ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk

Nr. 2377 14. detsember 2017 asutatud 1947

Järgmine EestiHääl ilmub

14. jaanuarilKaastööd ja kuulutused

palume hiljemalt4. jaanuariks

Eesti Hääl 70Suursaadikandis ülevolikirja

1

Eesti uudisedAukonsuliesindusEdinburghisArvo Pärt pälvispreemia

Jõulutervitused3

Laste jõulujutudja joonistused

4

1 9 4 7 - 2 0 1 7

Eesti Hääle toimetus onavatud esmaspäevastreedeni kell 09.30 kuni

16.30. Tel: 01158776877 Teistel aegadelpalume võtta ühendust

e-posti teel

22. novembril andis Eesti suursaadik Suurbritannia ja Põhja-IirimaaÜhendkuningriigis Tiina Intelmann kuninganna Elizabeth II-le üle volikirja.

Volikirja üleandmisetseremoonialejärgnenud vestluseskõnelesid TemaMajesteet jasuursaadik IntelmannEesti ningÜhendkuningriigisuhetest, mis on olnudajalooliselt väga head.Suursaadik õnnitleskuningannat kahiljutise 70. pulma-aastapäeva puhul.

Järgneb lk. 2

Eesti HäälEnglishsectionKokakunst

5

ÜritusedTeatedIn Memoriam

6

EESTI SUURSAADIK LONDONIS ANDIS KUNINGANNAELIZABETH II-LE ÜLE VOLIKIRJA

Teise maailma sõja lõpul jõudis Suurbritanniasse rohkemkui 7000 eestlast. Nende hulgas oli tuntud kirjanik GertHelbemäe. Eestlased, kes olid juba Inglismaal teisemaailma sõja ajal, tegid ettepaneku, et tuleks asutadaeestikeelne informatsioonikanal, mida sõjaajal polnud Britivalitsuse poolt lubatud. Tänu kohalikele eestlastele japagulastele sai alguse eestlaste leht. Valitsus andis lehetrükkimise loa. IEÜ algatusel 1947. a. novembrikuusarutati ka lehe nime. Gert Helbemäe võttis taskust väljapaberitüki nimega ‚EESTI HÄÄL’. Nii sai alguse eestlasteleht Suurbritannias. Esimene lehe number ilmus jubaenne jõule, 20. detsembril 1947. aastal.Eesti Hääl oli nädalaleht ja tiraaz üle 500. Aastate jooksultellimuste arv langes, eestlased läksid edasi elama kasKanadasse, Austraaliasse või mujale. Gert Helbemäe suri1972. aastal ja oli raskusi uue toimetaja leidmisega. Üksvilunud ajakirjanik elas Coventrys, aga sellel ajal ei olnudinternetti ja Coventry asus Londonist liiga kaugel.Toimetajaks sai endine sõdur Vaino Pärtel, kes andislehte välja toimetuse kolleegiumi abiga. Tema emigreerus1981. aastal Saksamaale, kus ta abikaasa ikka elab. Jubasellel ajal ilmus leht kahe nädala tagant. Toimetusekolleegium (E.Tarn, H.Heinastu, H.Ruutel, E.Pärnsalu)hoidis lehe elus Are Helbemäe abiga kuni 1984. aastani.Uus toimetaja oli August Lembra kuni 1991, kelle järelvõttis üle koha Aili Eistrat. Järgmise seitsmeteistkümneaasta jooksul tellijate arv langes kahesajani ning samutikahanes rahaline sissetulek. Juba 2000. aastal ilmus lehtkord kuus.2009. aasta jaanuarikuust algas uus ajajärk. Siin maalsündinud Reet Järvik ja Toomas Ojasoo said uuekstoimetajaks ja talitajaks. Algaastatel tellijate arv tõusis.Leht trükiti endiselt Londonis poola trükikojas, aga saadetisinna interneti kaudu pdf’ina. Leht saadeti tellijatele ikkaLondoni Eesti Majast, tänu väikesele grupile vanemateleeestlastele. Hiljem leiti uus trükikoda Nottinghamis.Praegu on Eesti Hääle tiraaz veidi üle 200 ja tellimisedlangevad pidevalt, kuna vanema generatsiooni arvkahaneb. Küsimus on ‘Kui kaua saab Eesti Hääl selleformaadis eksisteerida?’. Kas tulevikus ilmub leht ainultdigiformaadis? Aga kuidas vanemad eestlased ja teisedkellel ei ole internetti, saaksid informatsiooni? On ka neid,kes ikka soovivad lehte paberkandjal. Tuleb leidalahendus, kuidas nooremale generatsioonile ühendustteha interneti kaudu ning teistele ikka saata ajalehtpaberkandjal, et Eesti Hääl kestaks edasi.

Toomas OjasooHiljuti ilmus artikkel Eestis, mis rõhutas, et eestlasedsoovivad ikka paberajalehte lugeda - lk 5Eesti Hääle tulevik - lk 5Suursaadiku tervitus - lk.5

TE R V I T U S E K STarve eestikeelse ajalehe järele püsib veel kaua aega peale seda, kui olemekõik võimelised ladusa kodususega jälgima uudiseid inglise ajalehtedes jaraadios. See tarve püsib sellepärast, et peale üldhuvide, mis omased kõigilekodanikele mistahes rahvusest, meil on eri küsimusi, millele vastust saableida ainult sellest allikast, mis avatud selleks otstarbeks. “EESTI HÄÄL”tahab siin abiks olla.Moodsas ühiskonnas on ajalehel täita laiemaidki ülesandeid kui vaid ollauudiste kättetoimetajaks. Siia alla kuulub ka abiks olemine eestlastele nendejalgealuse leidmisel võõras ühiskonnas. Kuigi loodame siin olla vaid ajutiselt,ei ole mingit põhjust miks meie ei peaks taotlema parimat osasaamistsellest, mis Ühendatud Kuningriigil on meile pakkuda vaimsel ja materjaalselalal.Ja pealegi, ainult ise kindlal jalgel seistes saame anda oma parima võitlusesEesti vabastamiseks ja taasehitamiseks.Ajalehte võib käsitada nagu kokaraamatut, kust otsitakse toitvate roogaderetsepte. Ajalehte võib lugeda ka kui romaani, kust leitakse ajaviidet janaudingut. Kuid veel enam, ajaleht võib olla, ja peabki kujunema, vaimsekskahekõneks autori ja lugeja vahel. Siin lugeja ergutatakse uutele mõtetele, taleiab virgutust oma peidus olevatele jõududele, kuni need leiavad endaväljendust kas või kirjana toimetaja lauale, ja nii leides teed uute lugejateette. See on nõndanimetatud ahel-reaktsioon, kui laenate teaduslikuoskussõna. Teistes sõnadega “EESTI HÄÄL” on katseklaasiks, kuskristalliseeruvad eestlaste püüdlused. Selleks soovin talle jõudu ja edu.Sellepärast soovitan kõigile kaasmaalastele lugeda “EESTI HÄÄLt”, jakirjutada “EESTI HÄÄL’ele”, et nii ühendusse astuda kogu eestlaste perega.Meie ajaleht on üheks vahendiks, et ehitada ühenduses peituvat jõudu. Seeon nagu reservuaar, mida ehitatakse vihmasel ajal, kuid mida kasutataksepõuastel päevadel.

Endel Aruja,Londoni Eesti Seltsi esimees

Dets 1947 Foto: VM

2

EESTI HÄÄL no.1 LONDON 20 DETS. 1947

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 14. detsember 2017

ÜHEKSA EESTI RIIGIVANEMAT SAID KENOTAAFI

Teisipäeval 26. novembrilavas president KerstiKaljulaid Metsakalmistulkenotaafi üheksale EestiVabariigi riigivanemale,kelle puhkepaik onpraeguseni teadmata.President Konstantin Pätsirahula kõrvale rajatudkenotaafi ehk hauatähisesaavad Friedrich Karl Akel,Ado Birk, Kaarel Eenpalu,Jüri Jaakson, Juhan Kukk,Heinrich Mark, Ants Piip,Jaan Teemant ja JaanTõnisson.Hauatähise pühitsesid EELK peapiiskopemeeritus, Eesti Kirikute Nõukoguesimees Andres Põder ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester AleksanderSarapik. Sõna võtsid Vabariigi PresidentKersti Kaljulaid ja MTÜ Konstantin Pätsimuuseumi esimees Trivimi Velliste.Mälestusmärk on rajatud 2013. aastakavandivõistluse võidutööjärgi, miskujutab endast pikka keskelt murdunudlainet. Töö autorid on KUUarhitektuuribüroo arhitektid Joel Kopli,Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann.

Kenotaaf valmistati ja paigaldati Risto Tali(Eesti Kunstiakadeemia) ja Rait Siskaning Ivo Tšetõrkini teostuses (MTÜ PortaLongi Montis).Ettevõtmise algatas ja korraldas MTÜKonstantin Pätsi Muuseum Riigikantseleija paljude annetajate toel.28. novembril möödub sada aastat EestiMaanõukogu otsusest tunnistada endkõrgeima võimu kandjaks Eestis, mis panialuse vabariigi väljakuulutamisele. Eestiriikliku enesemääramise 100. aastapäevatähistamiseks heisataks 28. novembrillipud ja toimub mitmeid üritusi. ERR

Joseph Ratzingeri –paavst BenedictusXVI – fond Vatikanisandis teada, ettänavuste Ratzingeripreemia saajateseas seisabnimekate teoloogidekõrval ka heliloojaArvo Pärt.Preemiagatunnustatakseväljapaistvaid isikuidteadustöö eestteoloogias või sellega seotud teadustes, samuti religioosse kunstiloomingueest.Koos Arvo Pärdiga pälvisid auväärse preemia sel aastal luteri teoloog,Strasbourgi oikumeeniliste uuringute instituudi direktor, professor TheodorDieter ning katoliku teoloog, Bonni ülikooli emeriitprofessor Karl-HeinzMenke.Paavst Benedictus XVI ehk Joseph Ratzingeri nimeline fond on preemiatvälja andnud alates 2011. aastast ning selle saajate hulgas onsilmapaistvaid teolooge üle maailma.Preemia on varem pälvinud näiteks Londoni King’s College’i dekaan,anglikaani piibliteadlane, professor Richard A. Burridge, ThessalonikiAristotelese ülikooli õigeusu dogmaatika õppejõud Ioannis Kourempeles,Beiruti Liibanoni ülikooli ja Tübingeni ülikooli filosoofia- ja võrdlevakirjandusteaduse professor Nabil el-Khoury, Rio de Janeiro paavstlikukatoliku ülikooli teoloogiaprofessor, preester Mario de França Miranda jamitmed teised.Ratzingeri preemia üleandmine toimus 18. novembril Vatikanis.

A R V O P Ä R T P Ä L V I S R A T Z I N G E R I P R E E M I A

EESTI AVAS AUKONSULI ESINDUSE EDINBURGHIS

Eesti suursaadik SuurbritanniasTiina Intelmann avas 15. novembrilEesti aukonsuli esinduseEdinburghis. Eesti aukonsul on ITtaustaga Peter Ferry, kes ontehnoloogiafirma Wallet.Servicesasutaja ja kommertsdirektor.Tihedate Eesti sidemetegaaukonsul on aktiivselt kaasaaidanud Eesti ja Šotimaadigitaalkoostööle ning ettevõtetevahelistele kontaktidele.Suursaadik Intelmann märkisavamisel, et viimasel ajal on Eesti jaŠotimaa digiteemaline suhtlusoluliselt tihenenud ja toimunud onmitmeid töötasandi visiite. „Näemevastastikust huvi valdkondadesnagu e-valitsemine, e-tervis jaküberjulgeolek. Koostöö Šotifirmadega on Eesti ettevõtetele heavõimalus siseneda Suurbritanniaturule,“ lausus suursaadik.Aukonsuli nimetamine Edinburghi võimaldab laiendada konsulaarteenusteosutamist Šotimaal elavatele Eesti kodanikele. Peter Ferry töötabaukonsulina alates tänavu novembrist.Suurbritannias on Eestil kuus aukonsulit, neist kolm Šotimaal.

Kuninganna Elizabeth II jasuursaadik Intelmann kõnelesidkohtumisel Eesti ja Ühendkuningriigikaitsekoostööst. „Tänasinkuningannat Ühendkuningriigipanuse eest NATO liitlastesuurendatud kohalolekusse (eFP),mis on meie julgeoleku tõstnuduuele tasemele ning aidanud oluliseltkaasa stabiilsuse tagamiseleLäänemere piirkonnas,“ ütlessuursaadik Londonis. Suursaadikusõnul on kuninganna Elizabeth II kapraegu Eestis teeniva kuninglikuWalesi rügemendi patroon.Intelmann töötas kuni käesolevaaasta augusti lõpuni Euroopa Liidudelegatsiooni juhina Libeerias. Ta onlõpetanud 1987. aastal Leningradi

ülikooli itaalia keele ja kirjanduse alalning töötas seejärel õpetaja jatõlkijana. Välisministeeriumis töötabIntelmann alates 1991. aastast.Aastatel 1999–2002 oli ta Eestialaline esindaja Viinis EuroopaJulgeoleku- ja Koostöö-organisatsiooni (OSCE) juures.Märtsist 2005 kuni 2011. aastani olita Eesti alaline esindaja ÜRO juures.Aastatel 2010-2011 oli IntelmannEesti suursaadik Iisraelis ja juunist2011 ühtlasi suursaadikMontenegros. 12. detsembril 2011valiti ta Rahvusvahelise Kriminaal-kohtu assamblee presidendiks. Taoli selles ametis 2014. aastani, milalustas tööd EL-i esinduse juhinaLibeerias.

algus lk.1. Suursaadik andis volikirja kuningkannale

Eesti vanem elanik sai 107 aastaseks25. novembril sai Eesti vanim elanik, Võrulinnas elav Maria Kolk 107-aastaseks.1910. aastal Ridakülas sündinud Maria onkäinud neli klassi koolis, edasi tuli juba töödteha kodutalus ning hiljem Ulila turbarabas.Suure osa oma elust on Maria teinud rasketfüüsilist tööd.Enne Teist maailmasõda Maria abiellus ningperre sündis kolm last. Suuremad eluraskusedalgasid siis, kui lapsed olid väiksed ningabikaasa Saksa sõjaväkke mobiliseeriti. Sealtmees enam tagasi Eestisse ei naasnud.Võru linnas elab tänase seisuga viis üle 100-aastast inimest.Kuni novembri keskpaigani oli Eesti vanimelanik Tallinnas Pelgulinnas elanud ArvedTamm, kes suri 14. novembril 107 aastavanusena.Kes on kõigi vanem eestlane UK’s?

L O N E L Y P L A N E T V A L I S T A L L I N N A 2 0 1 8 . A A S T AM A A I L M A P A R I M A V Ä Ä R T U S E G A R E I S I S I H I K S

"Tallinna väliskülastajate uuringutestilmneb, et Tallinna külastanudvälisturistidest 97% soovitaks ka omasõpradel-tuttavatel Tallinna külastada,"sõnas abilinnapea Eha Võrk. ReisigiidLonely Planet nimetas Tallinna parimakvaliteedi ja hinna suhtega linnaks, mida2018. aastal kindlasti tasub külastada.Reisigiid Lonely Planet nimetas Tallinnaparima kvaliteedi ja hinna suhtega linnaks,mida 2018. aastal kindlasti tasubkülastada.Igal aastal korraldab Lonely Planetkampaania "Best in Travel" tõmbamakstähelepanu maailma silmapaistvamatelesihtkohtadele. Võistlus toimub erinevateskategooriates ja Tallinnal on au kandavõitjatiitlit  „Best Value Destination 2018“linnade kategoorias.Tallinna abilinnapea Eha Võrk rõõmustabTallinna kõrge tiitli üle ja lisab, et Tallinn onvälisturistide hulgas kõrgelt hinnatud."Tallinna väliskülastajate uuringutestilmneb, et Tallinna külastanudvälisturistidest  97% soovitaks ka omasõpradel-tuttavatel Tallinna külastada.2016. aastal tehti Tallinnasse 4,3 miljonitväliskülastust, millest pooled olidööbimisega. Tallinn on valmis

reisihuvilistele oma kõrgelt nomineeritudturismilinna tutvustama ja külalislahkustpakkuma," kinnitab Eha Võrk.Kuidas Lonely Planet parimate nimekirjukoostab?Kõige määravamaks on reisijate vahetutagasiside, ehe kasutajakogemus.Reisijate tagasisidet vaagivad LonelyPlaneti toimetajad, kes koostavad saadupõhjal lühema nimekirja köitvamatest jaeripalgelisematest kohtadest. Lõplikusõna ütlevad Lonely Planeti nimekadmeeskonnaliikmed omanikesttoimetajateni, kes valivad välja jubatõelised X-faktoriga sihtkohad ja nendejärjestuse.Miks Tallinn väljavalituks osutus?Tallinna trumpideks said soojad lõputudsuvepäevad, maaliline vanalinn suure-päraste restoranide ja taskukohastehindadega, linna erinevad asumidKadriorust Kalamajani ja nende lähedus,Tallinnas jõuab ka jala käies kiirestikõikjale. Linnas valitsevad käsikäesmõnus kogukondlikkuse tunne ja hoogneareng, ometi on siin ka võimalustunnetada vahetult kogu Eesti lähiajalugu.Pealinn.ee 24. oktoober 2017

Foto: Siim

Foto:

L Ü H I U U D I S E D

Eesti laevakaitsjad mõistetiIndias õigeks

India Tamil Nadu osariigi politseiarreteeris 2013. aasta 18. oktoobrilpiraaditõrjelaeva Seaman GuardOhio 35 meeskonnaliiget, kellehulgas oli indialaste kõrval ka 23välismaalast – 14 Eesti kodanikku,kuus britti ja kolm ukrainlast.Hiljuti saabus Indiast kauaoodatudrõõmusõnum, et India Chennaikohus mõistis õigeks kõik neliaastat tagasi kinni peetud laeva-kaitsjad. Eesti laevakaitsjadmõisteti õigeks ja vabastativanglast 27. novembril.Välisminister Sven Mikser sõnas, etseda otsust on oodatud väga kauaja ta loodab, et erakordselt keer-uline olukord saab nüüd lahenduse.

Foto: Arvo Pärdi kes-

14. detsember 2017 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

E e s t i H ä ä l e t o i m e t u s s o o v i b k õ i k i d e l e s õ p r a d e l ej a t u t t a v a t e l e n i i k o d u m a a l k u i v õ õ r s i l

r õ õ m s a i d j õ u l u p ü h i j a õ n n e r i k a s t u u t a a s t a t !

W i t h b e s t w i s h e s f o r C h r i s t m a s a n d t h e N e wY e a r t o a l l o u r r e a d e r s , w h o h a v e s t e a d f a s t l y

s u p p o r t e d u s .

Ants ja Tiina Aug Pärnus,Hendrik ja Maali Aug Sydneys jaKristjan Aug TorontosSilvi ja John BillingtonAdrian ja Karin BlakeleyAstrid, Alexander ja Kristian EdwardsKalev EproHelga HeinastuSirje ja Eino IlmariVirge ja Nigel JamesLydia JärvikElfriede KaselaLaura, Chris ja EmiliaTiina Kõiv, Krõõt Kidson- Petlem peregaEne, Iain, Kirstin ja Alasdair Kuusik-ForsythRein LaasnaMaimu, Tiiu, Bernie ja EimiLeida LaumetsIda Lemsalu

Lya LeppikKarin MasonReet ja ToomasEne Öpik peregaHelgi ÖpikLiivi, Urve ja Lembit ÖpikLya OttanIngrid PajoMaiu ja Enn PartPerekond Rajamets - Tiina, Tiiu,Jaan ja TomInger RebasGunnar ja Maarja ReimanVello ja Helena RiikLaine Säägi perekonnagaTiina SanfourcheLembit SelgisLinda M Silber ja Hillar RaatmaMalle Toom peregaHerbert ja Helle VareKaljo VeelmaEvald Veersalu

Head kaasmaalased,Jõuluajal on kombeks võtta aeg maha, vaadatatagasi möödunud aastale ning teha plaane uueksaastaks.Saatkonna jaoks oli mööduv aasta väga tegus. Eestieesistumine Euroopa Liidu Nõukogus aasta teiselpoolel tähendas Londoni saatkonna jaokstavapärasest oluliselt rohkem kohtumisi jakultuuriüritusi. Eesistumine andis meile kasuurepärase võimaluse tutvustada Eestit Londonistkaugemal – aasta teisel poolel jõudsime nii Cardiffi,Edinburghi, Cheltenhami kui ka Jersey saarele.Euroopa Liidu eesistumine oli nii Eesti riigi kui kaLondoni saatkonna jaoks esmakordne ja eriline, kuidme saime sellega suurepäraselt hakkama.Erilise tähendusega on Eesti jaoks ka järgmineaasta. Eesti riigi loomisest möödub 2018. aastal sadaaastat. Tegemist on tähtpäevaga, mis puudutab meidkõiki. Eesti riigi 100. sünnipäev on meie kõigi ühinepidu, mis annab meile võimaluse anda ja saadasünnipäevakingitusi. Kingituste all peetakse silmaskõiki ettevõtmisi, mis toovad rõõmu inimestele ja

kogukondadele ningloovad paremattulevikku. Kõik Eestilepühendatud kingitused,nii suured kui väikesed,on tähtsad.Sel sügisel kogunesEesti saatkonnasÜhendkuningriigistegutsevate eestiorganisatsioonideümarlaud, kus arutasimeseltside plaane Eesti Vabariigi 100. aastapäevatähistamiseks. Mul on väga hea meel, etÜhendkuningriigi eesti seltsidel on järgmisel aastalkavas teha Eesti riigile ja siinsele eesti kogukonnaleväga palju väärikaid kingitusi erinevate üritustenäol.Soovin kõigile Ühendkuningriigis elavateleeestlastele rahulikku ja kaunist jõuluaega ningedukat uut aastat!Tiina Intelmann, Suursaadik

I N G L I S M A A E E S T L A S T E Ü H I N GA B I S T A M I S E K O M I T E E L O N D O N I S

I E S „ T U L E V I K “E E L K L O N D O N I K O G U D U SB R A D F O R D I E E S T I K O D UL E I C E S T E R I E E S T I M A J A

L O N D O N I E E S T I S E L T SN O T T I N G H A M I O S A K O N D

Jõulud 2017Hea kaasmaalane, sellel aastal on erititähenduslik, et saate jõulusõnumit lugeda meieeestikeelsest ajalehest “Eesti Hääl”. Meieajalehe juubeliaastal on põhjust meenutada, etka Eesti Hääle esimene number ilmus justJõuludeks.Neil päevil tuli Ristija Johannes jakuulutas Juuda kõrbes: Parandage meelt,sest taevariik on lähedal! (Mt 3:1-2) Advendiaeg on jõulupühadeks valmistumiseja meeleparanduse aeg. Meelt tuleb meil agakõigil parandada, see tähendab, et meil tuleboma suhtumisi ja tõekspidamisi ümber hinnata. Inimesed tulid Johannese jutlusi kuulamaerinevatel põhjustel, kes uudishimust, kesjuhuslikult, mõni läks lihtsalt sõbraga kaasa,mõni oli ehk regulaarne jutlustajate japrohvetite kuulaja. Kindlasti oli ka neid, kesolid siirad järgijad. Johannese sõnum oli aga kõigile sama – oledsa juhuslik kuulaja või eluaegne järgija – tasunnib sind sügavale endasse vaatama ja omatõekspidamisi katsuma, väärtustele mõtlema jasisemiselt muutuma. Ta üritab meid omaharjumustest ja mugavustest välja raputada. Jumala armastus meie vastu oli nii suur, etJumala Poeg sündis meie keskele. Temaesimene troon oli sõim laudas, Tema teinetroon oli rist ja Tema taastulemisest oskameme vaid fantaseerida. Kõik mida me teame ja

usume Kristusest sunnib meid jätkuvalt omatõekspidamisi ja suhtumisi katsuma. Olgemausad, Kristuse sõnu ja õpetust järgida ei olemugav ega lihtne, Jumalat uskuda nõuabjärjepidevat tööd iseenda kallal. Piltlikult väljendades on Kristlus on naguSudoku, teoorias hoomatav aga praktikas niiraske. Iga kord kui sa arvad, et kõik ruudud ontäidetud korrektse arvuga, avastad et kuskil eijookse read kokku ning et seda parandada peadümbertõstma ka neid ruute oma elus milles saennem kindel olid. Ja nii me uurime jakahtleme ja tõstame asju ümber kogu aeghoomates, et täiuslik harmoonia on meie ees,ning lahendus saabub lõpuks.

Miks me seda teeme? Miks me püüame?Sest me oleme võimelised. Jumal on inimesekssaanud, Ta on andnud meile võimaluse ennasttundma õppida ja Temaga isiklikku suhetrajada. Ta on meile oma armastuse kingiandnud ja me oleme võimelised sellelearmastusega vastama. Inimsüda, kus onarmastus on juba muutunud ja see ongi meiemeeleparandus, milleks Johannes meid üleskutsub.Jõululaps kinnitagu meid ning hoidku meidigavese õndsuse jaoks!

Õp. Lagle HeinlaTALLINNA JÕULUTURG

LONDONI EESTI KOOLI projektirühmaõpilased kirjutasid neljast eestirahvajutukaardist inspireeritunajõuluteemalised jutud. Enne kirjutama asumisträäkisime, mida need esemed ja tegelasedeesti rahvajuttudes tähendavad. Kõik jutudvalmisid ühistööna, nii et iga laps kirjutas ühelause ja andis lehe edasi järgmisele. Näha oliainult loo teema ja eelmise lapse kirjutatudlause.Autorid: Matias (11 a), Epp (9 a), Jonas (8 a),Henry (8 a)

Kaval Ants (vanapagana kaval sulane)Elasid kord Kaval Ants ja vanapagan.Vanapagan käskis Kaval Antsu teha midagi.See oli, et ta pidi minema jõuluvana majasseja ütlema: „Anna kõik oma šokolaad!“Ta ütles: „Ei, ma ei anna oma šokolaadi sulle!“Ja Kaval Ants ütles: „Ma võtan siis ära,“ jakrabas šokolaadi ära. Poiss oli kurb jajõuluvana viskas ülevaltpaki.Paki sees olišokolaadipomm ja seeplahvatas ja šokolaad oliigal pool.Kaval Ants sõi kõikšokolaadi ära ja läks ärakoju. Vanapagan oli vägakuri.Siis ta süda oli paha ja taema ütles: „Sa ei sööšokolaadi enam!“

Marjakorv (marjadel on eestlaste toidulaualtähtis koht. Marjulisteks olid enamjaoltnaised ja tüdrukud)Üks päev üks tüdruk korjas marju, aga siispandi ta keldrisse ja ta jäi sinna kauaksajaks.Siis keegi tuli ja võttis tema välja.Ta ootas ja ootas, siis keegi tuli ja ta rääkistemaga.See, kes tuli, oli mingi megasuur jõuluvana jata viskas talle ühe paki. Seal sees olid marjadja tüdruk ütles: „Aitäh, kena jõuluvana!“Jõuluvana kohe vastas: “Ma ei ole jõuluvana,ma olen metsmaasikas.“Aga kuna tüdruk ei olnud söönud, sõi tametsmaasika ära.Üks inimene tuli ja ütles: „Kuhu kõik marjadläksid?“. Ta oli väga kuri selle pärast.

Väike tüdruk ei teadnud, mis ütelda ja tajooksis ära.Siis tuli vanapagan ja pani ta puuri ja tüdrukkarjus ja siis tuli üks Marie ja võttisvanapagana eest ja päästis tüdruku.

Võõrasema (rahvajuttudest tuttav kui kurija ihne perenaine, kes sunnib vaeslast raskettööd tegema ja kohtleb teda halvasti. Ta onalati kasuahne ja püüab alatute võtetegarikkaks saada. Loo lõpus saab oma karistuse)Seal oli üks poiss ja üks tüdruk.Neil ema ei olnud ja võõrasema võttis koha,nimi oli Margareta.Võõrasema siis ütles nendele lastele, et nadannaksid talle raha, et ta saaks jõulupuuosta, aga päriselt võõrasema tahtis rahaendale.Ta tahtis osta ühe paki jäätist. Ta oli vägarõõmus, kui nad andsid raha.Kui lapsed olid jõulupuul, sõi võõrasema kõik

jäätised ära.Lapsed kisasid ja karjusidja võõrasema oli nii vihane.Lapsed viskasid leiva tallepähe.Aga siis võõrasema muutusnõiaks ja pani kõik lapsedpuuri.Siis tuli politsei ja panitema puuri. Kõik olid vägarõõmsad.

Hobuseraud (hea õnnetooja)

Ükspäev sai poiss hobuseraua jõuludeks.Ta läks ja ta lihtsalt istus maha.Poiss hakkas vaatama telefoni peale jamärkas siis, et tema ees on suur Lumememm,kes ütles: „Hei, sa väike kobras.“Lumememm siis ütles: „Kas sa tahad õnne?“.Poiss vastas: „Jah!“. Lumememm siis ütles:„Tule võta see hobuseraud minu mütsi alt jasa saad õnne!“Poiss võttis selle hobuseraua ja pani selleüles. Tal oli väga palju õnne.Siis läks ta uksest sisse ja see kukkus ära,aga poiss ei teadnud.Korraga oli kõik tema õnn ära läinud. Kuipoiss tagasi tuli, märkas ta, et HOBUSEraudoli kadunud. Ta viskas oma pisarad põrandale.Aga siis andis jõuluvana talle kõik õnnemaailmas.

Intervjuu 2. ja 3. rühmalastega: Anna (5 a),Johannes (5 a), Linda (5 japool), Lennart (6 a), Elin(6 a), Taniel (7 a), Lisa (7a), Lya (7 a), Kayla (10 a)

Mis on jõulud?Lennart: Jõulud on see, kusüks mees tuleb ja toobkingituse lastele.Elin: Kui jõuluvana tuleb.Lya: Kui sa saad kinke.Kayla: Kui sa oled omaperega koos.Lya: Kui sa saad jõulupuudpanna.Lisa: Kingitus.Taniel: Kui sa saadmaiustuse pakid.Kuidas sina jõule tähistad?

Mida sina teed jõuludeajal?

Linda: Mina panen ülesjõulupuu.Anna: Mina juba hakkasintegema. Mina juba hakkasinütlema, ikka... kui...unustasin.Lennart: Praegu pole veelsobiv aeg jõulupuud ülespanna.Lya: Mina alati lähenEestisse, aga nüüd ma eilähe, sest mul on väike õde.Elin: Mina lähen Eestisse.Taniel: Mina ei lähe Eestisse.Kayla: Teeme pakid lahti jasiis sööme.Lisa: Mina ei ole Eestimaal.

Mis sulle kõige rohkemjõulude juures meeldib?

Lennart: Jõulukalender ja kuima kingituse saan.Linda: Mulle meeldib, etjõuluvana toob mulle kingitusija mulle meeldib süüapiparkooki.Anna: Kui mina saan midagimagusat süüa õhtusöögiks jakui mina saan kingtitusi ja kuimina saan katsuda needtwinkli asjad.Johannes: Mulle meeldib, etjõuluvana toob mulle kingitusija kooke.Õpetaja Jane: Tehajõulukaunistusi. Küpsetadapiparkooke, neid glasuurida.

Süüa piparkooke. Mullemeeldib, kui sajab lund.Kayla: Olen oma peregakoos.Lya: Kui ma saan minuperega ja kingutusi saada jasaan maiustuste pakke.Elin: Sest sa saad maiustusi.

Mis on erinevat Eesti jaInglismaa jõulude vahel?

Lya: Inglismaal ei saja paljulund, aga Eestis sajab paljulund.Kayla: Vaheajad on teised.Elin: Eestimaal sajab lund jaInglismaal ei saja.

Kas on midagi, mida sa eitahaks jõuluvanaltjõuludeks saada?

Elin: Pliiatsid.Taniel: Ma ei tea. Ma eitahaks Barbiet.Lya: Mina ei tahaks Barbieonu.Kayla: Keni. Ma ei taha, etjõuluvana annaks sütt võipõhajõdra pabulaid.Taniel: Ei, Eestis sa saadvitsa.Lya: Pissimisliiva, puhast liiva(nagu tõi kass, kes tegiennast jõuluvanaks A.Kiviräha jutus).Elin: Jõulupuud.Lya: Ükskord jõuluvana ööseltõi meile kinke. Ta tõi isejõulupuu ja jättis ühe suuresokitäie ehteid. See oli niisuur nagu mu vend.

Õpetajad Kerli ja Jane

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 14. detsember 2017

14. detsember 2017 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5

K O K A K U N S TBruschettad soolatud lõhega

Britain is becoming “the sick man of Europe” as lifeexpectancy surges in other countries, analysis shows.Estonia leads the increase in life expectancy for menfrom 2011 to 2015, with a rise of 0.46 years, taking theaverage life span to 73 years.This, however, is 6 years lower than in the UnitedKingdom, and seven years lower that Luxembourg,Ireland, Spain and the Netherlands.

For women Estonia is third behind Luxembourg andDenmark for progress in life expectancy, having raisedit by 0.22 years to 82 years. This is still lower thanmost West European countries, just below Britain on83 years. Romania is lower at 79 years according tothe EU statistics body Eurostat. The Times

J Õ U L U - J A N Ä Ä R I K U UEesti Hääl soovib

sünnipäeva lastele õnne17. dets. Ida Lemsalu19. dets Helgi Alam24. dets Robert Haidak29. dets Linda Lembra30. dets Lynn Haidak1. jaan Helgi Öpik3. jaan Evi Vink6. jaan Ingrid Williams11. jaan Ants Aug14. jaan Meeri Jeckalejs

Sündinud22. dets 1868 Jaan Tõnisson24. dets 1843 Lydia Koidula26. dets 1803 F R Kreutzwald

26. dets 1953 Toomas-Hendrik Ilves30. dets 1962 Paavo Järvi1. jaan 1799 F R Faehlmann2. jaan 1890 Henrik Visnapuu7. Jaan 1916 Paul Keres7. jaan 1887 Oskar Luts9. jaan 1891 August Gailit

Surnud21. dets 1982 Ants Oras26. dets 1933 Eduard Vilde31. dets 1949 Raimond Valgre5. jaan 1977 Artur Adson8. jaan 1954 Eduard Wiiralt9. jaan 1945 Jüri Uluots

11. jaan 1909 K.A.Hermann13. jaan 1907 Jakob Hurt

Tähtpäevad24. dets. Jõululaupäev

Mälestame Inglismaal elanudlahkunuid

19. dets 1998 Salme Aareandi21. dets 1990 Are Helbemäe25. dets 2009 Kalju Toom, IEÜ juhatuse liige1. jaan 1985 Liki Toona, lavastaja ja näitleja1. jaan 2012 Tamara Maripuu, LESi esinaine4. jaan 1970 Kapt. Ilmar Kaasik, sõjaväelane8. jaan 1999 Adolf Hanssoo, E.E.L.K esimees Londonis13. jaan 1997 Rene Beermann

Suupisted neljale2 pätsi heledat ciabattat2 sl oliiviõli2 küünt küüslauku200 g kodujuustu100 g crème fraîche’i30 g aedtilli2 sl sidrunimahla50 g rukolat (rocket)100 g kiirsoolatud lõhefileed soolahelbeid musta pipart sidrunikoort

Lõika teravasakilise noagaciabattastsõrmejämedusedviilud, pintseldaüle oliivõliga jaküpseta seejärelviilud ahjus 180C,kuni viiludmuutuvadkuldkollaseks.Kohe ahjust väljavõttes hõõruciabattaviilekergeltküüslauguküünega.KODUJUUSTU-RUKOLA salati valmistamiseks segaomavahel kodujuust, creme fraiche, tükeldatudvärske till, värskelt pressitud sidunimahl, käsitsirebitud rukola salat, maitsesta Maldon helbesoola javärskelt jahvatatud musta terapipraga. Tõstakodujuustu-rukolasalat soojadele bruschetta viiludeleja aseta kodujuustusalatile peale õhukesed viiludkiirsoolatud lõhefileed, kaunistuseks raputa pealeveidi tükeldatud värsket tilli ja riivitud sidrunikoort.Toidutare

SUURSAADIKU EESTI HÄÄLE TERVITUS

AWARD FOR CANADIAN ESTONIAN

L I F E E X P E C T A N C Y I N C R E A S E S

Marcus Kolga, chairman of the Estonian Council inCanada, was one of six recipients of the MagnitskyAward recently held in London. Sergei Magnitsky, aRussian lawyer, exposed a $230 million fraudperpetrated by corrupt Russian officials and organisedcriminals, resulting in his murder in 2009. The awardsin his memory commenced in 2015.Marcus received his award from Canadian Member ofParliament, James Bezan. Another recipient wasDominic Raab, MP for Esher and Walton, who, in 2012,successfully proposed a motion in Parliament, callingupon on the UK government to impose visa bans andasset freezes on state officials responsible for grosshuman rights abuses against individuals.

20. detsembril 1947. aastal ilmunud esimeses „EestiHääle“ numbris kirjutas suursaadik August Torma:„Vabade inimestena vabas välisilmas jääme edasieesti rahva vabaduse kehastajaiks, kuni kord jällekoidab vabadus ka kodumaale endale. Koondagemread üksmeeles ja vastastikkuses arusaamises.Aidaku selleks kaasa ka eestikeelne ajalehtInglismaal“.

Tuhanded eestlased, kes tulid Inglismaale teisemaailmasõja keerises, leidsid siin omale uue kodu,lõid perekonna, lõimusid siinsesse ühiskonda. Ometiei unustanud nad oma emakeelt ja kultuuri. Selleilmekaks näiteks on tänaseni tegutsevad eestiorganisatsioonid Inglismaal, mis sel aastal järjepanuoma 70. juubelit tähistavad. „Eesti Hääl“ on kõiginende aastate jooksul olnud hindamatuks eesti

keele, meele ja kultuuri kandjaks Inglismaal. Mul onhea meel, et ajaleht tegutseb edasi ka nüüd, milkodumaa on juba üle veerandsaja aasta taas vabaning järgmisel aastal tähistame üheskoos EestiVabariigi 100. aastapäeva.

Taas oleme vabad kodanikud vabal maal. Seetähendab ka vabadust valida oma elukohta ja nii onviimastel aastatel uue ajutise või alalise koduÜhendkuningriigis leidnud paljud Eestist tulnudinimesed. „Eesti Hääl“ aitab ka neil inimestel hoidasidet oma kodumaa, keele ja kultuuriga.

Soovin „Eesti Hääle“ toimetusele palju õnnesünnipäeva puhul ning jõudu ja edu edaspidiseks!Tiina IntelmannSuursaadik

E E S T I I N I M E S E D A R M A S T A V A D P O S T I M E E S T P A B E R I L L U G E D A

Uuringufirma Kantar-Emor novembri alguses tehtudküsitlus näitab, et Eesti inimesed armastavadendiselt lugeda paberajalehti, mille väljasuremiseston räägitud juba viimased kümmekond aastat.Kui viimane selline küsitlus näitas 2014. aastal, etpaberajalehti sirvib 56 protsenti elanikest, siis 2017.

aasta näitaja on isegi parem, ulatudes 58protsendini.Kõigi rohkem loevad eestlased Postimeest (37,2%),Järgnesid Õhtuleht (19%), Eesti Ekspress (15,2%),Eesti Päevaleht (14,4%), Maaleht (13,3%) jaÄripäev 10,8 protsendiga.

E E S T I H Ä Ä L E T U L E V I K

Kallid lugejad!Inglismaa Eestlaste Ühingu juhatuse koosolekulseptembrikuus arutati Eesti Hääle tulevikku. Viimasekahe aasta jooksul on tellijate arv pidevaltkahanenud, kuna vanema põlvkonna eestlased, kestulid Suurbritanniasse peale teist maailma sõda onnüüd kõrges vanuses ning paljud on juba siitmaailmast lahkunud. Nendele on Eesti Hääl olnudtähtsaks informatsiooni allikaks, kuna paljudelpuudub võimalus interneti kasutamiseks.IEÜ juhatus otsustas Eesti Häält paberlehena edasivälja anda kuni 2018. aasta lõpuni ja siis olukordauuesti arutada.

Üks võimalus oleks Eesti Häält tulevikus elus hoidadigiformaadis häälekandjana Suurbritanniaeestlastele. Eesti Hääle toimetusel on selle jaoksvaja abi. Otsime toimetaja abi aastaks 2018, kessuudaks Eesti Häält ka tulevikus edasi viia. KuigiEesti Hääle koostajad töötavad vabatahtlikult,makstakse ajalehe väljaandmisega seotud kuludkinni.Kui oled toimetaja abi kohast huvitatud, palun võtameiega ühendust.Reet Järvik ja Toomas Ojasooreetjarvik@hotmail.com;toomas@ntlworld.com

70 YEARS - 2377 ISSUES

Eesti Hääl was first published in December 1947 intime for Christmas. The Estonian community at thattime comprised émigrés who had come to Britainbefore the war, merchant seamen and refugees fromdisplaced persons camps in Germany, where theykept the Estonian language and culture alive. Whatwas needed here was an active community withinformation channels. Very few had telephones; theinternet did not exist, so it was down to meeting faceto face or sending letters. A weekly newspaper wouldact as a very useful channel and thus the Eesti Häälstarted.Since then much has changed - only a few of that firstgeneration are still alive, their offspring haveintegrated into the community, though some havekept the language and culture alive and even passedit on to the third and fourth generations. Another waveof Estonians has come to Britain, especially since theregaining of independence in 1991 and accession tothe EU in 2004.Nowadays communication is driven by newtechnology. Will this lead to the demise of print? Thisis already happening with Estonian newspapers

outside Estonia - in Sweden, USA, Australia andelsewhere. Some papers have attracted the third andfourth generations, whose Estonian in limited, byincluding articles in English. 40 years ago this wouldhave been viewed as heresy!This issue celebrates 70 years of Eesti Hääl. Theprevious issue celebrated the 70th anniversary ofInglismaa Eestlaste Ühing (Association of Estoniansin Great Britain). We should, however, be lookingtowards the future.The immediate future is the celebration of Christmas,which is and should be a joyful time and a time forfamilies and friends to get together. The New Yearbrings new cheer for Estonians, with the centenarycelebration of Estonian independence. Preparationsfor Estonia 100 are well on course, be they in London,Leicester, Bradford, Scotland or elsewhere in theearly months of the year or in September, when after36 years the Fifth European Estonian Song festivalreturns to Leicester.Wishing you a peaceful Christmas and New Year.Toomas Ojasoo

6 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 14. detsember 2017

EESTI HÄÄL - ESTONIAN NEWSPublished by the Association of Estonians in Great Britain

Toimetus - Reet Järvik & Toomas OjasooKorrektuur - Tiina Kõiv

Tellimis aastaks (UKs) - £18;Leinakuulutused - miinimum £12. Ühisleinakuulutus - £4.00

isik; £5 pereTšeki saajaks märkige “Estonian News”, 4 Briar Gate, Long

Eaton, Nottingham. NG10 4BL. Tel: 0115 877 6877e-mail: info@eestihaal.co.uk

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alatiühtuda toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutaballakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori

loata.Printed by Diamond Print, Long Eaton, NG10 4HN

Leinateated teistest eesti ajalehtedest

†Armast kauaaegset sõpra

VELLO VAHTER’ITmälestab kurbuses

Virge

BRADFORDI EESTI KODU8 Clifton Villas, BD8 7BY. Tel: 01274 544221

info@eestikodu.co.uk;www.facebook.com/EestiKoduTraditsiooniline jõulupidu

laupäeval 16. detsembril kell 16.00Tuleb külla jõuluvana, kes toob kingitusi ja

kommikotte lastele.Celebrate Christmas at the Bradford Estonian Club

Everyone welcome! Kõik teretulnud!Eesti Kodu baaris on müügil eesti õlled jt eesti joogid.Teata Paulile (07789 767017) mitmele lapsele (kuni

11. a) te kommipakki soovite.2018 üritused

Emadepäev – 13. mailJaanipäev – 16. juunil

Beer Festival – kuupäev lahtine

EESTIKEELNE JÕULUTEENISTUSLONDONIS

Rootsi luterlikus kirikus Londonis.pühapäeval 17. detsembril kell 14.00

Teenib - õp. Lagle HeinlaLaulab Londoni Eesti segakoor

6-11 Harcourt Street, Marylebone, W1H 4AG.(lähimad metroojaamad: Edgware Road;

Marylebone)Teenistusele järgneb kohvilaud

LEICESTERI EESTI MAJA366 Fosse Road North, LE3 5RS.

eestimaja@gmail.comJõulupidu

laupäeval 16. detsembril kell 16.00Baar avatud

EEL SEI S VA DÜRI T USED

EES T I SA DA 2 018

Eesti Elu (Kanada)Endla Meriorg (Weiler) *06.04.23 Tallinas; †28.09.17 (T)Jaak Puusepp *25.04.41 Tallinas; †02.10.17 VancouverisArnold Napp *22.08.24 Hiiumaal; †02.10.17 VancouverisAlvine Lestal (Paris) *24.08.23 Haapsalus; †06.10.17OntariosHeino Kannel *13.03.27 Harjumaal; †16.10.17 Torontos (T)Almi Mets *23.12.21 Saaremaal; †31.10.17 TorontosEster Laanemets (Luhtjärv) *03.08.1924; †01.11.17MontrealisMalle Puusepp Taylor *05.03.34 Tallinnas; †04.11.17 (T)Ilmar Negus *25.06.26 Tartus; †16.11.17 (T)Õie Pehme (Taev) *04.04.21 Tallinnas; †21.11.17 WaterloosSalme Lepik *11.11.23 Tallinnas; †15.11.17 (T)Vaba Eesti Sõna (USA)Paavo Hantsoo 1*6.11.40 Pärnus; †02.09.17 MarylandisHeino Puhk *15.12.23 Sulustveres; †28.09.17 WisconsinisJuta Ladon (Vaigro) *23.11.24 Tartus; †02.10.17 MarylandisBruno Laan *06.05.26 Tallinnas; †06.10.17 Los AngelesLilly Stein *02.04.24 Tallinnas; †18.10.17 FloridasLaine Toomsalu *31.07.30 Paides; †27.10.17 IllinoisHelja Liivamaa (Lodi) *01.01.22 Võhmuta vallas; †28.10.17KaliforniasEesti Päevaleht (Rootsi)Katerin Särg *14.10.41 Tallinnas; †09.10.17 LundisEpp-Marike Loht *13.08.34 Tallinnas; †17.11.17 StockholmisMeie Kodu (Austraalia)Aino Sakkeus (Kaljuvee) *11.04.22 Alatskivil; †20.09.17MorningtonisElga Eber *13.10.21 Ulilas; †01.10.17 ThirlmeresHelle-Mall Risti (Nittim) *02.05.36 Tallinnas;†10.10.17Sydneys

A Baltic Christmas ConcertSunday, 17th December at 6.30 pm

All Saints’ Church, Notting Hill, Clydesdale Road,W11 1JE.

The London Estonian Mixed ChoirThe London Latvian Choir

The Lithuainian Christian Church Choir “Gausa”

†Lahkus kallis sõber

VELLO VAHTERsünd: 27.09.1949 Perthis, Šotimaal

surn: 02.11.2017 Bradfordismälestavad

Harald ja EndlaSirje ja EinoLia Ottan

Tiiu, Bernie, Eimi ja MaimuLy, Wayne, Lucy ja George

Tiiu Suddards ja EllisHillar Raatma ja Linda Silber

Hilja ja Jim

Vabandame et eelmises lehes surmakuulutuses oli

INGE BARGUSS’Enimi valesti kirjutatud.

Euroopa Eestlaste Laulupidu VLEICESTERIS

reedel 7. septembrilCurly Strings ansambel

laupäeval 8. septembrilEesti koorid ja rahvatantsijad üle EuroopaÜritus toimub EV100 pidustuse raamides

Vello Vahter was born in Perth, Scotland, on 27thSeptember 1949. He was the second of three sonsborn to Oskar and Leida Vahter, a younger brother forRein, and his twin, Heino, followed fifteen minutes later.After a short stay in Scotland, the family moved toBradford in Yorkshire to be part of the already sizeableEstonian community in what was then a city dominatedby textile mills and the communities that grew aroundthem. Once in Bradford, the Vahter family becameactive members of the Estonian community as iteventually acquired its own house, Eesti Kodu. Theclub was to become a big part of Vello's life.Vello, together with Heino and Rein attended theSaturday Estonian School in Bradford from an earlyage. As young men, Vello and Heino became highlyaccomplished members and much sought afterpartners of the Bradford Estonian National dancegroup, Kalev.Upon leaving school, Vello trained to be an electrician,and he remained in the electrical trade for his entireworking life. He was always willing to help people withtheir domestic electrical needs and could often befound on evenings and weekends working at the EestiKodu, or the home of an elderly Estonian.He met Jacqueline, and after they married they hadtwo daughters, Heidi and Lissa. The young familyquickly became part of the Estonian community andthey have all been active members of the club. Thiswas due to Vello’s strong sense of Estonian identityand his view that his daughters needed to understandtheir own heritage and also be proud Estonians. Lissahas served on the committee alongside her father formany years.Vello was a respected member of the Estoniancommunity within Bradford, the north of England andindeed Great Britain. He worked as secretary of theBradford Eesti Kodu Club as well as having two spellsas its Chairman. As Chairman of the club, he chairedhis last meeting only a few weeks before his death. Hewas also a respected member and strong supporter ofthe group IES Tulevik for many years insisting that theBradford club support Tulevik as much as it could. Healso offered practical help in ensuring that traditionsand protocols were upheld and understood by theyounger generation.Vello's work for the Estonian community wasrecognised on Estonian Citizen’s day 2012 by ForeignMinister Urmas Paet, when he was given a certificatefor promoting public diplomacy. The citation on theEstonian Government website read: Vello Vahter,chairman of the Bradford Estonian Home, for his long-term dedication to promoting Estonian culture inNorthern England.Vello was a person who had a strong set of values, animmense pride in his family, and in his Estonianheritage. He worked tirelessly for the Bradford Estonianclub for more than 50 years and will be missed by hisfamily, and his many friends in Bradford, acrossEngland, and in Estonia.May he rest in peace.Christian Oldcorn

V E LLO V A HT E RI N M E M O R I A M

Jacqueline and family would like tothank everyone who attended Vello'sfuneral and all relatives and friends fortheir support and messages ofsympathy at this very sad time. Manythanks are also due to everyone fortheir generous donations to 'AnnameAu' (the Estonian defence forces)which raised over £800. Thanks toLagle Heinla for conducting the serviceand for her comforting words.

Eesti Vabariigi 100aastapäeva tähistamine

BRADFORDI EESTI KODUSlaupäeval 3. veebruaril

LONDONISlaupäeval 24. veebruaril

Westminster Cathedral Hall - algusega kell 12.00

LEICESTERI EESTI MAJASlaupäeval 3. märtsil

Leicesteri & Nottinghami eestlased ja IES Tulevik

Vello Vahter ja Piiskop Andres Taul