Mental landscapes - Tallinn Universitypalang/2015/Loengud/Loeng 4.pdf · 2015. 12. 14. ·...
Transcript of Mental landscapes - Tallinn Universitypalang/2015/Loengud/Loeng 4.pdf · 2015. 12. 14. ·...
Mental landscapes
Aesthetics
• Appeal of the landscape, its ability to satisfy
human needs and guarantee normal
recreation (privlekatel`nost".
Reimers 1990
How we perceive landscape?
• Granö: stresses the need to study
sensoral qualities of landscape: light,
colors, forms, sounds, smells, warmth,
moisture, etc.
• Yi-Fu Tuan: Vision prevails. Sounds
dramatizes spatial experience. Smells
could express mass and volume ...
Landscape preferences Appleton,
1975/96
• Habitat theory: Aesthetic satisfaction, experienced in the contemplation of landscape, stems from the spontaneous perception of landscape features which, in their shapes, colors, spatial arrangements and other visible attributes, act as sign-stimuli indicative of environmental conditions favorable to survival, whether they really are favorable or not.
• Prospect-refuge theory: The ability to see without being seen is conductive to the exploitation of environmental conditions favorable to biological survival and is therefore a source of pleasure.
Landscape peferences Bourassa
1991
• The landscape taste of any individual stems from biological laws. These are cross-cultural, genetically transmitted elements of survival behavior.
• Out of these biological laws, each cultural group begins to develop its own particular ways of seeing; its cultural rules impose its own system of values, its own criteria of excellence, determined in accordance with its own fashions, customs and conventions.
• Cultural groups in turn are made up of the individuals who comprise them, and each individual forges his own personal strategy, his own unique mix of meanings, preferences and typical behavioral responses, out of his inherited behavior patterns and within the context of the cultural rules imposed by the group at whatever scale - the family, the peer group, the nation state, etc.
1. Erutav, loovat innustust
esilekutsuv
2. Ergutav, reipust
esilekutsuv
3. Säästev, endasse
süvenemist soodustav
4. Kasulikult piduirdav,
täielikku rahu loov
5. Rekreatsiooniks
vähesobiv
Keskkonnataju mudel
Väärtushinnangud Tajuretseptorid Informatsioon
Kujutis
Otsus Käitumine
Reaalne maailm
Terminid
• Kognitiivne kaart suurte alade kohta käiva teabe sisemine
esitus (Gopal 1992)
• Mentaalkaart meeltes sisalduva individuaalse
kogemusruumi esinduse vorm, s.o püüe esitada graafiliselt
subjektiivseid välju (Gould, White 1975)
• Kujutluskaart - inimese mentaalne ettekujutus või tunnetus
ümbritsevast maailmast. (Fisher jt 1984)
Kust kaart tuleb?
• Downs ja Stea (1973, 1977) defineerivad kognitiivse
kaardiloome käiku loov- ja koosteprotsessi
psühholoogiliste transformatsioonide seeriatena, mille
juures isiklikud teadmised kodeeritakse, salvestatakse,
tuletatakse meelde ja dešifreeritakse informatsiooni
suhtelisest asendist ja omistatakse oma igapäevase
ruumilise keskkonna ilmingutele. Sellise protsessi tulemus
- tegelik mentaalkaart - on defineeritav kui "isiku
organiseeritud representatsioon ruumilise keskkonna
mõnest osast".
Maastikukujutluse teke
Lynch 1960
• Teed (paths) - kommunikatsioonid, mida mööda inimene
pidevalt, perioodiliselt või potentsiaalselt liigub
• Piirid (borders) - joonelemendid, mida liikumiseks ei
kasutata
• Piirkonnad (areas) - keskmise suurusega, millegipoolest
iseloomulikud linnaosad
• Sõlmed (nodes) - punktelemendid, paigad linnas, mida
vaatleja võib vabalt läbida ja kuhu sattuda
• orientiirid (landmarks) - punktelemendid, kuid erinevalt
sõlmedest vaatleja neid ei läbi
Miks kujutlused erinevad?
• Kognitsioon
• Afektsioon
• Tõlgendus
• Hindamine
Mis moonduvad?
• Vahemaad
• nähtuste hierarhia
• ruumiline paigutus
Mis moonduvad?
Fisher jt
• jäetakse ära väiksed rajad ja detailid;
• vahemaade moonutused - kurvid muutuvad
sirgeteks, nurgad muutuvad täisnurkadeks,
mitteparalleelsed jooned paralleelseiks.
• kaardile lisatakse detaile, mida seal
tegelikult ei ole.
Taju seaduspärad
?
(a) (b)
(c) (d)
Some Gestalt-laws and their effect upon describing spatial patterns: (a) law of proximity and
similarity in shape, (b) law of vertical dominance, (c) law of the reduction to simple
geometric shapes, (d) the whole is more than the sum of its components.
Kellel kaart täpsem?
• piirkonda paremini tundvad inimesed;
• mehed (teiste uurijate arvates soolist
erinevust ei esine);
• kõrgemad klassid, kel on suurem
liikumisvabadus.
Kauguste taju sõltub
• piirkonna tundmisest
• harjumustest
• ootustest
• Hirmudest
• Stressist
• Tüdimusest
• teistest subjektiivsetest ja isegi bioloogilistest
faktoreist
Kauguste taju seaduspärasused
• hilisematel saabujatel on ruumitunnetus halvemini arenenud kui kauaaegsetel asukatel.
• linna kujutatakse ette osade kaupa, kuid pikemaajalise viibimise käigus kujuneb sünteetiline ettekujutus,
• linna sissepääsud, nagu bussijaamad, vaksalid jms. on tähtsamad hiljuti linna asunute jaoks, samuti pilkupüüdvad orientiirid. Aja möödudes sulanduvad need aga linna üldisesse mosaiiki.
• ruraalse ja seetõttu võõra kultuurilise taustaga tulnukad ilmutavad aeglasemat kognitiivse kujutise saamise tendentsi.
• tulnukad kalduvad kaugusi üle hindama.
Maastikueelistus
• Informatsiooniväli
• Ignorantsusväli
• Reisimisväli
Mis mõjutavad infot
• Rahvaarv
• Kaugus
• Asend serval
• Kuju
• Looduslikud piirid
• Keelepiirid
• Poliitilised piirid
Mõned näited hindamisest ja
eelistustest • Venelane A. Manakov (1991) lasi üliõpilastel hinnata
erinevatest linnadest nende külastamisel saadud muljet
pallides 12 tunnuse kohta. Need jagunevad kolme suurde
rühma: sotsiaalmajanduslikud, ökoloogilised ja esteetilised
osahinded, kusjuures esteetilisuse osahinde saamiseks
hinnati vana (revolutsioonieelset) ja uut arhitektuuri.
Esteetilisust peaks väljendama ka linna haljastuse ning
linna üldise kultuuri osahinded, kuid kahjuks ei selgitata
töös lähemalt, mida nende osahinnete all mõeldakse
• Ameeriklaste Peter Gouldi ja Rodney White'i (1986)
käsitluses moodustub mingist paigast saadav mulje tolle
paiga maastikust (vaatevälja või esteetilise väärtuse
kontekstis), kliimast, hindaja keelelistest ja kultuurilistest
tõekspidamistest, samuti poliitilisest orientatsioonist.
Mõned näited hindamisest ja
eelistustest
• J. Desbarats uuris California 10 asula omavahelist sarnasust või erinevust. 94 tudengil lasti kirjutada iga linna kohta kolm esimesena seostuvat nimi- või omadussõna. Leiti sõnade esinemissagedus ning matemaatilise statistika meetoditega asulate subjektisisene sarnasus ning subjektidevaheline lähedus. Subjektisisese sarnasuse (within-subject cognition) indikaatoriks loeti sarnaste sõnade arvu kahe koha kohta samalt isikult, subjektidevahelise läheduse (between-subject cognition) indikaatoriks sarnaste sõnade arvu kahe koha kohta erinevatelt isikutelt. Subjektidevaheline lähedus annab võimaluse saada teada grupi arvamust. Sarnasust mõõdeti vahemikus 0-1, uuritud asulate maksimaalne subjektisisene sarnasus oli 0,311 ja minimaalne 0,007; maksimaalne subjektidevaheline lähedus 0,691, minimaalne 0,067. Nagu näha, on grupi arvates kohad veidi sarnasemad kui üksikisikute arvates.
Mõned näited hindamisest ja
eelistustest
• Desbarats kirjutab, et uurimus võeti ette peamiselt illustreerimaks
funktsionaalsete ja käitumislike faktorite osa ruumikujutiste
kujunemisel, kuid töö tõi esile hoopis nende kujutiste suure sõltuvuse
keskkonnategureist. Nimelt eraldati faktoranalüüsil 5 faktorit, mis
seletavad 86% kujutiste algsest dispersioonist ehk teisisõnu 86%
asulate sarnasusest. Neid viit faktorit interpreteeriti järgnevalt: I faktor
(seletab 36% dispersioonist) -- kliima (temperatuur, niiskus), faktor
töötab hästi ka geograafilise asukoha näitajana; II faktor (23%) --
elulaad, tõstab esile peamiselt rekreatsiooni; III faktor (21%) --
keskkonna kvaliteet; IV (14%) ja V (7%) faktor ei allu
interpretatsioonile, IV faktor on segu rahust ja rohelusest, V faktor
eristab linnad "kesksuse" järgi. Huvitav on ka see, et linnad ei
eristunud suuruse järgi.
Mõned näited hindamisest ja
eelistustest
Borders in Mind:
Shift of the Borders of Europe as
Perceived by Estonian Pupils
Hannes Palang, Urmas Vessin,
Kairi Saar and Ülle Liiber
University of Tartu, Estonia
Not Europe 2000 R
Not Europe 2000 E
80-100
60-80
20-40
0-20
What people usually visit