Eesti Vabariigi rahatähed ja mündid Banknotes and …¼hik eküü (1979); Ida-Euroopas varises...

Eesti Vabariigi rahatähed ja mündidBanknotes and Coins of the Republic of Estonia

Banknotesof the Republic of Estonia

RAHATÄHEDEESTI VABARIIGI

Käesoleva kataloogi koostamisel osalesid:Carmen Greim, Anna Talve-Grins, Õie Karask, Kaja Kell, Helina Post, Kadri Põdra, Maie Uustalu.

Kataloogi koostajaid on konsulteerinud Aina Ranke Läti Pangast ja Kristīne Ducmane Läti Ajaloomuuseumist.

Eraldi tänavad koostajad Ivar Leimust Eesti Ajaloomuuseumist, kelle nõu ja abi on olnud hindamatu.

This catalogue has been compiled by:Carmen Greim, Anna Talve-Grins, Õie Karask, Kaja Kell, Helina Post, Kadri Põdra, Maie Uustalu.

The compilers have been consulted by Aina Ranke from the Bank of Latvia and Kristīne Ducmane from the National History Museum of Latvia.

The compilers would like to express their special gratitude to Ivar Leimus from the Estonian History Museum whose advice and help have been inestimable.

Kujundanud Endla TootsDesigned by Endla Toots

© Eesti Pank© Tammerraamat, 2007

ISBN 978-9985-9831-8-8

Trükitud Tallinna RaamatutrükikojasPrinted by Tallinna Raamatutrükikoda

�

Eessõna

Käesoleva raamatu näol jõuab asjahuviliste kätte seni täielikem Eesti Vabariigi rahade kataloog. Kataloogil on kaks köidet – neist esimene on pühendatud rahatähtedele, teine müntidele. Hõlmatud on rahatähed, käibe- ja meenemündid, mis on käibele lastud kas Eesti omariikluse esimesel perioodil 1918–1940 või taasiseseisvu-nud Eestis alates 1992. aasta rahareformist kuni 2007. aastani (kataloogis on esitatud andmed seisuga august 2007).

Eesti raha käibeletulekust on möödas pea sada aastat. Selle aja jooksul on üleilmses raha- ja finantssüsteemis toimunud väga olu-lisi muutusi. See on periood, mida raamivad üheltpoolt USA üle-minek kullastandardile aastal 1900 ja teisalt rea Euroopa riikide lõplik loobumine omavääringust ning selle asendamine ühisraha euroga 1. jaanuaril 2002.

20. sajandi esimestel kümnenditel moodustati esimesed valuuta-komiteed; peeti Esimene maailmasõda; Saksamaal nähti hüper-inflatsiooni, mille tempo oli nii kõrge, et palka tuli maksta kaks korda päevas (1922–1923); Eesti marga vahetas välja kroon (1928); toimus suur majanduskrahh USAs (1929); asutati Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS, 1930); Eesti tollane suurim kaubanduspartner Inglismaa loobus kullastandardist (1931); peeti Teine maailmasõda; Eesti kroon kaotas kehtivuse (1941); sõlmiti Bretton Woodsi kokku-lepe (1944), millega asutati Rahvusvaheline Valuutafond (RVF) ja Maailmapank ning kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vaba-kaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana.

Sajandi teisel poolel, ajavahemikus 1953–1971 suurenes dollari-nõudlus kümme korda, USA kullavarud vähenesid samal ajal 22 miljardilt dollarilt 11 miljardi dollarini; RVF võttis rahvusvahelise arveldamise hõlbustamiseks kasutusele laenamise eriõiguse ühiku Special Drawing Rights (SDR) (1969); Bretton Woodsi kokkulepe tühistati ja USA dollar ei olnud enam vahetatav kulla vastu (1971); toimus esimene Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) naftašokk (1973); loodi Euroopa rahasüsteem ja võeti kasutusele arvestusühik eküü (1979); Ida-Euroopas varises kokku II maailma-sõja järel rajatud kommunistlik süsteem (1989); Nõukogude Liit lagunes (1991); 1992. aastal kirjutati alla Maastrichti leping, millega Euroopa Majandusühendusest sai Euroopa Liit; samal 1992. aastal läks Eesti, esimesena kunagistest NSV Liidu liiduvabariikidest, taas üle oma rahale.

Kataloogi koostamiseks oli mitu põhjust. Esiteks on varasemad vastavasisulised trükised – Ivar Leimuse koostatud „Eesti vabariigi rahad 1918–1992” ning Raivo Teeääre, Rait Roosve, Ants Kaasiku, Andres Nuu „Eesti Vabariigi rahad 1992–2002” – vahepealse aja jooksul kaupluselettidelt kadunud.

�

Teiseks on Eestis viimastel aastatel hakatud enesele järjest rohkem teadvustama, et varem või hiljem asendab Eesti krooni euro. Samas on oma raha paljude eestlaste jaoks oluline rahvuslik süm-bol, mille üle tuntakse uhkust.

Kolmandaks on viimaste aastatega taas elavnenud huvi kodumaa kultuuri- ja ajaloomälestiste uurimise ja kollektsioneerimise vastu.

Rahakataloog täidab ühe lünga Eesti Vabariigis käibinud ja käibiva raha puudutava teabe süstematiseerimisel ja laiemale ringile kätte-saadavaks tegemisel. Kuid kindlasti oodatakse sellele lisaks uut ja senisest põhjalikumat ajaloolist ülevaadet. Samas ei saa unustada, et peale kultuuriloolise aspekti pakub tõsist huvi ka rahatähtede valmistamise tehnoloogia ning turvaelementide areng maailmas ja selle kajastumine Eesti rahatähtedel.

Bibliograafia

Käesolevale kataloogile on eraldi vihikuna lisatud bibliograafiline loend Eesti Vabariigi rahatähti ja münte puudutavatest kirjutistest, mis võiksid lisainfo allikana laiemat huvi pakkuda. Kirjutised anna-vad hea ülevaate Eesti ajaloolisest, ühiskondlikust ja majandusli-kust taustast, mida kataloogides sisalduvate tehniliste andmetega ei ole võimalik kirjeldada.

Bibliograafia viited on grupeeritud järgmiselt. Esiteks on lähtutud ajalisest jaotusest. Loend algab esimese Eesti Vabariigi ajal ilmu-nud kirjutistega ning jätkub taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal ja sellele eelnenud kümnenditel avaldatud kirjutistega. Viimasel juhul on tegemist enamasti välismaal päevavalgust näinud artiklite ja/või teostega. Teiseks on lähtutud keelelisest jaotusest ning sellest, kas tegemist on raamatute või kirjutistega. Teine periood jaguneb järgmiselt: eesti keeles ilmunud raamatud ja kirjutised ning muudes keeltes ilmunud raamatud ja kirjutised. Avaldamiskohta (kas Eestis või välismaal) ei ole selles loendis peetud vajalikuks arvesse võtta. Peale eesti keele võime leida ka saksa, inglise, vene, soome ja rootsi keeles ilmunud raamatuid ja kirjutisi. Paljud neist on avalda-tud rööptekstis, mille korral on kirje toodud ka iga vastava keele all.

�

1. köide – rahatähed

Kataloog sisaldab ainult riiklikke maksevahendeid. Rahatähed on esitatud neid väljastanud institutsioonide kaupa, väikseimast nimi-väärtusest suurimani, ühe nominaali raames aga kronoloogiliselt. Iga erineva rahatähekujunduse kohta on toodud illustratsioon. Andmed, mille kohta täielik kindlus puudub, on tähistatud tärniga (*). Loetelu algab Tallinna Arvekoja maksutähtedega, mis kujutasid algselt selle asutuse siseseks arvelduseks mõeldud väärtmärke. Kuid rahapuudusel kuulutas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus need 4. jaanuaril 1919 riiklikeks maksevahendeiks.

Arvekoja maksutähtedele järgnevad Eesti Vabariigi 5% võlakohus-tused, mis algselt kavandati siselaenu obligatsioonidena. Elanik-konna vähene huvi nende omandamise vastu sundis riiki aga ka võlakohustusi (v.a 5000- ja 10 000-margased kupüürid) alates 16. jaanuarist 1919 käsitama seaduslike rahatähtedena, mille lunastamiskuupäevadel ja protsentidel puudus tegelikult iga- sugune tähendus.

Oli kolmaski surrogaatraha liik, Eesti Vabariigi kassavekslid. Need väärtpaberid trükiti 1920. aastal hõlbustamaks Riigikassa arveldusi ettevõtetega. Raha funktsiooni ei antud vekslitele ametlikult ku-nagi, kuid suuremate kupüüride puudusel hakkas elanikkond neid omavoliliselt tarvitama maksevahendina. Kassavekslite omapära on see, et need on trükitud üksnes paberi ühele poolele ning alg-selt olid nad koos kontsuga 100 mm pikemad.

Esimeste Eesti Vabariigi „päris” rahatähtede emiteerimist alustas Riigikassa 1919. aastal. Kõik riigikassatähed on emiteeritud mark-vääringus, v.a viimane, 1927. aastal väljastatud 100-margane kupüür, mis kannab ületrükki ÜKS KROON.

Riigikassa tellimusel trükiti ka vahetustähti, millel tegelikult puu-dus majanduslik tagatis. Vahetustähtede kogusumma ei tohtinud seetõttu ületada 10% kassatähtede emissioonist, nende vastuvõtt oli piiratud.

Eesti Pank alustas rahatähtede emiteerimist 1919. aastal, tehes seda algul kõrvuti Riigikassaga. 1928. aastal kehtima hakanud uue pangaseadusega sai Eesti Pank ainuõiguse väljastada pangatähti nimiväärtuses 5–100 krooni. Ka kõik Eesti Vabariigi taassünni järg-sed paberrahad on vastavalt seadusele emiteerinud Eesti Pank.

Kõige värskemad andmed viimati käibele lastud müntide ja raha-tähtede kohta leiate Eesti Panga veebilehelt www.eestipank.info.

�

Foreword

The publication you are holding is the most complete catalogue of the currency of the Republic of Estonia compiled so far. The catalogue includes two volumes: currency notes and coins. It gives an overview of the currency notes and coins in circulation, as well as the collector coins that were issued during both the first Republic (1918–1940) and after the monetary reform of 1992 in the newly re-independent Republic until 2007 (information provided as of August 2007).

For nearly a hundred years since the first Estonian currency was put into circulation the global monetary and financial system was subject to various significant changes. It was a period that began with the United States adopting the gold standard in 1900 and came to an end with a number of European countries replacing their national currencies with Europe’s single currency – the euro – on 1 January 2002.

At the beginning of the century the first currency boards were established; World War I ravaged many countries; Germany suffered from hyperinflation which rose so quickly that salaries had to be paid twice a day (1922–1923); the Estonian mark was replaced with the Estonian kroon (1928); the United States had to face the Great Depression (1929); the Bank for International Settlements was established (1930); the most important trade partner of Estonia at that time – the United Kingdom – gave up the gold standard (1931); World War II raged; the Estonian kroon became invalid (1941); the Bretton Woods Agreement was made (1944), which established the International Monetary Fund (IMF) and the World Bank and devised an international monetary system the main characteristics of which were fixed exchange rates, free trade and the US dollar as the main currency.

During the second half of the century, between 1953–1971, the demand for the US dollar increased ten times, while at the same time the gold reserves of the United States decreased from 22 billion USD to 11 billion USD; the IMF introduced the Special Drawing Rights (SDR) in order to facilitate international settlements (1969); the Bretton Woods system collapsed and the US dollar could no longer be exchanged for gold (1971); the first OPEC “oil shock” occurred (1973); Europe’s monetary system was established and the European Currency Unit (ECU) was introduced (1979); in Eastern Europe, the Communist rule that had spread since World War II was abandoned (1989); the Soviet Union dissolved (1991); in 1992, the Treaty of Maastricht was signed leading to the completion of the European Economic and Monetary Union and to the creation of the European Union; at the same time Estonia was the first former Soviet Union republic to introduce its own currency.

10

There were several reasons for compiling this catalogue. First, earlier similar publications – “Eesti vabariigi rahad 1918–1992” (The Currency of the Republic of Estonia 1918–1992) by Ivar Leimus and “Eesti Vabariigi rahad 1992–2002” (The Currency of the Republic of Estonia 1992–2002) by Raivo Teeäär, Rait Roosve, Ants Kaasik, and Andres Nuu – had been sold out.

Second, in the past few years people have increasingly started to acknowledge the fact that sooner or later the Estonian kroon will be replaced by the euro. At the same time, the Estonian kroon remains an important national symbol to be proud of.

Third, the past few years have witnessed an increasing interest in exploring and collecting objects of Estonian cultural and historical heritage.

This catalogue bridges a gap in systemising information on the currency that is circulating or has circulated in the Republic of Estonia and in making this information available to the general public. However, the information awaits complementation with a new and more comprehensive historical overview. Furthermore, in addition to cultural and historical perspective, the technology used for producing banknotes and the worldwide development of security features and their employment on Estonian currency could be a matter of great public interest. Bibliography

This catalogue is supplemented by a separate volume with a bibliographical list of books and writings about currency notes and coins of the Republic of Estonia. These publications help to give an overview of the historical, social and economic background which the detailed information of the catalogue may not convey.

The bibliographical entries have been categorised as follows. First, a distinction is made between different periods of time. The bibliography begins with the writings published during the first Republic and ends with those published in re-independent Estonia and during the decades preceding that era. In the latter case, the writings have been mainly published abroad. Second, a distinction is made between books and writings and the different languages they were published in. The second period is divided as follows: books and writings printed in Estonian and books and writings printed in other languages. The place of publication (in Estonia or abroad) has not been considered. In addition to Estonian, German, English, Russian, Finnish and Swedish can also be found in the bibliography. Many of the books published in foreign languages include parallel texts; in those cases, the books in question are listed under each respective language.

11

Volume 1 – Currency Notes

This catalogue includes only legal tender. The currency notes were ordered by the issuing institution starting with the smallest and ending with the largest denomination; the notes appear chronologically within each nominal value. Each different design has been illustrated. Unconfirmed data has been marked with an asterisk (*). The listing begins with the payment notes of the Clearing House of Tallinn, which were initially devised for in-house usage. However, due to a shortage of currency the Interim Government of the Republic of Estonia declared it legal tender on 4 January 1919.

The Clearing House payment notes were followed by the treasury bills of the Republic of Estonia bearing a 5 % interest rate which were initially devised as domestic loan debentures. Due to a lack of interest in their acquisition, the debenture bonds (except for the 5000 and 10000 mark notes) were established as legal tender starting on 16 January 1919. The date of redemption and the yield marked on the note had no relevance.

Even a third surrogate for currency existed – the bills of exchange of the Republic of Estonia. These securities were printed in 1920 to facilitate settlements between the State Treasury and companies. The securities never became legal tender but due to a shortage of high value notes the public took the initiative and started to use them. One characteristic of the bills of exchange is that they were printed on only one side of the paper and they were originally 100 mm longer (including the counterfoil).

In 1919 the State Treasury issued the first “real” currency notes of the Republic of Estonia. These treasury notes were denominated in marks, except for the last, a 100 mark treasury note which was issued in 1927 and bears the overprint of ÜKS KROON (one kroon).The State Treasury also issued exchange notes which did not have a guarantee. Therefore, the lump sum of exchange notes could not surpass 10 % of the total issuance of the treasury notes.

In conjunction with the State Treasury, the Bank of Estonia started to issue currency notes in 1919.The Banking Law of 1928 established the Bank of Estonia as the sole issuer of banknotes with denominations of 5 to 100 kroons. In a similar measure, pursuant to the law, all the banknotes put into circulation in the newly re-independent Republic of Estonia have been issued by the Bank of Estonia.

The most recent data on the coins and banknotes put into circulation can be found on the webpage of the Bank of Estonia at www.bankofestonia.info.

12

50 MARKA

Nimiväärtus / Denomination 50 marka*Aastaarv maksutähel /

Year on the payment note1919−1922

Allkirjad / Signed byE. Aule, A. Träger,väljaandja / issuer

Numeratsioon / Numbering 2 x 3 − ?

Käibele lastud / Date of issue 04.01.1919

Värvus / Colour Rohekas / Greenish

Mõõtmed / Dimensions ca 141 x 105 mm

Rahatrükikoda / Printing office Tallinn, Eesti / Tallinn, Estonia

Tiraaž / Amount produced Andmed puuduvad / No data

Paber / Paper Andmed puuduvad / No data

Kujundaja / Designed by Andmed puuduvad / No data

Kehtetu alates / Invalid from Andmed puuduvad / No data

TALLINNA ARVEKOJA MAKSUTÄHEDPAYMENT NOTES OF THE CLEARING HOUSE OF TALLINN

* Selle seeria teisi nominaale peale 200-margase (vt järgmine pilt) pole praegu teada, kuid vastavalt Ajutise Valitsuse seadusele 4. jaanuarist 1919 oli lubatud välja anda ka 100-, 500-, 1000-, 5000-, 10 000- ja 25 000-margaseid maksutähti.

Other denominations of this series (except that of 200 mark − see next page) are not known to exist, but according to the Interim Government Act of January 4, 1919 also 100, 500, 1000, 5000, 10 000 and 25 000 mark notes were allowed to be issued.

14

200 MARKA

Nimiväärtus / Denomination 200 markaAastaarv maksutähel /


Allkirjad / Signed byE. Aule, A. Träger, väljaandja / issuer

Numeratsioon / Numbering


Värvus / Colour Rohekas / Greenish

Mõõtmed / Dimensions ca 141 x 105 mm

Rahatrükikoda / Printing office Tallinn, Eesti / Tallinn, Estonia

Tiraaž / Amount produced Andmed puuduvad / No data





1�

50 MARKA


Year on the payment note1919

Allkirjad / Signed by

E. Aule, 2 x Arvekoja valitsus / Clearing House Administration 2 x väljaandja / issuer

Numeratsioon / Numbering B 1 x 5

Käibele lastud / Date of issue 02.1919

Värvus / Colour Sinine / Blue

Mõõtmed / Dimensions 155 x 99 mm

Rahatrükikoda / Printing officePaalmann,Tallinn, Eesti / Tallinn, Estonia

Tiraaž / Amount produced 12 000*




* kinnitamata andmetel / unconfirmed data


18

100 MARKA


Year on the payment note1919

Allkirjad / Signed by

E. Aule, 2 x Arvekoja valitsus / Clearing House Administration 2 x väljaandja / issuer

Numeratsioon / Numbering A 1 x 5


Värvus / Colour Pruun / Brown


Rahatrükikoda / Printing officePaalmann, Tallinn, Eesti / Tallinn, Estonia

Tiraaž / Amount produced 6000*






20


5000 MARKA



Allkirjad / Signed byArvekoja valitsus / Clearing House Administration

Numeratsioon / Numbering 2 x 4, 2 x 6


Värvus / Colour Roheline, pruun / Green, brown


Rahatrükikoda / Printing office Tallinn, Eesti* / Tallinn, Estonia*

Tiraaž / Amount produced 5000**




*, ** kinnitamata andmetel / unconfirmed data

22

10 000 MARKA

Nimiväärtus / Denomination 10 000 markaAastaarv maksutähel /


Allkirjad / Signed byArvekoja valitsus /Clearing House Administration



Värvus / Colour Kollane, pruun / Yellow, brown



Tiraaž / Amount produced 2500**






24

25 000 MARKA

Nimiväärtus / Denomination 25 000 markaAastaarv maksutähel /


Allkirjad / Signed byArvekoja valitsus /Clearing House Administration



Värvus / Colour Hall, pruun / Grey, brown



Tiraaž / Amount produced 1260






2�

50 MARKA

Nimiväärtus / Denomination 50 markaLunastustähtaeg /

Date of redemption01.05.1919

Allkirjad / Signed by K. Päts, J. Kukk, A. Uibopuu



Värvus / ColourHall, revers puhas / Grey with a clear reverse


Rahatrükikoda / Printing officeLilius & Herzberg, Helsingi, Soome / Helsinki, Finland


Paber / Paper Soome / Finland

Kujundaja / Designed by E. Poland

Kehtetu alates / Invalid from 01.01.1922

EESTI VABARIIGI �-PROTSENDILISED VÕLAKOHUSTUSEDTREASURY BILLS OF THE REPUBLIC OF ESTONIA WITH A 5% INTEREST RATE

2�

50 MARKA






Värvus / Colour Hall / Grey








28






Värvus / ColourPruun, revers puhas / Brown with a clear reverse







50 MARKA


2�


50 MARKA




Numeratsioon / Numbering B 1 x 4–6





Tiraaž / Amount produced 574 998




30


50 MARKA




Numeratsioon / Numbering D 1 x 4–5


Värvus / ColourRoheline, revers puhas / Green with a clear reverse







31

50 MARKA




Numeratsioon / Numbering D 1 x 5


Värvus / Colour Roheline / Green








32

50 MARKA





Numeratsioon / Numbering 1 x 4–5









33

50 MARKA














34

50 MARKA







Värvus / Colour Eri toonides / In different colours







3�

50 MARKA














38

100 MARKA














3�

100 MARKA











Paber / Paper Soome / FinlandKujundaja / Designed by E. Poland


40














100 MARKA

41














100 MARKA

42














100 MARKA

43














100 MARKA

44





Numeratsioon / Numbering 1 x 5









100 MARKA

4�














100 MARKA

48














100 MARKA

4�














100 MARKA

�0

200 MARKA














�1

200 MARKA














�2


200 MARKA













�3

200 MARKA














�4


200 MARKA






Värvus / ColourRoheline, revers puhas /Green with a clear reverse







��

200 MARKA














��


200 MARKA






Värvus / Colour Oranž / Orange







��

200 MARKA














�8

200 MARKA














��

�0


200 MARKA













�1


200 MARKA













�2


500 MARKA













�3


500 MARKA













�4


500 MARKA













��


500 MARKA













�8


500 MARKA













��

500 MARKA














�0


500 MARKA













�1

500 MARKA














�2


1000 MARKA













�3

1000 MARKA














�4


1000 MARKA













��

1000 MARKA














��


1000 MARKA













��

5000 MARKA


Nimiväärtus / Denomination 5000 marka*Lunastustähtaeg /












* 5000-margased võlakohustused ei olnud käibel rahana /

5000 mark treasury bills were not used as currency

�8

5000 MARKA
















��

5000 MARKA
















80

10 000 MARKA


Nimiväärtus / Denomination 10 000 marka*Lunastustähtaeg /












* 10 000-margased võlakohustused ei olnud käibel rahana /

10 000 mark treasury bills were not used as currency

81

10 000 MARKA
















82

10 000 MARKA
















83

1000 MARKAEesti Vabariigi 4,5%-ne kassaveksel

Bill of Exchange of the Republic of Estonia with a 4.5% interest rate

EESTI VABARIIGI KASSAVEKSLID*BILLS OF EXCHANGE OF THE REPUBLIC OF ESTONIA*



Allkirjad / Signed by T. Käärik, J. Kukk, P. Öpik



Värvus / Colour Lilla / Lilac

Mõõtmed / Dimensions ca 236 (336) x 119 mm

Rahatrükikoda / Printing officeRiigi Trükikoda, Tallinn, Eesti /State Printing Office, Tallinn, Estonia


Paber / PaperRäpina, Eesti / Estonia



* Kõik kassavekslid on trükitud ainult ühele poolele. Algselt kontsuga 100 mm pikemad.

All bills of exchange are printed on one side only. Originally they were 100 mm longer (including the counterfoil).

84

1000 MARKAEesti Vabariigi 5%-ne kassaveksel

Bill of Exchange of the Republic of Estonia with a 5% interest rate













EESTI VABARIIGI KASSAVEKSLIDBILLS OF EXCHANGE OF THE REPUBLIC OF ESTONIA

8�
















8�







Numeratsioon / Numbering E 1 x 5









8�









Värvus / Colour Sinakashall / Bluish grey







88

Eesti Vabariigi 5%-ne kassavekselBill of Exchange of the Republic of Estonia with a 5% interest rate

5000 MARKA














8�

50 MARKA

�0


Eesti Vabariigi 5,5%-ne kassavekselBill of Exchange of the Republic of Estonia with a 5.5% interest rate

5000 MARKA













�2
















�3

10 000 MARKAEesti Vabariigi 4,5%-ne kassaveksel



Nimiväärtus / Denomination 10 000 markaLunastustähtaeg /












�4


10 000 MARKAEesti Vabariigi 5%-ne kassaveksel














��

10 000 MARKAEesti Vabariigi 5,5%-ne kassaveksel















��


10 000 MARKA














��

50 MARKA

�8


25 000 MARKA







Värvus / Colour Roosa / Pink







��

100
















101


25 000 MARKA














102


25 000 MARKA














103

50 MARKA

104


100 000 MARKA







Värvus / Colour Kollane / Yellow







10�
















10�


100 000 MARKA














108
















110

5 PENNI

Nimiväärtus / Denomination 5 penniAastaarv kassatähel /

Year on the treasury note—

Allkirjad / Signed by —

Numeratsioon / Numbering —

Käibele lastud / Date of issue 11.—12.1919




Tiraaž / Amount produced 5 029 400


Kujundaja / Designed by E. PolandKujundus / Design Esikülg / Front side

Puud / Trees


EESTI VABARIIGI KASSATÄHEDTREASURY NOTES OF THE REPUBLIC OF ESTONIA

112

10 PENNI








Rahatrükikoda / Printing office

Bergmann, Tartu, Eesti / Tartu, Estonia Riigi Trükikoda, Tallinn, Eesti /State Printing Office, Tallinn, Estonia

Tiraaž / Amount produced 253 690;5 535 428



Meri / Sea



114

20 PENNI





Käibele lastud / Date of issue 11.—12.1919







Tuuleveski / Windmill



11�

50 PENNI


Year on the treasury note1919

Allkirjad / Signed by J. Kiwisild, P. Öpik



Värvus / Colour Sinakas / Bluish





Kujundaja / Designed by T. Ussisoo, A. GrinjevKujundus / Design Esikülg / Front side

Nimiväärtus, kuuse all / Denomination, under the spruce



118

1 MARK

Nimiväärtus / Denomination 1 markAastaarv kassatähel /


Allkirjad / Signed by J. Kiwisild, P. Öpik



Värvus / Colour Kollakas / Yellowish






Nimiväärtus, viljavihud / Denomination and sheaves



120

3 MARKA

Nimiväärtus / Denomination 3 markaAastaarv kassatähel /


Allkirjad / Signed by J. Kukk, J. Kiwisild





Rahatrükikoda / Printing officeTilgmann, Helsingi, Soome / Helsinki, Finland


Paber / PaperTervakoski, Soome / Finland


Põllutööriistad / Agricultural tools



122

5 MARKA











Kujundaja / Designed by T. Ussisoo, T. BjörnströmKujundus / Design Esikülg / Front side

Kündja / Ploughman



124

10 MARKA









Tiraaž / Amount produced

2 050 400 sh 519 000 musta raamiga ümber teksti KÜMME MARKA EWR /2,050,400 incl. 519,000 with a black frame around the text KÜMME MARKA EWR


Kujundaja / Designed by K. RaudKujundus / Design Esikülg / Front side

Karjus / Shepherd

Tagakülg / Back sideTekst KÜMME MARKA / Text KÜMME MARKA



12�

25 MARKA






Värvus / Colour Hallikaslilla / Greyish lilac





Kujundaja / Designed by T. Ussisoo, T. BjörnströmKujundus / Design Esikülg / Front side

Kartulivõtjad / Potato pickers

Tagakülg / Back sideKalurid noota vedamas / Fishermen drawing the seine net



128

100 MARKA











Kujundaja / Designed by T. BjörnströmKujundus / Design Esikülg / Front side

Ketraja / Spinner

Tagakülg / Back sideKoit ja Hämarik, A. Weizenbergi samanimeliste skulptuuride motiividel / Dawn and Dusk, motifs of sculptures by A. Weizenberg



130

100 MARKA





Numeratsioon / Numbering SEERIA II 2 x 8








Ketraja / Spinner



131

100 MARKA





Numeratsioon / Numbering SEERIA III 2 x 8








Ketraja / Spinner



132

100 MARKA



Allkirjad / Signed by G. Westel, T. Käärik



Värvus / Colour Helepruun / Light brown





Kujundaja / Designed byH. Grinbergs, K. Doll, G. Vestenberg

Kujundus / Design Esikülg / Front sideEesti Panga hoone / Building of Eesti Pank



134

100 MARKA



Allkirjad / Signed by L. Sepp, M. Jantson









Kujundus / Design Esikülg / Front sideEesti Panga hoone / Building of Eesti Pank



13�

500 MARKA


Year on the treasury noteAndmed puuduvad / No data




Värvus / Colour Lilla, rohekas / Lilac, greenish




Paber / PaperRäpina, Eesti* / Estonia*

Kujundaja / Designed by E. PolandKujundus / Design Tagakülg / Back side

Kotkas vapikilbiga /Eagle with the coat of arms




13�

500 MARKA




Numeratsioon / Numbering SEERIA II 2 x 6

Käibele lastud / Date of issue 07.*06.1920





Paber / PaperRäpina, Eesti** / Estonia**






138

500 MARKA





Numeratsioon / Numbering SEERIA III 2 x 6

Käibele lastud / Date of issue 09.–10.1920









140


500 MARKA














141


500 MARKA





Käibele lastud / Date of issue 04.–05.1921









142

500 MARKA










Paber / PaperRäpina,Eesti / Estonia





144

500 MARKA



Allkirjad / Signed by G. Westel, P. Öpik



Värvus / Colour Sinine, pruun / Blue, brown




Paber / PaperZanders,Saksamaa / Germany

Kujundaja / Designed by G. Vestenberg, G. ReindorffKujundus / Design Esikülg / Front side

Toompea loss / Toompea Castle



14�


1000 MARKA



Allkirjad / Signed by K. Baars, T. Käärik








Kujundaja / Designed by N. TriikKujundus / Design Tagakülg / Back side

„Vabaduse sünd” /“Birth of freedom”


148

1000 MARKA















1�0

1000 MARKA















1�11�1

1�2

1 KROON

Nimiväärtus / Denomination1 kroon (ületrükk 100-margasel) /1 kroon (overprint on the 100 mark treasury note)

Aastaarv kassatähel / Year on the treasury note

1923


Numeratsioon / Numbering A 2 x 7–8






Paber / Paper

Räpina, Eesti / EstoniaLīgatne, Läti / Latvia


Kujundus / Design Esikülg / Front sideÜletrükk „ÜKS KROON” / overprint “ÜKS KROON”



1�4

10 MARKA

Nimiväärtus / Denomination 10 markaAastaarv vahetustähel /

Year on the exchange note1922









Kujundaja / Designed by G. Reindorff*, G. VestenbergKujundus / Design Esikülg / Front side

Nimiväärtus / Denomination



EESTI VABARIIGI VAHETUSTÄHEDEXCHANGE NOTES OF THE REPUBLIC OF ESTONIA

1��

1��

10 MARKA










Paber / PaperZanders, Saksamaa / Germany






50 MARKA

1��

1�8

25 MARKA
















1��

1�0

25 MARKA










Paber / Paper

Tervakoski, Soome / FinlandRäpina, Eesti* / Estonia*

Kujundaja / Designed by G. Reindorff**, G. VestenbergKujundus / Design Esikülg / Front side





1�2

50 MARKA

Nimiväärtus / Denomination 50 marka*Aastaarv pangatähel / Year on the banknote

1919

Allkirjad / Signed by E. Aule, J. Sihver









Merelained / Waves

Tagakülg / Back sideMaakera, kuppel / Globe


* 50-margased pangatähed lasti käibele kassatähtedena / 50 mark banknotes were issued as treasury notes

EESTI VABARIIGI PANGATÄHEDBANKNOTES OF THE REPUBLIC OF ESTONIA

50 MARKA

1�3

1�4

100 MARKA

Nimiväärtus / Denomination 100 markaAastaarv pangatähel / Year on the banknote

1921










Sepad / Blacksmiths



1��

1��

100 MARKA


1922

Allkirjad / Signed by E. Aule, J. Sihver, L. Sepp

Numeratsioon / Numbering A 2 x 6–7




Rahatrükikoda / Printing officeElsner, Berliin, Saksamaa / Berlin, Germany

Tiraaž / Amount produced 1 000 000*

Paber / Paper Saksamaa / Germany

Kujundaja / Designed by R. Nyman**Kujundus / Design Tagakülg / Back side

Purjekas / Yacht




1��

1�8

100 MARKA



1922










Purjekas / YachtKehtetu alates / Invalid from 01.01.1930


1��

100 MARKA



1922












1�0

100 MARKA


1922


Numeratsioon / Numbering E 2 x 6–7











1�2

500 MARKA


1921









Kujundaja / Designed by E. Poland*, T. BjörnströmKujundus / Design Esikülg / Front side

Nimiväärtus, EV / Denomination, EV




1�4

1000 MARKA


1922









Kujundaja / Designed by R. Nyman*Kujundus / Design Tagakülg / Back side

Tallinna sadam / Port of Tallinn




1��

1��


1000 MARKA


1922










Tallinna sadam / Port of TallinnKehtetu alates / Invalid from 01.01.1932


1��


1000 MARKA


1922












1�8

1000 MARKA


1922













1��

180

1000 MARKA


1927

Allkirjad / Signed byJ. Jaakson, P. Öpik, J. Kiwisild, P. Pielbaum

Numeratsioon / Numbering Aa 2 x 7











182

5000 MARKA


1923










Eesti Panga hoone /Building of Eesti Pank




184

5 KROONI

Nimiväärtus / Denomination 5 krooniAastaarv pangatähel / Year on the banknote

1929

Allkirjad / Signed byJ. Jaakson, J. Kiwisild, C. Kaarna, F. Tannebaum







Paber / PaperLīgatne, Läti / Latvia

Kujundaja / Designed by G. ReindorffKujundus / Design Esikülg / Front side

Kalur / Fisherman



18�

10 KROONI


1928

Allkirjad / Signed by J. Jaakson, J. Kiwisild









Eesti neiu / Estonian girl



188


10 KROONI


1937

Allkirjad / Signed byJ. Jaakson, C. Kaarna, J. Rosenfeldt









Eesti neiu / Estonian girlKehtetu alates / Invalid from 25.03.1941

18�


10 KROONI


1940



Käibele lastud / Date of issue —*







Eesti neiu / Estonian girlKehtetu alates / Invalid from —

* ei tulnud käibele / not put into circulation

1�0

20 KROONI


1932










Lambur / Shepherd



1�2

50 KROONI


1929










Pankrannik / Limestone cliffs



1�4

100 KROONI


1935










Sepp / Blacksmith



1��

1��

1 KROON

Nimiväärtus / Denomination 1 kroonAastaarv pangatähel / Year on the banknote

1992

Allkirjad / Signed by R. Otsason, R. Hagelberg





Rahatrükikoda / Printing officeUnited States Banknote Company, Ameerika Ühendriigid / United States of America

Tiraaž / Amount produced —

Paber / Paper —

Kujundaja / Designed by U. PloomipuuKujundus / Design Esikülg / Front side

Eesti maalikunstniku, haridus- ja muuseumitegelase Kristjan Raua (1865–1943) portree / Portrait of Kristjan Raud (1865–1943), Estonian painter, educationalist and one of the founders of the Art Museum of Estonia

Tagakülg / Back sideVaade Toompea linnusele /View of Toompea Castle

Kehtetu alates / Invalid from —


1��

1�8

2 KROONI


1992

Allkirjad / Signed by R. Otsason, S. Kallas



Värvus / Colour Hallikassinine / Greyish blue


Rahatrükikoda / Printing officeUnited States Banknote Company, Ameerika Ühendriigid / United States of America


Paber / Paper —


Eestist pärit baltisaksa loodus-teadlase, kaasaegse embrüoloogiarajaja Karl Ernst von Baeri (1792–1876) portree / Portrait of Karl Ernst von Baer (1792–1876), Baltic-German Estonian-born naturalist, founder of modern embryology

Tagakülg / Back sideVaade Tartu Ülikooli peahoonele /View of the main building of the University of Tartu



1��

200

2 KROONI


2006

Allkirjad / Signed by A. Lipstok, M. Sõrg



Värvus / Colour Hallikassinine / Greyish blue


Rahatrükikoda / Printing officeGiesecke & Devrient GmbH,Saksamaa / Germany


Paber / Paper —


Eestist pärit baltisaksa loodus-teadlase, kaasaegse embrüoloogiarajaja Karl Ernst von Baeri (1792–1876) portree / Portrait of Karl Ernst von Baer (1792–1876), Baltic-German Estonian-born naturalist, founder of modern embryology

Tagakülg / Back sideVaade Tartu Ülikooli peahoonele /View of the main building of the University of Tartu



202

5 KROONI


1991

Allkirjad / Signed by S. Kallas, R. Hagelberg






Thomas de la Rue and Company Limited, Ühendkuningriik / United Kingdom


Paber / Paper —

Kujundaja / Designed by V. TaigerKujundus / Design Esikülg / Front side

Eesti maletaja, rahvusvahelise malesuurmeistri, silmapaistva maleteoreetiku Paul Kerese (1916–1975) portree, malendid / Portrait of Paul Keres (1916–1975), Estonian chess player, Inter-national Grand Master and an outstanding chess theoretician; chessmen

Tagakülg / Back sideVaade Narva jõele Hermanni ordulinnuse ja Jaanilinna kindlusega /View of the Narva River with the medieval Hermann Order Castle and the Stronghold of Jaanilinn



204

5 KROONI


1992









Paber / Paper —






20�

5 KROONI


1994









Paber / Paper —






208

10 KROONI


1991




Värvus / Colour Punane / Red





Paber / Paper —


Eesti folkloristi, keeleteadlase ja haridustegelase Jakob Hurda (1839–1907) portree / Portrait of Jakob Hurt (1839–1907), Estonian folklorist, linguist and educationalist

Tagakülg / Back sideVaade Tamme-Lauri tammele Urvastes / View of Tamme-Lauri oak at Urvaste



210

10 KROONI


1992









Paber / Paper —






50 MARKA

211

212

10 KROONI


1994









Paber / Paper —






214

10 KROONI


2006

Allkirjad / Signed by A. Lipstok, M. Sõrg





Rahatrükikoda / Printing officeDe la Rue Currency, Ühendkuningriik / United Kingdom


Paber / Paper —






21�

25 KROONI


1991









Paber / Paper —


Eesti kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) portree, rabamaastiku motiiv / Portrait of Anton Hansen Tammsaare (1878–1940), Estonian classical writer; fragment of a boggy landscape

Tagakülg / Back sideVaade Tammsaare-Põhja talule Vargamäel / View of the North-Tammsaare Farm at Vargamäe



218

25 KROONI


1992









Paber / Paper —






220

25 KROONI


2002

Allkirjad / Signed by V. Kraft, M. Sõrg





Rahatrükikoda / Printing officeGiesecke & Devrient GmbH,Saksamaa / Germany


Paber / Paper —






222

50 KROONI


1994









Paber / Paper —


Eesti helilooja ja muusikateooria õppejõu Rudolf Tobiase (1873–1918) portree, Käina kiriku oreli motiiv / Portrait of Rudolf Tobias (1873–1918), Estonian composer and professor of music theory; fragment with the organ of Käina Church

Tagakülg / Back sideVaade Estonia teatrile / View of the Estonia Opera House



224

100 KROONI


1991




Värvus / Colour Tumesinine / Dark blue





Paber / Paper —


Eesti luuletaja, näitekirjaniku ja rahvusliku liikumise suurkuju Lydia Koidula (1843–1886) portree, laulva ööbiku motiiv / Portrait of Lydia Koidula (1843–1886), Estonian poetess, playwright and prominent figure of national movement; fragment with a singing nightingale

Tagakülg / Back sideVaade tormisele merele ja pankrannikule / View of the stormy sea and the Estonian limestone cliffs



22�

100 KROONI


1992









Paber / Paper —






228

100 KROONI


1994









Paber / Paper —






230

100 KROONI


1999






Rahatrükikoda / Printing officeBundesdruckerei GmbH,Saksamaa / Germany


Paber / Paper —






232

500 KROONI


1991









Paber / Paper —


Rahvusliku ärkamisaja eesti ühiskonnategelase, publitsisti, kirjaniku ja põllumajanduse arendaja Carl Robert Jakobsoni (1841–1882) portree, ajalehe Sakala päise motiiv / Portrait of Carl Robert Jakobson (1841–1882), Estonian public figure of the national awakening period, publicist, writer and promoter of agriculture; fragment with the heading of the Sakala newspaper

Tagakülg / Back sideEesti rahvuslind suitsupääsuke, maastikuvaade linnulennult / Estonian national bird, the barn swallow; bird’s-eye view of the landscape



234

500 KROONI


1994









Paber / Paper —






23�

500 KROONI


1996

Allkirjad / Signed by V. Kraft, U. Mereste





Rahatrükikoda / Printing officeThomas de la Rue Limited, Ühendkuningriik / United Kingdom


Paber / Paper —






238

500 KROONI


2000






Rahatrükikoda / Printing officeBundesdruckerei GmbH,Saksamaa / Germany


Paber / Paper —

Kujundaja / Designed by

V. Taiger, trükkija poolt R. Gerstetter /V. Taiger, preprint artwork by R. Gerstetter

Kujundus / Design Esikülg / Front sideRahvusliku ärkamisaja eesti ühiskonnategelase, publitsisti, kirjaniku ja põllumajanduse arendaja Carl Robert Jakobsoni (1841–1882) portree, ajalehe Sakala päise motiiv / Portrait of Carl Robert Jakobson (1841–1882), Estonian public figure of the national awakening period, publicist, writer and promoter of agriculture; fragment with the heading of the Sakala newspaper




Eesti Vabariigi rahatähed ja mündid Banknotes and …¼hik eküü (1979); Ida-Euroopas varises...

Documents

Transcript of Eesti Vabariigi rahatähed ja mündid Banknotes and …¼hik eküü (1979); Ida-Euroopas varises...