSi
vkiTxulobT: `samxedro navsadguris TanaSemwes kapitan gogavas foTSi _
gulwrfelad gilocavT samSoblos gemis CaSvebis pirvel dRes. Rrmad var
darwmunebuli, rom Cveni patara floti SeZlebs Tavisi movaleobis
aRsrulebas samSoblo qveynis winaSe. vimedovnebT, rom `patara kaxze~
aRmarTuli droSa Tavis dReSi arasodes ar daixreba, rogorc misi sexniis
Zlevamosili irakli meoris droSa. kapitani aleqsandre WavWavaZe.~ mesame
telegrama: `samxedro ministrs, asli samxedro-sazRvao seqciis ufross
pirveli rangis kapitans WavWavaZes. soWis asparezis sardals, axalcixis
34
asparezis sardals. dRes am prwyinvale revoluciis wlisTavze moxda
gamanadgureblis `patara kaxis~ CaSveba. M me droebiT miviRe misi sardloba
da misi Semadgenloba saomrad Sevamzade, me da Cem TanaSemweebs da yvela
samxedro mezRvaurs Tuki mogvixdeba Cveni Zvirfasi respublikis dasacavad
wasvla Rrmad gvwams da gvaqvs amayi ufleba, rom Cveni `mama mezRvauris~
`patara kaxis~ pirveli kapitan WavWavaZis beladobiT, rogorc qaraSoti
davesxaT Tavs, viT uragani davamsxvrevT Cvens mters da Cveni `mama
mezRvauris~ sityviT, Cveni droSa `patara kaxze~ arasdros ar daixreba
mowinaaRmdegis winaSe, rogorc ar daixara misi sexniis irakli meoris dros.
mTavari samxedro navsadguris komandiris TanaSemwe da Sturmani kapitani
gogava.~
saqarTvelos samxedro-sazRvao flotis pirveli nabijebis Sesaxeb
uZvirfases masalas iZleva saqarTvelos centralur saistorio arqivSi
daculi ori dokumenti.
pirveli dokumenti rusulad Sedgenili angariSia, romlis teqsti
qarTulad mogvyavs: `generaluri Stabis ganyofilebis sazRvao seqcias
emorCileba foTis samxedro navsadguri da saqarTvelos floti.
specialistebis ar arseboba da xan foTis saqalaqo TviTmmarTvelobis da xan
vaWrobisa da mrewvelobis saministros mier saqmeebSi Careva Zalze
amuxruWebda saqmes. miuxedavad amisa, gasuli wlis bolos moxerxda xuTi
gamanadgureblisa da ori naRmosanisagan patara flotis Seqmna. samwuxarod,
sami sruliad vargisi gamanadgureblis ingliselebisTvis gadacemam Cveni
sazRvao Zalebi dacemamde miiyvana. Aam wlis dasaawyisSi Sav zRvaSi CaSvebul
iqna pirveli qarTuli `patara kaxi~ uaxloes momavalSic CaSvebul iqneba
kidev erTi qarTuli gemi da Tu inglisis sardali dagvibrunebs sam
gamanadgurebels, saxelmwifos eqneba samxedro flotilia, romelic sruliad
sakmarisi iqneba sazRvao sazRvrebis dasacavad~.
ufro srul cnobebs Seicavs aseve rusulad Sedgenili meore sabuTi:
`baTumis dacemis Semdeg, sazRvao saministro gauqmda da am ukanasknelis
funqciebi samxedro saministros sazRvao ganyofilebas gadaeca. sazRvao
ganyofileba pirvel TveebSi amierkavkasiis flotis likvidaciiT iyo
dakavebuli, xolo Semdeg Seudga saqarTvelos flotisa da foTis samxedro
navsadguris Seqmnas. Tavdapirvelad samxedro mezRvaurTa specialistebis
ararsebobam, xolo Semdeg ki samxedro-sazRvao saqmeebSi, xan foTis saqalaqo
TviTmmarTvelobis, xan vaWrobisa da mrewvelobis saministros Careva
dawyebul saqmes amuxruWebda. mxolod 1918 wlis bolosTvis xuTi
gamanadgureblisa da ori naRmosnisagan SesaZlebeli gaxda patara
flotiliis Seqmna, romelsac Savi zRvis sanapiroze operaciebis dros didi
sargebloba mohqonda, magram 1918 wlis dekemberSi, ingliseli sardlebis
moTxovniT, maTTvis mTavrobis mier sami sruliad karg mdgomareobaSi myofi
gamanadgureblis gadacemis Semdeg, daiwyo Cveni isedac patara flotis
daSla, romelic Zlieri Stormis dros ori naRmosnis daRupvam daasrula.
35
ama wlis ianvridan saministrom foTSi samxedro flotis aRdgena
daiwyo ori-sami sazRvao erTeulis Sesaqmnelad. D male zRvaSi CaSvebul
iqna pirveli qarTuli samxedro gemi `patara kaxi~ da SeiaraRebuli
orTqlmavali `Woroxi~, romlebic, rom ar vilaparakoT maT sargeblobaze
sazRvao mekobreobis winaaRmdeg dazvervisa da jarebis gadayvanis samsaxurs
ewevian. uaxloes momavalSi CaSvebul iqneba kidev erTi gamanadgurebeli
`odiSi~ da Tu ingliselTa sardloba Cven gamanadgurebels dagvibrunebs,
saxelmwifos eyoleba saxelwifo sazRvrebis dasacavad sruliad sakmarisi
samxedro flotilia.
aucilebelia SevniSnoT, rom foTis navsadguris meTauris xSiri cvla
aferxebs samxedro sazRvao saqmis ganviTarebas.~ mimoxilvas xels awers
samxedro-sazRvao seqciis ufrosis movaleobis droebiTi Semsrulebeli
podpolkovniki asaTiani.
saqarTvelos samxedro-sazRvao Zalebma didi daxmareba gauwies
saqarTvelos saxmeleTo Zalebs denikinis moxaliseTa armiasTan Crdilo-
aRmosavleT SavizRvispireTSi brZolis dros. kerZod, 1919 wlis zafxulSi,
soWis midamoebSi mdgari qarTveli jaris gankargulebaSi gadavida
orTqlmavali gemi `Woroxi.~
1920 wlis ivlisSi ingliselebma saqarTvelo datoves da baTumSi
qarTuli jaris nawilebi Sevidnen. male aq gadmovida qarTuli samxedro
flotiliac. am flotiliis Semadgenolobis Sesaxeb srul warmodgenas
iZleva saqarTvelos centralur saistorio arqivSi daculi erTi dokumenti.
aq mocemulia saqarTvelos samxedro-sazRvao Zalebis oficerTa sia da maTi
daxasiaTeba.Mam droisaTvis flotis sardali iyo pirveli rangis kapitani
TayaiSvili. Mmisi daxasiaTeba aseTia: daasrula petrogradis universitetis
iuridiuli fakulteti. A`flotis iunkerobis dros aicila samxedro
aRricxva. iqmna ayvanili miCmanis xarisxze da gagzavnili baltiis flotSi.
curaobda saomar gemebze am flotSi da Semdeg iqna gadayvanili kaspiis
flotSi, sadac sardlobda samxedro gemebs. revoluciis Semdeg iqna
arCeuli kaspiis flotis sardlad. bolSevikebis (gamarjvebis, T.b.) Semdeg,
miatova samsaxuri da Camovida saqarTveloSi. iyo Tanamdebobebze sazRvao
seqciis ufrosad generaluri Stabis ganyofilebis saqarTvelos respublikis
jarebisa da Semdeg iqna daniSnuli samxedro flotis sardlad.
monawileobas iRebda sxvadasxva omebSi da aqvs oficris giorgis jvari.
1920 wlisaTvis qarTul samxedro-sazRvao flotiliaSi
gamanadgurebeli `fridoni~ Sedioda. mas ufrosi leitenanti CikvaiZe
meTaurobda. CikvaiZem daamTavra quTaisis realuri saswavlebeli da calke
gardemarinis* klasi petrogradSi. msaxurobda gemebze baltiis zRvaSi.
bolSevikebis (gamarjvebis, T.b.) Semdeg, Camovida saqarTveloSi. msaxurobda
sxvadasxva Tanamdebobebze samxedro seqciaSi generaluri Stabisa. droebiT
sardlobda samxedro flotiliaSi.~
36
gamanadgureblis `avTandilis~ ufrosi leitenanti iyo WiTanava. igi
msaxurobda matrosad sxvadasxva gemebze Savi, xmelTaSua da baltiis
zRvebze. omis dros muSaobda sxvadasxva samxedro transportebze da `orjer
gadaurCa samxedro avarias~. saqarTveloSi jer kater `muSis~ kapitani iyo,
Semdeg `patara kaxis~ da bolos ki _ `avTandilis~.
gamanadgurebel `tariels~ ufrosi leitenanti lomberiZe meTaurobda.
man xonis eqvsklasiani samoqalaqo saswavlebeli da baqos sazRvao
saswavlebeli daamTavra. mas samgzavro gemebze sxvadasxva Tanamdeboba, mesame
TanaSemwidan pirvel TanaSemwemde, ekava. garkveul periodSi Sav zRvaze
sanapiro razms meTaurobda da Semdeg gamanadgurebel `tarielis~ ufrosad
dainiSna.
gamanadgurebel `patara kaxis~ ufrosis Tanamdebobis movaleobas
leitenanti RoRoberiZe asrulebda. man odesis kadetTa korpusis oTxi
klasi daamTavra. saqarTvelos flotiliaSi sxvadasxva gamanadgureblebze
mezRvaurad msaxurobda da mxolod amis Semdeg gamanadgurebel `patara
kaxze~ ufrosis movaleobis Semsruleblad dainiSna. RoRoberiZe jariskacis
giorgis jvriT iyo dajildoebuli.
`sazRvao gunds~ ufrosi maiori kandelaki meTaurobda. man quTaisis
klasikuri gimnazia da odesis samxedro saswavlebeli daamTavra.
`monawileobas iRebda yvela omebSi dasavleTis frontebze. aqvs yvela
oficris jildo sami vladimiri `meCiT~ da bantiT~. pirveli msoflio omis
damTavrebis Semdeg Cavida azerbaijanSi, sadac sardlobda `javSnosan
matarebels~. Semdeg Camovida saqarTveloSi da `sazRvao gundis~ ufrosad
iqna daniSnuli~.
`sazRvao gundis~ ufrosi oficeri, ufrosi leitenanti grizo iyo. man
`daamTavra Tbilisis klasikuri gimnazia da ori klasi odesis sazRvao
saswavlebelSi. Semdeg is msaxurobda tveris polkSi da monawileobda
dasavleTis frontis brZilebSi. grizom nikolaevSi kavaleriis saswavlebeli
daamTavra da oficris wodeba miiRo. bolSevikebis gadatrialebis Semdeg,
Camovida saqarTveloSi da msaxurobda mcvelTa aTaseulSi, Semdeg ki dainiSna
`sazRvao gundSi~.
samxedro transports _ `merans~ ufrosi leitenanti sixaruliZe
meTaurobda. man `daamTavra sazRvao klasi q. foTSi.Apirveli xarisxis
Sturmanad da irkutskis samxedro saswavlebeli. msaxurobda samxedro gemze
#5003 Sturmanis TanaSemwis Tanamdebobaze. Semdeg daniSnul iqna samxedro
transport `meranis~ ufrosad~.
sazRvao skolis inspeqtorad daniSnuli iyo maiori TayaiSvili. saarqivo
saqmeSi, mis Sesaxeb sabuTebi ar aris.
saqmis mwarmoeblad leitenanti Jvania iqna gamwesebuli. man daamTavra
quTaisis qarTuli gimnazia. swavlobda varSavis universitetSi. daamTavra
Tbilisis samxedro saswavlebeli. amave dokumentSi mocemulia
flotiliisTvis aucilebel mowyobilobaTa sia.
37
rogorc vxedavT, 1920 wlis dasasrulisaTvis saqarTvelos
demokratiul respublikas gaaCnda oTxi gamanadgurebeli. sabWoTa ruseTis
dazvervis cnobiT, maT Soris erTi, `patara kaxi~ javSniT SeWedil kreisers
warmoadgenda. samwuxarod, saqarTvelos pirvel respublikas Tavis samxedro-
sazRvao Zalebis ganmtkiceba aRar dascalda, radgan male saqarTvelos
sabWoTa ruseTi daesxa Tavs. saqarTvelos samxedro-sazRvao Zalebis
ukanaskneli dReebis Sesaxeb, cnobebi moipoveba giorgi kvinitaZis
mogonebebSi. am mogonebebis mixedviT, 1921 wlis martis dasawyisSi
saqarTvelos samxedro-sazRvao Zalebis saTaveSi kvlav TayaiSvili idga,
xolo Stabis ufrosis movaleobas miqelaZe asrulebda.
baTumSi aleqsandre WavWavaZe TurqeTis agentobis sababiT saqarTvelos
Sinagan saqmeTa ministrma noe ramiSvilma daapatimra da mxolod saqarTvelos
mTavasardlis kvinitaZis moTxovniT iqna gaTavisuflebuli. misi `danaSauli,~
albaT, is iyo, rom igi `arasodes eTanxmeboda mmarTvel wreebs sazRvao
uwyebis warmarTvisas~.
giorgi kvinitaZis mogonebebis mixedviT, saqarTvelos flotiliis
gamanadgureblebi 1920 wlis 18 marts satransporto gemebze miabes da
`mariasa~ da `vestasTan~ erTad, saqarTvelodan konstantinopolSi
(stambulSi) gaiyvanes. ase tragikulad daasrula saqarTvelos demokratiuli
respublikis flotiliam Tavisi arseboba.
zemoT moyvanil siaSi sazRvao skolis inspeqtori TayaiSvili im
samxedro-sazRvao skolis ufrosi iyo, romelic foTSi 1918 wels daarsda.
foTSi pirveli sazRvao saswavlebeli 1881 wels gaixsna. man 1918
wlamde iarseba da am wlis pirvel agvistos daixura. saqarTvelos
damoukideblobis gamocxadebis Semdeg, samxedro-sazRvao flotis gemebis
araqarTveli specialistebis nawilma, foTi miatova da TavianT samSoblos
miaSura. dRis wesrigSi dadga aseTi specialistebis mosamzadeblad
specialuri saswavleblis gaxsnis sakiTxi. quTaisis saxelmwifo arqivSi
SemorCenilia erTi saqme, romelic aseTi skolis gaxsnas exeba. am saqmis
mixedviT irkveva, rom 1918 wlis 28 agvistos foTis navsadguris ufrosma
javaxovma (javaxiSvili) telegrafiT mimarTa saqarTvelos vaWrobisa da
mrewvelobis ministrs Juruls da foTSi zRvis saWiroebisaTvis sazRvao
kursebis gaxsna SesTavaza, romelic gemis `wamyvanebs~ moamzadebda. im drois
pirobebis Sesabamisad, saqme Zalze swrafad warimarTa. skolis moswavleTa
ricxvi 30-iT ganisazRvra. mas foTis Suquris Senoba gamoeyo, xolo
Suquris meTvalyure kostiukovi imavdroulad saswavleblis ufrosadac
dainiSna. maswavleblebi iyvnen eqimi miqaberiZe, II klasis meqanikosi
govorovski da fizika-maTematikuri fakultetis kursdamTavrebulebi:
marinovski da mixalevski. moswavleebs swavlis qira 200 rubli unda
SeetanaT. moswavleTa erTi nawili samxedro samsaxuris oficrebi iyvnen,
romlebic saswavlebelSi samxedro saministrom gaagzavna. male aucilebeli
gaxda, rom foTis samxedro-sazRvao saswavlebels Tavisi gemi hyoloda.
38
saTanado komisiam am mizniT, foTis portSi mdgari erTialqniani gemi
SearCia, romelic Sesabamisad SekeTda. rogorc irkveva, skolam mokle xanSi
did warmatebas miaRwia. gazeT `saqarTvelos~ 1920 wlis 14 oqtombers
gamoqveynebuli werilis mixedviT, am skolam 1920 wlis zafxulSi `gagzavna
Tavisi Segirdebi sazRvargareT gemebze praqtikis misaRebad Sturmanebis,
bocmanebis, matrosebis da sxva movaleobaTa Sesasruleblad da am skolis
Segirdebi dRes dacuraven gemiT farTo okeanis sxvadasxva kuTxeSi.~
samwuxarod, 1921 wlis Teberval-martis ambebma am saswavleblis bedi
mTlianad Secvala. saqarTveloSi bolSevikebis Semosvlis Semdeg, foTis
samxedro saswavlebeli baTumSi gadaiyvanes. mis meTaurad aleqsandre
WavWavaZe dainiSna. baTumidan es saswavlebeli mokle xanSi petrogradSi
gadavida. amis Semdeg, Soreuli naosnobis pirveli qarTveli kapitnis da
saqarTvelos samxedro-sazRvao flotiliis pirveli sardlis aleqsandre
WavWavaZis kvali qreba. is bolSevikuri teroris dros ugzo-ukvlod
daikarga.
39
ganmartebiTi leqsikoni *
aTina _ sazRvao punqti samxreT-aRmosavleT SavizRvispireTSi.
arqabe _ zRvispira punqti samxreT-aRmosavleT SavizRvispireTSi.
arxave _ sazRvao punqti samxreT-aRmosavleT SavizRvispireTSi.
gardemarini _ mefis ruseTSi ewodeboda sazRvao akademiis ufros
kursels, romelic samxedro-sazRvao flotSi praqtikas gadioda.
gonia _ dRevandeli gonios Zveli saxelwodeba.
vali _ didi provinciis, vilaeTis mmarTveli TurqeTis igive osmaleTis
imperiaSi.
vexib-faSa _ osmaleTis (TurqeTis) imperiis didi veziri XVIII s-is
pirvel meoTxedSi.
viwe _ zRvispira punqti samxreT-aRmosavleT SavizRvispireTSi.
kabotaJi _ komerciuli naosnoba erTi da igive qveynis portebs Soris.
kafudan faSa _ TurqeTis samxedro-sazRvao flotis meTauris tituli.
kimerielebi _ momTabare tomebi, romlebic Zv.w. VIII-VII saukuneebSi
Crdilo zRvispireTSi cxovrobdnen. Zv.w. VII saukuneSi kimerielebma
warmatebiT ilaSqres samxreT kavkasiasa da mcire aziaSi.
novela _ am SemTxvevaSi bizantiis imperatoris mier gamocemul kanons
ewodeba.
sanskriti _ uZvelesi induri ena.
troa _ igive ilioni; uZvelesi qalaq-saxelmwifo mcire aziaSi,
dardanelis srutis aRmosavleT sanapiroze; amis Sesaxeb cnobebi
homerosis poema `iliadam~ Semogvinaxa.
qafiri _ am SemTxvevaSi qristians aRniSnavs.
quTaisis kaza _ kaza TurqulSi mcire teritoriuli administraciuli
erTeulis saxelwodebaa. quTaisis kaza im administraciul erTeuls
ewodeboda, romelSic XVIII s-is dasawyisSi osmaleTis xelisuflebam
quTaisi da misi mimdebare teritoria gaaerTiana.
yadi _ mosamarTle muslimanur qveynebSi.
Sardeni _ XVII saukunis frangi mogzauri da vaWari.
Sxuna _ mcire zomis gemis saxelwodeba.
xeTebi _ uZvelesi xalxebi.
40
gamoyenebuli literatura da wyaroebi:
• T. beraZe _ zRvaosnoba Zvel saqarTveloSi, Tbilisi, 1981.
• n. gelovani _ saqarTvelos samxedro-sazRvao flotis istoriidan
(1918-1920); ,,mxedari’~, 1992, #2.
• saqarTvelos centraluri saistorio arqivis masalebi.
41