MÄNGI VEELKummalisi to-siasju kassidest ja koertest

Inglise keelest tõlkinud Lii Tõnismann

2

M Ä N G I V E E L

Originaali tiitel:Play It Again, TomCurious Truths About Cats and DogsAugustus BrownFirst published in 2007 by Bantam Press

Toimetanud Urve Tammjärv

Copyright © Augustus Brown 2007Illustratsioonid © Stephanie von Reiswitz© Tõlge eesti keelde. Lii Tõnismann, 2009 ISBN 978–9985–3–1833–1

Kirjastus VarrakTallinn, 2009www.varrak.ee

Trükikoda OÜ Greif

3

Cilene’ile, Gabriellale ja Thomasele

4

M Ä N G I V E E L

5

SISUKORD

Eessõna ......................................................................... 9

ESIMENE OSA. MÕISTUS JA LÕHNATUNDED: KUIDAS KASSID JA KOERAD HAISTAVAD, KUULEVAD, NÄEVAD JA TUNNEVAD

Sa haised, järelikult olen olemas: kuidas kassid ja koerad haistavad ..................................................... 17

Vurrunurrud: kuidas kassid ja koerad ümbritseva maailma helidest osa saavad .................................... 23

Silmad kui sibularattakesed: kuidas kassid ja koerad näevad .................................................................... 26

Käpad kui kääripärakesed: kuidas kassid ja koerad puudutavad ja tunnevad .......................................... 32

Ennustajavõimetega kassid ja koerad: koerte ja kasside üleloomulikud võimed ................................ 36

TEINE OSA. KÜLL KOER KOERA TUNNEB: MÕNDAGI KUMMALIST KOERTE JA KASSIDE OMAVAHELISTEST SUHTLEMISVIISIDEST

Napsatused, kurguhäälne kurin ja puhkimine:

6

M Ä N G I V E E L

lemmikloomade hääled ja nende tegelik tähendus .... 51 Puuksu lõhnabukett: teod räägivad selgemat keelt

kui sõnad ............................................................... 59

KOLMAS OSA. TARK KUTSA, TUBLI KIISU: TÕDEMUSI KOERTE JA KASSIDE INTELLIGENTSUSEST

Koer mäletab, kass ei unusta: vaimuerksus .............. 71 Üks-kaks-kolm ja amps: kuidas kassid ja koerad

loendavad, aega määravad ja arvutavad ................... 76 Mitme mehe aru: veel mõningaid kummalisi fakte

koerte ja kasside taibukuse kohta ............................ 86

NELJAS OSA. KAS NAD TÕESTI KÄIVAD? TÕDE KASSIDE JA KOERTE OMAVAHELISTE SUHETE KOHTA

Kõuts kodunt ära: kassid, koerad ja pulmatrall ........ 95 Tiivaripsutamine: üht-teist kasside ja koerte

paaritumisest ......................................................... 101 Pojukesed: kuidas kassid ja koerad järelpõlve ilmale

toovad ja seda kantseldavad .................................. 106

VIIES OSA. LAUD LAGEDAKS: KASSIDE JA KOERTE SÖÖK JA JOOK

Kass näksib, koer vohmib: miks kumbki on just see, mida tema esivanem kunagi toiduks tarvitas .......... 115

Kängurud ja kilpkonnamunad: mida söövad metsiku

7

eluviisiga kassid ja koerad ..................................... 126 Mõnuained: kuidas kassid ja koerad kaifi saavad .... 132

KUUES OSA. LASSIE TULEB IKKA KOJU JA KASS MAANDUB ALATI KÄPPADELE: KASSID, KOERAD JA LIIKUMINE

Käpa ette käpp: kuidas kassid ja koerad jälgi teevad ................................................................... 139

Lendab õhus kui linnuke: kuidas kassid ja koerad gravitatsiooniseadust trotsivad .............................. 144

Lassie seadus: kuidas kassid ja koerad kodutee üles leiavad .................................................................. 150

Paks kass ei jaksa hüpata: miks mõned koerad ja kassid ei saa nii hästi hakkama .............................. 156

SEITSMES OSA. KASSIKARI: KASSIDE JA KOERTE SELTSIELU

Lapsed, lapsed ja veel kord lapsed: kasside ja koerte perekonnaelu ........................................................ 163

Karjajuhid: kuidas kassid, koerad ja teised loomad koos elavad ........................................................... 168

Südamesõbrad: kuidas kassidest ja koertest said inimese parimad sõbrad ........................................ 174

Hingesugulased: miks kassid, koerad ja inimesed on üksteise jaoks otsekui loodud ................................ 182

S I S U K O R D

8

M Ä N G I V E E L

KAHEKSAS OSA. LABRADUUDEL: KUIDAS KASSIST JA KOERAST MITMESUGUSEID TÕUGE ARETATI

Kassid pole Marsilt: üht-teist kassi- ja koeratõugude kohta .............................................. 195

Mõni loom kohe on paras pigilind: tõud, kellele loosiõnn geneetilisel loteriil ei naeratanud ............. 203

Sa oled see, mida seljas kannad: kasside ja koerte värvuskood ........................................................... 215

ÜHEKSAS OSA. KOERAELU, KASSIELU: KUMMALISI TÕSIASJU KASSI JA KOERA ELUSTIILI KOHTA

Kõik see, mis reostab: kasside ja koerte isiklik hügieen ................................................................. 223

Näksi mind: kuidas kassid ja koerad mängivad ...... 228 Kuningate rõõm: mõnda sellest, mis kasse ja koeri

rõõmustab (või kurvastab) ..................................... 233 Mängi veel: küll koer kaasa ulub, kui kass klaverit

mängib .................................................................. 239 Las magada, las norsata: kuidas kassid ja koerad

sõba silmale saavad ............................................... 243

Järelsõna ................................................................... 245Tänuavaldused .......................................................... 247

9

EESSÕNA

Sellest ajast peale, mil meie kaks lemmiklooma nii umbes viisteist tuhat aastat tagasi lõkke äärde istuma tulid, kutsu-vad kassid ja koerad meis esile mitmesuguseid kummalisi mõtteid.

Nii näiteks peeti koeri Vana-Kreekas geeniusteks. Pla-ton kutsus oma koera suisa õpihimuliseks ja imeväärseks elajaloomaks ning Sokrates pidas kord sütitava kõne oma lemmikust, kes oli tema väitel tõeline filosoof.

Vanad egiptlased tundsid endassesulgunud ja pealtnäha surematu kassi vastu nii suurt aukartust, et pidasid teda elus jumaluseks, keda tuleb hardalt ülistada. Egiptuses ringi rännanud ajaloolane Herodotos ei uskunud oma silmi, kui nägi põlevate majade ees seisvaid inimesi, kes oma vara-natukese päästmise asemel hoolitsesid hoopis selle eest, et kassid leekide lähedusse ei satuks.

Alles hiljaaegu omistati mõlemale loomale üleloomulikke võimeid. Veel 19. sajandil arvasid hiinlased, et kassi silma-de hiilguse järgi võib kellaaega määrata. Mõnel pool Ida-Euroopas usuti, et inimene paraneb kopsutiisikusest, kui

10

M Ä N G I V E E L

sööb kassiliha ja kannab rinna ümber seotult kassinahka. Kreekas liikus aga selline vananaistejutt, et kui kont kurku läheb, piisab lämbuja päästmiseks võõrutamata kutsika elus-tavast suudlusest (kalaluu puhul tuli kasutada võõrutamata kassipoja teeneid).

Paljude aastate jooksul jättis teadus koerad-kassid tähele-panuta ja uuris tõsiselt pigem „loodusliku keskkonna olen-deid”, mitte kolde kõrval põõnavaid „inimtegevuse vilju”. Alles 20. sajandi lõpupoole pöörasid bioloogid, zooloogid, geneetikud, etoloogid ja mitmed teised loomade asjatundjad pilgu viimaks loomariigi kõige tuntumate liikmete poole. Ilmnes, et kassid ja koerad ongi just nii ebatavalised, nagu meie iidsed esivanemad ammustel aegadel ette kujutasid. Kahtlemata poleks Sokrates üldsegi üllatunud, kui oleks teada saanud, et koerad lahendavad keerulisi matemaati-kaülesandeid, mis paneksid ka Pythagorasel pea ringi käi-ma. Euroopa vanamemmed oleksid teadjalt noogutanud, kuuldes uudist, et kassid ja koerad suudavad inimeste hai-gusi ravida, olgu siis tegemist kõrge vererõhu, astma või langetõvega.

Tänapäeval ilmneb inimese kahe parima sõbra kohta jär-jest uut ja üllatavat. Tänu DNA-analüüsile teame paremini kui iial varem, kes nad on, kust nad pärit on ning kuidas nad mõtlevad ja käituvad. Nii teame tänapäeval näiteks sedagi, et koer on morsale lähedasem sugulane kui kassile.

11

Leidub tõendeid, et kassid ja koerad suudavad avastada vähihaigust ja annavad oma käitumisega märku eelolevast maavärinast, leiavad elektromagnetismi abil õige suuna ka tohutu vahemaa tagant, omavad muljetavaldavalt võimsat mälu ning loovad isegi muusika- ja kunstiteoseid.

Käesolev raamat on kogumik mõningatest kummalistest, imepärastest ja vahel koguni uskumatutest omadustest, mida me nende kahe looma kohta seni teada oleme saa-nud. Nii nagu minu eelmiseski raamatus, mille pealkiri on „Miks pandad tiritamme kasvatavad”, rakendasin lihtsat valikupõhimõtet. Raamatu eesmärk on teavitada ja harida, aga samas ka meelt lahutada. Niisiis ei hakanud ma nüüdki täpsuse nimel juuksekarva lõhki ajama.

Ja nüüd seisavad nad teie ees kogu oma aus ja hiilguses – Felis silvestris catus ja Canis familiaris, sinule ja minule tuntud küll rohkem kui Miisu ja Pontu.

Augustus BrownLondon

E E S S O~ N A

12

M Ä N G I V E E L

13

ESIMENE OSA

MO~ISTUS JA LO~HNATUNDED

Kuidas kassid ja koerad haistavad, kuulevad, näevad ja tunnevad

14

M Ä N G I V E E L

15

POLE IME, ET MEIE IIDSED esivanemad kassid ja koerad majaliste hulka võtsid. Otsekui neljajalgsed FBI agen-

did, on nad varustatud ülitundlike jälgimisvahenditega, mis võimaldavad saaki jälitada ning evivad kiskjate tõrjumiseks varakult sisse lülituvaid hoiatussüsteeme.

Näib, et koerad tunnevad lõhna järgi kõike, alates elektrist ja lõpetades ovuleerivate loomadega, kassid on aga võime-lised tegutsema pilkases pimeduses ja nende kõrv püüab kinni vaiksemagi hiirekese ultrahelikõrgusel laulu. Ja ega see pole veel kõik: tundub, et mõlemad suudavad ette aimata mida tahes, orkaanist maavärinani ning langetõvehoogudest vähktõveni.

16

M Ä N G I V E E L

17

SA HAISED, JÄRELIKULT

OLEN OLEMAS

KUIDAS KASSID JA KOERAD HAISTAVAD

KOERAD HAISTAVAD isegi nädalavanuseid inimese sõrme-jälgi.

Koera nina on nii tundlik, et haistab isegi elektrit. Ekspe-rimenti korraldanud teadlane avastas, et koer tunneb lõhna järgi ära, kummas lahtris on elektrivool. Uurija järeldas, et laengu tulemusena vallandus tibatilluke osoonikogus, mida koer haistis.

18

M Ä N G I V E E L

KOERAD SAAVAD lehma uriini järgi aru, kas loom on paari-tumisvalmis ehk indleb. Talupidajad õpetavad selleks koeri välja, nii saavad nad teada, millal on õige aeg pull kohale tuua.

LÕHNATAJU ON kõige esimene taju, mis kassil välja are-neb. Vastsündinult eristab kassipoeg ema piimanäärmete lõhna ning kahepäevaselt reageerib lehkadele, mis tun-duvad vastumeelsed. Nii näiteks õpib kassike jälestama naftaliinikuulikeste lõhna, kui neid talle juba varases eas nuusutada anda.

KASSI NINAOTSA kurruline muster on sama ainuisikuline nagu inimese sõrmejälg.

KOERAD TÕEPOOLEST tunnevad hirmu lõhna. Kui koer satub ruumi, kust mõni hirmunud koer on äsja lahkunud, muutub ta rahutuks ja läheb ärevile. Tegu pole üleloomuliku tajuga, ehkki võiks vastupidist arvata. Koera ajab ärevile just lõhn, häireferomoon, mida toodavad hirmunud koerte anaalnäärmed.

KOERAD TAJUVAD lõhnu kuni 40 jala (12,2 m) sügavuselt maapõuest. Koerte abi on kasutatud gaasilekete kindlaks-tegemisel. Lisaks tunnevad nad lõhna järgi ära maa sees või

19

puidus pesitsevad putukad. Ühendriikides kasutatakse koeri termiidikogumite väljanuuskimiseks.

LISAKS SELLELE tunnevad koerad ka kõige õrnemat lõhna, mida eritab teise loomaliigi esindaja. Guami saarel kasu-tavad USA põllumajandusministeeriumi loodusosakonna töötajad lennukite pagasiruumide kontrollimiseks eriväl-jaõppe saanud jack russelli terjereid, kes nuusutavad, ega sinna pole end peitnud pruun puumadu.

KOERA ERAKORDSE haistmismeele allikaks on niiske koon. Koonu niiske nahkjas pind toimib takjakinnitusena, püüdes kinni ka kõige pisemad lõhnamolekulid ja hajutab nad seejä-rel, et koera sisemised lõhnaretseptorrakud saaksid kõike kor-ralikult analüüsida. Et koon parajalt niiske püsiks, peab koera ninaõõnsustes olema piisav limavaru. Teadlaste arvates toodab keskmine koer seda lima päevas peaaegu pool liitrit.

HAISTMINE ON koera domineeriv taju – koguni nii suurel määral, et tohutu osa ajust tegeleb lõhnade analüüsimisega. Koera aju juurde kuulub kaks hiiglaslikku haistesibulat, mis šifreerivad lahti iga lõhna, mis koerani jõuab. Koera haistesibulad kaaluvad ligi 60 grammi, seega neli korda rohkem kui inimese haistesibulad. Arvestades asjaolu, et koera aju on inimese omast kümme korda väiksem, võib

M õ I S T U S J A L õ H N A T U N D E D

20

M Ä N G I V E E L

järeldada, et koeral on lõhnadele eraldatud nelikümmend korda suurem ajuosa kui meil.

Pole siis ime, et koeral usutakse olevat sada tuhat korda parem haistmine kui inimesel. Kontrollkatsetel õnnestus koertel eristada keemilisi koostisaineid ka siis, kui need moodustasid kaduvväikese osa – paar ühikut triljonist. Um-bes sama suur tõenäosus on avastada kahe miljardi õuna-tündri sisu hulgast üksainuke mädanenud õun.

KASSI HAISTESIBUL koosneb 67 miljonist rakust. Neid on vä-hem kui koeral, kellel on selliseid rakke sadu miljoneid, ent 15 miljoni raku võrra rohkem kui inimese haistesibulal.

PESAKONNAST LAHUTATUD ja seetõttu stressis väike kas-sipoeg roomab vaistlikult eseme juurde, millel on juures endise kodu lõhn, ja jääb magama.

NII KOERAL kui ka kassil asub nina ja suu vahel meelteväline organ. Vomeronasaalne organ eristab keemilisi aineid nagu ninagi, ent erinevalt ninast peab organ olema ainega otseses kokkupuutes. Tõenäoliselt kasutavad koerad ja kassid vo-meronasaalset organit muuhulgas ka üksteise eristamiseks lõhna järgi. (Huvitaval kombel on see organ teatud kujul ole-mas ka inimlootel, aga taandub edasise arengu käigus. Enamik teadlasi arvab, et täiskasvanul ei funktsioneeri see üldse.)

21

MITMESUGUSTELE LÕHNADELE reageerivad koerad eri-nevalt. Katsete põhjal võib öelda, et lavendlilõhn mõjub koertele lõõgastavalt. Rahulikumaks teeb ka kummel. Ent rosmariin ja piparmünt, vastupidi, erutavad koeri.

KASSIDKI REAGEERIVAD erinevatele lõhnadele. Teadlased avastasid, et kasside igavust peletab muskaadi aroom.

Üldiselt eelistavad kassid viibida lõhnaderohkes kesk-konnas. Igavust leevendab ka kassi traditsioonilise jahisaagi hulka kuuluvate loomade lõhn.

KOER TUNNEB, et igal inimesel on isesugune lõhn. Koer suudab inimest eristada nii kehalõhna kui ka muude lõhna-de järgi. Teadlaste arvates ei suuda koer inimeste vahel vahet teha vaid sel juhul, kui tegemist on identsete kaksikutega, kes ei lausu ainsatki sõna ja kelle söögisedelis on täpselt ühed ja samad toiduained.

Koerad tunnevad juba kaugelt inimese lõhna. Teadlaste arvates suudab koer jalajälgi lõhna järgi eristada ning saab siis aru, kuhu suundus jälitatav. Koer eristab isegi kaheküm-ne minuti vanuseid jalajälgi, kuigi erinevate isendite jäljed olid tehtud peaaegu sekundipealt samal ajal.

Nelja saksa lambakoera uurinud teadlased avastasid, et jälgede eristamine jaotub koertel kolme faasi. Esimese ehk otsingufaasi ajal liiguvad koerad kiiresti ja nuhutavad iga

M õ I S T U S J A L õ H N A T U N D E D

22

M Ä N G I V E E L

hingetõmbe kestel kümme kuni kakskümmend korda. Kui lõhn on juba ninas, algab koeral otsustusfaas, mille jooksul nuhutatakse kaht kuni viit eriti huvitavat jalajälge. See võtab juba rohkem aega, koera tegevus aeglustub. Lõpuks, kui suund on kindlaks määratud, algab jälitusfaas.

MUST NINAOTS on koertel arvatavasti selleks, et nina päi-kesepõletuse eest kaitsta.

23

VURRUNURRUD

KUIDAS KASSID JA KOERAD U"MBRITSEVA MAAILMA HELIDEST OSA SAAVAD

KASSI VÄLISKÕRVAS ehk pinnae’s on üle kahekümne lihase. Selle tulemusel saab ta mõlemat kõrva eraldi

liigutada ning kasutada neid nii helide kiireks tuvastamiseks kui ka võimendamiseks. Kassidel on ühtlasi võime käänata keha ühte ja kõrvad teise suunda.

KASSID SUUDAVAD heliallika kindlaks teha hämmastava täpsusega. Ühe meetri kauguselt on kass võimeline eristama kaht identset heliallikat, mis paiknevad teineteisest kõigest 8 cm kaugusel.

KASSI KUULMISULATUS on laiem kui ükskõik millisel teisel imetajal. Kass kuuleb helisid 10,5 oktavi ulatuses; võrd-luseks olgu öeldud, et inimese puhul on kuulmisulatus li-gikaudu 8 oktavit. Kassid kuulevad helisid vahemikus 35 kuni 250 kilohertsi. Nad kuulevad isegi näriliste tekitatud

24

M Ä N G I V E E L

ultraheli. Nii teeb kass mõnikord hiire asukoha kindlaks ja hüppab talle kallale ilma saaki eelnevalt nägemata.

TÄISKASVANUD KASSI võime eristada teiste loomade poolt kuuldavale toodud helisid on nii täiuslikult välja arenenud, et teadlaste arvates suudab ta vahet teha isegi erinevat liiki hiirte piiksatuste vahel.

PALJUD KASSIPIDAJAD on arvamusel, et kass teab juba ette, millal nad autoga koju jõuavad. Tõenäoliselt on asi selles, et tänu võimele ultrahelisid kuulda tunneb kass pereliikme auto kõrgsagedusliku heli ära juba tükk aega enne seda, kui automootori müra inimese kõrvu ulatub.

TÄNU RADARIKETASTENA pöörlevatele kõrvadele taba-vad koerad heliallika juba kuue sajandiksekundi jooksul. Helisid, mida inimene kuuleb alles 23 meetri kauguselt, kuuleb koer 230 meetri kauguselt. Heli tugevusest olenevalt

25

on koera kuulmise ülempiir 28 kuni 100 kilohertsi, seega märksa kõrgem kui inimesel.

KOER SUUDAB kuulda nii ultra- kui ka eelheli. Suuremad koerad, kel on suurem pea ja laiemad kõrvaavad, kuule-vad üldiselt paremini eelhelikiirusel helisid, just seetõttu kuulevad näiteks bernhardiinid nii hästi lume alt kostvaid madalaid ja väikese resonantsiga helisid. Väiksemad koerad kuulevad omakorda paremini kõrgsageduslikke helisid, ja nimelt sel põhjusel on väikesekasvulisemad koeratõud kõrgete helide suhtes tundlikumad.

M õ I S T U S J A L õ H N A T U N D E D